Seekordseks teemaks on alkoholi rituaalne tähendus. Ajalooliselt on Eestis olnud olulisem roll õllel, see kuulus vähemalt Eestis ja naabermaades juba paganluse ajal ohvrikommete juurde. Õlle rööpamineli osa sõlmitud lepingute kinnitamise rituaalist, samuti see oli õllel oluline roll tähtsamate tööde lõppu ning perekondlikke ja kalendri tähtpäevade tähistamisel. Näiteks jõulude ajal piserdate õlut õlgede peale kerisele Õiga kariloomadele mõeldud leivatükkidele. Selle eesmärk oli tõenäoliselt hingede majavaimu või muude vaimolendite soodsalt meelestamine. Mõne pärimusteate järgi pidi jõulu esimesel pühal kannutäie õlut kaevu viskama, et vesi sandiks ei läheks. Uudseviljast tehtud esimest õlut juues tuli omakorda vahtu pealt maha loksutada, kuna see pidi siis tagama vilja jätku. Kosjas käimisel oli rituaalse kommunikatsioonis teadagi oluline roll kosja viinale. Seitsmeteistkümnenda sajandi kirjamees Bengt Gottfried Forseliuse mainib õlleohverdamist pulmade ajal. Tema kirjutab siis nii. Pulmasöögil valavad nad ehk siis noorpaar palju õlut maha ja loodavad, et seda siis nendel alati nõnda voolade rohkesti on. Viljandi praost fabriidses kirjutab oma Liivimaa ajaloos samuti seitsmeteistkümnendal sajandil ühe teise õlle ohverdamiskombe kohta märkides, et piksele tuli põua korral ohverdada noor must lehm, must ja must kukk. Seejärel aga õllekannu kolm korda ümber tule, lõke kanda ja siis õlut tulle valada. Ise üha vihma paludes. Mitmete pärimustekstide järgi pöörduti setode, karja ja põllujumala Peko auks peetavatel pidustustel Peko poole, paludes teda endaga õlut jooma. Matthias Johann Eisen kirjeldab isegi kollile ohverdamist, väites, et matuste ajal tuli anda kollile kolliandi ehk valada õlut ukse ette maha. Läänesaartelt on kirjeldusi selle kohta, et veehaldjate soodsaks meelestamiseks tuli valada veidi õlut Hiina merre. Mõningate tekstide järgi ohverdati õlut hiites. Spetsiaalseid kombeid tuli järgida juba õllepruulimise juures, et keegi jooki ära ei neiuks. Aga ka selleks, et pruulitav õlu edaspidi joojaid riidu ei ajaks või liiga kergesti pähe ei hakkaks. Selliste negatiivsete tagajärgede vältimiseks tuli näiteks visata kolm söetüki õllenõu põhja või kasutada õlleteoks kadaka bet. Mõnel pool kehtis pruulimisprotsessi juures vaikimise nõue või tuli hoiduda õlle Otsesõnu nimetamisest. Kuid on ka mõned sellised kirjeldused, mille järgi näiteks pulmaõlletegija pidi kandma käes punaseid kindaid ja humalaid sisse pannes hüüdma õitsejad chach sest siis tulevad hästi punane ja kange õlu. Ja sellega saab rõõmsa meele saavutada juba väikese väikest kogust tarvitades. Kui Eestis hakkas levima viina tootmine ehk siis esimesed viinatootmise kohta käivad teated on 15.-st sajandist, kuid lausa massiliseks sai viinaajamine 18. sajandil. Sihkandusid õllemaagilised funktsioonid osalt viinale üle tõenäoliselt ka siin, siis märgati selle joogitajumuutvat jaga desinfitseerivat toimet. Ja muidugi ka selline iseenesest selgus seostus sellise maagilise maailmaga. Teatud tähtpäevade juurde on kuulunud puna ehk kõrvetatud suhkru ja marjamahla abil punaseks tehtud alkoholi joomine. Näiteks pidi maarjapäeval ja küünlapäeval joodud puna tagama just naistele hea tervise ja punased palged. Kuid mõne teate järgi aitas puna aga selleks, et sääsed ei tuleks suvel joojad tülitama või et ta ei tunneks tööd tehes väsimust. Tänapäevani kuulub maagilise taustaga alkoholi pruukimine laeva vettelaskmise, sarikapeo või lapse sünni tähistamise juurde. Ja väljendub ka lihtsalt terviseks joomises. Hiinal on muuhulgas oluline koht ka rahvapärastes ennustus ja ravirituaalides näiteks väidetakse ühe Saaremaa teksti järgi kohaliku loomade raie kohta et ilmaski ta ei teinud seda ilma viinavi õlleta pool toopi viina, see pidi olema muidu ta Est tulegi. Mõnikord võis maagiline vahetuskaup ebaõnnestuda näiteks järgmises tekstis, mis räägib Toomaja Priidu tehingust. Toomas õpetas ühe korra kihtama Priidule pooled hobi viina eest ussisõnu kõrtsis tulnud see asi jutuks, osa olnud sellest Hiinast juba ära joodud ning osa olnud veel alles. Toomas käskinud Priidu kõrtsist välja tulla ühte kohta aia taha ja õpetanud Need sõnad, olnud siis sedasi kaks ussihammast, kaks konna käpa, halli kullese pea. Priidu pidanud need sõnad liiga lihtsaks võtnud viinapudeli ja pandud minema. Kuigi alkoholi on väga sageli kirjeldatud seoses rituaalse tegevusega, mille eesmärgiks oli ühiskonnas korra ja tasakaalu jalule seadmine joodiseda kahtlemata juba muistega, lihtsalt lusti pärast. Tõsiasja, et siin võidi kalduda liialdustesse kinnitav liigjoomise vastaste maagiliste võtete olemasolu ja seda kahtlemata ka mitmel pool mujal kui ainult Eestis. Näiteks on juba Babüloonia säilinud üle 2000 aasta vana maagilisi võtteid sisaldav retsept mille abil sai väidetavalt tekitada joodikutes vastumeelsust alkoholi vastu. Olulisel kohal on selles eriline tuhk ja toored munad ehk siis samad komponendid, mida on mainitud ka eest isamaa ees. Märgilistes 19. sajandi üleskirjutustes.