ETV2 uus saatesari plektrumi raamatud alustab juba täna õhtul kirjanduse ja kultuuri suhteid mõtestav kuueosaline saatesari avab kirjanduse kaudu inimeseks olemist. Koos Eesti säravaimad mõtlejatega lahatakse elu kirjanduse varal. Mul on hea meel tervitada klassikaraadio stuudios uue saatesarja Plektrum Iraamatud saatejuhti, tere Joonas Hellerma. Tervist, aitäh kutsumast. No kes on olnud plektrummi truud jälgija, on kindlasti märganud teie laia silmaringi, väga suurt lugemuste ning eruditsiooni. Ja tänu sellele olete te nii mõnegi eesti kirjaniku mõttekaaslaseks just ka filosoofia teemadel. Ja ka teie vanemad on kirjandusala spetsialistid. Et kui ei toiminud natukene tagasi ja rääkida teie lapsepõlvest, et kas see huvi kirjanduse vastu tuli siis pigem nagu vanemate õhutusel, kui tuli see omast huvist. Nix hõimas sissejuhatus ja kõik kahurid kohe lasevad alguses see selle lapsepõlvega on nii et et vanemad on tõepoolest kirjade järgi nii-öelda, kui me vaatame entsüklopeediat mõlemad kirjandusringkondadega seotud. Aga mõlemad vanemad ei ole mind kasvatanud, mind on kasvatanud ainult ema ja ütleme siis nii, et see lapsepõlv seal on ka palju, muudkui ema raamaturiiulid ja võib olla. Võib-olla need raamatud ja kirjanduslik maailm avanes mõnevõrra hiljem, et alguses oli selle kasvamisega ka üksjagu tegemist, et et kohe esimese hooga raamatut manu ei, ei, ei sattunud, kuigi ma olen näinud ühte ühte noorpõlve fotot või kus ma olin siis päris selline imi kui veel, et kui seal tõesti pildistatud raamaturiiulite taustal seal on vist taustal, siis olid seal mingisugused Tuglase Vilde teosed, et võib-olla võib-olla niimoodi kuidagi mingid vaimu sealt tuli. Nii et nii see alguse siis alguses oli umbes. Aga kindlasti on neid raamatuid, mis on teid elus kuidagi eriliselt mõjutanud. Kas äkki tooks siinkohal mõne välja? Ja ma ei saa öelda, et oleks need raamatud, mis oleks tõesti kuidagi elu täiesti teiseks teinud või täiesti uueks inimeseks, aga üks võib-olla meenutas küll, et kui niimoodi küsida, siis see on Victori Koromaan hüljatud mis tõepoolest kuidagi tabas mind mingile õigel, vist õrnal hetkel. See läks väga hinge ja, ja kuidagi avas selle, mis üks selline romaal üldse olla võib, et see on täiesti selline fantastiline teos ja tegelikult Victoria üldse fantastiline autor, hiljuti vaatasin just tema tema kohta natukene ja mul ei tule see täpselt meelde, see võib-olla oli nüüd, kui põles jumalaema kirik Pariisis, siis kuidagi jälle oli rohkem. Tema peale mõtlesime kõik et kui koos suri tõesti tema viimased laused, väidetavad viimased laused need kuidagi täiesti rabavad, kui on kuulajatel aega, võib, ma arvan, need on ka vikipeedias vist olemas, et mida ta siis täpselt ütles seal tõesti selline rabavad viimased laused. Aga kindlasti peale hüljatud neid raamatuid ju ka teisigi, et kas ka mõni nendest raamatutest saab siis ka käsitletud selle kuueosalise saatesarja jooksul. Kas sellesse saatesarja jõuab raamatuid, mis oleks minu elu muutnud? Võib-olla päris mitte, et, et siin on ikkagi selline toimetuslik filter veel vahel, et lisaks omaenda eelistustele püüame mõelda ka sellele, mis võiks siis praegu ilmuvate raamatutest olla kuidagi tähtsad ja mis võiksid ka üldsusele mingisugust huvi pakkuda. Et, et siin on äike, toimetuslik, selline filter vahel. Aga need raamatut, mis selles saates siis käsitlemisele tulevad, ma siiski loodan, et esiteks natuke pakuvad mulle huvi jäätma, siis loodan, pakuvad ka vaatajatele huvi. Esimene saade algab siis õigustatult piibliga tegemist ikkagi raamatute raamatuga ja vestluskaaslaseks on siis teoloog Toomas Paul, kirjanik Tõnu Õnnepalu ja huvitav oli leida siis sellest reast ka juristi Heili Sepp. Millest selline valik? Ja kõigepealt sellest raamatust piibli raamatust endast, et et võib-olla see on selles saatesarjas natuke natukene erandlik, et on selline proloog ja tõepoolest nagu te väga õigesti ütlesite, raamatute raamat. Et arutame siis selle saatesarja esimeses osas tõepoolest kõikide raamatute nagu arhetüüpi üle, aga see ei tulnud mitte lihtsalt laest, vaid Eesti piibliseltsis. Mõni aeg tagasi tegi teatavaks ka sellise uue piiblitõlkealgatus, et aastaks 2039 võiks Eestis olla ka uus piiblitõlge, see on siis selle Helle piibli 1739 300.-ks aastapäevaks. Meil on praegu 19 aastat aega selle uue piiblitõlke nii. Ja vot see piiblitõlke küsimus võib-olla ongi täna selle esimese vestlusringi nii-öelda käivitavaks jõuks. Toomas Paul on ise ka piiblit tõlkinud, tõlkinud uue testamendi koos Uku Masinguga jääb Salme. Ja sellest siis lähtuvalt natukene piiblitekstile tõlkimise üle, aga ka tema koha üle just meie kirjanduse, sellise tausta või fooni tekstina. Me püüame veidi arutleda ja mis tuli välja, mis oli huvitav on, on, see tehti, on kirjutatud sellest, mis on piiblikoht näiteks meie kirjanduses või millist rolli ta mängib meie kirjanduse tüvitekstina siis tegelikult ei ole seda keegi päriselt uurinud. Et mis on nii-öelda piibli koht või piiblipositsioon eesti kirjanduse taustal, sellist suuremat üldistavamat käsitust tegelikult polegi ja seal oleks küll praegu töö järk kõigile noortele kirjandusuurijatele, et seda tüüpi saade väga otsib selliseid inimesi, kes võiksid neid tausta meile meile avada. Tõnu Õnnepalu esindab siis kirjanikke ja kirjandust ja Tõnu Õnnepaluga saame võib-olla natuke arutada ka selle üle, et tõesti kui palju piiblitekst teda ennast autorina mõjutab tänud, ja küsida temalt ka, mida ta arvab, et millisel kohal on see piibel just nimelt meie klassikaliste autorite juures nagu nagu seesama Anton Hansen Tammsaare ja kolmas külaline, jurist Heli Sepp, olen ennast esiteks näidanud väga hea arvustena kirjanduse mõtestajana ka näiteks ajakiri Looming autorina, aga lisaks juura haridusele on tal ka religioonialane haridus Tartu ülikoolist. Ja muuseas on ta ka siis vana testamendi teatud raamatutele tuginedes kirjutanud oma magistriuurimuse, nii et tal on ka piibli raamatu kajab eesti kirjandusega ja kirjandusega üldisemalt oma oma seos ja lisaks on ta ka hiljuti debüteerinud ka ise tõlkijana ilukirjanduse tõlkijana, nii et seal on nagu mitmeid-mitmeid seoseid, mis toota selles Plektrum raamatute avasaates siis Tõnu Õnnepalu ja Toomas Pauli kõrvale. Teine saade jätkab tunduvalt ilmalikuma, kuid samas siiski igavikuliste teemaga ja selleks on siis konflikt armastuse ja abielu vahel. Miks te olete valinud algmaterjaliks just Göte hingesugulased? Ja siin on ka väga lihtne lihtne põhjus, et seal küllaltki värske tõlge, et selles saatesarjas ikkagi võiksid olla mingid aktuaalsed kirjanduslikud sündmused, nii-öelda taustaks aktuaalsed raamatud, on need siis värsked, tõlkeraamatud või või mõni värske teos eesti kirjanikult. Nii et see hingesugulased on üks nendest köiteromaanidest, mis oli veel tõlkimata, et on olemas Wilhemaiste reisis, õpiaastad, rännuaastad, aga seda hingesugulaste romaani ei olnud, see on nüüd uus tõlge ja me siis tutvustame seda romaani ja võtame sellest romaanist siis ka aruteluteema, milleks on tõesti abielu, millal üldse kirjandus pöördub seda abielu teemat käsitama, mida on suurest kirjandusest meil abielu kohta õppida? Kõik sellised Teemad selles vestlusringis arutelu alla tulevad, nii et ma loodan, et me saame seal näidata kirjandust nagu väga elulisest aspektist ja ja üks küsimus võib-olla on ka seal see, et mis on siis eesti kirjanduses need suured abielulood ja mida oleks võib-olla sealt meil oma tänase elu küsimuste vaagimiseks nagu võtta. Kui me mõtleme, Karin Indrek, siis see on ikkagi katastroof, mis seal toimub. Et miks just selline lugu, kuidas lugeda ja mida sellest õppida, kas kirjandus meid kutsub abielluma, julgustab ta meid selleks või ta hoiatab meid millegi eest et kõik sellised küsimused seal kuidagi läbi käivad. Ja et nii esimesel kahel saatel on juba niivõrd suured olulised teemad, et kas võib ka juhtuda, et, et saates tekib võitlus ja vaimuvõitlus, sellepärast et nii religioon, nii suhete teema, see on ju kõik niivõrd olulise ja niivõrd sügava tähendab. Ühesõnaga, jah, ei, muidugi oleks ilus, kui oleks intriigi, kui oleks diskussiooni, püüame seda tekitada. Praegu on võib-olla need esimesed saated siiski küllaltki sellises noh kultuurses vormis nad tulevad, me kuuleme erinevaid mõtteid, aga võib-olla selliseid päris üksteise kallale minemist või või tohutut sellist afekti Me nendes saadetes veel ei kohta, et vaatame, mis edasi saab, sealt. Aga no mis sa need ülejäänud aktuaalsed teemad, et kui palju tohite te sellest veel rääkida ja et et ega te vist hinnaalandust ei tee, vaadates kahte esimest saadet? No ma loodan, et jääb veel natukene jõuduga, viimasteks saadetaks seal, ma võin öelda nii palju, et osad saated on veel töös, kõik teemad ei ole veel selged, ilmsesti on nii, et kolmandasse ossa tuleb meil Jaan Kross, Tal on värskelt siis ilmunud nüüd tema novellid, kõik värskelt kaante vahel samuti krossi romaani professor Martensi ärasõit ilmub uuesti. Ja kross võimaldab meil võib-olla natuke arutada sellise Eesti kujutamise üle meie looduses ja me oleme sellele saatele pannud pealkirjaks eesti müüt. Et see Eesti teema läbi kirjanduse tuleb arutelu alla, ta võiks pakkuda siis ka mingit laiendust või, või konteksti nendele meid väga huvitavatele küsimustele, et mis see eesti asi siis on, kus me teda täpselt otsima peaksime. Ja kes seda eestit ikka esindab, täps. Aga ma küsin ka veel seda ikkagi, et millest see idee teha, selline saade nagu plektrumi raamatud tekkis ja mis on teie enda ootus sellele saatele, et et selline uhke avalöök, et mis pärast need tuhanded inimesed kogu selle kuue saate vältel ikka ekraanide ette toob? Ja siin on üks selline, kuidas öelda konkreetsem kontekst, et tõepoolest on ikkagi soov teha televisioonis raamatutele, kirjandusele pühendatud saadet ja võiks öelda, et see kuueosaline sari on nüüd selline natukene katsetamine, et kas selline sellises formaadis, kus me mitte ainult ei tutvusta raamatuid ja püüame ka tõesti raamat tuttes leiduva sisu kaudu mingisugustele teemadele läheneda ja arendada natuke sellist diskussiooni raamatute ümber, et kuidas see meil välja tuleb, et me proovime seda ja vaatame, et kui see kuus osa on ära tehtud, et võib-olla sellel sarjal võiks olla veel mingeid hilisemaid arenguid, võib-olla seda formaati tuleb veel kuidagi kuidagi arendada või, või muud Ta, nii et ta lähtub ühest sellisest ammusest soovist ikkagi kirjandust meediasse, televisioonis natukene rohkem rohkem esitleda, sest raamatuid ilmub väga palju ja neil on kahtlemata oma koht meie elus. Aga miks just niimoodi Miksest kuused, et minul endal oli see küsimus, et kui teha ühte sellist raamatusaadet, et see jõuab eetrisse siis ETV kahes Kaplektromon ETV kahes, et kui nüüd olla kahel õhtul järjest seal väga sellist noh, täiesti eriilmeliste saadetega, mis tegelikult ikkagi natukene kui sellest samast suurest kultuurivaldkonnast. Et siis ma leidsin, et võib-olla on praegu nagu hea luua selline ökosüsteem, kus meil on plekktrumm ja sellega koos siis niisugune väikene satelliitsaade sinna juurde väikene laiendus, kus enam-vähem siis selles plektroomiga vormis, tõsi, vestlusringide kaudu me siis võtame, saate peakülaliseks ei ole mitte inimesed, vaid siis mingisugune teos või, või autor või raamatute komplekt, millest siis lähtub see jutt. Ja mis raamatut loete te praegu ja on teil igati raamatusoovitusi meie raadiokuulajatele? Ja eks mõnda mõnda raamatut ikka loen, loen ka praegu, et hetkel ma pean tõesti tunnistama, et päris palju tuleb lugeda nii-öelda töö jaoks kirjandust. Et need raamatud, mida ma praegu loen, on ikkagi seotud ka otsingutega just nimelt selle saate jaoks. Et mingisugust, täiesti suurt üllatust ma võib-olla ei söandage siin kohe välja tuua, võib-olla mainin sedasama Kross ja tõepoolest see krossi looming on nüüd sellel aastal, ma võtsin ta ette, lugesin teda, lugesin romaane ja nüüd ka need novellid. Et ma täiesti soovitan seda, et tõepoolest, et teda võib-olla ei loeta, niipalju kui ütleme, Tammsaaret või veel mõnda teist siin Kivirähk elavatest autoritest, aga krossil on oma oma sõna täiesti öelda. Ta sobiks väga hästi minu arust näiteks ajaloo õppimise juurde, kasvõi koolis, kui meil on ajaloo tunnid, miks mitte ei võiks ajalooõpetajad võtta ühe või teise ajaloolise perioodi juurde, siis mõni krossi romaan, sest need aitavad nagu mingisuguses sellises subjektiivses võtmes neid ajaloolisi sündmuseid kuidagi läbi elada. Tõesti krossi ehitab need dekoratsioonid nagu uuesti ülesse ja aitab meil tõesti sellisel nii-öelda inimlikul tasandil mingisuguseid suuri ajaloosündmuseid läbi elada, mõtlen, kas mul on ka mingi näide, et võib-olla tema romaan paigallend on üks hea näide aastast 39 kuni siis umbes 44 või 45 on need põhisündmused seal, et teha tõesti eriti justkui kõik need sündmused omal nahal uuesti läbi, et seal natukene mingi teine kvaliteet kui võib-olla lihtsalt lugeda ajaloo õpikut või mingisugust sellist ajaloo raamatut nende asjade kohta. Aitäh Joonas Hellerma ette tulite täna klassikaraadio stuudiosse, edu teie tegemistes ja rõõmsaid hetki. Aitäh suur tänu nende ilusate soovide eest ja täpselt samad soovid ka klassikaraadiole kõige paremat jätku ilusat advendiaega.