Vikerraadio. Mobiilid. Tere laupäeva hilishommikut eetris on rahva teenrid, mina olen Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust ja minuga koos siin stuudios on Neeme Korv Äripäevast Tre. Tere hommikust ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Tere. Ja täna on meil plaanis rääkida taas jätkuvalt koroonast uutest koroona piirangutest nakatumisest Eestis. Seejärel ka pisut poliitika teemadel, on nimelt järgmisel esmaspäeval plaanis. Esimene lugemine rahvaküsitluses, abieluteemalisel rahvaküsitluses. Ja Eesti 200 on nüüd viimase viimastel nädalatel näidanud populaarsuse tõsist kasvu ja võib-olla räägime ka riigieelarvest. See sai nimelt see nädal vastu võetud ja lisaks sellele saate lõpu poole on kavas ühe teemana ka rääkida inkassofirmadest ja nendega seotud probleemidest, aga alustame siis võib-olla algusest. Tundub, et koroona nakatuvus Eestisse kuhugi langemas ei ole ja selleks, et selle vastu võidelda, otsustas valitsus ka sel nädalal teha võrdlemisi sihukesed piiravad sammud. Koolid on nüüd järgmisest nädalast koju saadetud ja Ida-Virumaa on kinni keeratud. Kuidas teile tundub, kas on mõistlikud sammud? Minu arust täiesti mõistlikud, et kui ikkagi nakatumine ei kuku sisi, midagi, peab ette võtma ja ja tegelikult oleks võinud neid samme ikkagi ka varem juba astuda, sellepärast et mulle tundub, et haigus liigub ees ja siis liigub rahvas järel. Et ma saan aru, et sul ei ole muresid sellega näiteks, et alaealised lapsed peaksid nüüd hakkama kuidagi kodus olema? Ei, minul ei ole, sellega haarasid jah, mul on, lapsed, on olemad juba suureks kasvanud, mulle lihtsalt nagu kohati tundub see, et tegemist on olukorraga, kus sa tead, et maja võib põlema minna, aga sa ootad ära, kuni tulekahju puhkeb ja siis lähed, hakkad poest otsima neid vahendit, millega kustutada. Et ikkagi ennetusega tuleks varem tegutseda. Ma olin siin saates ka kaks nädalat tagasi, siis me rääkisime, et Eesti riik vajaks mingit konkreetset plaani. Inimesed teaksid, et kui ütleme nakatunud nõuab sinna, siis me rakendame seda kuidagi järgmisel tasemel, mis me rakendame seda meedet. Aga midagi sellist ei ole juhtunud, et täielik peataolek on olnud viimasel ajal. Neeme. Minu meelest on nii, et meil on põhimõtteliselt, et eriolukord facto juba olemas kuigi kuigi juriidilist olukorda, elu, eriolukorda nagu kevadel meil ju praegu ei ole, et põhimõtteliselt ju kõik väga paljuski suuresti põhineb inimeste enda sellisel käitumisele olemisel ja noh, tegelikult, kui vaadata nii-öelda avaliku arvamuse ja selliste hoiakute seisukohast, siis aasta jooksul on ju olnud siin mitmesugused dünaamikat selles mõttes, et et kevadel oli selline šokk ja, ja selline noh, väga suur teadmatus ja mäletame siin näitan, et kuidas need valitsuse sõnumid siis eriolukorra tingimustes edasi anti, noh nüüd nüüd võiks justkui olla nii et noh, me nägime, et mingi asi töötab ja võiks ju olla siis nagu, nagu vabatahtlik on praegu minu teada ei sõida kuskil politseiautosid veel ringi ja ei ütle, et hoidke seda kahte meetrit vahet ja ja nii edasi. Et aga, aga vahepeal on tulnud ka selliseid uudiseid, et vaktsiinide arendamise kohta siin kogu aeg Bloombergi saidil on muide olemas ka juba maailma vaktsiinide arendamise kava, pikaaegne, et iga päev võib vaadata, millised on uudised, kõik erinevad vaktsiinid, need, mis seal vähegi sellised tuntumad on seal ära loetletud ja see mõjutab ka kindlasti inimeste hoiakuid, et inimestel on ikkagi selline tunne, et no õige pea peab tulema see, see vabanemine ja noh, täna ei ole veel veel homme ei ole ikka ülehomme, ta peaks parem parem tulema ja see kindlasti mõjutab ka sellist üldist käitumist. Küsimus on, et kuna see ülehomme on lihtsalt täpselt kui me räägime vaktsineerimisest, siis noh, seal on täiesti selge, sööd vaktsiini veel Eestisse ei ole jõudnud, heal juhul ta jõuab jaanuaris. Vaktsineerima hakatakse kõigepealt meditsiinitöötajad, sest nemad on kõige suuremas ohus siis edasi eakaid inimesi ja neid, kes põevad kroonilisi haigusi, ka ülejäänud eesliini töötajaid. Me peame arvestama, et see kõik võtab aega, alles siis saavad inimesed, need, kes on valmis ennast vaktsineerima saavad hakata vaktsineerima. Peab arvestama ka sellega, et kogu vaktsiini saab ühe korraga, Eestisse tuleb jupikaupa ehk küsimus on tarnegraafikus see kõik kõik võtab aega. Siis enamasti vaktsiinide puhul tuleb teha kaks süsti, vahepeal me peame kolm nädalat heal juhul kui me saame, siis ütleme, kuskil seal kevadeks jaanipäevaks inimesed ära vaktsineeritud. Ja peab arvestama ka sellega, et vaktsiin töötab. Täiesti efektiivne ei ole 100 protsenti ja kindlasti ütleme, kui tal on üheksakümneprotsendine efektiivsus, siis 10-st inimesest üks ikkagi jääb haigusele nii-öelda avatuks. 25 protsenti inimestest on öelnud, et nemad ei kavatse vaktsineerida. Mis tähendab seda, et piiranguid tuleb ikkagi jätkuvalt kehtestada, ehk lõdvemaks saab elu heal juhul minna järgmise aasta sügisel, see ongi sylam. No ega me ei tea seda täpselt sellepärast, et võime neid vaktsiine võimalikku vaktsiini on väga mitmeid töös ja tegelikult kui, kui läheb paremini oodatust, et siis me võib-olla saame juba mingisuguseid piiranguid maha võtta või vabamalt elada juba suve kandis, aga jah, üldiselt ma nõustun, et kevad tuleb meil veel võrdlemisi koroona. Suvi on selles mõttes alati parem olnud, et sellele viirusele ei meeldi suvised ilmad. Aga hullem olukord on just talvel selles mõttes, et talle meeldib külm temperatuur jahe temperatuur, inimesed kogunevad siseruumidesse. Et ja siis kõigele lisaks praegu ootavad meid ees pidustused. Kõigepealt jõulud, siis nääritehti, uus aasta, kus on noh, jõulude puhul on me saanud hästi palju hoiatusi, et kuulge enne kui te lähete oma vanematele vanavanematele külla, palun olge enese isolatsioonis, ärge külastage neid üldse. Aga sellele järgneb uus aasta, mis seal selline traditsiooniline pidutsemise aeg siis tulevad venelaste jõulud? Ehk õigeusu jõulud ja tee, mis tahad, aga üle maailma igal pool ennustatakse kuskil jaanuaris võib tulla selline jälle järsk tõus. Ja et asutused ja ettevõtted võivad ju oma tavapärased aastalõpupidustused ära jätta ja ilmselt seda ka paljudes kohtades tõenäoliselt tehakse võib-olla isegi enamikus, aga need perekondlikud sõpruskondlikud kogunemised need ikka kipuvad toimub. Aga kui siin oli juttu natuke Nendest vaktsiinidest, nüüd siis tegelikult on ju nii, et vaktsineerimine põhimõtteliselt on juba alanud näiteks ühendkuningriik sedasama Pfizeri, BioNTechi vaktsiiniga ja ka Ameerika, kas see sealne toidu ja ravimiamet on andnud loa, nii et esmaspäeval peaks algama seal? Hiinas on ju ikkagi sadu tuhandeid inimesi vaktsineeritud Venemaal. Ja selleni võiks ka jõuda, aga, aga põhimõtteliselt need Need mudelid kuidas, millal see Sulevi räägitud ülehomme tuleb, et eks need mudelid hakkavad ka selguma siis, kui me hakkame nägema mingeid reaalseid tulemusi, mida need vaktsiinid annavad. Et noh, kui me vaatame nüüd natuke nendel teistel alustel tehtud vaktsiin ehk siis et vene vaktsiinid see nõndanimetatud sputnik ja siis hiinlaste kloon sellest ja neid, neid on veel, mõtlen seal Bloombergi saidil on need ilusasti ära ära loetletud siis noh, on on näha, et, et ega, ega seal seal ei ole tulnud Venemaal on olukord ikka päris hull, kui vähemalt avalikest andmetest lähtuvalt lähtuvalt Ei, no ega see pisku vaktsineerimine veel ei oma suuremat mõju, loomulikult tuleb selleks suur osa ühiskonnast ära vaktsineerida, et nakatumine selle tõttu väheneks ja nii kaua, kui seda ei ole tehtud, et loomulikult jah, need, kes on vaktsiini saanud, need suured ühesõnaga ei nakatu. Aga ülejäänud inimesed või noh, enamus inimestest ei ole veel vaktsiini saanud ka nendes ühiskondades. Ja ja ei tasu ära unustada, et ka sekkuda võib loodus ikkagi haigusliku ise taanduda. Ka selline võimalus on olemas. Peaks seda küll hetkel vähetõenäoliseks, aga noh, võimalust on, eks ole. Mis loodusesse puutub, siis sel nädalal lugesin sellist huvitavat analüüsijat, kuigi Me oleme siin, et selle vaktsiini kohta kõik palju teadlikumaks saanud, siis teadlased uurivad, tegelevad ka muude asjadega, kui, kui need vaktsiinid ehk nad uurivad sellesama koroonaviiruse käitumist Science siis oli päris huvitav artikkel, mille refereeringut ma küll lugesin, ma ei oma sellist sellist teadlikkust, et seda võib-olla ise otse lugeda, aga, aga refereeringu järgi on väga huvitav see, kuidas kuidas lastel on olemas need nõndanimetatud nagu naiivsed rakud, et, et kuidas, kuidas see mis, mis siis omakorda, et see immuunsussüsteem tõrjub nagu, nagu need eemale see on ka põhjus, miks need lapsed ei, ei, ei nakatu sellesse niisugusel moel. Noh, aga miks valdavalt, miks eestlased, nii julged, on see, et suvel läks kõik paremaks ja edasi me oleme näinud seda, et paljud inimesed on seda haigust põdenud suhteliselt kergelt nakatunud on nooremad inimesed, kes ei karda seda haigust nii palju, nemad ei ole riskirühmas. Eakad on just need, kes kõvemini põevad ja lisaks sellele vaktsiini usk on tekkinud, aga ka tegelikult selle kõrval arendatakse ka koroonahaiguse ravimeid, et ka need tulevad turule. Mingil hetkel. Me oleme õppinud siin ajaga, kuidas koroona patsient kõige efektiivsemalt ravida ja mis asi töötamises ei tööta, kuidas on mõistlik käituda, kuidas ei ole mõistlik käituda, et ja, ja loomulikult surmahirm on võrreldes kevadega ära kadunud ja mingil hetkel tekkis siin ühiskonnas ikkagi tunne, et on koroona jale koroona taheti väga, ei ole sellepärast et kui täna käia mööda linna ringi, vaadata, kuidas inimesed käituvad, siis kevadel tänast olukorda tegelikult ei näe. Hommikul on samamoodi juhtunud tipptunnid, eks ole, ummikud veel kaubanduskeskused on inimesi täis, kuigi jah, sõltuvalt kohast aina rohkem maskiga. Et kevade sarnast olukorda tegelikult praegu ju ei taju. Ja, ja noh, kui siin inimestel on selle maski kandmise kohustusega tekkinud mingisugune hinnang, et see nüüd aitab, siis tegelikult on ikkagi see, et kõige rohkem aitab see, kui inimene väldib lähikontakti teiste inimestega silmast silma kohtumist. Seda kindlasti. Et, et kõik kõik inimesed maskiga kujundlikult laulukooris käivad, ei tähenda, et see nüüd nakkuse levimisele liiga palju aitaks, et tegelikult aitab see, et, et kui inimene on kodutu Kus sa tead, mis on kõige parem liiklusohutuse alane abinõu, et üldse mitte liiklusesse? Aga nii on tõsi, see on tõsi jah, et tegelikult ja, ja siis on meil omakorda ühiskondlikult küsimus, et kui palju ma ja vabatahtlikult oma mingisuguseid kontakte väldime, kui palju me tahame, et riikmeid survestaks mingisuguseid kontakte vältima? Me näeme siin Ida-Virumaal, eks ole, kehtestati piirang mängud ja nüüd ei saa seal enam laupäevast käia kõrtsides huvitegevus on sisuliselt suled tud hotellid pannakse kinni, spaad. Et seal on riik selgelt sekkunud inimeste kontaktide vähendamisse. Ja kui teie olite siin võrdlemisi sellised ambivalentse koolide sulgemisest, siis tegelikult ma saan aru, et paljud lapsevanemad noorte lastega on püsti hädas selle asjaga, sellepärast et et mida sa teed siis nende lastega, eriti olukorras, kus? Ma ei tea, ühest küljest sul saab see laps vahel minna. Kaubanduskeskusesse saab minna kohvikusse, saab teiste inimestega kohtuma minna, aga kooli kooli kooli teda ei lasta. Ja teisest küljest jällegi, kui seal on väiksemad lapsed, siis on tihti ühel lapsevanemal nüüd vajalik jääda koju selle lapsega, et tundub justkui nagu ebaõiglane või ebavõrdne inimestele, aga eks ta on jälle täpselt sedasama kohta. Üritatakse kontakte vältida. Et see ei ole mitte nii-öelda viga selles süsteemis, et keegi lapsevanem peaks justkui siis koju jääma, vaid see sunnitult koju jääb, lapsevanem siis ju ei kohtu oma kolleegidega ei sõida ühistranspordiga, ei käi võib-olla poest läbi koju tulla, et see on selge kontaktide vahendamise meede tegelikult. Ja aga siin tulebki välja üks nõrkused, lihtsalt seda rahvast ei valmistatud ette, et selline otseseid tulla. Kogu aeg räägiti meile, et koolid on viimased asjad, mis kinni pannakse. Haridusjätkab koolide koolid jäävad lahti ja siis ühtäkki kolmapäeva hommikul kuulame veel, et selline otsus on tulekul. Ta tuli kindlasti ootamatult. Aga valitsuse poolt vaadates on tegemist nii-öelda kuluvabam otsusega ehk siis, et sellega ei kaasne mingisugust, et noh, ütleme survet kompensatsiooni kuhugi maksta, sellepärast et õpetajad saavad oma palga justkui kätte, eks ole, ja need inimesed, kes jäävad kodunevad, jäävad koju, et, et siin ei ole nagu sellist kohta, kus võiks kulukulunõuet Nojaa, aga sa pead ikkagi rahvale seda sõnumit edastama, et selline otsus võib tulla mitte seal teatud selle lihtsalt järsku üleöö, nii, nüüd me tegime selles ja sellised asjad minu meelest siin on probleem kommunikatsioonis, et valitsuse kommunikatsioonitöötaja valitsusel on olemas küll kommunikatsioonibüroo aga minu arusaamist pidi ministrid, nagu ei kaasa üldse sellise otsustamise kommunikatsioonibüroo töötajaid, et ka selle otsuse sünni sind toimus öösel niinimetatud poliitbüroos, eksju, kus olid ainult väike grupp peaministrid koos seda, kuidas seda sõnumit laiali jagada. Kuidas seda ette valmistada, seda üldse ei planeerita. Et kui tõesti ametnikke ei usaldada, siis võtku nad sinna kampa, mingi selline pädev spetsialist näiteks Janek Mägi sobis ministriks küll. Võtke siis Janek Mägi uuesti endale sinna juurde, kui nad kedagi teist ei usalda. Kommunikatsiooniteemast soovitan kuulajatele, kes ei ole veel lugenud, lugeda sulega ajalehest Eesti Ekspress sel nädalal ilmunud lugu mis seda kommunikatsioonisegadust ikka teatud määral valgustab meile. Aga põhimõtteliselt tuleneb see asi ju ikkagi ka kokkuvõttes sellest, millistel alustel on see poliitiline kompromiss praeguses valitsuses kokku pandud. Ehk siis see on see, et seal on ministritel enneolematu vabadus rääkida seda oma valijatele näiteks kogu aeg, mida, mida ta ise tahab ja kusjuures ka valitsusse mittekuuluva ühe siis võidab siis ministrina mittetöötava ühe erakonna juhi Helir-Valdor Seederi pideval heakskiidul, kes ütleb, et et ja et ärge kuulake üldse seda ministrite juttu, kui siin on need mingisugused skandaalid olnud, aga nüüd, kui on vaja valitsusel vaja anda seda ühist kommunikatsiooni välja, siis hakkabki tulema välja see, et, et vaat, üks minister räägib midagi, aga see tegelikult võib-olla ma olen selles suhtes Ilmar Raagiga nõus, kes ta oli, ERR-is rääkis seda seda juttu, et, et see minister ei meeldi teatud inimestele ja järelikult ka tema sõnumit ei võeta piisavalt tõsiselt, sellepärast olekski vaja seda ühtset kommunikatsioonivalitsuse tasandil ja noh, laiemalt laiemalt ka see, et et noh, mina olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti minister räägib eesti eest, see on muidugi laiem teema, aga siin antud juhul tuleb see minu meelest väga hästi välja see see vastuolu ja kui sa ütled, et kulu ei ole, siis ma arvan, et kulu on selles mõttes, et poliitikud maksavad selle eest oma häältega Ja ma ütlen, et ainult EKRE pole ja mõtlen, et rahalist kulu, mida võiks siis riigi riigikassast just kompenseerida kuidagi või mille suhtes võiks tekkida kellelgi justkui nagu nõue, ehk siis et kui oleksid otsustanud valitsuse liikmed, et selle asemel, et koolid kinni panna, panna kinni, ütleme, teatrid, restoranid, võib-olla isegi mingid kaubanduskeskused, eks ole, et sellel oleks olnud tegelikult otsene rahaline mõõde sellele sellepärast et siis oleks tõenäoliselt tekkinud vajadus hakata midagi kompenseerima. Et kui me nüüd Ida-Virus panime näiteks kinni restoranid, siis ma saan aru, et valitsuses planeeritakse ikkagi sinna mingisugust kompensatsioonipaketti, mis on mõned miljonid eurodeks, et. La aga teadusajakirjandus ütleb ka seda, et kõige kõige parem meetod seda viiruse levikut vältida on siis kontaktide vähendamine, aga seda on väga raske kontrollida number kaks efektiivsuse poolt ongi koolide kinnipanek. Seda on väga lihtne, tehases koolen hästi vähe. Aga samal ajal jällegi, kui valitsus ütleb selgelt, et paneme nüüd esmaspäevast kõikjal koolid kinni, siis ma loen uudistesse Tallinna ütleb, et aga need väiksemad klassid võiksid ikkagi nagu Tallinnas tulla, et mina ei saa enam aru, et kas Eesti vabariigis, kelle võim kehtib siis linomisse. Kõlvart tegelikult Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart siis korraldas lihtsalt madalamatele klassidele pikapäevarühmad, aga see kuulnud ei lähe edasi neile samamoodi, nagu see varem oli, vaid ta leidis, et ikkagi inimesed, kellel ei ole võimalik oma esimese kuni kolmanda klassi lapsega koju jääda neid inimesi kindlasti on palju. Et nad saavad selle lapse ikkagi tuua kooli ära ja laps saab sealt ka ilusti hoitudes sõidetud, et. Nii, aga mina loen valitsuse kriisiküljelt, ütleb, et kuni 31. detsembrini 2020 on suletud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehooned. Kui nad õppehooned on suletud, siis kuhu neid nagu viiakse neid lapsi, siis viiakse aknast sisse, tuleb välja, aga ei no küll see, see ei räägi seda, et õppetööd ei toimu, see räägib sellest, et hooned on kinni. Et noh jah, et see läheb sinnasamasse kohta, kui sa ütled, et kommunikatsioon on natukene lünklik olnud, ütleme ma ütleksin. Palju lünklik, ma olen siin selles suhtes ühte meelt, et aga siin on, siin on ka see, et, et me räägime veel kõigele lisaks, kui ma siin ütlesin, et siin erinevad ministrid räägivad erinevaid sõnumeid, siis on see, et me räägime siin konkreetselt ühe ja sama erakonna juhtfiguuridest kui Jüri Ratasest ja Mihhail Kõlvart teisteks ja meil on tulemas ka kohalikud valimised, ma arvan, et selles kontekstis on see ka kindlasti päris huvitav, mis, mis keskerakonnas toimub. Aga kui sa ütlesid enne Huko siin veel selle sellest, et meil noh, nagu ei ole täiendavat kulu, siis ma siiski veel ühe aspekti tooksin siia selle juurde, et kui ma ütlesin, et, et meil on nagu eriolukord de facto, siis näiteks kevadel oli bussifirmadel võimalik peatada oma seda siis veo lubab ajutiselt ja sel nädalal pöördusidki bussifirmad põhimõtteliselt tegid avalduse, et võiks samamoodi teha sellepärast et nad töötavad nagu kahjumiga praegu ja Ida-Virus täpselt samamoodi on, meil on siin olnud äripäevas terve rida ettevõtjate lugusid, kes ütlevad, et, et noh, et need keeldust kui tuli, aga, aga seda kompensatsioonimehhanismi sellisel kujul nagu ei tulnud. Ei, no kompensatsioonimehhanism on plaanis, ütleme niiviisi, et seda ei ole veel, ei ole veel lukku pandud, ühesõnaga aga, aga ma saan aru, et see on, see on plaanis, on tulemas, et lihtsalt on küsimus, et kui suur see peab olema ja mis alustel seda makstakse. Aga. Ma tuleks siiski koolide juurde tagasi, et hästi vähe on tähelepanu pööratud ühele elanikkonna kihile kirjas väga palju mõjutab, ehk need on õpilased. Õpilastel on olnud viimasel ajal ikka väga hull olukord, et nad tulevad kooli ja nad ei tea, kas tegelikult õpetaja tuleb kooli või mitte. Tunniplaane tehakse kogu aeg ringi sellepärast et õpetajaid mitte niivõrd nakatunuid, neid on väga palju lähikontaktseid. Niisiis lähevad jälle lapsed koju, neil on totaalne segadus, et kas täna on nagu distantsõppele ei ole distantsõpet. Ja siis sellel nädalal on nad saanud sõnumeid, meil hakkab jõuluvaheaeg nädal aega varem. Ei, meil toimub distantsõpe. Ei tegelikult pisikesed peaksid minema, nagu sa ütled sinna pikapäeva rühma. Et lähed, mis selle pisikese inimese peas nagu käib, et see on täiesti arusaamatu, et mis toimub, et Talle oli teda nagu loobitakse edasi-tagasi edasi-tagasi kõik see nagu selget sõnumit. Lapsed on väga kohanemisvõimelised, see on nende eripära tihti, aga küsimus on pigem selles, et mis need uuest aastast juhtub, sellepärast et praeguse plaani kohaselt peaksid koolid uuest aastast uuesti lahti minema mingisugusel piiril. Et võimalik, et 11.-st jaanuarist, kui siis lapsed peaksid koolis tagasi olema ei lasta kõiki neid kooli, eks, et ma pigem eeldan, et meil nakatumine selle aja jooksul oluliselt ei lange. Et see võiks siis tähendada seda, et et keskkooli õpilased ja veel võib-olla vanemad põhikooli õpilased hakkaksid distantsilt õppima ja tõenäoliselt mingisugused madalamad klassid ikkagi. No ma ei tea, kas see on siis kuuenda või seitsmenda klassini, lastakse kooli tagasi sellepärast et ei ole vist kuigi realistlik, et samasuguste piirangutega jätkatakse nagu nüüd praegu ehk siis, et kõik. Peaksid kodus olema, kevadel jällegi olid koolid kinni, et ei tea täpselt, kõik sõltub ju sellest, mida neil nakatumisnäitajad teevad, kas see nakatumise kordaja hakkab langema või mitte, me ei tea, aga, aga loogika ütleb, et kui eestlased oma käitumist ei muuda, siis pigem Taylongi. Ei no mina lihtsalt vaatan, et mis toimub Lätis ja Leedus, eks ole, ja Läti ja Leedu on Eestist rangemaid piiranguid rakendanud kõik aeg ja tegelikult ei ole see erilist nakatu nakatumist langetanud, eriti kui vaadata praegu leedutad, kus toimuvad mingisugused tohutud asjad kus on, on väga-väga rängad piirangud olnud viimased kuu aega, aga sellest hoolimata on seal 3000 nakatumist taevas, mis Eesti võistlus oleks äkki mingisugune poolteist 1000 või midagi sarnast ja inimesed ei pea rangetest reeglitest kinni ja valitsus reageerib sellega uute reeglite kehtestamisega, mis ilmselgelt ju ei tööta. No aga on teisi riike, kus jällegi on vastupidiseid näiteid, näiteks Irina, mis pani last kinni praegu tal on vist euroopa seal madalamalt poolt vaadates teine tulemus, et hästi madalaks on see kukkunud ka suurtes riikides on nakatumine kahanenud, kuigi jällegi, kas ühiskondi enne jõule avama ja praegu siis on sealsed valitsejad mures, et et enam ei ole nakatumiste arv kahanenud, vaid pigem võib hakata kasvama. Minu prognoos on selles, et kui meil seal nakatuvus jätkuvalt püsib nii kõrgel või isegi võib-olla ütleme, kasvab ehk siis, et kui nokk on ülesse või suunan üles nakatumiste puhul, siis pigem hakkame üle-eestiliselt nägema sarnaseid piiranguid, mida on rakendatud Ida-Virumaa suhtes. Ehk siis, et pannakse kinni kõrtsid, hotellid, igasugune muu tegevus jäetakse lahti, võib-olla poed, äkki piiratakse veel üht-teist, midagi, aga sõltumata sellest ikkagi põhikooli ja algkooli lapsed jaanuaris vast kooli saavad minna sellepärast et ei ole väga realistlik. Oli pikalt kodus hoida, aga rääkides veel korra kommunikatsioonist, siis seal päris palju kriitikat saanud, otsesed usuasutused jäeti lahti, kiriku tehti lahti. Kirikutel tegelikult oleks kasu, et kui riik teeks kirikuga koostööd ja nii nagu Stalin tegi sõja ajal näiteks õigeusu kirikuga ja ikkagi, kui pappi papid, kutsuksid Ida-Virumaal, et kuulge, kandke maske, kuulge, jääge koju. Siis sellest oleks kasu, aga ma ei tea, kas sellist koostööd on reaalselt ka tehtud, et ka usuorganisatsioone saada selle võit selles võitluses ära kasutada igalt poolt, kus noh, me oleme läinud nagu hästi palju kriitikat viimastel päevadel, aga tegelikult seal on ka palju positiivset. Noh, tegelikult on muidugi see ka, et eks nii nagu paljudeski valdkondades on seal päris palju konkreetselt selle vaimuliku otsustada omaenda koguduse sees ka, et kuidas ta neid asju, asju seal korraldab, et On küll, on küll tehtud näiteks luteri kirikus ka vastavad eeskirjad, eks ja neid kindlasti ka täidetakse, aga, aga see, et millises ulatuses täiendavalt näiteks seal seal kirikuruumis need asjad käivad. Ma arvan, et see on ikkagi suuresti nagu ka selles selles vaimulikus, giidi, kes seal konkreetsed teenid. Jah, me teame, et peaminister Jüri Ratas on usklik ja sellest lähtuvalt ta ise ütles, et tema ettepanek oli kõik kirikud lahti jätta, aga teisest küljest jällegi võiks kirikud üles kutsuda mitte ebamõistlikult käituma, ehk siis mitte korraldama mingisuguseid tohutuid kontsert Ta või jõuluaegseid üritusi, kuhu võiks tohutult rahvast tulla. Tegelikult jah, kirikud on lahti, aga see ei tähenda, et kirikud peaksid massiliselt inimesi kutsuma. Aga üks asi, mille ma tahaksin ära märkida, on see, et ma olen ka palju kriitikat nende koroonapiirangute suhtes kuulnud seoses sellega, et justkui nagu plaani ei ole justkui, justkui ei ole nagu kava, mille alusel minna, ehk siis kus oleksid numbrid, mis juhtub siis, kui meil on number selline, mis juhtub siis, kui meil number selline ja ka vastupidi, et kui meil numbrid langevad, mis siis juhtub, et mina selle kriitikaga selles võtmes jälle nõus, et et kõik need piirangud peavad moel või teisel olema ikkagi ühiskonnas aktsepteeritud, nad peavad tunduma proportsionaalselt sel hetkel, kui need kehtestatakse. Seal peab olema mingisugune teatav selline noh, valitsuse ja rahvakoostöö, riigi ja rahvakoostöö selles mõttes, et me mäletame seda aega, kus meil oli kevadel igapäevased pressikonverentsilt, kus meil kanti neid üle kui oli 50 uut nakatumist, et siis tundus kõigile tohutu traagika, kõik olid väga hirmul, et kui me oleksime näiteks sellel hetkel pannud paika mingisuguse redeli, et noh, ma ei tea, kas me oleksime tänasel päeval, kus meil on neid nakatumisi mõnedel päevadel veel 500 olnud täiesti riigi kinni pannud, keevitanud majade kortermajade välisuksed kinni andnud inimestele toidud, et ma ei tea mingisuguses täielikus kaitse kaitsekostüümis inimeste poolt, et ma ei arva, et see oleks mõistlik. Ma arvan, et see peabki toimuma natukene sellise nii-öelda või, või olukorrast olukorda vaadeldes. Ehk siis mingisugune jah, ma saan aru, inimene tahab teada, et kuskil on mingisugune selgus, mingisugune kindlus, et see on see, mis tulevikus juhtub, aga ma ei ole kindel, et seda saab praegusel hetkel rakendada, et see on, et see praegusel hetkel üldse mõistlik oleks. Jällegi minule meeldib, et kui seadmega tulevad kaasa manuaalid, et kui ma ise ei oska seda käima panna, siis ma saan seda lugeda ja vaata, kas sa seade paika, aga seal ei jääpaiku, see on inimühiskonna, selline inimühiskond on kogu aeg dünaamiline, ta on kogu aeg muutumas, aga plaane saab ka muuta ja, aga muudamegi plaane kogu aeg, et siis meil ongi. Aga sa pead dialavad, aga sa pead teadma seda, milliseid meetmeid üleüldse võiksid tulla. No me ju teame Meie teame kõiki neid meetmeid, et nimeta asjad, mis ühiskonnas inimkontakti sisaldavad ja nende piiramine ongi kõik need meetmed Mis näiteks inimeste liikumist puutus, siis meil ju olid need numbrilised näitajad siin kogu aeg võrdlesime erinevaid riike ja riikide tabeleid, noh need on nüüd praegu hetkeks üldse ära unustatud, eks sa mõtled riigist riiki, riigist riiki liikumise puhul näiteks. Et aga, aga noh, praegu on hea, et ükskõik, et, aga selles mõttes ma olen nõus, et siukest paindlikkust, et kogu selle selles asjas võiks olla, aga, aga see sõnumeid, kindlus peaks ikkagi olema olema selline, et tõesti asi töötab. Ei sõnumit võiks kindlasti paremini edastada, ma ei vaidle, aga ma lihtsalt ei tahaks jõuda mingisugustesse kohtadesse, nagu on Lätis jõutud, et ma ei tea, nädalavahetusel ei saa osta endale kindaid või aknapesu vedelikku, sellepärast et ei ole ette nähtud siukseid. Jaburusi ei ole ka mõtet teha, eks, et ja seal on vist tean, et kaubagrupiti. Aga liigume edasi vast. Nii aga räägime natuke ka poliitikateemadel, et ma ei teagi, kas alustame äkki see Eesti 200-st hoopiski et Eesti 200 uus, ütleme pigem vist liberaalne partei pigem selline progressiivne partei, et selle toetusena viimasel ajal oluliselt kasvanud ja viimati vist enam-vähem kõigi kõigi selliseid parteide toetusreitinguid koostavad. Ettevõtmist hinnangul on ta kas Ekrest möödunud Ekrele väga lähedal, ehk siis et et ülipopulaarne. Et kuidas teile tundub, kas kas siit on oodata mingisugust uut põrutust Eesti poliitmaastikule? Uut põrutust uus põrutas, oli ju juba kohal enne eelmisi valimisi, et kus jäi ju mitte väga palju puudu sellest, et oleks künnis ka Eesti200 poolt ületatud. Et selles mõttes selles mõttes, et mingisugune valmidus valida, uusi jõude on, on tegelikult alati kogu aeg olemas ja ja kui me vaatame siin viimaste aegade dünaamikat, siis tegelikult on olnud nii, et et mida rohkem nii-öelda inertne ja kapseldunud on olnud see eliit ehk siis nii-öelda ka siis parlamenti jõudnud erakonnad, siis seda enam on tekkinud kuskilt mingisugune vastumõju. See on minu hinnang on alati niisugune viis kuni 10 kohta riigikogus. Mis, mis lähevad mängu selle pealt, et kes saab endale selle eliidi kriitilise, väga ebalojaalse hääle ja mul on tunne, et praegu momendil üks osa, mis sinna on, on läinud, on, on läinud, et just sellesama Eesti 200 alla ehk siis, kui me meenutame, kuidas tõusid rohelised, kuidas tõusid vabaerakond, kuidas kunagi kauges minevikus juba mõne inimese jaoks ilmselt väga kauges minevikus tõusis Res Publica siis seal alati oli see mingisugune väike protsent sellist sellist asja olemas. Ja noh, ega siis lõppude lõpuks eliidi kriitika ei ole ainult nii-öelda võimu kriitika ma mõtlen siin täitevvõimu, vaid siin on ka see, et ka Reformierakond kui parlamenti jõudnud suurim opositsioonijõud on tõenäoliselt maksnud mingil määral lõivu viimasel ajal nende sellele ja sealt, et kuskilt sealt hakkab see asi kerima. No viimati oli sinu nimetatud parteidest tegi sellist nagu võidukäiku vabaerakond ja temal oli kõikad, tohutu toetus ja pärast valimisi see oli ju suurem kui EKRE oma, ta oli number kolm vist isegi ühel hetkel, aga ei jõudnud mitte kuhugi. Minu meelest Eesti 200 puhul sõltub kõik sellest, et kaubamärk on neil juba ju päris tuntud, seda näitab, näitab, et need reitingud. Küsimus on just inimjõus, et millised tuntud nimede sellised häältemagnetid saavad nad enda sekka meelitada, et ja kohalikud valimised on selles mõttes neile päris kõva proovikivi. Et muidugi see ei ole üldse suur partei, et tal on seal 699 liiget ega rohelised ei ole ka suurpartei, aga nagu me näeme siis Eesti 200 on ikkagi pannud ennast tööle ja ta on suutnud ennast kuidagi kaubamärgina juba maha müüa. Nüüd tuleb see nimekirjad ka paika panna. Mis teeb huvitavaks selle Eesti 200 on see Et reformierakonnas on näiteks just kõige suurema sissetulekuga inimeste selline meeldivus langenud neile nemad on tulnud sealt Reformierakonna tagant ära, nad on läinud Eesti200 taha, et selles segmendis Eesti200 populaarsus tõuseb. Reformierakonna oman järjest kukkunud sama muusikakõrgharidusega inimeste seas, et see näitab, et midagi sellist Paris oluliste. Ja kui me vaatame näiteks muu rahvusega muust rahvusest inimesi, siis on, on trendinäitajad sellised, et Keskerakonnal langeb ja näiteks ka Eesti 200-l tõuseb. Aga kui me nüüd mõtleme eelmiste valimiste peale parlamendivalimiste peale, siis Eesti 200 jäi sealt napilt välja ja ta oli ka enne neid valimisi võrdlemisi seal piiri peal ja see võib-olla mõnevõrra aga tõrjus eemale erinevaid inimesi, nii hääletajaid kui ka võimalikke kandidaate, aga olukorras, kus sul on ikkagi noh, ütleme 20 protsendiline toetus, siis sa võiksid tõmmata endale ligi inimesi, kes tahavad seal kandideerida, kes tahavad aktiivsed olla, tahavad endale poliitilist väljundit, mille tõttu võib see ise ise teostavaks ennustuseks muutuda või ühesõnaga, et see nii-öelda toetusreiting teeb või toob need hääled sinna taha. Domedy inimesed sinna sisse, mis on Eesti 200 puhul loomulikult probleem on, et kohaliku omavalitsuse valimised sellepärast et kohalike omavalitsuste valimisteks sul on vaja väga suurt hulka atraktiivseid kandidaate, keda siis erinevates Eesti piirkondades välja panna. No ma ei mäleta, nüüd ma peast räägin, eks üks 80 peale haldusreformi või isegi rohkem mida riigikogu valimisteks oluliselt vähem vaja, eks meil, riigikogu valimistel neid ringkondi vähem. Aga teisest küljest jällegi, kui vaadata, kuidas siis Eesti kahesajad, toetajad on eestlaste ja mitte-eestlaste seas, siis Eesti 200 toetus on täitsa asjalik mitte-eestlaste seas ja ei, mitte-eestlased saavad mitte Eesti kodanikud, siis saavad kohalike omavalitsuste valimistel hääletada. Võiks tulemus mitte kuigi halb tulla, aga, aga kui neil õnnestub omavalitsuste valimistel ikkagi mingisugune tulemust teha, ehk siis, et mitte täielikult hävida, siis ma arvan, et nad võivad teha täitsa korraliku tulemusega riigikogu valimistel ja, ja eriti, mis seal huvitavat on see, et et tegelikult see tekitab Reformierakonda, on ikkagi nagu selge probleemi, sellepärast et Eesti 200 võiks ära võtta Reformierakonna valijaid. Ja kui Reformierakond jätkab opositsioonis ehk siis, et ta ei eristu sisuliselt Eesti 200-st oma mingisuguste tegevuste või olekutega siis seda hullemaks seis läheb. Ehk siis, et reformierakonnal on võib-olla ikkagi kuskil omavalitsuste valimiste järel järgselt karjuv vajadus saada saada valitsusse, mis seetõttu nad võivad olla valmis pakkuma ikkagi oluliselt magusamaid tehinguid praegustele koalitsioonipartneritele, et nad valitsust vahetaksid siis ja, ja noh, aga see sõltub jällegi sellest, et millise tulemuse teeb Eesti 200 omavalitsuste valimistel. See on ka ma lisaks siia veel juurde ühe sellise nüansi, et kui me räägime alati sellest, et keegi on opositsiooniliider, siis praegu on selles mõttes kujunenud selline huvitav olukord, kus kindlasti mingisuguse osa inimeste arvates on opositsiooniliider hoopis väljastpoolt, et siis parlamenti ehk siis on pigem Kristiina Kallas kui isegi Kaja Kallas, mis on selles mõttes nagu väga huvitav, arvestades reformierakonnal tegelikult väga suurt esindatust Riigikogu koosseisus ja ma olen selles suhtes sinuga ühte meelt, et tõepoolest Reformierakond võib pakkuda nii-öelda justkui soodsamatiilise soodne diil, võib mingil hetkel osutuda kasulikuks ka Keskerakonnast, absoluutselt ma ei vaidlusta ja kui me vaatame viimase aja siin näiteks mõningaid selliseid väliseid märke, siis ütleme ausalt, et oli üks raadiosaade kus ma kuulsin Kristen Michalit ja siis Mihhail Kõlvartit rääkimas ja pole küll nagu märganud, et nendel oleks sellist. Ma ei ütleks sellest lähedust, aga, aga vähemalt lähenemist ja teineteisemõistmist sellisel kujul olnud. Et Reformierakond on olnud ikkagi Tallinnas padukriitiline selle kogu selle viimase aja Keskerakonna ainuvõimu taustal. Ehk siis, et ootad ka Tallinnas on, ma saan aru peale kohalike omavalitsuste valimisi Keskerakonna. Reformierakonna koalitsioon ja see on üks minu pikaajalisi selliseid poliitilisi ennustusi olnud ja ma olen seda siin saates ka enne öelda, et minu arvates on meil tagasi tulemas need ajad, kus siis ülal-linnas alllinnas on võimud omavahel seotud, eksju, vanasti oli, vanasti oli niimoodi. Et kui ülal-linnas midagi juhtus, siis kandus ka Tallinnasse ja vastupidi, et ma arvan seda, et, et see on vägagi juhtumas. Kuigi ma arvan, et viimase aja ütleme jälle teistpidi jälle vastuargumendiks võib öelda, et arvestades seda, kuidas Kõlvart on oma sõnumeid viimasel ajal noh, nagu edastanud ja, ja oma positsiooni Keskerakonna sees nagu justkui tõstnud ja kui neil õnnestub leida tõepoolest Mustamäeringkonda see nii-öelda see see kandidaat, kes toob ära järgmise suure koguse peamiselt eesti keelt kõnelevate inimeste hääli, nagu viimastel kohalikel valimistel on olnud, siis pole ka välistatud, et Keskerakond tõepoolest kordab seda nii-öelda enamuskoalitsioon või noh, siis enamusvalitsust Tallinnas. Taaskord omaette mõju avaldab muidugi ka koroonakriisi lahendamine. Mõtlema, et see kindlasti annab pitseri, paneb pitseri sellele valimistele, aga sinnani on veel nii palju aega, jällegi, see on täiesti ennustamatu asi. Jah, aga jätkame poliitika teemadel. Sellel nädalal astus või andis riigikogu ees ametivande Keskerakonna nimekirjas kandideerinud parteitu Imre Sooäär seda sellise noh, ütleme kergešõu, Kerge shouda sinna juurde ka läbi viis tahtis pidada kõnet mis, milleks siis riigikogu kodu- ja töökorra töö ja kodukorra seadus ei andnud võimalust ja Riigikogu spiiker Henn Põlluaas siis üritas teda seal üsna tulemus tulemus hetult vaigistada. Aga Imre Sooäär nüüd ametisse astus ja miks see kõik kuidagi sellises olulises kastmes on see, et esmaspäeval on planeeritava abieluteemalise rahvaküsitluse läbiviimise ehma lugemine riigikogus ja on loetud moel või teisel neid hääli, mis võiks, mis võiks seal taga olla, mitte et seal oleks ilmselgelt kohe vaja midagi hääletada, aga Reformierakond teeb ettepaneku see eelnõu riigikogu menetlusest välja arvata ja siis selle nii-öelda välja arvamuseks on vaja enamust Riigikogus ja siis selle tõttu neid hääliga loetakse. Et ma ei tea, mulle ei tundu, et esmaspäeval nüüd välja kukkus. Kuidas teile? Siin on nii palju määramatust selle asja juures, sellepärast et Kalvi Kõva tuli välja jutuga, et on lähikontaktne ja ja see tähendab seda, et võib juhtuda, et et mingil hetkel sotsid oma fraktsiooniga on nii-öelda tööst välja kukkuda, et pole selge isegi see, et kas riigikogu saab koguneda või peab ta minema hoopis kaugistungile. Ja siis veel lisaks sotside jutud, et hakkame pihta huntimisega obstruktsiooniga, hakkame jõuga takistama Eeello läbiviimist, et seal on nii palju seda seda määramatust, et see on umbes samasugune mõistatus nagu Imre Sooäärega, tema puhul polnud kaevu selged, kas ta astub üldse riigikokku või mitte, et äkki ta ta ikkagi päris pikalt venitas selle otsese tegemisega, et oli võimalusest loobub ja nad otsisid meediakajastust, aga aga nagu ma ütlen, et kuigi ma arvan, et esmaspäeval kub Riigikogu nii-öelda menetluses riigikogu jätkab menetlemist teda abieluteemalise rahvaküsitluse korraldamise osas, siis kell ei näe veel, kuidas see võiks toimuda, aga seal on niimoodi, eks ju, et esimesel lugemisel mingit hääletamist ei toimu, välja arvatud siis, kui sa teile ettepaneku selle välja võtta, sealt välja võtta ja et noh, et küsimus ongi, mis, mis, mis sellel puhul tuleb, et kes kohale tulevad, kes kohale tulema jätab tulemata, et vanasti oli nii, et saadikud sõitsid hästi palju ringi. Praegusel ajal isegi riigieelarve vastuvõtmisel vist oli 99 inimest andis oma hääle 101-st, et ikka väga tubli kohalolek. Jah, riigieelarve võeti vastu, aga noh, sellest ma vist aega ei ole väga pikalt rääkida, sest liigume edasi kolmanda suurema teemaga siis. Neeme Korvi koduväljaanne Äripäev on sel nädalal oluliselt kajastanud vist Eestis? No pigem tavaliselt, et silma alt ära olevat teemat, sellepärast et kes see ikka väga tihti tahab rääkida oma kontaktidest erinevate inkassofirmadega, aga sellest sõltumata tundub, et probleem on ikkagi päris, sellepärast inkassofirmasid on Eestis mitmeid ja neid ühendav joon on pigem siis oma. Ma ei tea, kas öelda klientidega või pigem mitte klientidega, vaid ohvritega, siis et nende teadmatust ära kasutada, üritamine erinevad skeemitamiseks, et et oleks võimalikult palju sealt raha võimalik kätte saada. Üldiselt ikkagi sellise seaduse piirimall toimimine, et et ma ei tea neeme, et millest see teile selline huvi äripäevas, et kas teil on seal väga palju võlglasi. No eks äripäeval majanduslehte ja me loomulikult kõiki selliseid teemasid jälgime tegelikult pidevalt ja kui me, kui ühiskonnas oli kunagi siin väga selline plahvatuslik teema ju kiirlaenuäri siis nüüd tegelikult me oleme jõudnud mõnes mõttes nagu järgmisse etappi kogu sellega, kus raskuskese ongi. Küsimusele, et kuidas reguleerida ja yldiselt, seda tuleb täiendavalt reguleerida, kuidas tegutsevad siis need, kes võlgu üles ostavad ja neid välja nõuavad. Ja tõesti hea kolleeg Pille Ivask, sel nädalal kirjutas loo mille põhipealkiri oli hirmu, äri ja see põhines siis ühe konkreetsel lool, kus üks naine siis oma eluliste suhete tõttu sattus kokku inimesega, kes võttis väga palju kiirlaenu, need läksid siis hiljem inkassole. Ja siis hakkas, hakkas välja tulema see, kuidas kui, kuidas need inkassofirmad siis tegelikult nii-öelda ümber käivad, et ma ei teagi, kuidas siin neid neid näiteid tuua, aga aga põhimõtteliselt noh, võlaõigusseadus, tegelikult inkassofirmade tegevust ju ju nagu juhib aga, aga, aga põhimõtteliselt me oleme nagu olukorras, kus siin nii-öelda justkui sõlmitakse uusi laenult uusi laenulepinguid, intressid kasvavad siin mingi viivise viivisjate pealt viiviste peale 100 182 protsenti aastas, eks ju. Siin on. Ühesõnaga kuigi kuigi finantsinspektsiooni puhul on ka räägitud, et ta võiks nagu, nagu neid kuidagi kontrollida, siis siis tegelikult tegelikult ju praegu selle, selles mõttes sellist järelevalvet ei ole ja inimesed ka inimesed ka noh, see on jätkuvalt nii, nagu kui oli kiirlaenufirmade puhul kunagi see, et loetud nagu peenikeses kirjas neid, neid asju, mis sinna juurde käib, siis inkassofirmade puhul on ka nii, et, et inimene võtab selle tagasimakse graafiku tihtipeale juba lihtsalt võtab üle, et tal ongi see nagu ainus võimalus nagu edasi liikuda selle asjaga. Ja nüüd nüüd ongi tegelikult on nagu suur küsimus, et kuidas seda, kuidas seda seadust võiks, võiks muuta. Et inimesed sellesse orjusesse ei, ei kukuks. Seal on ikkagi vahe, et kui on selline suur ja mainekas inkassofirma, siis tema ei saa tegutseda niimoodi nagu mingi pisema nurgatagusel. Et selles mõttes on vahe, aga kõige olulisem on see, et inimesed ei tohiks sellistesse lõksudesse sattuda. Et meil on viimasel ajal räägitud ka sellise positiivse laenuregistri loomisest, kus see tähendaks kirja mitte laenu tagasimaksmise häireid, vaid kõik laenud, mis sul on, või kõik kohustused, eks ju. Et et ei toimuks lõhki laenamist. Meil on see, sa pead silmas seda, et, et on selline rahandusministeerium plaanib seda teabe seaduse väljatöötamiskavatsused, mille eesmärk olekski siis seda asundliku laenamist. Seda on ka varem eraldi ettevõtted üritanud teha, aga noh, seal on pangad on näiteks sellele vastu olnud, et nad selles mõttes on praeguse siis riiklikult olnud välja selline idee, et mõnes riigis on selline register täitsa töös olemas. Et ja samamoodi inimeste finantsharidust tuleb lihtsalt parandada, et peaksid aru saama, et kui palju nad laenu võtavad, et et noh, liberaalsus on hea asi, aga aga laenu võtmisel tasub olla siiski pigem konservatiivne. Ei no kindlasti jah, et sellise mina isiklikult, kes ma armastan asju vaadata pigem läbi selle, et miks piirata inimesi ise sõlmimas neid lepinguid, mida nad tahavad sõlmida oma asjadest ise otsustada, et miks me peame inimesi sundima raamidesse või mitte. Loomulikult on seal ka hoopiski teine küsimus, et, et kui palju me lubama inimesele endale haiget teha, et me ühiskonnas ju ei luba inimene seal ennast näiteks orjusesse müüa, see on välistatud. Meil on tegelikult piirid asjadel peal, küsimus on lihtsalt selles, et kuhu mõned jooned tõmbama, et ma ei ole päris lõpuni selle nii-öelda positiivse laenuregistriga. Noh, ma ei ole veendunud, et see on väga hea mõte, mingisugused lisa andmebaasid, kus on inimeselt ära toodud, kui palju võiks neile laenu endale, ma ei tea, aga. Ei noh, selle häda on see, et kui sa hätta jääd ja lähed mingi laenuhai juurde, siis laenu ei, ei pane oma oma laena sinna positiivses registrisse kirja, need käivad väga mustalt selliseid sahkerdamisega täiesti nagu ära ei kaota. Kas neil on loomulikult meil enne levila kirjutas mõni aeg tagasi Facebooki gruppidest, kus siis inimesed üksteisele ja noh, täiesti arusaamatult kõrgete intressidega laenu annavad, et ega ju, seda ei saa päris lõpuni välistada. Aga mina tegelikult läheneksin, mis puudutab kiirlaenukontoreid asjale ühest küljest, meetod, aga ma ei taha, ma tingimata allutaks neid mingisuguse finantsinspektsioonile hakkama. Võib-olla tooksin alla seda maksimaalselt krediidi kulukuse määra, mis meil Eestis on tarbimislaenude puhul vaikimisi 60 protsenti aastas, sellepärast et noh, sisuliselt käib see kohatise äri täna sedapidi, et jah, me anname kõigile nii palju laenu, kui torust tuleb, eks ole, jah, me teame, et mõned inimesed lähevad täiesti katki, lähevad pankrotti, tee või, või üldse kaod pildilt ei teenindama, laenasid, aga teised siis lambahambad ristis ikkagi kuidagi need asjad ära maksavad. Samuti vähendab see nendesamade kiilane kontorite motivatsiooni kõigile inimestele kogu aeg kõik laenud välja maksta. Meil oli sel nädalal vene ETV plussi saada Insaidis lugu ühest Tartu tüdrukust, kes ära tinistati mingisuguste petturite poolt kes siis võttis endale kiirlaenusid 30000-ni euro ulatuses, tudeng, noor, et noh, ei ole ju väga hea, kui sihukesed asjad juhtuda saavad. Ja teisest küljest, mida ma kassodega tegelikult, eks siin on see, et sa siin mainisid seda maksegraafikute kokkulepete sõlmimist, sellepärast et täna on seis selline, et kui inimene on ikkagi väga hätta sattunud oma laenudega ja siis viiakse need laenud inkasso kätte, siis inkasso tuleb, ütleb sulle, et näete, et sina laenasid sind 1000 eurot syyanenud lisandunud noh, ütleme kujundlikult 1000 eurot. Pigem, ta on reeglina natuke rohkem, ütleme, 10000 eurot, vaid võib-olla võtsid siin kokku laenu, siin on kõikekulusid ja muid asju tulnud otsa veel teist teiste 10000 ehk siis kokku 20000 ja nüüd hakkame seda nüüd tagasi maksma. Ma ei tea, 500 eurot kuus näiteks. Ja sel hetkel, kui sa sellele maksegraafikule oma allkirja annad, siis on sinu põhivõlgnevus nüüd 20000 eurot, millele inkasso, juhul kui sa seda maksegraafikut ei täida, hakkab kohe juurde keevitama intresse ja miks see oluline on see, et, et kui see asi, kui seal võlgnevus peaks kunagi kohtusse jõudma ja kui sa ei oleks seda nii-öelda maksegraafikut sõlminud, oleks kohus maksimaalselt sinult välja mõistnud 20000 eurot selle pärast. Eesti kohtute võtavad niiviisi, et intress ja kõrvalkulusid ei saa olla rohkem, kui põhivõlg oli ja nüüd on ning kas on võimalik sinna juurde keevitada teist 20000 eurot otsa ehk siis et sa oled noh, põhimõtteliselt olukorras, kus võib-olla ei suuda seda laenu teenindada endale tohutult kahju teinud ja mina võtaksin tegelikult ära ning kasvadelt selle võimaluse neid nii-öelda maksegraafikute sõlmimise puhul kõiki varasemaid intresse põhivõlana edaspidiseks ette kujutada, ehk siis et et see teeks seda lume pallitamist oluliselt madalamaks ja see, see võtaks jällegi mingisuguseid kohti siin asjale nagu mõistlikumaks, ilma selleta, et me peaksime hakkama kõiki inkassofirmasid kuidagi riiklikult reguleerima. Noh, võib-olla reguleerima mitte, aga mingisugune järelevalve võiks olla olukorras, kus finantsinspektsioon oma analüüstas ka ütleb, et tegelikult inkassofirmadel on tänaseks Eesti krediiditurul tegelikult tekkinud täiesti arvestatav mõju arvestades seda, kui palju neile neid nõudeid üle läheb, eks. Sina vaata, mida ma ütlen, et loomulikult võlad on tasumiseks ja makske oma laenud ära, eks ole, aga sellele on see teine külg, et kui meil on Eestis tuhandeid inimesi, kellel on arved lukus ja kes ei saa ametlikult tööd teha, et see ei ole väga Nagu mõistlik, aga kõige olulisem on ikkagi see hariduse küsimus, see, et inimesed teaksid, kui palju nad laenata võivad ka seda, et mida nende käest, kui nad võlgu jäävad ei suuda neid tasude, mida nende käest võidakse küsida ja mida ei tohi küsida, eks. Intresse, muide, hakatakse nagu isiklikust kogemusest asja tean õpetama kuuendas klassis. Et tõepoolest, sealt saab see kõik alguse, aga on jah, veel igasuguseid muid aspekte noh nagu näiteks sina ütlesid, et rääkisid siin 10-st 1000-st, mina ütleks, et need summad algavad kõik palju väiksemast ja inimesed tegelikult satuvad lõksu just nimelt nende paarituhandeeuroste asjade puhul juba ja seal on seal on näiteks kasvõi see, et mingisugune võlateatise väljastamise ja need on kõik tulevad lisatasud, et tegelikult see krediidikulukuse määr kasvab nagu noh, tegelikult ta kasvab nagu lumevall, see on nagu väga-väga hoogsalt ja hästi. Hästi, kallis on olla vaene, ütleme niiviisi. Aga siinkohal tõmbaks saatel äkki joone alla ja mina olin Huko aaspõllu. Minuga koos olid stuudios Neeme Korv ja Sulev Vedler. Järgmisel nädalal on saatejuht Mirko Ojakivi ja temaga koos teevad saadet Martin muuta või Aivar Hundimägi. Aitäh kõigele kuulamast.