Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade iid randmeluu. Tere, tere, head Kuldranud Lõbu kuulajad on alanud meie ühine 72. saade. Ja jälle tagasi endistes aegadesse. Ja nagu saate alguses meil juba nagu välja kujunenud, läheme kõigepealt eelmise sajandi kolmekümnendaisse Ungari juudi perekonnast pärit kita. Alpar lõi Euroopast tol ajal suuri laineid. Üks film tuli teise järele. 1935. aasta Savoy ball lõi aga lõpliku läbimurde ja heliplaat, lam Wella tango. Ta murdis miljonite inimeste südamed ja muide teeb seda tänaseni. Laul elab edasi nita, Alpar lahkus meist 1991. aastal, aga nagu juba sai öeldud, laul ei sure. Nüüd tulebki tema surematu Lambellatangolita kiita Alpar aasta 1935. Hüppame kohe ka üle ookeani ja esimesest poest esimesest plaadipoes, mis meile teele ette jääb. Ostame 1936. aasta heliplaadi menulooga lesk võis minust näens kuulus Teedfiorit, orkester ja solistiks Stanlisik man. No tänapäeval see nimi ütleb mitte kui midagi, aga tol ajal, 36. aastail oli ta väga populaarne lets This Music and Dance oli tema leivanumber ja hiljem laulis selle loo sisse kuulus nätkin Gol ja seda lugu mängitakse raadiojaamades sõna otseses mõttes tänase päevani. Aga meie otsime ikka originaale ja seda lugu, kuulame nüüd siis ühes, nagu me juba enne ütlesime, 1936. aasta Ameerika Ühendriikide heliplaadi kaupluses Let's võiste Music and käens lask puhkeb muusika ja Me tantsime, stan lyhikman Teethi ridu orkester ja aasta on 1936. Eestiaegse lauluga on meil täna lihtsam, tuleb eelmise saate kõrgnii-öelda Paul mets ja tema sigrimigri popuri eelmises saates Me mängisime pikemalt opory esimese poole, täna aga siis teise poole. Hästi sellised lustakad, tolleaegsed moelaulud on ritta pandud ja oleme ikka neis 1900 kolmekümnendais aastais sigrimigri, popuri ja lauljaks on meie enda, Paul Mets. Mõni Sügislaul ka saatesse, sest sügis on aeg, kui need tuleb mängida, sellepärast talvel nad enam ei sobi, kevadel ja suvel on omad laulud, aga praegu on kollaste lehtede aeg, on nukrus, aeg on sügisaeg. Ja eks need laulud muidugi igal aastal ka kordu. Need kõige kuulsamad ja täpselt nii juhtub ka igal aastal Raimonds Paulsi kuulsa kuulsa lauluga kollased lehed, mis linna kohal keerlevad, pöörlevad, tantsivad ja parkidesse ilu toovad Laima vaikule ja Ivar kallus tema maad kahekesi on siis meie lõunanaabrid kuulsad Tähed Laima vaikule ja Ivar Kalnus ja tulemas on laul siis Raymond Paulsi Listja should, Teie Se kollased lehed on ikkagi kuulsaks saanud venekeelse pealkirjaga. Ta lõi kogu nõukogude liidus kohutavalt suure suure sellise audi tooriumi ja teda on laulnud. Ma ei tea, mis küll sajad sajad Nõukogude lauljad ja läänes ka, aga võib-olla vähem ma ei ole väga kursis, igal juhul siinkandis on ta väga populaarne tänase päevani. Kuulamisi Listja showdele jää esinevad Lätit kiin, kuulsad tähed Ivar Kalnos ja Laima vaikule. Kull randpuu jätkub ja nüüd tuleb populaarne rubriik, mille pealkirjaks on kuld Randevu kirjaga Est. Kuulaja Hillar Viljandimaalt tuletas meelde, et eelmisel nädalal, kuuendal novembril tähistasid austajad kirjaniku ja laulude kirjutaja Albert uustundi sünniaastapäeva. Tema elas 1925 kuni 1997 ja põhiliselt Saaremaal. Lühidalt tema eluloost, no 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa armeesse, ta põgenes sakslaste juurest. Järgnes nõukogude sõjavangilaager Lõpetas 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja tas Saare kalurikolhoosis, kalurina ja teistes juhtivates ametites. Ta on teinud hulga populaarseks saanud laule, kirjutanud 13 romaani, kuus näidendid ja kuus kuuldemängu. Ja härra Hillar siis Viljandimaalt saatis meile ka tema enda poolt siis Illari enda poolt magnetofonilindile tehtud salvestise Albert uustundi laulust silmad. Ja selline algne variant, vana variant, lindistus on tehtud Eesti raadio soovi kontserdist. Kuulame nüüd tähelepanelikult 16. märtsil 1973 otse-eetrist. Milline haruldus tol ajal oli seda laulu just soovitud selles esituses. Ja laulu ees on ka härra Hillary salvestatud diktori teadvustas osa sellest teadvustusest, kus öeldakse, et Albert uustundi laul, silmad esinevad kolhoosi brigadir Valdur Key long ja Saare kaluri kolhoosi naisansambel siis kolhoos, Saare kalur, brigadir, vallur, Keidung ja Saare kaluri kolhoosi naisansambel ja kuulame seda ehedat salvestist Eesti raadios aastal 1972, mille salvestas oma kodus magnetofonilindile härra Hillar Viljandimaalt. Kas kus metsas? Kõrvaollu vaipa kujundva NASA seal all siin maako. Doosi meesteitupi stuutsu. Ja tee suutsi. Kruusti, kaatu. Maestro. Nüütul selliksin puud bla muule soosis ta tiiba Laasa. Mis ju tooks aga. Täna ongi juhtunud nii soovide asemel või soovidele, lisaks pakuvad kuulajad ka ise muusikat. Üks lõik meile saadetud kirjast ja kirjutab, proua UV. Isal oli mul suur magnetofon, ta ise ehitas selle ja isa oli väga-väga suurte huvidega raadiohuviline. Kuulan tema linte praegugi ja nii leidsin ühelt lindilt teie otsitud laulu laika Tiina OO salu esituses. Heliülesvõte on 1966. aasta isetegevuslaste vabariikliku ülevaatuse lõppkontserdilt. Vaat niimoodi kirjutab meile proua Uuve. Ta isa oli suur raadiohuviline ja ehitas ise ka magneto foone. Nagu kirjas, pikemas kirjas selgub, et mõni magnetofon praegu veel alles, aga töötab, kus saab neid linte kuulata. Ja nüüdsest tuledki jällegi, milline Hare haruldus tähendab, Eesti raadioeetris ma saan aru, on see salvestatud ja 1966. aasta isetegevuslaste vabariikliku ülevaatuse lõppkontsert? Laika Tiina hoosalu. Aasta on siis salvestise ja sisselaulmise aasta on 1966. Ühes varasemas saates me rääkisime Ameerika filmist, jällegi võiks öelda, tänapäeval on moes sõna kultusfilmist Lily. Ja selle filmi tunnuslaulu esitas väga meisterlikult meie Heli Lääts ja populaarne tänaseni. Ja mina arvasin, et seda filmi Eesti kinodes jooksnud pole, kuid tuli välja, et on küll. Ja kirjutab näiteks proua Kaire, kuulasin teie saadet ja võin öelda, et Lily ikka jooksis, meil nägin seda filmi, kui ma olin vist 10 või 11 aastat vana ja nägin seda filmi kunagises partisani nimelises kinos Tallinnas. Tõepoolest, selline Tallinna kino oli põhja Tallinnas. Ta oli seal balti jaama lähedal raudteetammi kõrval selline eestiaegne maja või selline selline madal suur salong ja seal oli siis partisanikino. Ja siis proua Kaire, kes meile kirjutab, ütleb edasi, arvatavasti oli see 60.-te aastate alguses film oli küll alla 16 aastatele aastastele lastele keelatud, aga selles kinos sai enamik nii-öelda trofeed filme ikkagi ära vaadatud. Ma ei mäleta eriti selle sisu ega sedagi, kas film oli mustvalge või värviline. Aga millegipärast tuleb kuskilt mälusopist esile ilus Kahar, sinine kleit ja blondid juuksed. Ja loomulikult see ilus armastuse laul ja see armastuse lugu. Ja muidugi see kõige kuulsam laul Lily. Niimoodi kirjutas meile prouaga, Kaire käisid Tallinnas, käis seda filmi vaatamas kuuekümnendatel aastatel. Ja veel teinegi kiri, õigemini telefonikõne. Meiega võttis ühendust härra Uku Kaiust. Ja ka tema käis Lily filmi vaatamas. Muide, härra Uku on pea kõik vaadatud filmid kantud isikliku kataloogi, kus nüüd on neid siis nii olla kui tahad meenutada, kerge leida. Mina helistasin härra Ukule tagasi ja palusin tal meenutada, kus ta oli, liiv filmi vaatamas käis. Kohe ta räägib meile seda. Aga pärast seda telefonivestlust tuleb meil ka muusikapala selles filmis faili hai, loo ja Shelby linn, ameeriklanna Shelby Flint laulab meile versiooni oma versiooni selles kuulsas filmilaulus, mille pealkirjaks on estraadivariandis Hay lee Hallo, Shelby Flynn. Ja kõigepealt taga siis kuulaja härra Uku Kaiust, kes meenutab, kuidas ta käis vaatamas filmi Lily. See oli lühifilmi, ma nägin. Me olime tol ajal elasime. Cadillac oli Väike-Maarja rajoon hiljem talveks Rakvere rajooni alla ja Cadila rahvamajas. Mäletab ka seda, et me käisime filmi vaatamas ja seal oli muidugi saal oli täis suusaal seal ja olluse kirjasse ja ta menufilmi nimi nimekirjas 678. film on alates 51.-st aastast on järjest ära märgitud filmid, ma nägin nii siin enne sõjaväge sõjaväe ajal kui ka pärast sõjaväe kuni 1964. aastani on mul kõik märgitud, mis ma olen filme näinud. Ja järgmised, mis ma vaatasin, need filmid, Mul on järjest siin üle veel kõik, siis uus teeli oli järgmine film ja see pidi olema siis 1960. aasta lõpp, kas ta oli novembris või detsembris, sest siis on veel üks, kaks, kolm neli filmi ja siis hakkab aastal 1961 Puhkus Roomas hakkab esimesel jaanuaril 1961 oli puhkus Roomas ja see on mul 670-st film ja see oli nii. Ja tol ajal oli see Cadila rahvamaja, et seal oli teisi tuttavaid ka, kes kes olid seal. Ja üks meie tuttav proua. Kas tema nimi Liliin? Veel üks kiri autor Jaanus Märjamaalt. Olen andunud fänn ja mulgi on palve kui võimalik. Ma saan aru, et ruumi saates napilt. Aga palun igasse saatesse ühte lugu Frank Sinatra Alt või veel parem kui tiinomartiinilt või Sist liin Martinil või siis rock n rolli klassikast Džiin, Vincent, Edi, Cocran ja veel terve rida teisi, nad meeldivad kõigile nagunii, isegi minu 80 aastane ema hindab rock n rolli Elvis Presley esituses. Nii kirjutas meile meie alaline kuulaja Jaanus Märjamaalt. Ja meie tervitame Jaanust ja tema ema, Elvise kuulsa rokklauluga king Kruriool. See on siis eesti keeles kreooli kuningas kreol selline väike linnake, kus siis üks noormees filmis mängis suurt rohte ja oli üle üle linna hinnatud noormees ja, ja kavaler. Ja see film oli eetris või tuli välja kinodesse 1958. aastal. See king vioolal vähem mängitud rock lugu, aga noh, fännide seas hästi tuntud. Ja me kuulame ja tervitame siis härra Jaanus Märjamaalt ja tema ja kes armastab Elvise rock kõiki kuulata, nii nagu ta kunagi tegi seda oma kauges nooruses. Ching Kryool ja Elvis Presley. Aasta on 1958. Püsime hetke kalendris täna just täna 14 10. novembril 1922 alustas tööd Inglismaa avalik-õiguslik raadiojaam. Viivisii British Klootkas think operation. Ja täna just meie saatepäeval läks eetrisse esimene ametlik saade. Nüüd on BBC saanud suurkorporatsioon, kus töötab umbes 25000 ajakirjanikku, muusikajuhti, tehnikut ja nii edasi autojuht ja koka ja koristajat ja ühesõnaga väga-väga suurkorporatsioon ja BBC edastab saateid üle terve maailma. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta märtsis avas BBC Riias oma esinduse eesmärgiga edastada ka Nõukogude Liidu alla kuulunud riikide uudiseid vene keeles. BBC venekeelsed saated kestavad edasi Nõukogude Liidu ajal. Neid venekeelseid saatelt kõvasti kuulati ka Eestis, nad olid väga objektiivsed ja, ja venekeelne teenistus kuulus 1960.-te aastate Hruštšovi sulaperioodil ka minu meelest Eesti akadeemilise noorsool lemmikraadiojaamade hulka. Seal olid kõvad saatejuhid, tublid kommentaatorid ja alati sai ikka väga tasakaalustatud uudiseid kuid kahjuks tuleb ka tunnistada, et tänase BBC erapooletuse üle võimu täid vahetada. Kahjuks on libauudiste võimas vaim ka Londonis endale pesa leidnud. No see pole meile täna nii tähtis, aga me kuulame siis ühte lugu ühte poplugu rokklugu, mis lõi laineid. 1900 kuuekümnendatel aastad seal viibis, siis mängiti seda lugu seal vist küll, ma ei tea, sadu kordi. Nii siibim, luus, trummistiil ja Tommi stiil oli Inglismaa rokikuningas ja heliplaat on veel 78 pöördega minutis. Plaat, aga juba võimsalt rock n roll murdis sisse, see plaat on välja antud 1959. aastal noh, nii et ühesõnaga 60.-te aastate rokklugu jommis stiil ja BBC. Nagu me kirjakastist teada saime, on Elvis Presley kuulajate seas ikka veel moes ja armastatud. Nii nagu meie armsad mälestused, kui need kõik kokku panna Elvise ja meie mälestused. Me võime saada Boris Lehtlaane esituses toreda meenutus laulu oma noorusest. Just sellest ajast, kui kuningas Elvis oma lemmikleiule laulis. Suudle mind kiiresti ja nüüd tulemas ongi Elvise kuldplaat, kismi quick, aga seekord Elvis Presley asemel laulab meile kohalike Elvis, Boriss lehtla on. Ja see on see laul selles kontserdis, kui lauldi siin Eesti Elvise programm oli kokku pandud mõned aastad tagasi ja meie tuntud artistil laulsid eelmise laule kismikuik. Boris Leht, Laan. Nüüdisnii kui kass meenus. Keeerre ESTpla jahe riis laulis nii. Teeskle romaan meile hästi vähe. Kokovi. Nii skii trikk ees. Milla siin-seal veel kord suudelda. Taeva. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Laupäeval 17 null viis. Kirjutage ja helistage meile ikka, oleme endistviisi otsimas Kalmer Tennosaar, Suku sokud ja kafiorientaalia, Anu Antoni 10 väikest sõrme laulu jäliter Liidia Georg Otsa Indoneesias ja nii edasi, nii edasi. Aga nagu tänases saates kuulsime, laika on juba leitud ja nii mõnigi lugu tuleb kuulajate endi poolt salvestatud magnetofonilintidel nagu Albert uustulnd laulgi täna kuulasime silmad ja nii edasi. Rahvusringhäälinguleheküljel on ka minu aadress olemas, kuid igaks juhuks ma kordan seda ka praegu. Telefon on mul 52 76 ja seitse kaheksa kaks ja meiliaadress Heimar punkt Lenk ät Gmail punkt, komme ja telefon veel kord 52 76 seitse kaheksa kaks meiliaadress Heimar. Lõpulugu nagu ikka instrument taalne, esineb maailmakuulus ladina-ameerika rütmide Robert Delgado org kester, dirigent elas aastail 1919 kuni 1996 ja tulemas on nemad traditsiooniline mehhiklaste tantsulaul. Mexicaana laupäevane tantsuõhtu on alanud. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.