Seekordseks teemaks maagiline piiramine. Maagiline piiramine ehk millegi ümber või vahele piiri tõmbamine on Eesti jaga muude rahvaste pärimusest sageli kirjeldatud võte ning see on võrreldav bioloogias tuntud piiride seadmisega. Kaitsemaagilise piiramisega näitas inimene selgelt ära sümboolse või reaalse territooriumi millele ebasoovitavatele jõududel näiteks ka pahatahtlikel inimestel ei olnud luba siseneda. Piltlikult võttes võib maagilist piiramist võrrelda ka tänapäevaste sissesõidukeeldu või eravaldust tähistavate liiklusmärkidega. Usundilises kontekstis tähistati piiramisega ühtlasi eraldusjoone mütoloogilise teispoolse ja püha sfääri ning tavareaalsuse vahel. Lisaks ruumis ja maastikul teatavatele piiridele olid oma piirimarkeeringut elu ja aastaringis näiteks ajuti selgepiiriliselt lahus olevana, sündi ja surmapäeva ja ööd. Pühasid ja argiseid ning ohtlik geoohutuid, ohuolukordi ja kohti visuaalsel kujul või sellise piiri märgistamine väljenduda näiteks pärast matust matuserongiga ümber küla sõitmises et ära hoida surnu tagasipöördumine kodukäijana. Samuti võidi käia ümber vastsündinud ristimata lapse lauluraamat käes, et kaitsta teda kurja silma eest või takistada vanapaganat last vahetama tulla. Ümberküla veetud Kolmekordne punane lõng või küntud vagu kaitses katku haiguse eest ning kolm korda ümber tule käimine. Ratsutamine takistas omakorda tule kontrolli alt väljumist. Paljude ravirituaalide osa on piiravate liigutuste tegemine ümber haige kehapiirkonna otseselt üle loomulikkusega seotud kontekstis on kasutatud maagilist ringi mille juurde võisid kuuluda veel viiskonnad, eristi märgid. Selle abil loodeti end kaitsta kurjade vaimude ja kuradi eest. Juhiseid selliste ringide kohta leiab ohtralt ka Euroopa omaaegsetes trükitud maagia käsitlustes. Sarnase kaitseringi kasutamine ei ole päris tundmatuga tänapäeval näiteks esineb see uue vaimsuse õpetustes ja mitte ainult mütoloogiliste pahalaste, vaid ka nüüd juba ka energialekete ebakindlus ja sotsiaalärevuse vastu. Eesti usundilistes arhiivitekstides kirjeldatud koduga seotud usundilised piiritõmbamised keskendusid majas olevatele avadele nagu näiteks uksed, ukselävi aknad, korsten ja ahjusuu kuna need olid mõtteliseks piiriks oma ja võõra, aga sisemise ja välimise maailma vahel. Ning seega ühtlasi kohad, kust lähtus kõige suurema tõenäosusega kontakt tundmatu ja ohtlikuga. Isegi tekstiilile tikitud või sissekootud maagilised märgid näiteks rõivaste kaeluses, varrukas, Uudes või alaservas kandsid lisaks lihtsalt silmailule ka kaitse tähendust. Piira funktsioon andis maagilise kaitsevõimega näiteks sääre, paeltele, ööle ja sõrmusele. Katku muistendi järgi pääsevad lapsed, kellele nende isa samal hetkel kui katkuvaim tuppa astub, oma peale viskab. Kuna suurem osa piiramisi toimus ringikujuliselt kas millegi ümber liikudes või ringikujuliselt visuaalset märgistust paigaldades aitas nende mõjusana tajumisele kaasaga ringi universaalne sümboolika mille järgi ring kujutab tervikut ning lõppematuid. Diakatkematut kulgemist õigeusu aladel kanti kevadel karja väljalaskmise ajal traditsiooniliselt ümber karja pühaku ikooni. Piserdati loomi pühitsetud veega. Piiramisvõtete puhul saadigi osati eeskujuna toetuda vastavatele kiriku riitustele, mille juurde kuulusid ümber altari või kirikukäimine tervendaval või puhastaval eesmärgil. Ajaloost on mitmeid näiteid ka selle kohta, et mõnikord võis ametkondade käsul läbiviidav piiramine õigupoolest aset leida puhtalt praktilistel eesmärkidel näiteks eesmärgiga takistada füüsiliselt tule või nakkuse laialikandumist. Usundilised loogikat kasutav lihtrahvas aga võis seda ettevõtmist tõlgendada maagilise tõrjerituaalina. Seda ka näiteks juhtudel, kui katku karantiini käigus füüsiliste tõkenditega külasid suleti. Ent sõltumatut tõlgendusest tunnetati ilmselgelt juba ammustel aegadel piiramise kui võte psühholoogilist epidemioloogiliste füüsilist kaitseväärtust. Need piiramise ja piiritaju mõõtmed on ka moodsas maailmas jätkuvalt päevakorral. Kasvõi koroona epideemia peatamisel, mille puhul ühe keskse meetmena kasutati riigipiiride sulgemist ja ohupiirkondade isoleerimist.