Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade rände vu. Tere, tere, head Kuldel. Kuulajad on alanud meie ühine 65. saade ja jälle tagasi möödunud aegadesse, seekord hästi lihtsa laulukesega hästi lühikese pealkirjaga. Oo haa, on loo nimeks ja loomulikult on seal lõbusas laupäevases rütmis. Ahaa, laulab Ludwig Wern au ära ja teda saadab Ottosten orkester. Niisiis o haha Ottostentseli orkester ja solist Ludwig Wern, auvereaasta on 1938. Oleme edasi 1900 kolmekümnendais aastais ja tervitame tolle aja ülipopulaarset lauljat Art turri. Rinne, tema 110. sünniaastapäev oli eile ja lühidalt öeldes rinne oli 30. aastal Estonia pärikoorilaulja 1934 kuni 1944 oli ta sama siis Estonia teatri solist ja teise maailmasõja lõpus 44. aastal Artur Rinne mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja ta siis oli eesti-s s sõjakirjasaatja rühmas. Need on siis need rindekorrespondendi teiste sõnadega ja sõjajärgsetel aastatel. Rinne oli Vanemuise teatri lavastaja aastail 50950 sisetuhat 956 viibista represseerituna Jer semu vangilaagris Arhangelski oblastis ja ülejäänud elutööd rinne siis Eesti Televisioonis ja Eesti telefilmis režissöörina ja oli filharmoonia tuntud solist. Muide, 1960. aastal anti talle ka Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Muide, huvitav, et pärast Estoniast lahkumist 1938. aastal oli ta Esto-Muusikafirma, oli selline Esto muusika ja selle Mesto muusikafirma muusikariistade ja muusikatarvete äri müüa ja seal juhtus sageli nii son juba legend, et ostja tuli ostma mõnda rinne, populaarsed laulu ja siis küsis müüja leti tagant, kas soovite kuulda minu plaati või laulan teile ise selle laulu siinsamas üle lekki ette? Käime. Loone toorivad nooriumi. Teenri õed. Sügis on kätte jõudnud, viljad valmis, salved täis võib-olla mitte veel kõigil töö jätkub ja kõige muu juures. On aeg mängida, aga nüüd meile kauneid sügislaule ja seda me kohe ka teeme ja tuleb originaalne Sügislaul, vähesed teavad, seda võtavad aga laulu sisu on hästi päevakohane ju kestab leiduv talve andile sisse tegemine, noh, kurgid, moosid, veinid, kõik, mis seal on, osa on muidugi tehtud juba, midagi tehakse veel ja meil tuleb nüüd päevakohane mahla meistrite laula. Helilooja Valter Ojakäär ja sõnad poeet ja kirjanik Haarald Suislepa. Orkestrit juhatab Rostislav Mer kuulav ja laulab bass ott. Raukas. Rahvusringhäälingu arhiivis asuv laul karbi sees salvestati 1962. aastal niisiis veel kord mahlameistritel laul ja ott rahukas. Kriigispaale. Vaevast Malus. Alust. Jääme sügisteema juurde läheme Pariisi, kui seda läbi vene romansi. 1920. aastal Venemaalt emigreerunud Alexander vertinski esines seal kohalikes vene teatritruppides ja restoranides. Ta oli üle maailma kuulsaks saanud, esinedes Singapuri salongidest pekingi restoranides kuni Pariisi uhketes saalideni välja. See mees oli enamasti sellises Grazia romantilises meeleolus ja ta elas 1889 kuni 1957 ja suri peterburi varietee riietusruumis pärast järjekordset etendust. Ta oli suur kunstnik, luulet, taia laulja, helilooja, kabareekunstnike, varjet, teede ning teatri näitleja, kes avaldas olulist mõju vene kunstilaulutraditsioonile. Nii on öeldud ja ma mängiksin täna ühe haruldase romantilise sisuga sügislaulu Pealkirjaga Braschall suurlinn siis eesti keeles hüvastijätuõhtusöök. Ja kujutage nüüd ette musta mererannas, kas see oli pärast vertinski lemmikrand septembri lõpus? Me oleme seal, kui suur osa suvitajaid on juba lahkunud ja ühes rannarestoran ronis istuv armastajapaar. Nad tähistavad suvise flirdi lõppu. Naine sõidab tagasi oma abikaasa juurde ja üksildane meesterahvas läheb taas tagasi oma teatrisse. Sõnad umbes sellised. Täna on muusika haigeks jäänud. Me kutsusime vaikuse oma õhtusöögile, nii laulab vertinski. Ma tõstan pokaali tema terviseks, kes täitsa kodus. Ma tänan teid, Madaam salajaste kohtumiste eest madena suvise armastuse eest, mis oli rohkem piin kui õnn. Tänan, et oskate mulle nüüd lahkumise valu teha. Te peate koju sõitma, sest isegi laevadel on tarvis sadamat aga mitte minusugustele, hulkurid ja näitlejad jäävadki üksikud, eks hingedeks selles elus siis Aleksander vertinski, suur kunstnik, omapärane laul. Moraal missugune, vaielda selle üle, aga kindlasti laulud südames ja tõsielule põhinevate sündmuste põhjal. Brashalmney uurin hüvastijätuõhtusöök tühjas rannas tühjas ranna. Tulemas on kuld, Randevu kirjakast, meie populaarne rubriik, kirju on palju, aga kirjutage ikka, helistage ikka. Ja, ja siis, kas siis päris ümbrikuga, saatke kirju või siis elektronaadressil, see on rahvusringhäälingulehekülje peal kuldrand nagu saate juures olemas. Ühesõnaga Kuldrande, mu kirjakast on kõigile avatud ja nüüd tagatuled selle saatekirjadega algama saanud kuld Randevu kirjakast. Meie alaline kuulajas Sven Võrumaad kirjutab. Lili Marleen lugu seda lugu olete mitmeid kordi mänginud, aga minu emale meenus, et samast ajast peaks olema ka Sigrid Line laul. See lugu talle väga meeldib, kuid nüüd pole seda raadiost üldse kuulda olnud. Ja ema mäletamist mööda olevat sellel lool ka eestikeelne variant. Ehk oskate selle loo kohta midagi öelda, see on Inglismaa tuntud marsilaul. Ja tõepoolest, see on Inglismaa tuntud marsilaul pika pealkirjaga ujalgana hangitud õuashin. Sigrid Line. Härra Sven, teie ema, Võrumaalt oskan öelda selle laulu kohta nii palju, et ta kuulub kõige kuulsamate sõjalaulude hulka. Kuigi Eestis minu teada väga levinud ei ole ja kui tal on eestikeelne variant, siis andke teada, mina pole seda kuulnud. S-Line saksa keeles. Sigrid Stellong oli kaitsekindluste ja tankikaitserida, mille Saksamaa ehitas 1900 kolmekümnendatel aastatel. Ja see oli 630 kilomeetrit pikk kaitsesüsteem, kus oli üle 18000 krid tunneli ja tankilõksu. Ja see kulges mööda Saksamaa piiri ja kaitses Saksamaad Prantsusmaa, Šveitsi, Luxemburgi ja Hollandi suunal. Ja seda peeti võitmatuks liiniks, aga liitlased murdsin liini läbi 1944. aasta septembrist kuni 1945. aasta märtsini kestvate veristes lahingutes. Liitlastel langes seal kusagil 150000 sõdurit ja siis sündis ka see inglaste marsilaul, kus on pilkavad sõnad, et nüüd on käes pesupäev, hakkame siig friit laineid pesu pesema, küürime need alad sakslastest puhtad, aga kas selle laulu sõnad kirjutas hilisem populaarne laulu sõnade autor, sõja ajal aga briti vägede kapten Jimmy Kennedy, muusika kirjutas Michael varr ja solist naissolist lauludes palju esinenud, erinevad esinemisi on, kuid kõige tuntum naissolist oli Ärelaid hool. Ta on ka täna meie saates siin ja kuulame siis ja siis 1944. aasta laul, kus liitlased läksid siis y flaini puhtaks pesemas Saksa sõjaväest. Kuulame väga omapärane lugu. Kahjuks Eestis minu meelest vähemalt minu meelest vähetuntud. Kuulaja Lembit Tartus soovitas mängida Boris Lehtlaanelaulu minu kaunis koduma. Mu kaunis koduma son folk, kloor salvestati Kustas Kikerbo ansambliga ETV-s 1974. aasta suvel ja folkloori seadis orkestrile ja lauljale Kustas kiker mu ise. Tähelepanu. Väärne on altsaksofonimäng selles loos ja soolo, mille esitab Tiit Varts. Seda rõhutas ka kuulajal Lembit, kes meile helistas Tartust. Muidugi tähendab, et see oleks minu soov ka niimoodi, et siis saaks nagu selle loo rääkida, nii et see nagu 50 aastat tagasi lauldud lugu, kui olid need rasked ajad, et siis nagu noh, seal on ka nagu ütleme, isamaalist asja värketinsporis lehtla nagu laulis seda laulu. Ja see parts laguid, tema oli selle ansamblis ütlemise saksofonisoolot oli ka väga tähtis värk. Tiitwartzises voolo. See oli see laul niimoodi, et oli nagu natuke Isamaa teemat vaata kui tollel ajal oli ka raske venekordadega laule värke toppida kollast ja see oli ka nagu läbi, kuna et nagu uskumatu see värk, et muidu olid kõik need laulud nagu nagu, kuidas öelda, see kontrolli all tsensuur oli kõvad, vaadake neid asju, aga imestas isegi poriseid, kuidas tollel ajal oli võimalik laulda seda laulu, aga, aga ta on ju selline võimas lugu. Ega ta ei ole nagu mingi paha, et, aga lihtsalt, et ega seda vist ei ole ka niimoodi tihedalt astuda ka, nagu raadiost vist ei ole kuulda olnud. Eriti ei ole tolle pärast talle kevadel, tookord kui sa üleskutsed õiged neid laule, mis nagu vähe, vähe kõlastus oleks paremad neid soovi, laul saab igalt poolt kuulda. Aga ta oleks nagu selles suhtes, et siis tõesti väga nagu üleskutsed jälle midagi põnevat. Selge, selge. Muga niisku. Ja mida me siin ta ikka Roosi. Siin ta siis ja ka. Siin ta. Alati ja ta. Ja nüüd kingitus ka lauljale endale tulemas on Boris Lehtlaane üks lemmiklugudest, ma tean seda, kuigi ise pole ta seda kunagi laulnud. Speedi Kans, alles 1962. aasta supp per hittlaulu esitas ameeriklane Bad Moon. Ja sõnad on umbes sellised. See oli kuuvalge öö vanas Mehhikos. Kõndisin õhtul ringi ja üksi mõne vana Adobe Hazi endase vahel. Järsku kuulsin ühe Mehhiko noore tüdruku kaebliku hüüdu spiiliganzalez, miks sa ei tule minu hüüdmise peale, kõik on meil sassis, ainult sina saaksid aidata. Minu kiire hiir, Gonzalez jutt on siis multifilmile kangelasest kiire siires stiiliga saarlasest, kes lastelaste Biruta seal Ladina-Ameerikas. Kuulame 1962. aasta menulugu Boris Lehtlaane üks lemmiklauludest Speedi Gonzales ja esitab siis poolne. Kuulaja Tõnu kirjutab mosse, Vikstrom ja vihm Kers kvintett on teinud aastal 1964 hoogsa loo Sommer is kaane, mis võiks ka kuldRandevus saates mängida. Kaunist suve jätku ütles meile kuulaja Tõnu. Kiri tuli varem nüüd suve jätku väga enam soovida ei saa, aga olgu siis rütmikas lugu mille, mis on Tõnu lemmiklugu siis ka meie suvelõpetamise lugu, selles laulus hästi rütmika ja 64. aastatuhande 964. aasta ilusat suve meenutades moševikstran ja pikes kvintett. Noorusaja populaarne raadiosaatja on nüüd tulemas Raadio Luxembourg, kuid täna saksakeelne teenistus, kuulame raadio luksemburgi saksakeelset teenistus, mis oli oma programmiga rohkem saksakeelsete lauludega. Ja ütleme niimoodi, et need, kes kuulasid 202 meetri pealt õhtuti inglisekeelset luksemburgi raadiot nemad selle saksa muusikaga nii kursis ei olnud, selleks tuli eraldi kuulata saksakeelse teenistus, mis hästi levis meil lühilainel 49 meetrit. Et kuulame siis nüüd siis raadio, Luksemburg ja saksakeelne raadio. Myllylä lugu võis siis kõrge koha peal olla näiteks 1961. aasta suve lõpus ja terve järgmise, 1962. aasta, see oli kuulus Meibi muugi rahvakeeles ehk täpse pealkirjaga Veibisiter Moodle'i. Eelmises saates kuulasime loom inglisekeelset originaali Meimisid muugi, mille esitas ameeriklane pas Clifford ja mis turnis Euroopa ja Ameerika plaatide edetabelite tipus. Terve 1961. aasta sügise saksa versiooni esitas laulja Ralf vendiks Ralf mendiks. Ja see lugu tõusis Saksamaal enne olematusse kõrgusse. Nädalaid oli ta saksa raadiojaamades ka ja siis Luksemburgi raadiojaamas koha peal number üks ja edaspidi veel terve 1962. aasta oli ta veel ikkagi väga-väga populaarne laul. Weimisiter muugi Ralph vendiks laulab sellest, kuidas väike meemi tahab rohkem vuugi puugid kuulata. Kui isa ja ema sõna kuulata. Neemis Russos tuhandete lemmik kuldsetest 60.-test aastatest möödunud sajandil. Ka tema viib meid sügisesse, kui laulab oma sõbrast tuulest. See tuul on talle truu sõber, kes tuleb ja teatab, et armastus pole kustunud. Mu sõber, tuul tuleb küngastelt, ta tuleb põhjast ja toob mulle rõõmusõnumeid. Mu sõber tuul pöördub tagasi küngastele ja ta läheb ja ütleb minu armastusele, et varsti tuleb meil üks rõõmus päev. Maifrenne Unn ja esineb siis neemis russo-s. Ja tõepoolest, kuldsete 60.-te aastate miljonite lemmik Lemiscurussos. Suvemälestused on ikka helged, kuigi sügisvihm püüab neid nüüd juba maha pesta. Aga nii see peabki olema. Ja nii on see olnud, jääme pikisilmi ootama uut suve, seniks aga Paul Allik viib meid tagasi metsateedele, mis märjal mullal rahvusringhäälingu arhiivi heliülesvõte on tehtud. 1977. aastal saadab Paul Allikut ansambel Admiral mida juhatab Gustaski Kermo ja temaga seadis selle vana Poola rahvalaulu ümber, siis kaasaegsetele rütmidele metsateel, mis märjal mullal laulab Paul Allik punasta 1977. Siin võib-olla ma ei saa varmas. Metsade jalgu raskeid radu ka. Siis, kui sa saamilt Ei saanud. Sadu. Ja lane ta. Rass keppis aga. Ja õigesti saad. Ja kui sirud ju? Me ei saa Ja. Souli. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis järgmisel laupäeval kohtume jälle lõpulugu lõika, instrumentaalne kirjutab ja soovitab kuulaja Marta Harjumaalt. Ma ei tea täpselt, kas on olnud selles saates juba see lugu, aga pakun välja ühe latiino muusikapala, mis vallutas 1900 viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel koguma maailma ühe väga ilusa rütmilise tša-tša-tša tantsuga, mis on parim pala selle tantsu osas tänaseni. Son peres Prado Patricia. Tegemist oli ju väga rütmilise ja lihtsa tantsusammuga enamus oskasid seda vähemalt minu mäletamist mööda Tallinnas. Nii kirjutas meile siis kuulaja mart Harjumaalt. Ja on veel teinegi kiri. Siin kirjutab naisterahvas, kelle nimi on Patricia 1950. aastal. Minu ema tantsis patriidse järgi pidudel, kui mina sündisin pandiga, minule nimi, patriitsi ja just selle tantsuloo järgi sünnipäevadel tantsivad sama plaadi järgi nüüd minutit staar ja tema tütar. Ja nüüd siis head kuulajad, kuulus lugu tammesaadetes ka varem kõlanud, aga see ei loe, head laulud tuleb jälle peale panna. Nüüd siis patriitsija, originaal plaat, aastast 1958, Peeerrespraad, orkester ja Patricia. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.