Kuna üsna varsti on toomapäev ehk 21. detsember, räägin täna sellest, kes on toomas eesti rahvatraditsioonis. Kui me vaatame katoliku kirikukalendrit, siis seal on toomapäev, samanimelise apostli mälestuspäev. Piibli õpetuse järgi oli apostel Toomas Puusepp suutis tervendada ka inimesi. Seetõttu on teda peetud puuseppade iidajate kaitsepühakuks aga samuti ka pimedate inimeste kaitsepühakuks. Näiteks võidi talle pühendada palveid selleks, et ennetada pimedaks jäämist. Et kui vaatame seda toomapäeva traditsiooni Eesti pööripäeva jõulukombestiku kontekstis siis näeme siin sedavõrd palju põimumisi, et juba rahvaluuleuurija Matthias Johann Eisen on selle kohta nentinud järgmist. Enam kui kusagil mujal on rahvas tooma isikus mõistet segamini heitnud rooma usupühamehe austamise, paganluse kommetega, iseäranis rohkel mõõdul kokku sulatanud. Kuna enamasti langeb samale päevale pööripäev, mis markeerib aasta kõige pimedamal aega. Kui arvati, et tavalisest agaramalt on liikvel ka pimeduse ohuväed tuleb siin muuhulgas tooma puhul esile ka seos just selle talvepimeduse ja pimedus jõududega. Ja ka mõningate muude euroopa maade folklooris võib täheldada selliseid kaitse- ja tõrjemaagilisi riitusi. Näiteks võidi püüda deemoneid peletada piitsa plaksutamise, kellade helistamise või hirmutavate maskide kandmisega. On ka rohkem kristlikule tähendusele, rõhku, panevaid traditsioone näiteks veidi vahel ka kanda ümber põldude ja loomade ja hoonete viirukit ja püha vett kuid ka siin oli eesmärgiks ikka seesama kurja Deletamine ja õnnistuse õnnestumise palumine tulevaks aastaks. Paljudes Eesti tekstides on toomapäevaga seoses mainitud õllel ruulimist ja väidet, et Toomas läheb siis tõrde kuid ei ole üheselt mõistetav, mida see toomas seal tõres peale hakkab. Mõne pärimusteksti järgi on toomapäeval õlleteo alustamine soovitatav, sest siis saavat õlu hästi hoo sisse ja minevat kangeks ja maitsvaks. Mõne teise teate järgi, aga rikub toomas just õlleteo ära. Simunest on pärit isegi selline ütlus. Toomas surm poeb tõrde ja kui me vaatame veel laiemaid seoseid siis nimetus toone toomas on laiemalt tuntud üldse surma peitenimena. Teisalt nimetatakse vanemates allikates piirkonniti maa jumal toomast ehk siis on Toomal seoska väge andva sfääriga. Järelikult esindab Toomas justkui vaheldumisi nii toetavaid kui ka hävitavaid jõude. Toomapäevast hakkas muuhulgas temaga igasuguste tööde keeld, välja arvatud ainult otseselt pühadeks valmistumisega seotud toimetused nagu koristamine või korstna pühkimine. Ja neid on vahel siis samuti seostatud tooma nimega, nimetades neid musta Toomovi. Tahma Tooma väljaajamiseks ei tohtinud ka kedrata, kuna suurem hulk ketrustööd pidi selleks ajaks juba valmis olema ja sellele on osutatud siis pisut vulgaarse vanasõnaga kui öeldakse, et kui toomapäevaks veel talunaistel taku järele jääb, siis peab toomas endaga tagumikku pühkima. Küll aga oli soovitav toomapäeval teha vorste, sest siis pidavat must toovad neile rasva juurde panema. Ehk siis jälle seos sellesama tooma tegutsemisega. Testi järgi peeti toomapäeval soovitavaks ka pesupesemist, aga pesu ei tohtinud ööseks välja jääda. Kuna siis jällegi pärimusteksti järgi käiks toomas seda mustade kätega ära käterdamas ehk siis mustaks määrimas. Ja siis vastupidiselt sellele mustaks määrimisele pidi see suurpuhastus ühtlasi kaasa tooma käsisse päevade valgemaks muutumise aga ka üldse kõigest ebasoovitavast vabanemise vahel on koristamise käigus siis ka otse sõnul hoidsitud must toomas välja valge toomas sisse mõnevõrra randmeid ka kõige ebasoovitava, nagu laiskuse, haigustaja, riiakuse koondamisest, kaltsudest ja õlgedest tehtud nukusse ja ta pidi siis oma elamisest võimalikult kaugele viima näiteks teise pere ukse taha või siis ka ühe teate järgi mainitakse selle nuku maha matmist. Ühe Rõuge kirjelduse järgi tehti toomapäeval elumajale kõige lähema puu peale rist, et kuri vaim majja ei tuleks. Nägis jälle tuleb esile see tumedate jõudude tõrjumine ja arusaam, et jõuluperioodil on võimendatud, siis igasugused erinevad väed. Lisaks on alates toomapäevast eelkõige just Saaremaal käinud ringiga siis maskeeritud jõuluToomad kes justkui vihjena oma päritolule hingedemaailmast kandsid, enamasti ka kas valgeid riideid või pahupidi kasukat, millel võis peale olla tõmmatud punane öö. Nägu oli Toomastel kas tahmaga määritud või siis kaetud maskiga. Maskeeritud Toomad olid eelkõige jõulupühade sissetoojad. Nende üks olulisi tegevusi oli jõuluõlle maitsmine, aga ka omalt poolt teistele pakkumine. Ning kokkuvõtteks tõid nad õnnelikku pühadeaja, soovisid kõike head kogu uueks aastaks.