Vikerraadiotüüblid. On laupäev ja kell on pisut 11 läbi ja eetris on rahva teenrid. Mina olen Huko aaspõllumeest rahvusringhäälingust ja minuga koos on eetris Heidit Kaio eesti naisest. Tere, tere. Ja Urmas Jaaganud Äripäevast. Tere. Tere. Ja täna, millest juttu tuleb? Võib-olla ei ole kellelegi ootamatu. Koroona taas jätkuvalt täidab meie meeli ja eetrit aga lisaks sellele plaanima rääkidega sel nädalal avalikustatud katuserahadest ehk siis regionaalseteks investeeringutest, mida riigikogu fraktsioonide liikmed, et jagavad ja viimaks vast suure teemana ka sel nädalal jõustunud teeneka keskerakondlase Kalev Kallo süüdimõistev otsus ja siis sellega seoses sellega kaasnenud erinevad poliitilised võbelusi tähtis, et kes on Kallo asendusliige ja mis saab võib-olla ka siis rahvahääletusest, mida on plaanis koalitsioonil läbi viia, aga alustame siis võib-olla koroonateemadest. Sel nädalal tulid uudised, et meie peaminister Jüri Ratas on osutunud lähikontaktseks, katkestas oma Ida-Viruvisiidi, jäi eneseisolatsiooni ja samuti taaskord teisele teist korda juba on lähikontaktseks osutunud ka president Kersti Kaljulaid, kes samuti jäi eneseisolatsiooni. Tänaseid nakatumisnumbreid vaadates tuli nüüd jälle üle 500 500 560. Üks positiivset koroonatesti tehti viimase 24 tunni jooksul. Tundub, et koroona levib ja jääbki levima mõiste. Näib, nii, et põnev on jah, see, et, et Eesti on valinud siis praegu selles teises laines sellise liberaalsema tee, kus ühiskonda ei panna täielikult lukku, kui vähemalt siiani pole pandud ja pigem siis nagu on sellised vajaduspõhised isolatsioonid, et näiteks ka meil firmas on olnud mingisugused inimesed, jäävad ära kaheks nädalaks kodutööle, et, et, et see toimub nagu käigu pealt, et selliste ühest et nüüd kõik Jana koju sellist ühist ühest käskude keeldu nagu ei ole. Mulle tundub, et võib-olla see polegi mitte niivõrd selline valik, vaid see kevadine, nii-öelda suur sulgemine, lukku keeramine ikkagi andis, nagu selles mõttes tunnetuse kätte, mis siis juhtub nii majanduses kui ka muidu ühiskonnas laiemalt kui, kui kiki kinni panna ja näib, et seda lihtsalt ei taheta enam teha. Et see kogemus on ilmselt olnud üsna valus, et ma arvan, et pigem just nagu majanduslikult rahanduslikult riigile, et et seda ilmselt korrata ei taheta ja seda on näha ka mitmest sellisest piirangute nagu liigist, et kui siin neid restorane, baare kinni pannakse, mitte kinni, aga lühend lühendatakse neid lahtioleku aegu, siis seda nüüd on läinud siukseks saba raiumiseks, et keskööst kinni ei. Kui siis nakatumine ikkagi kasvab, võtame siis veel tunnikese või paar maha, et, et jupikaupa ja valitsuse lähedalt on öelnud, et ega selle mulle öeldud, et ega selle eesmärk ongi see, et ei peaks päris kinni panema, et seda ei taheta teha ja, aga aga nii-öelda mõjud on ikkagi nagu väga karmid, et et eile näiteks Kristjan Peäske, kes on ju mitme suure tuntud restoranivedaja, kirjutas väga emotsionaalse sotsiaalmeedia postituse, kus andis põhimõtteliselt teada, et nende restoranid siis lähevad nii-öelda unele mõneks ajaks ja siunas päris kõvasti ka valitsust just nimelt selle poolest, et, et neid jupikaupa neid piiranguid kehtestatakse ja ühes kommentaaris ta ka ütles, ma ei tea, kas selle emotsiooni pealt tehtud või mitte, aga see ripub endiselt seal üleval, kus peaski ütleb, et on plaan riik kohtusse anda. Väiksemad mõistan ka neid restoranipidajaid ja vürtside pidajaid, et mida, mida on ka väga ironiseeritud, et kuidas, kuidas või millest lähtuda, millest lähtudes võiks järeldada, et kella kella 10-st õhtul nakatumine suureneb, nagu et miks, miks ta, miks on see nakatumine peale kümmet suurem kui peale kaheksat peale kuut, et see tegelikult on natukene selline isegi filosofeerimise küsimused, et, et miks see, miks need piirangud sellisel moel on mõistanger selles mõttes restoranipidajaid? Et nendele võib-olla mõnes mõttes oleks isegi lihtsam nagu saba raiumine korra ütleme, et mahalöömine ühe korraga, et siis teaksite, et nüüd oled surnd ja hakkad ennast uuesti kokku korjama, et selliste, nagu personaliga mingi pooles vinnas hoida on tegelikult päris keeruline. Ja ma arvan, seal ongi see probleem, et võib-olla restoranidele isegi meeldiks see just nimelt sellepärast, et siis saaks küsida näiteks kompensatsiooni või kuidagi riigilt nõuda seda seda nii-öelda vahe tagasi tegemist, eks ole, aga seda riik teha ei taha, et võtsime juba selle esimese nagu lainega sellised laenud peale kõik, kulutused olid väga suured, et mul on tekkinud niisugune mulje, et praegu valitsus üritab teha asju nii, et kui midagi peaks kompenseerima, siis nagu võimalikult vähe, aga parem kui üldse mitte et selles mõttes tunduvad need piirangud olevat nagu selle järgi sätitud, et et jääks võimalused, et pigem mitte kompensatsiooni maksta, aga noh, kuidas nendest pääsed, õnnestuks ma, pigem arvan, et ei õnnestu. Kui ma neljapäeval nägin, siis neid piiranguid, mida valitsus otsustas kehtestada Eestis minu jaoks oli üllatus, et nad on nii väikesed või neid piiranguid ei ole üldse nii palju selle pärast, et kui see nüüd veel korra üle käia, siis tegelikult sisuliselt toodi kõrtsid restoranid, sulgemisajad kaks tundi allapoole, ehk siis 12.-lt 10 peale ja kehtestati poodidele 50 protsendi täituvuse nõue, eeldusel, et kõik päevasel kaks pluss kaks reeglist kinni kannavad maske ja muud sellist, aga aga näiteks spaad jäeti täiesti kinni panemata sporditegevused või ütleme, üldiselt huvitegevused jäeti ka piirangute alt välja väljaspool Ida-Virumaad, kus nakatumine Eesti mõistes ikkagi ülikõrgem. Ja, ja. Mõtlesin, et kilod alla ja kultuuriminister hõiskas. KuningLucas hõiskas, et kultuuriasutused jäävad lahti, et et selles mõttes, jah, ma olen nõus, et tundub, et nagu üsna pehmelt, aga aga ma arvan, et see taust kõik ongi umbes, et et keegi seda välja ei ütle, aga seekord teeme Rootsit. Natuke sedamoodi näib tõesti, et teeme, teeme Rootsist samas jälle ma nagu ei, ei heidaks seda selles mõttes ette, et ma kuulen nagu enda tutvusringkonnas töö juures, kus inimesed nagu reaalselt alud arutavad kogu aeg, mis me teeme, et kuidas meie praeguses nagu päris nagu olukorra, seda edasi läheme. Et näiteks, et plaanis on ammu-ammu kokku lepitud pidu sõpradega, siis tegelikult toimub vestlusring, et, et kas me teeme või mis moel teemiat teeme õues nagu et, et mis, mis tähendab seda, et inimesed tahavad ise võtta, võtavad ise vastutuse, et kuidas nagu edasi liikuda, mis võib-olla võib-olla mõnes mõttes on ka õige teiselt teiselt poolt ma näen seda, mismoodi Inglismaa läks novembri keskpaigas lukku. Nüüd uuesti avaneb. Et ja noh, ajalehed on täishõiskeid, et teise laine kõver ja, ja koroonasurmad on alla läinud, poed, poed tehti uuesti lahti, et Inglismaa sellise kuuajase isolatsiooniga tegelikult saavutas siis koroonakõvera allakeeramise, mis, mis see põhjus oli nendel, et nad nii otsustavalt siiski riigilukku panid, kuigi Inglismaa tegelikult sai esimeses laines majanduslikult võib-olla isegi tugevam tugevamini pihta kui Eesti oli see, et nende oli riiklik otsus. Et jõulud on meile kõige tähtsamad. Et see on oluline vaimse tervise mõttes, et inimesed saaksid lähedastega kohtuda, et, et jõulud antaksegi vabaks, et Suurbritannia on läinud seda teed, et kui seal muus osas on piirangud nagu liikumise osas ka riiklikult ja ühest piirkonnast teise sõitmisel, siis siis koroona või siis see jõulud on hoolimata koroonast nagu antakse vabaks, et te võite vabalt liikuda, kuhu soovite eesmärgiga lähedastega kohtuda ja ka on analüüsitud, et me oleme valmis selleks, et aastavahetusest uuesti koormus siis meditsiinisüsteemile võib suureneda. Aga kui sa küsisid, et kas koroona nakatub kõrtsides kuuest kaheksani halvemini kui 10-st 12-ni, noh vastus on, eks ole? Ei, ei nakatu, eks ole. Aga mis sa, nende piirangute põhjus on, on ikkagi see, et inimestel oleks vähem midagi teha väljaspool kodu, sellepärast et nii kaua, kui inimene istub kodus oma perekonnaringis või noh, või, või üksinda aga tal ei ole võimalik ise nakatuda või ka saada nakatatud kellegi teise poolt ja sellest lähtuvalt, mida vähem on inimesel kuhugi minna, mida ebamugavam tal on kuhugi minna, seda vähem ta seda ka teeb ja seda vähem on nakatuvus, et ma olen siin naljaga pooleks öelnud, et maskidest veel efektiivsem koroonavastane meede oleks panna igale inimesele 20 kilone sangpomm jala külge, siis oleks ka kohutavalt ebamugav igale poole minna ja inimesed viiksid kodus, aga, aga noh, sisu on tegelikult selles ja kui ma neid praeguseid piiranguid vaatan ja kuidagi üritan seda võrrelda selle nakatumusega, mis meil jätkuvalt kasvab, et siis ma pigem pean tõenäoliseks, et me näeme järgmine nädal järgmisi järgmisi piiranguid. Sellepärast, et siin on tegelikult ju ka tervisespetsialistid öelnud, et me ei ole kaugel sellest, kus me näeme neljakohalisi numbreid, nakatumisi päevas uusi nakatumisi, et ja kui nad tulevad, et noh, siis ei ole ju valitsusel ka liiga palju muud teha, kui hakata järjekordselt mingeid asju piirama näiteks siis mingid hobitegevusi ülejäänud Eestis näiteks siis mingisuguseid teatrietendusi või, või kontsert, mis, mida praegused piirangud ja absoluutselt ei mõõta, eks ole Võibki juhtuda see, et 14 päeva enne jõule hakkavad inimesed iseennast piirama teadmisega, et tahaks olla jõulude ajal perega koos mitte viibida isolatsioonis. Et siin ma olen ka selliseid arutelusid kuulunud ka meil töö juures, et, et ma tahaksin jõulud veeta perega koos, et kas võib, ma jään kodutööle ja palun kohtume ruumis. Kohtume Skype'is, et sobib hästi, et see siin võib juhtuda, ma ei, ei oska ette ennustada, aga, aga see võib olla võimalik, et inimesed eelistavad teadlikud seda, seda nii-öelda jõulufenomeni. Mina olen aru saanud ka, et üks valitsuse eesmärke väikseid eesmärk on see, et kui kui õnnestuks teha nii, et need praegused meetmed sarnaselt natuke sellel Inglismaal, et et need toimiksid, numbrid läheksid alla, siis äkki aastavahetuse paiku saaks lubada mingisuguseid asju natukene vabamaks, et aga noh, mulle öeldi, et praegused, praegune nii öelda statistika seda väga ei toeta, et, et ei ole näha, et see nii läheks, aga noh, võib-olla et piirangute mõttes üldiselt muidugi ma saan aru, et, et testile nakatumine nendest kellaaegadest ei sõltu. Aga üks point on ju ka see, et inimesed suhtleksid nii-öelda ühes ringis, et isegi kui inimene ei ole üksi, aga ta on selles samas ringis restoranid või selliseid paarid on kindlasti koht, kus erinevad ringid puutuvad kokku mis, nagu võib kanda, ütleme, kui ühes seltskonnas või ringis on siin nakatumine sees kanda selle üle nagu mingisse teise ringi, mis viib selle kuhugi mujale edasi, et et seni kuni inimesed suhtlevad, noh, ma ei kujuta ette, võib-olla teadlased oskaksin paremini öelda, mis ring, võib-olla 10 15 inimest kui, kui inimesed suhtlevad mingisuguses sellises väiksemas ringis ja küll nad võib-olla nakatuvad ehk läheb õnneks ei nakatu, aga siis see jääb nagu pidama. Meil on olnud selliseid arutelusid sõpradega, et lepime omavahel kokku, et me piirame nagu mingisuguseid liikumisi väljaspool selleks, et isegi kui läheb isolatsiooni, siis me saaksime nagu mingi sõpruskonnaga koos käia, et, et see see kevadine suletus näitas seda, et mõnedel inimestel eriti üksikutele inimestele mõjus rängalt pärast, pärast avastad mitu kuud hiljem, issand, sa olid kogu selle aja üksi või? Nojah, tõesti kahju oli väga õudne jah, oli jah, et et, et noh, see tagantjärgi, mis on selgunud õppetunnina, et seda siis nagu praegu praegu nagu mitte juhtuda lasta näiteks ma isiklikult olen enda jaoks kokku leppinud, et ma nüüd leppisin kokku juuksuri, kosmeetiku kulmutehnik nagu kõik võimalik massaaži, et, et ma sain aru ka, et, et selle kevadise kevadise isolatsiooni ajal nemad said materiaalselt, kui nad on, tegelikult ma tean tugevalt pihta, nad tegelikult on suhteliselt väikese sissetulekuga teenindustöötajad ja ja ma leian, et minu kohus on neid siis toetada. Aga teatris oled ka see nädal käinud kontserdil kontserdile. Eelmine kord, kui ma sind nägin, sa oled käinud kahel lausel. Ja seekord ma käisin jätkare ühel kontserdil, kus väga ilusti olid, kõik kandsid maske, seal oli väga äge kontsert, kus olid poolelt pool saali tühjaks müüdud, tagasi müüdud nagu teadlikult, et esialgu lihtsalt täis ostetud ja jätkare korraldajad viisid saali saali pooltühjaks tagasi piletid, et. Kui ma käisin, vaatasin kaubanduskeskustes ringi sel nädalal, et siis mulle tundus ka, et seal paljud inimesed ikkagi kandsid maske, nagu reeglid ette näevad, praegu enamik ikka jah, jah. Ja, ja ma saan aru, et ka ühistranspordis tegelikult sõltuvalt muidugi liinist. Mul on kolleeg näiteks, kes sõidab Viimsist ühistranspordiga Kesklinna, tema ütles, et tema, tema liinil on väga palju maske ja enamus on maskides selgelt ja ja teine kolleeg, kes sõidab Paldiskist Tallinnasse, ütles, et tal enamus ei ole või tihti on ta üksinda seal sellesse ühistranspordis maskiga, et see võib-olla on ka natukene sõltuv sellest, kuskohast inimesed võib-olla kus nad elavad ja kuskohast nad infot ammutavad. Aga, aga teisest küljest oli sel nädalal ka natuke selgemat sõnumit selle kohta, et vaktsiinid tulevad ja. Inglismaal on juba kohal, esmaspäeval on esimesed vaktsineerimised. No eks need esimesed vaktsineerimised on ka siuksed, et ei ole nad väga laiaringilised, nad on ikkagi. Sinitööst töötajatel, kusjuures seal on nagu põnev, see tervishoiuminister laseb ennast siis telekas otse-eetrisse vaktsineerida, näidata vaktsiini ohutust. Ta isiklikult laseb ennast otse-eetris vaktsineerida. Aga ma oleks üllatunud, kui Eestis midagi sarnast ei toimuks, et küllap see juhtub, aga, aga no ei tea veel. Tanel Kiik läheb vaktsiini lennukile, kõlab nagu tõenäoliselt kõlab üsna tõenäoliselt siis laseb ennast ka kuskil kaamerate ees ära vaktsineerida ja võimalik jaam. Aga. Kusjuures selleks isegi talle jube selles mõttes boonus, et, et on ka uudis, et, et seesama Inglismaa näitel, et vaktsiin on olemas, vaktsineerimised algavad ja juba on allmaailm käivitunud, et saada saada, sest seda vedelat kulda kätte, et infiltreeruda süsteemidesse. Nii et ütleme ka sellised demonstratiivsed, promo vaktsineerimised on puhas, puhas võit. Ei, lihtsalt, et Eestis tuleb, nüüd jaanuaris hakkab pihta, see vaktsineerimine on, ma saan aru, et esmajärjekorras on meil lootust saada umbes 100000-le inimesele vaktsiin kätte ja see tähendab siis seda, et tõenäoliselt meditsiinitöötajad, arstid, võib-olla ka hooldekodudele, töötajad, kliendid saavad esmajärjekorras selle vaktsiini kätel. Teistel inimestel tuleb oodata veel. Ma saan aru ka seda, et meil ei ole kavas vaktsiine vaktsineerimise eest raha küsida, ehk siis inimestel vähemalt järgmisel aastal on see vaktsineerimine tasuta. Ja, ja teisest küljest ei ole ka võimalik ennast sellest, et järjekorrast mööda osta, ehk siis et ma ei kujuta ette, kuidas siis need väga rikkad inimesed, kes võiksid tahta ennast vaktsineeritud saada, kuidas must turg mõtlen mustalt turult ma muidugi ei soovitaks vaktsiini ja seda sellepärast, et jumal teab, mis sa seal selle selle asjadest saad heal juhul võib-olla vett, et aga halval juhul võib-olla veel mingit sodi, aga aga noh, mujal maailmas jah, et kohati on kohad, kus on vaktsineerimine juba pihta hakanud, ma sain aru, suur ühendkuningriigis ja siis ka Venemaal, kus on nendesse vaktsiin sputnik, vee, mida nad vist Moskvas on, alusta alustamas vaktsineerimist. Et tundub, et on mingisugune niuke valgus tunnelis kuigi. Kuigi põnev ette, et selleks on järgmise aasta lõpuni on vaja 10 miljardit doosi, siis vaktsiini, et aga samas ma saan aru, et, et vaktsiinitööstused on ka öelnud, et nad on võimelised sellised sellised sellised kogused välja andma. Mis see mõjub natukene ka emotsionaalselt selles mõttes, et tõesti, kui see nii-öelda isegi, kui ütleme, tavainimesed, kes ei ole kuskil mingi eesliini töötajad, nagu neid nimetatakse, peavad siin võib-olla ootama kevadeni. Aga ikkagi need teated sellest plärisema tehaksegi võib-olla, et isegi isegi see teadmine, et kuskil seda tehakse, see järjekord ühe korra minuni jõuab ja tegelikult võib-olla ei ole väga palju kannatada oodata. Ta annab sellist noh, emotsionaalselt nagu jõudu juurde, et nagu vastu pidada see, see trall, mida tuleb teha kõikide nende maskide ja kahe meetri arvutamisega. Inimesed ilmselt oskavad juba päris hästi hinnata peast, kui palju on kaks meetrit nagu maapinnal, et et kõik, see võib-olla lihtsam üle elada. On nagu näha, et protsess liigub edasi, et jõutakse järgmisse etappi, et et selles mõttes on see kindlasti positiivne, isegi kui neid esimene esimene ring vaktsineeritud saab olema nagu väiksem. Aga ka see esimene ring vaktsineeritud tõenäoliselt mõjutab selle viiruse levikut, õigemini takistab selle viiruse levikut päris asjalikult. Ja, ja noh, mis vaktsiinides muutub, et on jah maailmas tekkinud naljakad pudelikaelad, mida üritatakse siis ületada alustades vaktsiinide anumatest, kus neid nii-öelda hoiustatakse, veetakse kuni mingisuguse kuiva jää tootmiseni välja, eks, et see on tohutu eksperiment üle maailma. Kuidas, kuidas see vaktsineerimine hakkab välja nägema? Põnev on ka see, et sellesama covidi Wax vaktsiini väljatöötamise käigus on seesama Oxfordi meeskond jõudnud ka väga lähedale. Põhimõtteliselt ongi nagu katsetamisjärgus malaaria vaktsiin, et sellesse ütleme, et see koroona siis vaktsiini väljatöötamine on toonud läbimurde seni maailma kõige nagu surmava viiruse leviku peatamisel, et see noh, tegelikult võib seda ka siis nagu suureks teadussaavutuseks pidada. Küüniliselt võiks öelda, et võib-olla on seal taga hoopis see, et raha sai. Kusjuures ei olegi küünilised, vaid see täpselt nii ongi, et, et, et nagu teadlased on teadnud siiani mitmeid nagu erinevaid uusi meetodeid, mida võiks kasutada, aga lihtsalt ei ole olnud ressurssi, et piisavalt ja pole kond huvi, et nende vanade vanade haigustega sellisel moel tegeleda, aga, aga täpselt nii, et nüüd nüüd rahavood nagu avanesid ja, ja jõudsid vastavale teadlast Ise ongi küll kindlasti küüniline, et kindlasti see malaaria, mis peamiselt levib Sahara-aluses Aafrikas, et et see võib-olla ei tundunud nii glamuurne, atraktiivne, võib olla täiesti. Või ka raha rohkem aga jah, et, et üks asi, mida ma siin Eestis siiski ütleksin, et võiks avatumalt rääkida, et mis on need kavad, kes millal vaktsineeritud saab. Mis järjekorras, palju meil neid vaktsiine täpsemalt siis tuleb, mis on stsenaariumid ühel juhul, mis on stsenaarium, teisel juhul vaatan lihtsalt, et Soomes näiteks on see väga detailselt lahti räägitud, meil siin on jätkuvalt mingisugune hägu ja kui sa küsid inimeste käest, et siis tegelikult öeldakse, et ta ei tea või ei ole praegu õige aeg sellest rääkida, noh võiks vabalt rääkida. Ja see on huvitav, salastatud ma olen ka nagu tähele pannud, et et nendest väga rääkida ei taheta, mis tekitab kohe järgmise küsimuse, et mis see põhjus on, et kui mõned riigid on nagu oluliselt avatumad ses osas, siis mida, mida me nagu pelgama või, või ei ole meil lihtsalt mingid asjad teada, mida, mida, mis justkui võiks olla, et kui kui vastus on ei tea, siis võiks tekitada inimestes kuidagi mingisuguseid, mingisuguse teistsuguseid mõtteid, et natuke naljakas on jah see, et et nii olulise asja puhul hoitakse sellist kiivat kiivalt saladust. No tegelikult oli seesama strateegia juba kevadel, et, et valitsus ei andnud väga konkreetseid sõnumeid, mis mis tookord väga majandusega seotud majanduses vastutavaid inimesi pahandas või tegelikult isegi pahandas, et see tekitesse tohutut frustratsiooni, et need et nähtavus tuleviku suhtes on halb ja tegelikult see vaktsiini vaktsiin ei ole ka lihtsalt mitte immuunsuse tekita tekitamiseks oluline, vaid see on oluline ka just nagu majandusele turvatunde andmiseks, et missuguses perspektiivis me liigume, et ma arvan sinna mitmed sektorid, kes tahaksid mingisugustki mingisugustki märki maha saada. Ja me justkui kardaks mingeid maanteeröövleid, et ärme igaks juhuks ütlemisteed pidi tulevad, et siis äkki äkki keegi hüppab põõsast, röögib tühjaks natuke selline tunnel. Ei noh, aga niikauaks loodame, et me ei pea hakkama kehtestama mingisuguseid Lätti sarnaseid piiranguid, kus ma saan aru, sel nädalal keelati ära nädalavahetuseti näiteks alkoholi või sigarettide müük. Sa võid tanklast küll kütust osta, aga aknapesu vedeliku justkui ei tohi. Et aga jälle kavanassi võid osta, et loodame, et meil sinnamaani need asjad ei lähe. Ja kui sest Läti on olnud põnev selles mõttes, et, et nad on väga-väga ranged piirangud olnud ka eelmise isolatsiooni ajal ja kas ja ka terve suve olid väga ranged. Rangelt kontrollisid suisa käisid politseinikud ringi ja kontrollisidki, et kaks pluss kaks meetmed oleksid, toimi, toimiksid ja ometi on nad väga tugevalt selles laines ka pihta saanud. Ehk siis, et tundub, et väga karmid piirangud võib-olla täpselt ei toimu. Nii aga vahetame nüüd teemat, räägime asjast, mis on aastaid meediale väga palju rõõmu tekitanud ja võimaldanud siis erinevaid erinevaid poliitilisi parteisid ja poliitikuid hinnata ja kritiseerida, ehk siis ma räägin nüüd katuserahadest. Sel nädalal esmaspäeva õhtul avalikkust avalikustati riigikogu leheküljel siis taas katuserahade jaotuse nimekiri. Nagu ikka või nagu, nagu, nagu ennemgi või võim nagu eelmisel aastal Reformierakond selles puldis ei osalenud, et sotsiaaldemokraadid võtsid oma 300000 eurot rõõmuga vastu ja pudistasid selle laiali neile südamelähedaste asjade peale ja ja koalitsioonierakonnad sel aastal esmakordselt mõtlesid, et teevad sihukse kavala lükke, et esitavad oma katuserahade jaotuse ühiselt, et siis ei ole võimalik kellelegi justkui näpuga näidata, et kes on kuhu, mida, mida budistanud ja jagasid ära siis ligi kuus, pool miljonit eurot erinevate siis neile südamelähedaste asjade vahel. Siin oleks võib-olla oluline öelda, et mis see katuseraha täpselt on, et et see on siis nagu riigieelarvest raha, mis, mis selle, mis suundu läbi vaidluste ja vajadust põhisevaid tegelikult natuke seotud, mis natuke päris kõvasti seotud nii-öelda poliitilise krediidiga. Riigikogu liige käib näiteks enda ringkonnas, ma tea, Võrus käib kohtumas valijatega, valijad räägivad, meil on siin mänguväljakut, käib ühe korra, käib teise kolmanda aastani jakkuvad valimised lähenema ja siis vala, eks ole, see mänguväljaku raha leitakse Riigikogus riigieelarvest ja siis valijad on tänulikud ja, ja võib-olla on isegi põhjust, nagu siis hääl anda järgmistel valimistel, eks see siis natuke nagu riigi rahaga endale hääle ostmine, et see on see põhjus, miks see ajakirjanikke pahandab see katuseraha teema ja miks ta just katuseraha on see, et, et see, eriti moodne oli 90.-te lõpus kahe tuhandete alguses see katuseraha nagu käitlemine ja enamasti läkski just nimelt katuste parandamiseks, et tookord oli, siis me suhteliselt noore riigina vajasid erinevad, ma ei tea, vallamajad ja, ja koolid ja muud kohad muude kohtade katused parandamist ja sealt see sealt see katuseraha nimi tuli. Tõsi, tõsi, me hiljem nägime seda, kuidas needsamad vallamajad, koolid või mis iganes pandiga võib-olla aasta kaks, kolm, neli, viis hiljem kinni, et see, et see raha ei, ei kulunud nagu sihtotstarbel või see raha ei läinud kõige paremasse kohta, et tegelikult need sellega sisuliselt osteti hääli ühel korral. Selle korra kadus ta jagamine, muidugi on tõeline tragikomöödia katastroofilaadne asi, et mul on tõesti nagu sa ütlesid, et, et otsustati teha selline kaval lüke, et koalitsioon esitab koos, et ei saaks seal otse öelda, et kes on, mis piirkonda või millist katust või mänguväljakut toetanud siis noh, ma ei tea täpselt, kes selle ettepaneku tegi, aga kõik sellega nõus olid ja kui sul on kambas selline Bart Simpsoni tüüpi tegelane, kellest sa tead, et ta paneb mingisuguseid knopkasid, kuskile ta mingisuguseid mingisugust käru keerab ja see ikka lähed nendega kaasa ja pärast imestad, kuidas sul on vajutatud selline dünamiit sinna, et seal täitsa uskumatu, mismoodi lasti Ekrel jälle teha sellist siukest räme komöödiat, et nüüd nüüd väidavad siis teised erakonnad, et nemad üldse ei lugenud läbigi, näid ega teadnud, et ekre seal kavatseb abordivastasele liikumisele anda. Mis üle 100000 euro vist algselt 140000 7000 juurde siis juurde, sellepärast et üks veel veidram üritus mingisuguse monumendi püstitamiseks monumendi seal ma ei oskagi seda, võib-olla ise kirjeldad, mis asi see on, sest et mina ei saanudki täpselt aru, kellele, misjaoks ja kes džentelmen Angela. See, see oli EKRE noorteühenduse sinise äratuse liikmete poolt loodud MTÜ mille nii-öelda missioon või plaan oli püstitada baltisaksa parunile Ungern-Sternbergi kes on tuntud selle poolest, et vene kodusõja päevil oli ta anarhistide poolel, võitles tsaari eest, nagu me teame, siis vene kodusõda tegelikult lõppes kommunistidega punaste võiduga, ehk siis, et seal kuskil lõpupäevil Taali Venemaa Aasia aladel läks ja vallutas ära Mongoolia. Siis sealt Mongooliast ta mingil hetkel ka väljus, asus võitlusele mingisuguste punaste vägedega, sai otsustavalt lüüa ja mõisteti surma peale kätte saadi jalastiga maha. Aga miks ta oluline on, et teda on? Teda on siis kuidagi noh, sellise ütleme, parem radikaalsena kirjeldatud, eks, et sellise võib-olla kui me mõtleme selle EKRE noorte tiiva peale, siis seal on selliseid noh, natukene ütleme, naljakaid tüüpe, kes kes on varasemalt kiu silma jäänud mingisuguste veidrate paremradikaalsete inimeste kloorifitseerimisega. Mõtlen siinkohal Ruuben Kaalepit näiteks kes on meil riigikogu liige. Ja ühesõnaga selle asja tulemus ongi see, et Keskerakond ja Isamaa teadsid, et EKRE on tüngategija, lasite ikkagi tuppa ja said selle tünga ja nüüd peavad jälle jälle ise seletama, miks justkui nemad on seda raha jagamist toetanud, sest et kuna koos esitati, siis on täiesti õigustatud öelda, et te olete sellega nõus olnud. Nüüd tagantjärgi öelda, et ega me neid detailselt läbi lugenud ei tea, võib-olla me nüüd näeme esimest korda sellist asja. Et esmaspäeval, kui ma õigesti mäletan, neid hakatakse arutama, et sealt ka midagi võetakse maha või midagi, tehakse ringi. Et noh, seda ei saa välistada, kuigi senimaani on see raha olnud selline, et see antaksegi, et igaüks tõesti iga erakond ise vaatab kuudi, seda kulutab, kui palju on tema selline eetiline taluvuspiir ja kui palju ta kannatab sellist aasimist ka välja, kui see raha kuhugi natuke kummalisse kohta läheb. Aga nüüd, kui see on esitatud koos, siis justkui oleks teistel ka õigus natukene kaasa rääkida selle osas, et kuhu me ikkagi seda kulutame, aga võib olla ka ei ole, et et on, on ju see valitsus palju ära talunud, mis see üks asi siis veel ei ole? Kusjuures ma ei hakanud sellest rääkima, et tõesti 21. sajandil anda annab Eesti vabariigi riigikogu nagu nii-öelda nendest katuserahadest suurima summa abordivastasele liikumisele. Tundub täiesti uskumatu, aga, aga põnevam on see, et, et see on abordivastane liikumine, see ole katus, see ei ole mänguväljak, ei ole mitte midagi reaalselt, mis sellest nagu sünnib, et, et see nagu kõlab rohkem, et see läheb mingisuguste inimeste eluolu toetamiseks. Kusjuures lõpuni ei saa välistada seda, et kuna tegemist MTÜ ühe liikumisega, siis ei saa välistada, et seesama organisatsioon näiteks hakkab tegelema abielu referendumi nii-öelda ei kampaaniaga, et me ei tea seda ma ei, ma ei julge seda kindla peale väita, aga antud summa neile noh, võiks justkui viidata, et, et selle rahaga on juba mingid plaanid ja üks suuremaid asju, mis kindlasti raha neelab, see on see abielu referendumi ei-kampaania, et eks me seda saame näha, kas, kas see organisatsioon saatusel kuidagi osalema või mitte, aga sellist kaht sinna kahtlus nagu on, et aga loodame, et nii ei ole. Kui mina vaatasin vabariigi valitsuse pressikonverents neljapäeval siis rahandusminister Martin Helme ja Ekre juht Ta väljendas seal, et, et kuidas ta naudib seda, et mingisugused vasakpoolsed kuidagi noh, ma ei tea, virisevad või on kuidagi endast väljas, sellepärast et antakse abordivastastele mingisugust raha. Mulle tundub see ausalt öeldes jabur, et mis seal toimub, siis riigijuhtimine vastavalt sellele, et mingid inimesed oleksid õnnetud. Ma ei saa sellest aru, et küsimus on nagu selles, et kuhu me siis nagu täpselt jõuda tahame, ent see abordidebatt Eestis. Kui me räägime homoabiledest, et jah, et siin on selge, et on midagi Ekrel tegelikult võita see läheb Wordi debatti pealt. Ma ei näe seda, ma ausalt ei näe seda, et meil ei ole seal Eestis mingisuguseid rahva enamusi, kes toetaksid katoliikliku maailmavaadet, et elutekki veostamise hetkel ja selle siis katkestamine on tohutu patja mõrv inimkonna vastu, seda lihtsalt Eestis ei ole. Ja lõpuks. Ma olen näinud või vaadanud siis kuidas reageerivad kogu sellele temaatikale inimesed sotsiaalmeedias, need on reeglina mingisugused mehed kes siis on pigem, võib-olla mitte kõige paremini informeeritud sellest, kuidas abordi läbiviimine toimub. Miks seda tehakse, kui palju seda tehakse. Ja mis on need põhjused, mille pärast seda tehakse, ehk siis, et mulle tundub lihtsalt, et, et siin on üritatud importida Ameerikast pärinevat, et sellist debatti mo laadset asja mõtlemata selle peale, et Ameerika on ikkagi oluliselt religioossema riik kui Eesti meil ei ole seda nii suurt konsensust siin kui siia kõrvale panna selle, et kuidas meie abortide arv ajas on ikkagi tegelikult oluliselt vähenenud tundub raha raiskamisena, ma ei oska seda kuidagi muuta. Selles mõttes ongi küsimus, et milleks see raha siis tegelikult on, ma pean ennast parandama, just enne ütlesin, et, et on kahtlus, et kas nad, kas see liikumine võib toetada, ei kampaania, mida silmas jah-kampaaniat, et nüüd on siin, mis see küsimus täpselt on, et kumba pidi, kumba pidi on, et ühesõnaga kampaaniat selleks, et, et abielu jääks mehe ja naise vahel, et et selles mõttes tõesti võib olla ka tegu sellega, et lihtsalt testitakse, kas see nii-öelda aborditeema USAst impordituna nagu jääb Eestis nii-öelda tahvli külge kinni või ei jää, et et see on praegu hea koht, kus vaadata, mis reaktsioone tekitab. Kusjuures mulle tundub see nagu väga nagu Ekrelega hukatuslikuks osutuda noh, sellised sellised kampaaniad nagu seesama referendum ja abordiküsimus, et et ma märkan inimestes teatavat sellist kibestumist, et, et on inimesi, kellel on majanduslikud praegu väga keeruline hakkama saada või kes on väga ebakindlad oma tuleviku suhtes ja see noh, nagu teadmine, et valitsus valitsuses on liige, kes tahaks või osapool, kes tahaks väga suuri summasid kasutada mingite pseudoteemade peale lihtsalt tekitab inimestes selliste noh, sõna otses mõttes kibedust ja vimma, et et see ei ole isegi nagu noh, nagu poliitiliselt parteiga seotud, et kas nad on EKRE-meelsed või mitte, vaid et inimeste nagu hetkevajadused on väga-väga teises kohas. No ega need summad nüüd tegelikult ka nüüd nii suured ei ole, sellepärast et et siin, kui vaadata, kui palju see alla seitsme miljoni euro on riigieelarvest, siis tegelikult see ei ole kuigi suur osa, see on marginaalne osa. No ütleme, et kui sa, kui sa üritad kuust kuusse toime tulla lihtsalt oma tavalise eluga, siis on seitse miljonit ikkagi väga suur summa. Ja tõsi on see, et riigieelarve tervikuna tegelikult hoomamatu ja sellest ka see katuserahad, sellepärast et katuserahad on midagi sellist, mis on lihtsasti vaadet vaadeldavad, need on nähtavad. Ja kui sa ütlesid Urmas, et siin koalitsioonipartnerid ütles, et seda nimekirja läbi lugenud, et siis leida riigikogu liikmed, kes on riigieelarve läbi lugenud. Ma arvan, et tuleb tikutulega otsida. Ma kujutan ette, et meid on mõned üksikud, kui, kui sedagi. Mis ma katuserahadele selles mõttes kaitseks saan öelda, on see, et tõesti see summa ei ole suur, aga kuna see on noh, nii-öelda kunstitunnist mäletan, niisugune asi nagu vabateema, et võid joonistada, millest tahad, et et see on nagu selline vaba teema, raha, mille pealt on väga hea vaadata, mis on mingite erakondade nii-öelda eelistused või mis on neile oluline. Et selles mõttes ikkagi annab mingisugust pilti, et isegi kui see summa muidugi eelarve mõttes ei ole suur. Aga kuna see on vabateema raha, siis sealt pealt saab vaadata mida, mida peab mingi erakond nagu oluliseks või mis on nende olulised, kas piirkonnad või mis on, kes on nendel nii-öelda kõvemat saadikut, kes suudavad kuhugi neid katuserahasid välja rääkida või mis on nagu ideoloogilised nagu sellised asjad, kuhu seda tahetakse kulutada. No siin on kusagilt enne vaatleja, ma ikkagi mäletan seda, mismoodi enne enne haridusreformi väga paljusid väikekoole tehti korda just nimelt seda katuserahadega, mida siis riigikogu liikmed olid välja kaubelnud ja kuidas läks mõni aasta mööda ja siis needsamad koolid mindi kõmm, kõmm, kõmm pandi järjekorras kinni, et ja siis kõik vaatasid, kui just sai renoveeritud, et just sai uue katuse peale just just just oli midagi korda tehtud, et et ma olen jah, skeptilisem. Ja mis seal katuserahade puhul on veel huvitavat, et ma arvutasin näppude peal kokku, et erinevatele on religioossetel, asutustele, asjadele läheneb kokku miljon sellest katuserahadest, mis mulle ka tundub natuke niisugune, et võib-olla noh, ei ole religioon päris see, mida peaks sellisel moel sellisel kujul toetama. Kuidas Eesti kirik on suhteliselt rikas, et, et, et on, on varasid täitsa olemas, et, et ei ole nüüd nagu sellisel väga näljapajukil Meil on lihtsalt praegu valitsuses erakonnad, kes on, kellele see teema on olulisem, et need me oleme nagu valinud ja nemad praegu raha jagamise juures on, et eks siis igaüks, kui, kui inimesed leiavad, et et see summa ei lähe õigesse kohta, saavad valimistel oma valikuid korrigeerida, aga aga ega seal ju muud põhjust polegi, lihtsalt praegu ongi erakonnad võimul erakonnad, kellele see teema on olulisem kui võib-olla varasematele. Valitsustele, ja ma tahaksin tegelikult siinkohal ka tunnustada või kiita Reformierakonda selles, et nad ei osale selles projektis ja minu meelest see on tegelikult ilus ja põhimõttekindel ja, ja mõistlik. Ja samas tahaksin-tahaksin võib-olla laiku Ta sotsiaaldemokraate sellepärast et nagu päriselt ka meheta, et see 300000 oli siis nii oluline või oli see nüüd nii oluline selleks et koalitsioonipartnerid saaksid öelda, et aga vaadake, nemad ka nemad ka, eks ole. Et vaadake, et sotsiaaldemokraadid andsid raha mingisugusele MTÜ-le, mis teeb midagi midagi, eks ole, noh, me ei ole siin ainsad, eks, et noh, oli nüüd vaja seda päriselt. Mulle tundub, et see 300000 päriselt ei aita nüüd kohalikel valimistel kuidagi sotsiaaldemokraate oluliselt rohkem haljale oksale kui võib-olla selle mitelega. No ei aita, aga mida saab öelda, et ega, ega ju koalitsiooni opositsiooni pole erilisi vahendeid ega võimalusi midagi üldse teha oma pajuke tundub nagu nagu midagigi, midagi seal midagigi. Ja ma väga ei usu sellesse, et, et see mõjutaks neid kuidagi nagu eelarve suhtes oluliselt nagu sõbralikumad olema, et kui nad saavad selle jupikese laiali, aga olgem ausad, ega see raha jagamata. Ja kui Reformierakond oma osa vastu ei võta, see leiab kuskil ikka oma koha, et et lihtsalt see ei lähe siis sinna, kuhu Reformierakond oleks tahtnud seda jagada, aga mõnes mõttes märgina. Erakonnad, nad lihtsalt pole aastaid selles projektis osalenud väga põhimõttekindlalt, et, et mulle see meeldib. No EKRE näiteks kunagi opositsioonis olles rääkis kogu aeg, kuidas see on halb asija siukseid asju tuleb ära lõpetada, seda ei pea, ei peaks mingil juhul tegema ja kanna kannapööre tuli väga kiiresti, nii et et eks see sõltub raha ikkagi. Kas või 300000. No ma ikkagi ei arva, et see on mingisugune tore asi Nii aga jätkame nüüd Keskerakonna teemadel võib-olla või ütleme, koalitsiooni tervise teemadel, et sel nädalal jõustus kohtuotsus, millega riigikogu liige Kalev Kallo mõisteti korruptsioonikuriteos süüdi, see oli, et riigikohus ei võtnud tema apellatsiooni menetlusse. See tähendas ka siis seda, et et tegelikult Ta mõisteti ka kauda süüdi Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar. Nagu prokuratuur Twitteris teatas, et mäletatavasti Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses tema enda suhtes menetlus lõpetati tema tervisliku seisundi tõttu. Et kohus otsustas, ta tervislik seisund on nii palju halvenenud, et ta tema üle ei ole võimalik kohut pidada. Aga aga Kalev Kallo siis süüdi mõisteti. See tähendab ka seda, et Kalev Kallo oli sunnitud lahkuma riigikogust mõnil Eestis seadused niiviisi ette näevad selle eest isegi kompensatsiooni saamata, mis on muidu tava tavapärane riigikogust lahkumisel. Ja nüüd on tekkinud selline naljakas võimuvaakum, et et, et kes, kes Kalev Kallo asemel riigikokku läheb ja siiamaani ei ole see teada, kuigi ei saanud see Kalev Kallo võimalik süüdimõistmine ei tule kellelegi üllatusena. Üllatusena kindlasti mitte poliitikas väga palju mõeldakse selle peale nagu mitu käiku ette ja tahapoole, et kui keegi kuskile liigub, mis see endaga kaasa toob, et et kas keegi peab kuskil taanduma, kas keegi pääseb kuhugi, kes see inimene on? Et ilmselt see üllatus kellelegi olnud, lihtsalt see langeb praegu sellisesse aega, kus Kalev Kallo asendusliikmeks on Imre Sooäär, kes oli varem reformierakonnas, ta praegu ei ole Keskerakonna liige. Parteitu, aga kandideeris nivelleeris Keskerakonna nimekirjas jah, et et tema oleks siis asendusliige ja tema on üks kooseluseaduse nii-öelda algatajatest. Mis tekitab kohe küsimus, et mis seis selle abielu referendumiga. Et kui Imre Sooäär peaks Riigikokku tulema, mis on üsna huvitav, on see, et ta on võtnud peaaegu terve nädala jah, et, et selle üle mõelda, et on seni nüüd tööl diplomaadina ja ilmselt siis on hulga kaalumist, et kas, kas jätta see pooleli tulla asendusliikmena riigikokku, mis tähendab seda, et et kui näiteks noh, ta on ka Anneli oti asendusliige, minu teada, et kui Anneli Ott näiteks, kes nüüd läks valitsusse, peaks tagasi tulema, siis ta oma koha kaotab jälle ja mis siis sellest diplomaaditööst saab, et eks seal kaalumist on kõvasti ja küsimus on ka, et kui palju ja kelle poolt teda sinna oodatakse, et et on ääri-veeri andnud mõista, et tema seda abielureferendumit ei toeta, mis on niigi väga juuksekarva otsas nende häälte poolest just et osadele kindlasti on see ebameeldiv, kui ta siin Riigikokku tuleks, osadele see kindlasti meeldib, nii et et ja ta on võtnud tõesti väga pika mõtlemisaja, esmaspäeval ta pidi seda teatama, kui ta sama päev peab ta andma vande, niiet üsna huvitav seis kujunenud tõepoolest selle ühe häälega ja just nimelt selle tõttu, et see abielureferendum on abile referendumi tagant on nii palju hääli ära kukkunud, et asi läinud piiripealseks. Siis oleks huvitav teada, kas tegemist on ainult tema enda siseheitlusega või on see ka nii-öelda erakonnasisene mõtisklemine, et kas Imre Sooäär oleks praegu vajalikke riigikogus või või mitte? Noh, ega teda takistada ju ei saa, noh, mida alati saab teha jällegi küüniliselt, pakkudes mingisuguseid muid variante edenemiseks kuskil, ma ei tea, muu sfääris. Aga signaal on erinevad. Ühed inimesed ütlevad, et et justkui otsitakse võimalust, et ta ei tuleks, teised inimesed ütlevad, et pigem näeksid, on üsna kindlad, et ta ikkagi otsustab lõpuks minna riigikokku, nii et ega täpselt ei teagi. Ta on ise olnud üsna kitsi kommentaaride jagamisega, senikaua. Kusjuures tõstis kaalukausil on siis referendumi teema, mis, mis tegelikult ta võiks Imre Sooäärele oluline olla, samas ma olen aru saanud, et et sellised tegusad inimesed, kes, kes, kellel on põnev karjäär pooleli, siis nad tegelikult ei, ei kipu eelistama riigikogu tööd, mis, mis ma saan aru, et on küllaltki üksluine ja võib-olla vähe nagu väljakutseid pakkuv, et tihti sellised põnevad karjäärid, põnevaid karjääri ei taheta nagunii lihtsalt katkestada. Riigikogu töö võib kõrvalt tunduda nagu meeldiv ja glamuurne, aga tegelikkuses tegelikkuses on selline paras kummitemplitöö. Vot ma nüüd täpselt ei tea, eks ole, meil on, ma kujutan ette, et erinevad ajakirjanikuna on, eks ole, nädal otsasooäärt taga ajanud sooäär on lubanud erinevatel hetkedel siis öelda viimati näiteks ka eile. Et kas ta läheb või ta ei lähe, saan aru, erinevad parteid on olnud taga tegelikult kontaktis just aru saamaks, mis ta enda võimalused ja plaanid on, et et kui sa ütlesid, et ta on Anneli oti andnud liiga, ma ei ole selles 100 protsenti kindel, aga ma sain aru, et, et seal on nii-öelda asendusliikmetega on teatav müüsia. Aga noh, et kas, kuidas on valitud ja minu meelest kas ei olnud midagi sellist, et meil on Keskerakonna ministrite asendusliikmed ringkonna mandaatide alusel ja Kalev Kallo asendusliiget oleks üldnimekirja alusel, mistõttu äkki tal ei oleks kuhugi vaja minna, isegi kui see valitsus peaks minagi Keskerakond peaks valitsuses taanduma. Aga ma ütlen, et ma ei ole selles 100 protsenti kindel, et. Ma ka ei ole see piisavalt keeruline asjad, tuleb tavaliselt alati riigikogu kantseleist üle küsida, et nemad, nemad peavad neid tabeleid, oskavad oskavad öelda, aga mul on, mul on nii väidetud, aga võib-olla see ei pruugi olla tõsi, igal juhul. Kaalumise koht, see kindlasti on, asendusliige on igal juhul riskantsem olla. No selles sõltub, eks ole, et kas ta, kas tal oleks hüpoteetiliselt valitsuse kukkumisel tarvis riigikogust lahkuda, mistõttu need valikud on ühend, eks ole, või teistpidi, et kui ta oleks seal riigikogus kuni uute valimisteni, siis muudab selle seisu hoopis teistsuguseks, aga noh, tõsi on see, et, et ta on no tavaliselt inimesed ei vaja nädalat arvutamaks seda, kas nad tahavad teha mingisuguseid asju, mille saabumise võimalus on olnud õhus juba pikka aega. Et seal toimuvad mingisugused müstilised asjad, vahel. Nagu sa ütlesid, et esmaspäeval peaks minema ametivannet andma et seal näeb naljakas välja. Aga kui nüüd liikuda nüüd tagasi sinna, et miks see teema oluline justkui on, et siis tundub, et see abielu rahvaküsitlus on ikkagi nagu sügavalt löögi all. See on ikka korralikult selles mõttes puntras jah, et kolm Isamaa liiget on ju kindlasti teatanud, et nad hääletavad vastu. Ja siin on nagu kõhklejaid on veel nagu muidugi selles asjas on nii mitu etappi, et mis tuleb enne läbi käia, et ühes saadi suure vaevaga üle, ehk siis saadi ta esimesele lugemisele. Nüüd küsimus on seal, kas nii-öelda esimene lugemine lõpetatakse, et opositsioon kindlasti paneb hääletusele see lugemine katkestada? Seal ei ole vaja viitekümmend ühte häält, seal piisab sellest, kui koalitsioonil rohkem hääli kui opositsioonil. Et esimene lugemine lõpetada. Et seal on huvitav näha, kus mõned saadikud jätavad hääletamata. Et millega nad siis ei tee koalitsiooni elu hullemaks, aga teevad opositsiooni raskemaks, seal aga aga edasi läheb huvitavaks, et kui see eelnõu jõuab tagasi komisjoni, hakatakse muudatusettepanekuid arutama. Mul on teada, et Reformierakond on ikkagi juba valmis vorminud ikka tuhandeid muudatusettepanekuid, mis ei ole lihtsalt mingit kuupäeva muutmisel vaid ikkagi mingis osas küsimuste pakkumised, et mida võiks veel küsida selles rahvahääletuses. Ja need on tehtud kõik nagu sellise arvestusega, et neid ei saaks kokku liita kuidagi omavahel ja neid kõiki tuleks eraldi arutada. Mis on täiesti reaalne variant, et selle koha peal võibki see abielureferendum seisma jääda. Et lihtsalt neid on nii palju, et et need ei ole mõistlik ükshaaval hakata läbi menetlema ja see seisma jääb, EKRE kindlasti ei meeldi. Ja üks asi, mis ma veel olen kuulnud, mida EKRE mõlgutatakse, kuidas asjast pääseda või kuidas öelda, tõsta koalitsioonipartnerite motivatsiooni väheke? On ju puudutab just nimelt eelarvet, et ei saa välistada, et on keegi kaalunud, et kas näiteks EKRE hääled eelarve taga üldse on, kui, kui see abielureferendum edasi ei liigu. Et teatavasti need kuupäevad langevad nüüd niipidi, et et abielureferendum saab tegelikult ära korraldada enne, sest et riigieelarvega. Ametlikult on aegade märtsikuuni enne seda, kui, kui president peab välja kuulutama erakorralised valimised, kuna riigikogu pole suutnud eelarvet ära kinnitada. Nii et sellega tegelikult on aega ja oleneb nüüd, kui milline on jaagu EKRE tunnetus selle osas, et see on üks, üks hoov, mis neil tegelikult veel käes on, millega nad saavad oma partneritele sõbralikult meelde tuletada, et selle referendumiga on ikkagi vaja edasi liigutada, mitte jalgu. No aga sellega, et nad ei lõika mitte ainult näppu, vaid sul seal raiuvad iseenda käega maha. Jah, ei ma saan aru, et EKRE on pakkunud sotsidele mingisugust nii-öelda kommi selleks, et nad ei hakkaks takistama selle referendumi elluviimist, aga noh, seal oli ka võib-olla niisugune moka otsast ja ümberkaudu tehtud asi mitte kuigi suures siiruses, aga jälle tuleksin korra seal neljapäevase pressikonverentsi juurde. Seal EKRE esimees Martin Helme ütles, et senikaua, kuni meil on enamusvalitsus, peaksid need asjad läbi minema mõeldis referendumit ja, ja kui abielureferendum ei saa viitekümmet ühte häält, on fakt see, et meil on vähemusvalitsus, sellel on omad tagajärjed. Ma ei saa päris täpselt aru, mida ta seal ütles, ma, ma saan aru, et seda on võimalik tõlgendada kahte moodi. Et mina tõlgendan seda isiklikult niiviisi, et siis noh, konstant teening, meil on vähemusvalitsus, sellest midagi ei ole, ehk siis et aga seda on võimalik tõlgendada justkui nagu EKRE ähvardaks valitsusest ära minna, aga ma tõesti ei pea seda kuigi tõenäoliseks. Mulle tundub, et see Martin Helme väljaütlemine viitas tegelikult sellele, et isegi olukorras, kus abielureferendum ei tule, ei lähe EKRE mitte kuskile. Sellepärast, et lõpuks olla minister lisaks ministrikohtadele hoida seal ka nõunike, eks, keda saab rakendada ju parteidele nagu seda on ikka ja alati tehtud. Minna valitsuses vastu kohalike omavalitsuste valimistele tundub poliitid ja poliitiliselt väga mõistlik. Kui, kui sa siin ütled, et võib-olla nad hakkavad eelarvet pidurdama, et mitte ükski poliitiline partei ei taha erakorralisi valimisi, on see on alati nii. Ja aga sinna on veel nii kaua aega, kui see hetk kätte jõuab, et seal enne on võimalik mängida sellist piinlikku mängu, tekitada piinlikkust sellega, et eelarvet ei suudeta vastu võtta, aga noh, see on teooria, mis ma arvan selle Martin Helme väljaöeldu mõte oli ikkagi see, et tuletada neile, kellele see valitsus väga armas on meelde et hea oleks, kui see jätkuks, et muidugi jah, tuleb tunnistada, et Martin Helme on ju mitmel korral varemgi öelnud, et kui juhtub see või teine, siis EKRE läheb valitsusest ära ja ei ole nad kuhugi läinud, isegi kui see ja teine on juhtunud. Nii et et selles mõttes, ega seda väga tõsiselt võtta ei saa. Ega ei saa, sest ega EKRE oli ju väga palju häid partnereid ei ole kusagilt võtta, et kellega kellega valitsust moodustada ja seda, seda lootust, et nad mingisuguse näiteks ka valimiste korral mingi otsustava, otsustavalt suurema valimisprotsendi või suurema toetajaskonna saavad, et see, see ei tundu ka tõenäoline. Ei nojah, et ma ütlen, et pigem EKRE mitte kuskile minema siis ei ole, isegi kui see rahvaküsitlus nüüd ellu ei saa viidud sõltumata sellest, kas see on sotside obstruktsiooni tõttu või see on selle tõttu, et Isamaa ja keskerakonnas üksikud saadikud ei soovi selle eelnõu poolt hääletada kui jäädeta, mis on muidugi huvitav, on see, kui lõhki on isamaa. Et see ikkagi viitab sellele, et Isamaa liikmed ei usu ei usu oma juhti, ei usu sellesse, et sellise selliselt oleks võimalik oma toetust nii palju kasvatada, et tagada vähemalt sama edukas tulemus. Järgmistel riigikogu valimistel. Või siis on see lõhki olegi just vastupidi, see, et, et võimalikult erinevaid, aga samas sarnaseid valijagruppe kõnetada, et anda nagu igalühel võimalus, et et kes, kes vähegi kellel vähegi tukset on Isamaa suunas, siis leiab sealt selle nagu enda enda gruppi, kellega ennast samastada. Ja see võib olla nii või teistpidi, Sid, suur küsimärk praegu on see, et kas Isamaa juhi Helir-Valdor Seeder on see asi nagu kontrolli all või ei ole, et kohati jääb niisugune mulje, et ikkagi ei ole, sest et kas või seesama põhiseaduskomisjoni istung, kus abielureferendumit ei suudetud päevakorda võtta ja sellepärast tuli Siim Kiisler välja vahetada. See ei näinud välja selline asi, mis oleks olnud erakonna juhile teada, et see nii võib minna, vaid pigem paistis, et see juhtus ootamatute, kui siuksed asjad, sellised asjad juhtuvad ootamatult, siis tekib küll tunne, et kõik info ikkagi ei ole käes, et, et, et nagu asja kontrolli all hoida. Ei, no asja on lihtne kontrolli all hoida siis kui inimesed usuvad, et asjad lähevad paremaks, et kui inimesed arvavad, et asjad lähevad halvemaks, siis ongi keerukas keerukas seda kontrolli all hoida. Aga noh, kui nüüd vaadata seda asja, et siis mina pigem prognoosinud seda abielureferendumit ei tule. Ma ei näe sedaviisi, kuidas ta peaks hetkel tulema. Jah, mulle tundub hetkel ka, et kui siin on nii mitu takistust, mille puhul on, et kui sealt saadakse üle, siis on järgmine, kui sealt saadakse üle, on ees järgmine, et et kas need suudetakse kõik üle hüpata? Ma ei tea ja tõesti, kui Isamaa ja Keskerakond nii-öelda väga innukalt selle asjaga ei tegele siis siis ta võib tõesti takerduda, sest et ainus obstruktsioonist pääsemiseks ainult tõsiseltvõetav asi kodukorra seaduse muutmine riigikogus seda kuuldavasti Keskerakond ja Isamaa teha ei taha või õigemini ütlevad, et see selles ei ole kokku lepitud varasemalt. Et siis on jah küsimused, kas, kas nendest muudatustest mööda saadakse, mida opositsioon teeb ja kui see, kui saadakse, siis kas need hääled päriselt lõpphääletusel ka peavad, et see 51 kokku tuleb. Et aga noh, sinnamaani tõesti kõigepealt on neil vaja nende muudatustega tegeleda, et see saab olema küll selline. Huvitav, kas leitakse mingi kaval nipp või mitte? Nii aga saateaeg on tegelikult juba otsa saanud. Eetris olid Huko aaspõllu urmas agent ja Heidit Kaio. Aitäh kõigile kuulamast. Järgmisel nädalal lisaks minule veel saates Sulev Vedler ja Neeme Korv. Kohtumiseni.