Kaheportaal ja Kristjan Port tere. Tere portaal tehnolooga kommentaaris esitab Kristjan Port mis on inimkonna suurim saavutus ja miks just seda tehti, mitte midagi muud. Bioloogilises mõttes võiks selleks olla inimese aju. Teatud mõttes on aju ju tema enda tehtud väidetavalt selleks, et maailmast aru saada. Samas saab vist iga ajuga inimene aru, et seda ju ei küsitud. Küsimus oli, mida meie oma aju ja selle külge ühendatud käte abil oleme ära teinud. Inimkonna seni kõige suurema haardega ja kõige kiiremini kasutusse võetud saavutus on internet. Ja järgmine küsimus oli ju just selle eelistegemise motivatsioonist alguse märkidest ilmne, nagu oleksime isegi täpselt teadnud. Soov oli andmeid vahetada. Alles andmevahetuse edenemise tulemusel avastasime, kuidas on võimalik ümber korraldada kogu info haldamist ja selle otsinguid kuidas muuta meediate meelelahutus nii sisus, vormis kui kättesaadavuses ning siis üllatusime, kuidas isegi inimeste omavaheline suhtlus tahab olla andmepõhine. Internetist kujunes peamine info ja meediaallikas. See muutis teadmiste hankimise, nende hoidmise, isegi väärtustamiseks, põhimõtteid. Onlain-maailm oli esialgu väline. Avaliku suhtluse keskkond, milles sündisid uued sotsiaalsed protsessid kollektiivne arusaam heast ja halvast, ilusast ja inetust ja nii edasi. Välinalidestus sujuvalt inimesed personaalsema eluga. Suhetest on jah, suur osa personaalne intiimselt, sisemine. Esialgu oli isiklik varjund, tasahilju arenes midagi sotsiaalset, tajulaadset, midagi, mis asus isikliku asendama. Midagi, mis hakkas ise maailmast signaale vahendama vähendas mõtlemise vaeva ja pakkus asemele kusagil mujal tärganud vastuseid ja väärtuseid. Koostasin hüüdeid, et internet on hakanud kujundama inimeste enesekäsitlust ja enesehinnangut. Võis isegi kuulda arvamusi uuest ühisajust millestki enamast kui individuaalsest ajust, mida peeti Senik teadaolevalt keerukamaks ja vägevaimaks Energiat millekski kasulikuks muundavaks süsteemiks. Oli just inimese aju see, mis nuputas välja interneti. Globaalne aju on inimeste ajudes sünninud arusaam võimalikust tulevikust milles kõikide pead ja kogu senine tehnoloogia liitub kokku millekski seniolematult vägevaks. Keda huvitab, võib leida teema kohta rohkem informatsiooni Vikipeediast. Juhul kui oleme globaalse ühi sajuteel, siis Vikipeedia esindab selles deklaratiivselt. Mäluteadlased eristavad kahte pikaajalise mälu tüüp. Teine neist on mitte deklaratiivne, mis toimib alateadvuses, kujundab tundeid, juhib automaatseid liigutusi, loob inimesele omaseid seoseid, juhib, kuidas tuuakse mälust mälestusi. Deklaratiivselt mäluse vastu eristavad teadvustatud protsessid infoelementide hoidmiseks Mehtes töötlemiseks sisaldab omakorda kahte eristuvad tahku meilidest. Semantilist mälu iseloomustab hoida täpseid arusaami asjade ja nähtuste tähendusest. Teises episoodilised mälus talletub kõik, mida oma ajas ja ruumis kogene. Õigemini siiski ei talletu. Ja ega me ei mõista kõikide asjade tähendusi. Siin tulebki mängu Vikipeediat internetis asuvatest mäludest 15 enim külastatava teenuse hulka kuuludes on Vikipeedia samal ajal meile nii semantilise kui episoodiline mälu eest. Ainult et sinna ei koguneks pelgalt meie ümber toimunust tähelepandu, vaid sadade miljonite inimeste taju viljad. Vikipeediasse tehakse igas minutis keskmiselt 350 tuuendust. Info tarbitakse Himoramalt umbes 8000 korda sekundis. Seda teevad inimesed, kes räägivad 300. keeles sest just nii paljudes keeltes talletub sinna midagi maailma kohta. Inglisekeelset teavet on kõigest 11 protsenti. Esialgu mäe uut mälu ei usaldanud. Tundus, et sisaldus liiga palju vastuolusid. Arvatavalt ei usaldanud teisi inimesi, sest sisuloojateks võisid olla kõik soovijad. Senine teabeallikate kultuur rajanes jootoriteetsele valitud seltskonna koostatud raamatutele. Ameti just vastuolude abil hakkas kooruma puhtam ja kontrollitud teave ning tasahilju saavutas Vikipeedia ülejäänud inforuumis harva kogetud usalduse. Vastuolud ära ei kao, mõnes valdkonnas on see isegi norm, mis tasub teadmiseks võtta. Näiteks Vikipeediast. Lugedes süsteem muutus suhteliselt kiiresti immuunseks kapetmistele provokatsioonidele sest vandalismi aktsioonidele reageeritakse tüüpiliselt esimese viie minuti jooksul, kuna kõik näevad. Põhjus Vikipeediale mõtelda seostab sünnipäevaga. Inimkonna ühine mälu sündis 15. jaanuaril aastal 2001 ehk täpselt 20 aastat tagasi. Ja seda tehakse tasuta, kuigi raha läheb ju vaja. Arvestades, et iga kuu loetakse sealt midagi 15 miljardit korda jääb alles vähe neid, kes pole sealt midagi teada saanud. Aga ometi on paarikümne aasta jooksul Vikipeediat vabatahtlikult toetanud vaid seitse miljonit inimest. Sünnipäeval võiks ju olla korraks lahke ja mõelda kingitusele sest võimalik, et see on peaaegu nagu oma aju. Kuula varasemaid portaale. L2 koordi.