Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head Kuldrandebu kuulajad on alanud, meie ühine 68. saade. Terve tund nostalgiat ootab meid ees jälle tagasi endistes aegadesse ja mis sobiks selleks paremini kui üks hoogne, 1939. aasta vana saksa Schlaager, tantsida, tantsida, tantsida? Just nii, Saksamaa peosaalide publik tol ajal juubeldas. No kui me nüüd aastakümnete pärast tagasi vaatame, võib jääda isegi vahel selline imestus tekkida või mulje selline jääda, et kust tuli küll see tohutu optimism, mis oli saksa rahvast haaranud 39. aasta sügisel, sest vaid poole aasta pärast, 1940. aasta külmal talvel tulid juba esimesed ohvriterohked, verised kaotused idarindel. Kuid meie oleme alles aastast 1939 ja sügises ja selles sügises, kui Saksamaal oli populaarne Foxtrot tantsida, tantsida, tantsida. Astume siis nüüd 39. aasta Berliini tantsusaali. Suur orkester, mida juhatab Evan Kaiser ja laval on solist Paul Thorn. Laulu nimeks. Tantsida, tantsida, tantsida. Tantsendansendanssen. Lõikuskuu on ammu läbi, kuid 1946. aasta lõikuspidu USA kentacki osariigis jäi kauaks meelde noormehele, kelle nimi on vill, mon Rõu. Ta kirjutas ilusa laulu sellest, kuidas ta viljalõikuse ajal armus ühte maatüdrukusse. Temaga õhtuti valssi tantsis, aga siis jälle pidi ära sõitma. Viis aastat hiljem laulis selle loo sisse kantrilaulja kuulus kantrilaulja Eli Arnold ja sündis suur populaarne hitt. Kentacki valss või nagu Toots ütleks Kentucky Valls romantilisest armastusest vilja vihkude vahel. Eni Arnold aasta 1951. Tänases saates on meil täht päevade ja õnnesoovide rubriik, nii et tähtpäevad ja õnne soovida. Ja kõigepealt meenutame, et 13. oktoobril 1890 sündis üks Eesti teatri suurkujudest Mari Möldre. Tema sünninimi on Elviine Annuk ja seda kandis ta 1910. aastani. Hiljem abiellus ta Ruut Tarmoga ja aastast 1937 kandis ta ametliku nime mari Antarma. Aasta enne abiellumist esines Mari Möldre Tootsina. Tol ajal Eesti rahvusraadios või rahvusringhäälingus. Fašismivastase kõnega oli Joosep Tootsiks siis tehtud ja pidas sellise fašismivastase kõne, mis panin Eesti valitsuse nii-öelda kulmu kortsutama ja marile anti kuueks kuuks Raadios esinemise keeld. Kuulajatelt sai mari hiljem aga 67 toetavat kirja. Saksa ajal saatis maja perenaine, kus noorpaar elas neile kaela Saksa politsei. Kuna kahtlustas, et nad trükivad noored trükivad siis kirjutusmasinatel punastele Lendlehti. Ja 21. novembril 1951 arreteeriti mari süüdistatuna nõukogude vastase repertuaari esitamises ja sama karistuse sai ka ruut. Väidetavalt Nõukogude vastase anekdoodi anekdootide rääkimise pärast. Ja mari oli laagris ja juhtis näiteringi 54. aastal, siis kahe aasta pärast ta juba vabastati. Aasta hiljem vabastati karud mõlemad rehabiliteeriti ning neile maksti välja ka ära võetud vara maksumus siis ja rääkisin selle ajaloo pärast, et nii mari kui Tarmo olid mõlemad iga režiimi ajal võiks öelda kergelt opositsioonis ja kasutasid oma suurt kunsti oma sõnakunsti parajasti võimul oleva valitsuse kritiseerimiseks. Mari Möldre lahkus meist viiendal jaanuaril 1974. Ja me kuulame nüüd humoreski, mis oli ka raadios esitamiseks mõeldud. Humoreski Marisatusi jalg pallivõistlusele ja sellesse hirmsasti sisse elas. Heliülesvõte on pärit muusika ja teatrimuuseumi varadest, nii et kuulame siis Mari Möldre ja huma Resca raadio homoreske. Jalgpallivõistlusel. Nukrus ja tagus rusikatega vastu põlvi ja ütles, et see on häbi tervele akvale. Soone häbi tervele rahvale, häbi tervele rahvale ja muud ei rääkinudki. No mina vaatasin kogu seda asja, siis pead korraga tunnel, Makko, põlved hirmsasti värisevad ja käed on rusikas. Tunnen, et mina ise katkise tal kõigest kõrist Läks, õnneks nad ei tunne asja, nad on lollid, kui tubakat diagnoosis vektori muudu mees mindagi kisendama, siis tema päris vait ja pärast näitas näpuga, aga minu per, ütles uis, ööb Anavar koondmeeskonna väravavahiks panna, siis seilas ühtegi palli väravasse lüüa. Ja kas teate, mina sain sellest nagu veel rohkem aega ja karjusin ikka veel edasi ja kui jalgpall oli läbi, siis olin mina omadega täitsa läbi. Siis minija poeg lohistasid mind sena kiirabipunkti ja seal tehti mulle pritsi ja oi siis ikke toibusin, aga seal öeldi, et vaadake ette ja. No ja no siis pead aega kõigile. Meie saate teine tänane sünnipäevalaps kuulus Eesti televisiooni muusikasaade horoskoop. See saatesari algas 1962-ga üheksanda aasta 12. oktoobril. Saatejuht, nagu me teame, nagu vanemad kuulajad mäletavad legendaarne Andres Vihalemm ja režissöör Elmo lööve, tema oli siis nagu juhtiv režissöör. Ja muidugi lõi saate tegemisele kaasa terve armee abilisi lauljaid, lavamehi valgustada helirežissööre heli, Monteerijaid ja, ja helioperaatoreid ja nii edasi ja nii edasi. Mulle tundub, et seda laulu, mida ma praegu mängin seoses horoskoobi juubeliga ja mida kohe siis kuulama hakkame. Nii mõnigi tolleaegne vaataja ja kuulaja ja ma arvan ka tänased noored väga hästi ei tunne. Mulle vähemalt tundub nii Helgi Sallo ja nüüd nutta. Viiul on laulu nimeks. Vähemalt minule paistab, et seda kaunist laulu on ka viimastel aastatel vähe mängitud ja horoskoobisaatega teda väga ei seota, kuigi ta seda oli. Ta oli üks esimeste saadete lugudega. Nüüd siis tuleb, esineb hästi. Helgi Sallo ja pealkirjaks on laulul nüüd nutta viiulata. Aasta on 1968. Ja nüüd on tulemas kuld Randevu kirja, kas selline rubriik, kus me loeme ette kuulajate kirju, nendes soovitusi ja soove ja kindlasti nende soovide ja soovitustega ka oma saadete tegemisel arvestame, sest enamasti on väga arukad ja väga sellised asjakohased. Nii et ootame teie uusi kirju, saatke muudkui juurde ja püüame ikka neid soove rahuldada, kui me vähegi neid laule fonoteegist ja kuskilt ajalooarhiividest leiame, sest enamik soove on kõik sellised erilised lood, mida polegi nii väga lihtne leida. Aga seda enam ja seda huvitavam on neid soove ja soovitusi lugeda ja neid eetrisse tuua. Ühesõnaga, tulemas on kuld, Randevu kirjakast. Helistas proua liilia Haableemest ja palus mängida minu lemmiklaulu, mida ma pole ammu kuulnud selleks. Oota Jüri Pärja esituses. Jah, kõik on õige. Jüri Pärg on tõesti armastatud laulja väga paljudele. Ja see lugu. Ta, mida meie kuulaja palus mängida, tema päris pealkiri on ootan, on muidugi väga hea laul. See on itaalia helilooja, Torma kirjutatud lugu ja rahvusringhäälingu arhiivis on kirja pandud, et see lugu salvestati 1963. aastal ja Eesti raadio estraadiorkestrit dirigeeris Peeter Saul. No loodame, proua liilia kuulab meid ja nüüd tuleb Peeter Sauli orkester, laul ootan ja esineb Jüri Pärg. Veel kord. Suaar said silmi üks korda näha. Suuna rattuses veel kord on. Ja sinu kõrval. No siin Tanel nimetas kus sind Kodur. Ta nii raske. Soov jäätis sündis, Riin sind hukutas ja võlusse võõras. Sa läksid siis kaminulejaid ja raske hirved, mis küll tabab sind? Mis seob sind ja mis last purustan, Ivan. Oota. Olur tass. Kirjutab meile proua Mare. Aastakümneid tagasi mängiti raadios paljude heliloojate teoseid, mis mulle väga meeldisid. Meenuvad heliloojad, planter, miljootin, Macrauuso pahmutava Salavioosse toi. Kui suudate leida laulu, mille esimene rida on litsiaat, pereliotne Jeptiidsey, siis ma oleksin väga õnnelik. Parimate soovidega teie saatele. Mare. No meie täidame meeleldi, proua Mare soovi. Lendavad rändlinnud on eesti keeles pealkiri ja laulu pealkiri vene keeles ongi Prillop, Neptiid, sõnaga esimene rida. Nagu proua Mare kirjutas siis eesti keeles rändlinnud lendavad ja selle loo helilooja on Matvei kuulus Matvei plank. Interhelilooja ja sõnad on sama kuulsa poeedi Mihhail Isakovski poolt kirjutatud ja need sõnad on sõjajärgsele ajale väga kohased. Rändlinnud võivad lennata soojale maale, kuid mina jään siia oma kodumaale ja sinu kõrvale ei ole meile vaja ei Türgid ega Aafrikat. Meil on oma kodumaa, kust me ära ei lenda. Originaalne plaat ilmus 1948. aastal, nagu ma ütlesin ja originaalis laulab seda lugu tol ajal väga populaarne Vladimir puntšilkov litsiaat, pereli Otnejjektiivsei. Kuulaja Tõnu meenutab sõjapäevi. Ma tsiteerin. Kirjutan sellest, mis juhtus minu isaga 1945. aastal. Näed Ureutznachi sõjavangilaagris olles. Vangid võisid soovi korral käia mitmesugustel töödel väljaspool laagrit. Ühel päeval pidid isa ja ta kaaslane kaevama mingeid auke, vist aiapostide jaoks. Valvurid kaks ameeriklasest sõdurid olid aga väga ebasõbralikud ja hoidsid pidevalt oma. Nii see enam kesta ei saa, mõtles minu isa, lõi labida maasse ja hakkas laulma May Godundeimi maid viiuli ful, Veibi. Ameeriklane tuli kohe tema juurde ja soovis veel seda laulu kuulata, andis sigaretti, mille isa pooleks tegi ja teise poole kaaslasele ulata tas lõunu, segas sõdur vahele ja andis ka teisele mehele sigareti. Ülejäänud tööaeg möödus meestel sõbralikult juttu vestes saksa ja inglise segakeeles, mida kasutas selles laulus ka kuulus kurt hardioost terset, kes esitas laulu maikuu, nii teibi 1931. aastal. Ameeriklased rääkisid, mis osariikidest nemad pärit on ja näitasid pilte oma naistest ja lastest. Eestlased rääkisid Eestist osutades sinimustvalgele embleemile oma kuue varrukal. Niimoodi kirjutas siis meile kuulajad Tõnu ja ütleme, aitäh südamliku ja sellise Pika sisuka kirja eest ja mälestuste eest. Ja Me kuulamegi nüüd härra Tõnu ja teised ka muidugi kõik teie poolt siis meenutatud laulu May kuuldon Weimi. Ja see tulebki muide nüüd selles esituses, millele te viitasite, see on, see on siis ma täpselt kurd, haardia jooster, kes esitas selle loo ja see oli tõepoolest 1931. aastal sisse lauldud ja tol ajal väga populaarne lugu, kuulame siis seda minu kuldne meemi või minu kuldne naisterahvas ja esitatakse sõjaaegne laul, mis päästis kaks eesti meest niimoodi kergemale elule sõjavangilaagris. Ma ei, ma ei, ma Mae saame. Paar saadet tagasi mängisin kuulaja soovil, hoogsad sõjaaegsed, inglise marsi lugu, Uian kana hang, auts, lõuashin on syncro laen ja küsisin kuulajailt, et kas keegi teab, kas selle loo eestikeelseid või eestikeelset esitust. Vastukaja oli väga elav, tuli oma paarkümmend kirja kohe tunni aja jooksul ja esimesena saatis nii-öelda elektrooniliseks kiirvastuse suur muusikasõber ja muusikaasjatundja Allan libur ja teatas, et laul on eesti keeles olemas ja ütles ka plaadi pealkirja. Anna mulle suud, härra seersant ja seal on popurrii sees ka see sigri laini lugu, eestikeelne pealkiri, pesupäev ja esitavad Katrin karisma ja Tõnu Kilgas. Eesti kaitseväe orkester, Tallinna kammerkoor ja dirigent on Peeter. Ja ka teiste vastajate sõnum oli sama, kõik viitasid sellele plaadile või samanimelisele kassetile. Ja härra Jaan Võrus teatas veel, et lugu on mänginud mitmed Eesti pilliorkestrid ja tõi näiteks, et väga hästi esitab seda lugu nende kodukandi Antsla orkester. Ja kõigile kaasa löönud kuulajaile ütlen ma nüüd suur-suur tänu aktiivsuse eest. Ühe lauluga sai asi jälle selgemaks. Emakene. Kui siis keset ei Piivis pesu pesta, siis ta peab. Ükskõik, kas see on niiske, külm või soe. Kui meil töö käinud, siis ei loegi pesu, kui meil homme eesti piiri pääl, kui on ESC piire. Akordioni pole ammu kuulanud, nüüd ta siiski tuleb üks maailma kuulsamaid, selle ala meistreid, nik kontiino, meil eriti teda idea, aga täna me saame tuttavaks koolipõlvest peale elasse, noormees koos akordionikaja kitarriga ja muudkui laulis ja laulis, laulis. Ta oli eelmise sajandi viiekümnendatel lõpus ja 60.-te alguses nii populaarne, et teda kutsuti Ameerika televisiooni sellisesse kõige kõrgema tasemega esindussaatesse salliva show tervelt 48 korda esinema. Ja tema nädalapalk 1950. aastal oli uskumatult suur, umbes 4000 dollarit nädalas. See mees on nüüd täna meie kuldranda saates ja ta esitab, surevad too itaalia laulu Rooma kitarr. Solistiks on siis, nagu ma ütlesin ja mängib ka veel akordionil nik kontiino. Wanda Jackson kuuekümnendad, et aastakümnete eelmisel sajandil suur USA naisrokitäht. Algul laulis puhast hoogsad rock n rolli, aga pärastpoole arvas 60.-te keskel, et loobub nagu rock n rollist, aitab sellest. Aga tema tahtis edasi laulda ja hakkas laulma selliseid trilugusid ja romantilise mail laule ja kirjutas iseendale kohega ühe kantriloo. Kas õige või vale on pealkiri. Kas on õige, et ma sind armastan, ehk olen ma eksinud. Aga üldse, mis on elus õige, mis on elus vale. Tulemas on siis need 1964. aasta suure populaarsuse saavutanud plaat. Raitor flong, siis õige või vale ja esineb Ameerika naislauljat üks esitähtedest, Wanda Jackson. Igaühel meist on oma kodu ja oma kodulinn, aga mõnel mehel on ka kaks või kolm kodulinna. No praegusel ajal pole selles midagi erilist, mitmes linnas elavad inimesed paralleelselt. Kuid 1973. aastal Eesti NSV-s elades oli see siiski erand. Aga meie filmistaar ruloo Oja tuhandete tuhandete naiste lemmik oligi eriline mees. Tema elas nii Tallinnas kui Poolas rodslawis, kuiv Vilniuses kui Moskvas. Temale oli maailm avatud, sest ta oli kuulus filminäitleja ja tal oli ka elukaaslane või abikaasa, oli tal pärit Poolast. Ja kuigi no suure-suure-suure sellise haardega mees, aga viimaseks elukohaks jäi ta siiski ülikoolilinn, tar Me kuulame Tallinn rodslav, sellist laulu. Oja enda kirjutatud, see on sisse laulnud 1973. aastal ja Bruno Oja on solist ja juhata ja siis orkester on tema taustal Raivo Tammiku juhatusel, nii et Raivo Tammiku ansambel ja Bruno Oja Tallinn Ratsla. Olen vaene. Ja vale. Ja tuuled kõrveli. Mees, keda see edasi vaid Kooli minna. Ja. Ema naine poola keelt raskel ainus, mida la ka tuuma. Saage keemia poest paar head reet ja olla hoola. Sillakann ja ta rajad sai toodsa jäitaks paika minna. Minul oli hinnata ja Sees poola keelt ras kiivu ai. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Laupäeval ikka 17 null viis. Ja palun kirjutage ja helistage ikka, ärgem häbenege oleme ju selle saate üheskoos üles ehitanud ja meie ikka otsime siin oma stuudiotes teie kaudu nüüd juba kadunud laule nagu Kalmer Tennosaar, Suku Sukud või Café orjan, Taali, Anu Antoni 10 väikest sõrme või Literlii laulu. Ja nüüd on lisandunud veel üks laul, mida ma hoidsin. See on Georg Otsa esituses laul. Erakordselt ilus, selline meloodiline laul. See lugu on olemas küll meile soome keeles, kuid eestikeelne väga hea variant on kuhugi kadunud. Kui kellelgi on magnetofonilindil plaadi peal, seda minu teada ei ole. Kui kellelgi on magnetofonilindil, andke palun teada. Salvestame ümber, mängime ka teistele rahvusringhäälinguleheküljele adress olemas, nii et saame ühendust võtta lõpulugu nagu ikka, instrumentaalne. 1961. ja 62. aasta suur hitt Põhjamaade raadiojaamades siin Rootsis ja Soomes. Ja meie kuulajad muidugi hästi olid kursis sellega, kes need raadiojaamu kuulasid. Lugu on kahesuguse pealkirjaga, kordan Tammerliner polka kordandanderliner Melody. No kuulame siis Merlyner polka võimerliner Melody ja Berliin tantsib ja orkestrit juhatab maestro Willi voo. Lugupeetud kuulajad, kõike head neile kõigile.