Seekord tuleb juttu tervitamisest pärimustekstides osutatakse, et enese turvalisuse ja oma tegevuse õnnestumise nimel ei tohtinud kohtumisel esmane kontakt toimuda uisapäisa. Vaid järgida tuli teatud maagilise kommunikatsioonireegleid. Vaja oli tunda kindlaid rituaalseid vormeleid, kuna vastutulija võis endas kanda negatiivset mõju või osutuda üldse deemonliku olendiks. Näiteks tervitamine vormeliga. Tere jumal, ime ennetas võimalust, et vastutulija on mõne kurja jõu kandja või suisa kurat. Kuna jumala nime peale oleks need pidanud taanduma. Võis ka otsesõnu küsida. Oled sa tont või inimene? Võrdluseks Lõuna-Saksamaal ja Austrias kasutatakse kohati tänini tervitust Kreeskot ehk hoia jumal, mida 19. sajandil Omalt poolt propageeris käsiaalne vaimulikkond. Üsna vähesed inimesed on teadlikud, et laialt tuntud ingliskeelsel hüvastijätu vormelil bay on samuti kaitsemaagiline taust. See ütlus kujutab endast lühenenud vormilauses K P Q ehk siis jumal olgu sinuga. Eesti pärimuse järgi olid oma peitsõnalised tervitus viisid abiks ka mõnda ohtlikuks või teemanlikuks spekt looma või lindu kohates. Näiteks kui ronk lendas üle karjapidi, karjane teda teretama. Tere, tere valge lind, sinul pesapoegi täis. Meil on laut lambaid täis. Ehk siis sellega loodeti, et siis hevi ronk lambaõnne ära. Arvatavasti ulatub juba igivanadesse aegadesse, muuhulgas ka Eestis säilinud komme soovida sööjale jätku leiba ja töötegijale jõudu tööle mida nüüdisajal peetakse pigem lihtsalt viisakusavalduseks. Nende ütluste maagiline eesmärk oli aga ennetada või vältida elujõu kadu äpardusi töö juures ja töö jätku lõppemist. Soovitavat mõju pidi siis kinnitama tervituse vastuvõtmine sõnadega jätku tarvis või jõudu tarvis. Juhul kui keegi unustas vastava tervitusvormeli ütlemata ültse teretamata tuli talle seda peene vastulausega meelde tuletada. Näiteks küsimus küsides, et ega ta Grapiga emist pole näinud. Võidi öelda ka, kas oti oinast või läti lammast nägid või siis lausa solvangu laadis kommenteerida. Must siga läheb mööda, ei oska rühkidagi. See nullis siis mitte kombekohase tervituse kahjustava mõju. Juba ammugi pandi tähele, et mõningate tööde puhul oli töö untsu minemise või inimese vigasaamise tõenäosus suurem. Seega kuulusid selliste tegevuste juurde eneserahustuseks täiendavad kaitsevõtted. Näiteks olid olemas erilised tervitused seebi keetjale aga mõistu pidi rääkima õllepruulimise või siis näiteks ei tohtinud õllet ennast üldse nimetada. Tuntiga konkreetsetes olukordades edu kindlustavad ja ebaõnne eest kaitsvaid vormeleid mis põhinesid rituaalse ümber ütlemisel. Näiteks on tänini tuntud sellised soovid, kui kalamehele öeldakse kivi kotti keeleminejale, nael kummi või ka eksamitegijale head põrumist. Samuti soovivad laulukooris lauljad vahel üksteisele okast kurku. Võib oletada, et selle kivikoti soovimisega lähtuti analoogia maagiast. Sooviti tegelikult siiski, et kott läheks just kaladest raskeks. Kuid kuna kalasaaki ei tohtinud otsesõnu välja öelda, siis tuli seda öelda kaude. Ühes Mustjala tekstis õpetatakse kalurit nähes peab lausuma, kas Peeter kodus siis on kaluril hea kalaõnn. Ehk siis siin viidatakse Jeesuse jüngrite Peetrusele, kes oli ametilt kalamees ja keda on Euroopas laiemalt peetud kalameeste kaitsepühakuks. Võib oletada, et isegi lausung ole meheks, mida praegugi mõnikord tänamisel või hüvastijätul lausetakse pidi kunagi tagama mehele kaitse. Kardetud impotentsus visiigimatuse eest. Teatud tähtpäevade juurde võisid samuti kuuluda pikemad tervitamis rituaalid. Näiteks on siin üks tekst Pilistveres, milles räägitakse uue aasta tervitustest. Ehk siis uue aasta hommikul viidi hobustele ja muudele loomadele kolm suutäit, leiba ja kaeru. Kolm peotäit igaühele. Ja kui lauta mindud, siis peremees teretanud. Tere, Utekesed, tere, uisukesed. Jõuluajal jälle teretatud. Tere, Utekeset uisukesed jõululaps tuleb teid kaema. Poiss saadetud ees koertega ja peremees tulid leivatükkidega järel. Mõnes vanemas pärimustekstis mainitakse, et märgina lugupidamisest majavaimu vastu tuli majja astudes isegi siht teretada. Kui majas ei olnud ühtegi inimest. Tervise ja nooruse tagamiseks võidi rituaalset tervitust sisaldava loitsuga pöörduda ka kuu poole. Näiteks jälle kord üks Pilistvere pärimustekst kirjeldab, kuidas noorkuud tervitada kui noor kuloodi systeretati. Tere, tere, noorkuu, sina vanaks, mina nooreks, sina kannikakasvatajaks, mina kannikasööjaks. Kohati järgitakse tänini, et muidu argine tervitamine või hüvastijätmine ei toimuks ukselävel. Kuigi selle algset põhjendust, mille järgi lävi on teispoolsuse ehk surma sümbol ja eri maailmu lahutav sümboolne piir enamasti ei teadvustata või ei mäletata. Samuti on kombeks tänini saata vestluspartneri lähedastele tervitusi või tervisi. See on siis kunagi olnud loitsu vormel, millega sooviti otseselt kindlustada teise inimese kestev hea tervis. Seega on lihtne tervitamine olnud oluline osa maailmas tasakaalu ja heaolu säilitamise süsteemist. Ükskõik, kas pidada selle toimemehhanismi maagiliseks sotsiaalseks psühholoogiliseks.