Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Terviseportaal tehnoloogia kommentaari esitab Christian Bohr. Elu Iraani islamivabariigis on küll inimeste poolt korraldatud. Väga kõrgeim võim ei ole inimeste käes. Riigikord on demokraatia, võimuhierarhia, milles kõrgemal astmel maalastest eristub jumalik olevus, kes vahendab siis valitud inimeste kaudu riigi alamatele suuniseid õige ja palee eristamiseks. Viimased rohkem kui park. Mõned aastat on usaldusisiku rollis olnud üks ja sama. Ülim liider. Taevalik lähedus ei ole inimesi kuigi palju muutnud. Nende vajadused ja käitumine on äravahetamiseni sarnane kõikide teiste maalastega sõltumatu riigikorrast või asukohast. Üheksa eriti äratuntavaks siduvaks omaduseks on saamahimu. Ajale kohaselt reedab seda suhtumine küberrahasse. Vahepeal pettumust Oruskonutanud bitcoini väärtus kasvas umbes aastaga mitmekordseks. Asjaolu, mis jäänud Iraanlastele märkamata riigis on viimasel ajal aset leidnud mitmeid suuri voolukatkestusi. Elektrivarustuse häired on seal teinud, aga nüüdne meenutab uut lainet. Elektrivõrguhaldajad süüdistavad küberraha kavandavaid. Arvutiparke nende energiakasutus kasvab koos virtuaalse valuuta väärtusega. Samal ajal elektrita jäänud elanikkond kannatab. Olukorra leevendamiseks lülitati vooluvõrgust lahti mitmeid suuri arvutifarme. Need on olnud lihtsad sihtmärgid, kui nad peavad alluma riiklikele regulatsioonidele ja end registreerima ümberöelduna. Ka riik teenib kaevandamiselt kasu. Iraani valitsus kahtlustab, et lisandunud on arvukalt väiksemaid metsikuid kaevandajaid ihul, kui nendega midagi ette ei võeta, kasvab elektrikatkestuste risk ja oht riiklikule julgeolekule. Küberrahaga rikastumise nimel ohverdatakse heaolu kogu maailmas. Ajakirjas Nature Climate Chain hinnati viimase hinnaralli järel, et pelgalt bitcoini kaevandamise elektrivajaduse põhjustatud saasteemissioon võib kergitada vähem kui kolme aastakümnega globaalset soojenemist. Kahe kraadi peale Iraan pole seega sugugi kurioosum. Selleks on inimesed. Antud asjaolu ei tohiks olla üllatus. Võiks ka mõtelda nii, et inimene soovib rohkem raha enda energiaga varustamiseks. Piltlikult öeldes. Toidu ostmiseks ja energia kokkuhoiu nimel igasuguste tehniliste protsessi läbi elektrit kasutavate seadmete abil enda energiakulu vähendamiseks. Enamus energiast talletatakse rasvkoes. Rasvumisega kaasnevad väljakutsed ületasid sellel sajandil toidupuuduse halbu tagajärgi. Sestap on väärtusahelas tanud muutus. Nüüd tahetakse rohkem raha rasvast vabanemiseks. Reklaamide põhjal võiks arvata, et probleem on lahendatud reklaamide asemel rahvastikus. Alu statistikat lugedes jõuab vastupidisele järeldusele dieetide ja treeningute kirurgiliste sekkumiste kiuste. Rahvastiku rasvumine ainult suureneb. Põhjusteks tuuakse mitmeid seletusi, osa tõesemad, osa vähem eks mida rohkem asutakse, seostub motivatsioon. Õigemini selle puudusega motivatsiooni teemaga võidakse kaitsed hambale rajale sest isegi teadlased vaidlevad, kas motivatsiooni tuntud fenomeni on üleüldse olemas. Siinkohal pole, aga vajab paljudesse sekkuda. Tähelepanu peaks pöörama millelegi reaalsele kontrollitule. Selleks on juba mainitud ahnus, saamahimu, kasupüüdmine ja nii edasi. Nimesid on palju. Võib isegi nimetada rasvaks, kui tegemist on kulude-tulude bilansist alles jääva kontoseisuga. Kindlasti tulevad. Uudised omalaadsetest tänavate silutus kividest. Nende peale astudes maandutakse jõumomendi töö elektrienergiaks. Tegemist analased prototüübiga. Therlaseid motiveerib asja arendama lootus ammutada elanike liikumisele kulutatud energiast osa elektrihinna siis ühiskasutusse. Küsitluste järgi. Kes nõustus 70 protsenti vastajatest, et nemad oleksid nõus jalavaeva elektriks muutma, juhul kui see aitaks vähendada Indiat. Vaevu vaid elektrikatkestusi. Kes teab natukenegi energia jäävuse seadusest kaugemale, aimab, et kõndimisega elektri tootmise kasutegur on väitleja. Kõndima peab palju. Teisalt, mida rohkem kõndida, seda suurem on tervist, parandab. Kaalu langetab efekt. Vältimaks juba mainitud motivatsioone ainelist lõksu, võib mudelit täiendada Bitconnidega. Rohkem kõndides. Rütmi abil kavandatakse küberraha. Ja mida rohkem inimesi seda kaevandab, seda suurem on spekulatiivne väärtus. Ühest koma kolmest miljardist enamasti jalakäivast india elanikust piisaks ülemaailmse kõndidest rikkaks kõhnaks liikumise algatuseks. Kõik eeldused on olemas. Kuula varasemaid portaale R2 L2.