Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris heitab Kristjan Port. Eestimaal oodatava kaubanduskeskuste hinna sõjameeleoludega seoses tõdes üks rivaalidest et nad andsid viimase hinna alandusega tarbijate taskusse kaks miljonit eurot sõnastades seda, kui ettevõtted panust perede aasta eelarvesse ja neil on igati õigus nii mõelda. Sest kokkuhoitud raha on ju samuti raha. Uueks küsimuseks saab selle saatus ehk mida rahaga tehakse. Kas ostetakse muid kaupu ja raha jõuab ikkagi sama müüja kätte või läheb konkurentidele kaob sukasäärde või midagi muud taolist. Enam-vähem sama küsimust võib küsida seoses kaugtöö olustikus näiteks transpordist toidud kokkuhoitud raha kohta. Suures meedias tõstatas küsimuse arm pressmann igapäevaselt rahade liikumisest huvitunud ajakirjas Foodžen. Autor osutab muuhulgas entslini arvutustele, milles viimane krono metreerib ehk jagab tavalise tööpäevaajalisteks töö portsjoniteks. Igal töökohal kulub neljakümnetunnisest töönädalast umbes viis tundi lõunapausidele ja kümmekond tundi sotsialiseerumisel päevateemalistele, vestlustele, beebistur homisele ja koduste või tuttavatega sõnumite vahetamisele. Kõigest sellest võib kasu tõusta inimeseks olemisele aga mitte palgatud tootlikkusele. Tööle kaotatud tundidele tuleks veel lisada osa tarbetuid koosolekuid. Koosolekul viibimise Talle tuleks lisada kohalejõudmise edasi-tagasi aia kolu. Kodus töötades on soomi koosolekuid märgatavalt vähem, olles omakorda tõendiks tööl korraldatud koosolekute vähemalt osalisele tarbetusele. Välja toodud mitte töine ajakulu on enamusest seotud töökohalviibimisega. Selliselt argumenteerida jõudis ta järeldusele, et kontoritööd tegeva inimese töökohale vastava tootlikkuse saavutab kodus üksi olles umbes 20 tunniga. Abielupaaril kuluks kahe peale normatiivse nädalase 80 tonni asemel umbes 50 tundi. Slim liipama palga tõstmiseni. Tööandja võib ju kokku hoida parkla ja kontori rendi pealt ja saab ikkagi sama tööpanuse. Järelikult võiks osa võidust jagada palkadeks tagasi arm Presmanni mõtte arengu juurde. Tema jätkab tropoksi, tulid Juhjustoni poolt oma ettevõttes tehtud analüüsiga. Uurimus kinnitab juba kõlanud mõtet. Firma leidis, et kontoritööajast umbes 28 protsenti kulub erinevatele tähelepanu hajutavatele tegevustele. Samas kui kodus töötades hindas 36 protsenti töötajatest olevat paremini keskendunud. Pahupoolena tunnistasid töötajad, et teistest eraldi koduses miljöös olles on ühiste projektide alustamine raskem. Peadirektor otsustas firma töö ümber korraldada ja kuulutada koduse keskkonna peamiseks keskendumist nõudva töö asukohaks. Senised kontoriruumid korraldataks ümber sotsialiseerumise pinnaks. Eesmärk con, saada kätte mõlema maailma plussid ja hoiduda miinustest. Olulise vahe täpsustusena. Olgu lisatud, et Dropbox teatas just äsja natukene üle 10 protsendi töötajad Te koondamisest, mida võib tõlgendada mitmeti. Kasvava konkurentsipõhjuste kõrval on oma osa käesoleval teemal. Sellele viitab peadirektor ise töötajatele saadetud ringkirjas. Juht tõdes, et uue kodu ja kontori vahel hajutatud töökorralduse tulemusel saavad nad hakkama vähemate peadega ning paigutavad kokku hoitud kapitali kasulikumalt. Arvutused on firmasaladus. Arvatavalt on kokkuhoid siiski suurem, kui 10 protsenti. Hetkel võidab, sellest firma saab nüüd näha, kui palju kasvab sellest alles jäänud töötajate töötasu. Arm Resmann tegi oma arvutusel kontoris röövis tähelepanu ehk kahjustas tootliku kapitali, seda vältides potentsiaalseks täiendavaks tootluseks 1,2 triljonit dollarit. See on enam-vähem sama palju kui tropoksi aastakäive. Lisaks nõudis kontoripidamine tööandjad kulutusi rendikoristamise, hoolduste, parklate, muu taolise näol. Nende pealt saaks kokku hoida ja lisanduks veel üks oluline rahaallikas. Seda loomulikult kellegi arvelt. Töökontoritest toidab hiigelsuurt mikromajandust, koristamistest, toitlustamise, IT-teenustest, parklateni ja nii edasi. Nemad on lähitulevikus kaotajad. Raha ju ära ei kao. Jutt käib triljonitega dollaritest, eurodest ja siit siis küsimus, kelle kätte see läheb, mida selle rahaga tegema hakatakse. No ja rahateema äratab vist sügavamaid tundeid, millega seoses sobib lõpetuseks meenutada George Bernard Shaw mõtet. Vanamoodsad inimesed arvavad, et hing võib sul olla ilma rahata. Nad arvavad, et mida vähem sul on raha, seda rohkem on sul hinge. Tänapäeva noored teevad paremini, hing on omamiseks väga kallis. Palju kallim, kui. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.