Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade rändevuu. Tere, tere, head Kuldrandevu, kuulajad on alanud, meie ühine 69. saade jälle tagasi endistes aegades jälle tagasi, nooruses maale ja jälle tagasi nostalgiast. Ja tagasi ka, nagu meie saate alguses ikka. Tavaliselt on mõni laager kõlanud. Nii me siis läheme tagasi 1938. aasta Verliini. Ja vahet pole, millisesse saali me sisse astume. Astume esimesse tantsusaali. Igas saalis kõlas tol ajal üks ja sama hoogne Foxtrot, siin Berliin. Saame meiegi nüüd sellest meeleolust 1938. aastal natukese osa Hayeni kvartett ütlesin, on meile. Las ism, Berliin, nii et siis 38. aasta suurlaager Berliinis ja meie kuulame teda, kui palju aastaid hiljem paneb lihtsalt pead vangutama. Samal ajal samal, 1938. aastal, kui kvartett Berliinis laineid lõi, läks Eesti plaadipoodides hästi, e toob kariso laul, metsa võlud, muusika ja sõnad Paul Tammeveski ja laulu andis välja plaadifirma Estonian grammofon või Estonian grammofon. Ja muidugi alapealkirjaga His Masters Voice sedasama plaadi, mida me mäletame lapsepõlves, paljud, kes nägi, on näinud seda, kuidas koer istub, siis Cramo oli ees, kus on see suur kuuldetoru, istub ja vaatab selle toru poole ja kuulab siis oma peremehe häält. His Masters Voice. Ja nagu kirjutasid tollaaegsed muusikalehed, läks Eestis erakordselt hästi džässi, lik tantsumuusika, selline hoogne Foxtrot, aga ka polka ja valss. Ja kui me Berliinis juba käisime, siis astuge ka nüüd siis siis me eelmise sajandi 30.-te aastate eesti tantsusaali või vähemalt heliplaadi kauplusesse. Metsa võlud, Edo karisoo ja aasta, nagu ma ütlesin, 1938. Oktoobri teine pool on sügislaulude õige mängimise aeg. Millal siis veel neid sügislaule kuulata, kui mitte sügisel ja need laule on maailmas loodud palju ja muidugi nad on kõik hästi ilusad lood. Ja kui nüüd võrrelda aasta aega ma olen nagu väikest statistikat teinud või, või need laule, kui lugenud, siis sügisest on kõige rohkem muusikat loodud. No ma arvan, et eks see ole ikka sellepärast, et see on romantiline aeg mis koos sügislehtedega saabub ja mitte ainult romantika, vaid ka selline meeldiv nukrameelsus või kurvameelsus. Ja mis inimesi valdav, ehk võiks selle kohta öelda ka melanhoolia, itaalia laulukuulsus PEP piinodi, Capri esitas melanhoolia laulu, mis sai väga-väga populaarseks 1900 kuuekümnendatel aastatel. Kuulame siis melancoli ja bet piinotega pri itaalia laulukuulsus 60.-te aastate eelmisel sajandil. Muidugi särav estraaditähed, on sügis. Eestlastel minu meelest nii väga palju romantilisi sügislaule pole, kuigi, kui hakkad, kui lugema, saad ka ikkagi paraja hulga. Aga siiski võib-olla kõik nad pole ka nii nukrameelsed, aga praegu me kuulame Heldur Jõgioja loodud sügislillede tangot. Minu meelest väga omapärane lugu, minu meelest ka vähe mängitud, aga meie oma saates saame alati neid vigu parandada ja panna see see plaat siis pöörlema, lint mängima ja laule, las ta siis tuleb meile. Voldemar Kuslap, pea Heldur Jõgioja loodud kaunis sügislillede tango. Vene muusika on sügislaulude poolest erakordselt rikas. Võib-olla oleneb see ka siis selle rahvuse, sellisest romantilisest hingeelust ja need venelaste sügislaulud on sellised südantlõhestavad ja hingekriipivat täis suurt suurt romantikat nagu näiteks järgmine, mille sõnad on niisugused krüsanteem id on meie aias ära õitsenud. Kuid minu haiges südames elab armastus edasi. Nii nagu palju aastaid tagasi, kui ta puhkes siinsamas aias, kui Kürsa teemid alles õitsesid. Ats, Veliithrisanud Tjumissa nuum vana tuntud vene sügislaul ja esitab meile vene ja prantsuse keeles. Kuulame nüüd, kuidas 1935. aastal sündinud rokilegend Jeryli Luis, no tema üks rock n roll'i suurtest isadest tõeline saurus ja kuidas nüüdse Cherie Louis laulab klaveri taga hingetuks oma tere kaassolisti naissolisti rutt massi. Nii kõvad mehed, noored neiud närbuvad laval, enne kui lõpuni laulda suudavad. Ja muide, Cheri Liilumise kohta on öeldud. Ta mitte ei laula rock n rooli, vaid ta on rock n roll ise kogu oma olemuselt. Muide loo nimi ongi, laulame end hingetuks otse kontserdilaval ja proreiklissollo nimeks jaliseerili Louis ja tema noorukene naiskaassolist Rutt Paso. Aasta on 1983. Ja nüüd on meil tulemas siis meie kindel rubriik saade, et kui me saadet alustasime palju palju aega tagasi nii-öelda siis meil igas saates kuldranda mu kirjakasti veel ei olnud, aga kirju ja vastukaja tuleb sedavõrd palju, et neid nüüd võiksime mõne saata, ainult kirjakastiks muuta ja nendele lugudele ja soovidele vastata. Aga nüüd ta tuleb meil siis populaarne rubriik saates ja ütleksin niimoodi, et tulemas on kuld, Randevu kirjakast. Ja nüüd me avame kirjakasti ja ma loen esimest kirja. Ma kirjutan teile võrust, nimeks on minul, Peep, kuulan kuld, range wood järjepidevalt, see on väga hariv ajaloolis, muusikaline ning huvitavaid leide täissaade. Kunagi lapsepõlves kostus raadiost väga tihti, olin siis umbes viie-kuue aastane laul nimega Lily. Ja esitajaks oli Heli Lääts. Ei meenu, et see oleks saanud, ütles kuldranda saates juba kõlanud. Laul on USA muusikafilmist Lily 1953.-st aastast ja peaosades Leslie karon ja tema abikaasa nel Ferrara. Paluks seda laulu Kuldrandevus saates esitada, et lapsepõlv jälle hetkeks korduks. Nii kirjutas meile siis härra Peep Võrust ja me hea meelega paneme praegu peale Heli Läätse esituses liimlugu ja see on nüüd pisut küll teistsuguse sisuga, kui on see filmimeloodia, filmi laulu sisu, aga see ei loe. Heli Lääts esitab seda laulu erakordsel professionaalselt ja minu meelest on see üks parimaid esitusi sellest laulust. Kuulame helilets ja Lily. Etti liis nüüd jutt tuli meie kuldranda mu kirjakasti rubriigis oleks ehk heaga seda originaali kuulata. Originaal võib-olla natukese ehmatab, sellepärast et seda on meil siin väga vähe mängitud. Ta on selline filmilik, kuigi sellest liist on tehtud no sadu ja sadu eri versioone ja, ja väga-väga kuulsad lauljad on seda lugu esitanud. Aga Lion siis ise, 1953. aasta Ameerika film, mille toota Stuudio, Misso meier ja sisu on niisugune, noh, lühidalt, muinasjutuline, naiivne maatüdruk, Lili tuleb siis linna provints linna lootuses leida oma varalahkunud isa vana pra, et saaks tema juures elada. Aga ta saab teada, et see mees on surnud. Kodutu ja murtud maatüdruk mõtiskleb enesetapu peale, teadmata, et teda jälgib nukuteatrinukkude kehastaja, võisid nukunäitleja noormees Paul ja lohvil mon pik kõike ümber jõua jutustada ka Lily või Lili sattusid nukuteatrisse. Lesley gallon mängib seda. Ja ta selline erakordselt liigutaval, nagu kriitika on kirjutanud naiivse prantsuse tüdruku rolli oskab erakordselt hästi esile tuua ja temal on erakordne emotsionaalne suhe nukkudega nelja nuku vahendusel, ta suhtleb siis terve selle nukuteatri perega ja ta alustab siis nende nukkudega jutt. Ja tema kaaslasteks saavad jultunud punajuukseline poiss, nukk porgand, Top, nii kaval rebane Rein Arno on tema nimi, Ede baleriin, margariita ja argpükshiiglane koola. Need on siis need lukud, kellega Lily hakkab rääkima kima ja varsti on suur seltskond nukuteatritöötajaist vaimustatud liivi suhtlemisest nukkudega. Aga Lily suhtleb nukkudega niimoodi, et nukkude häält teeb härra noormees. Paul. Film võitis Oscari, parima muusikafilmipreemiad on terve rea saanud kuulsaid preemiaid. Ja no ühesõnaga väga õnnestunud film, väga kuulus film. Minu teada ma küll ei mäleta, et oleks meil Eestis jooksnud. Mine sa tea, kui keegi teab, andke ka meile teada. Ja kuulame nüüd laulu otse liili filmist, mis anti välja siis või tuli välja 1953. Ja Lesley karon mängib ja tema kaaslasteks on selle laulu ajal nukuteatri südamlikud nukud kelle häält teeb noormees Paul, kellesse Lily ka pärast armub ja abiellub laul filmist Lily. Õige mitmed kuulajad on palunud mängida muusikat filmist kuldne sümfoonia terve rida kuulajaid ja eriti soovitakse sellest filmist lugu pealkirjaga ool Jack'i šõu. Kuldne sümfoonia austria revüüfilm, mille autor on režissöör Franz anud. Rosen süügeli filmistuudiote kõige suuremasse saali. Koristati kõik mööbel ära ja sinna siis tehti suur tohutu too liuväli ja kujundati värviline jäähall. Jää oli erakordselt sätendav, jää all olid siis elektrilambid, jää, see värv tutvus kogu aeg ja seal siis need kuulsad uisumeistrid, maailmameistrid näitasid oma numbreid ja lauljad ning orkestrirandid näitasid oma siis kunsti. Ja kokku sai erakordsel kirev revüüprogramm ja kuldne sümfoonia esietendust teisel märtsil 1956 Essenis. Ja pange tähele, Kinosaali külastajate arv püstitas tolle aja maailmarekordi esietendusele saabus kinosaali 5200 külalist. Nii palju siis selles filmist neks hoogne, hästi tore, lõbus, heatujuline, revüüfilmi, hästi ilusate näitlejatega ja film ise on värviline ja ilus ja meie nüüd tuleme siis selle laulu juurde, mida meie Kuldrandagu saate kuulajad soovisid, selleks on siis oo Jack'i Joe ja see on üks laul sellest revüü filmist ja me teeme siis seda. Võtame otse filmisalvestise, täpselt niimoodi. Filmis kõlav ja nüüd laulab meile Kariibi mere Trinidadi saarel sündinud monaa papp, dist kuulus laulja omal ajal viiekümnendatel aastatel ja tema esitabki siis filmis kuldne sümfoonia. Selle meie saate paljude kuulajate lemmikloo. Ilus plika, nii on laulu eestikeelne pealkiri, mida meil laulavad, minu teada Mare Väljataga ja Silvi Vrait, võib-olla keegi laulab, veenab. Originaalis esitas selle loo prantslaste kuulsus Juliet Greco. Ja sõjajärgse Pariisi moeikoon olisensulject Greco hästi moodsalt käis riides ja ta oli üks eliit peafi, nii-öelda mantlipärijaid, kes hakkas eliit peafi nii öelda koolkonna laule edasi laulma ja, ja, ja nagu meenutas peafi selliste lavale esinemise kunsti 1967. aastal esines ta muide meie Estonia kontserdisaali laval. Ja sai siin väga suure sooja nii-öelda poolehoiu publiku seas. Ma ei mäleta küll, Juliet Grecoost, oleksin selle kontserdi helisalvestis tehtud, võib-olla ta kusagil on jällegi, kui keegi teab, helistage või kirjutage meile, oleks huvitav. Võib-olla mõni salvestis, Leila, mis on tehtud Estonia kontserdisaali lavale. Juliet Greco sündis 1927. aastal ja lahkus meist selle aasta praeguse aasta 23. septembril Lõuna-Prantsusmaal oma kodus Santrobee lähedal. Tal on palju armulugusid, elus olnud väga kirev elu on tal olnud ja vähemalt nagu kirjutatakse, kaks meest on selle naise pärast endalt elu võtta. Meie prantslased oleme rahvas, kes väljendab laulus nii oma armastust, oma viha ja isegi revolutsiooni. Kuulame siis nüüd Zuliat Greco esitluses originaalesituses meilgi populaarselt laulu pealkirjaga ilus plika. Ja täna on veel teinegi, võiks öelda, selline tõsine tähtpäev just täna meie saatepäeval kolm aastat tagasi lahkus meist maailmakuulsus USA džässi ja rokilaulja meister fäts doomino. Paljud teiste hulgas näiteks ka isegi kuulus Led Zeppelin on püüdnud matkida tema selle Domino külmetanud sellise kõlaga madalat häält, kuigi mahlakalt. Kuid see pole teistel õnnestunud. Fratsin domino on hääletatud ajakirja Rolling Stone poolt 25.-ks rock n rolli suuruseks läbi aegade, nii et ta 25 esimese suure tähe nimekirjas ja esile kerkis või tuntuks sai Fats loominu aastal 1956 looga bluumeri hill. Mustikaväljade vahelt leidsin ma sinu ja sellest sai tema suur sitt ning mis tõstis tema samale tasemele kui Elvis Presley will Heily või Chuck Berry. No või mõned teised suured rokikuulsused mälestame tänachedoominud tema lauluga tema kõige kuulsama lauluga bluuberisil. Viljade kogumise aeg hakkab lõpule jõudma, talvevarud on kokku korjata nii oravatel kui teistel loomadel metsas. Samamoodi on kokku korjanud eestlastel on juba kartulid salves ja kurgid on purki tehtud kapsast tünnis. Hispaanlastel aga on viinamarjad ära korjatud, mahlge käes ja veinid juba käärivad. See on nüüd sügise märk ja selles ka sügise laul. Viimasel ajal väga vähe minu meelest mängitud, sellepärast panin ta ka saatesse eestikeelsed sõnad, kirjutas Tiiu Varik. Aga tema ei laula, esineb meile hoopiski legendaarne ansambel Laine, sulgudes meloodia on pandud ja kuulus helilooja on donna Haitwoweri laul šampanja. Muide esimest korda pidage meeles tegusteeriti vahuveini avalikkuse ees juba 1518. aastal. Ja šampanjat pakuti seltskonnale esimest korda nii-öelda suurele seltskonnale. Kuningas Henry neljanda õukonnas. Laine lugu on muidugi lauldud siis palju-palju hiljem ja nad tegid seda, need kenad naised tegid seda 1974. aastal. Šampanja ja ansambel Laine. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle laupäeval laupäeva õhtupoolikul 17 null viis lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne ja et me täna kuulasime kuulsat Austria filmist juba lauluool säki, Joe, see kuuldesümfooniafilm oli siis, siis ma valisin kallutada puuloo sellest samast revüü filmist ja selleks on selle filmi selline läbiv meloodia pealkirjaga ka kuldne sümfoonia, ilus orkestri lugu ja me hea meelega, ma arvan, kuulame seda kõik ja läheme tagasi kaugetesse aegadesse, kui see filmimuusika tuli ja hästi populaarseks sai ja meie noorusele oma mälestused jättis. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.