Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade iid rändevuu. Tere, tere, head Kuldrandemu kuulajad. Taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning magusate mälestuste juurde on algamas meie ühine 77. saade ja tänane ning ka järgmise nädala saade on meil erilised sest kogu kristlik maailm tähistab Jeesuslapse sündi. Nii me ootame suuri pühi ja jõuluvana aga ammu enne seda, kui jõuluvana kohale jõuab, hakkavad külade ja linnade kirikutes helisema hõbedased kellad. Nende helin kõlab kaugele kaugetele, tänavatele ja väljakutele, kuhu on kogunenud rõõmsad inimesed. Majade uste peale värvilised kaunistused. Kõigil on jõulumeeleolu ja kirikukellad, kuulutavad pühade tulekut. Liin Martin ja Silver Velus. Hõbedased kellad kuulutavad jõulude peatset tulekut. Meil laulis selle laulu ära see, mida Martin praegu Silver mölls laulis Vello Orumets ja tegi seda väga meisterlikult. Lugu on heliplaadilt valged jõulud ja see on salvestatud oktoobris aastal 2000 Eesti raadio stuudios Vello Orumets ja jõulukellad. Tuli. Viis härrat välja. Kirikute kellad kõlavad härdalt ja pühalikult. Jõulujutlused koputavad kuulajate südametunnistusele, kutsuvad üles rahule ja üksteise mõistmisele. Ärimaailm ahvatleb uskumatu hulga kingitustega. Ja nii need jõulud on meil juba välja kujunenud, kuid möödunud sajandi neljakümnendail aastail, kui heliplaat ja raadio said laia leviku osaliseks, muutus ka jõulupühade tähistamine. Sündisid sajad uued laulud, mis plaatide peale pandi ja kohega müüki paisati ja ilma, mille ta enam jõulupühi ette ei kujuta. Nendest sadadest lauludest on järgi jäänud kümnend ja kümned, mida igal aastal jälle ja jälle lauldakse. Ja iga estraadilaulja või tõsise muusika esitaja, orkester või ansambel püüab järgmisteks jõuludeks taas uue heliplaadi teha ja nii see on olnud aastaid juba. Ja miks ka mitte uue plaadiga välja tulla, sest lõppude lõpuks on jõulupüha ju sünnipäev, aga sünnipäev on jõulupidu ja selleks tehakse ka kingitusi. Esimeste seas said sellest aru 1940.-te aastate alguses Ameerika laulja min krosmi ja teda saadud ansambel Andrews Sisters. Nemad said aru, et jõulud on suur rõõmupidu ja andekate heliloojate toetusel sündis terve hulk jõuluselliseid lõbusaid jõululaule ja avanes terve jõulumuusikamaailm. Maailm, kus jõulude ajal polka tantsimine ammu enampat ei olnud. Nii ändryu Sisters ja Merigrismas polka. Tuleme nüüd hästi kuulsate jõululaulude juurde ja koos sellega ka nende paremate esituste juurde nendega, mis on ennast jõulumuusika ajalukku sisse kirjutanud. No võtame näiteks esimese Ching, Wells aisakella laul ja Merzoneks tundma. No ma ei tea, sagedamini lauldud Ameerika laule maailmas. Ja selle on kirjutanud Sheimz lood Bayern poolt kes elas aastail 1822 kuni 1893 ja see lugu avaldati esimest korda pealkirja all. Üks hobune veab kelku. 1857. aasta sügisel tuli see laul välja, üks hobune veab kelku ja kuigi algul oli see loodud mõeldud laul tänupüha tähistamiseks ja tal polnud mingit seost jõuludega, hakati teda aegapidi siiski jõuludega seostama. Ja huvitav, et laul sattus 1889. aastal ka Edisoni vaha Dale ja sellega võib seda lugu nimetada ka esimeseks salvestatud jõululauluks ajaloos või siis esimeseks jõuluplaadiks. Ja loos sai kuulus nõndanimetatud Joogilaul ja kelguvõistluste laul muide mitmeti mõistetavate sõnadega, neid sõnu on erinevates versioonides. Aga need sõnad, mis siis loodi, nendel kelguvõistlustele olid sellised kelmikad kelguvõistlustel või kauni tütarlapsega sügavasse metsa kihutada ja seal ennast hästi vabalt tunda. Nüüd on maailm valge, minge, kui olete noor, võtke tüdrukud täna õhtul kaasa ja laulge seda kelgulaulu kõik üheskoos. Nii oli see laul siis kelgu reisipidu sai ta hiljem nimeks ja siis lõpuks sai tema nimeks möll. Esimene laul muide ka ajaloos, mis on meieni tähendab inimkonnana jõudnud kosmosest USA kosmoselaeval semini kuus astronaudid Tom Stafford ja välissierra esitasid selle laulu oma jõuluteemalises otseülekandes siis selle raketi pardal 1965. aastal meile laulab täna aga sama loo kuulus kuulus Frank Sinatra ja tulemas on tema peal. Kui kelgud ja saanid juba lumes tuiskavad, siis kindlasti kusagil kaugel Lapimaal peab nende seas kihutama ka jõuluvana. Aga tema saabub oma abilistega, kelles kõige tähtsam, nagu me teame, on punase ninaga põhjapõder. Rudolf. Oma nime sai Rudolf Robert Lewis. Mai oli selline autor 1939. sel aastal ilmunud lasteraamatust, kus põhjapõder oli tehtud jõuluvana esimeseks abiliseks, kelleta pole võimalik lastele kiike viia. Ainult Ruudol põhjapõder on võimeline seda tegema. Ruudolfil põhjapõdral punanina hiilgab näos, kaua ta ringi liikus, veidrikuna, teiste seas kõik kaaslaseta ümber Punanina narrisid, vaeserruudi mängus välja tõukasid, kuid siis ühel talveööl teatas jõuluvana Rudolf kirka ninaga ka minu saani juhtima. Ja vot nende sõnadega oli raamatus kirjutatud siis luuletus ja see saani liidri luuletus levis üle maailma ja läks juba oma nii-öelda raamat tunamaailma laiali. Aga siis selle raamatu autori May vennapoeg ioni kas kohandas Rudolfi loo ka lauluks ja 1949. aastal seda lauluga esimest korda esitati ja muide, teda on läbi müüdud maailmas üle 25 miljoni eksemplari seda laulu. See on kõigi aegade suur rekord 1980.-te aastateni. Pärast olid laule nii palju juurde, et enam see number nagu ei kehti, nüüd on nii palju teisi laule juurde lauldud, meie kuulame nüüd siis seda laulu naisad disti roosmari, Kluuni esi, tuses ja tulemas on siis kuulus jõululaul Roolorfizereoreeennowsrein ära rosmariin luuni. Häid uusi jõululaule, mis ajale vastu peaksid, naljalt juurde ei tule. Küll on aga supertähti lauljaid, muusikuid, kes ikka ja jälle neid vanu kauneid pühadelaule uuesti esid tahavad. Ja ka täna head kuulajad, on meil võimalus nautida ühte uut esitust vanast jõululaulust, nimelt maestro Jüri Pärg läks stuudiosse ja nüüd enne jõulupühi, see oli kusagil novembrikuus vist minu teada. Ta laulis ta uuesti sisse. Vana ja kuulsa Bing Crosby loo valged jõulud. Enne laulu nautimist, aga väike telefonivestlus maestro endaga. Ja on tähelepanuväärne, et ka eelmisel aastal laulis Jüri Pärg vanu jõululaule uuesti sisse. Nüüd siis jälle on sündinud juskui traditsioon. Uuteks jõuludeks. Igav. Uued jõulud tulevad Jüri Pärja poolt uue muusikalised tervitusega justkui välja kujunenud traditsioon. Nii kaua, kui veel paistab päike ja värske õhk, meid kosutab, on kohus meil siin koormat kanda head teha, laulda südamest. No need jõululaulud on kani südamlikud laulud, neid võib aeg-ajalt ikka proovida. Järsku tuleb. Neid võib alati paremini teha ja, ja püüda teha ikkagi paremini, on ikkagi alati selline soov. Kas see just välja kukub nii nagu mõtet, aga, aga nii ta. Kas nad nüüd natukese erinevad nendest eelmist, erinevad? Ja, ja teine teine on siis siin minu meelest kunagi sõida lauldud natuke teises helistikus ja võib-olla mõni mõni lause natukene on ka muudetud mõnda lauset seal ei mäleta, aga noh, nii ta on, et inimene, inimene on selline. Püha kindlasti kõige kuulsam jõululaul originaalis vaikne öö saksa keeles pealkirjaga Stille nahk ja selle kirjutas 1818. aastal Franz Gruber Joosev moori sõnadele ja ta tegi seda Austria väikelinnas oodern dorfis ja sama linna väikeses kirikus 24. detsembril 1818 see laul ka esitajaid kahe meessolisti poolt ja kitarri saatel. Meie kuulame kõigepealt selle laulu üht haruldast esitust. Aastast 1929 esineb Mihkel Lüdigi koor. Me kuulame selle loo ära siis Mihkel Lüdigi koori esituses ja siis läheme tagasi ajalukku kokku, et kuulda pühalaulu sünnilugu. Nüüd aga püha öö ja segakoor Mihkel Lüdigi juhatusel. Aasta on 1929. Legend või ajalugu on selline, et Austria Arnsada arsti küla õpetaja koolmeister Franz Gruber kirjutas 1818. aasta jõulupäeval oomern dorfi Püha Nikolause koguduse kirikule kiiruga uut jõululaulu oli kiriku orel katki läinud ja selle peal enam mängida ei saanud ja sellepärast püüti laul esitada kitarri saatel. See pidi olema äärmiselt lihtne, teisi laule, nagu sel õhtul laulda ei saanud, ainult kitarriga ja uus laul tehti kiiresti, siis selline hästi hästi lihtne ära õppida. Hästi lihtne ka laulda. Noor preester selles kirikus, isa Joseph Moora oli eelmisel aastal tulud oomern. Dorfi tähendab aasta tagasi ja tema oli juba oma kodulinnas kirjutanud 1816. aastal laulu still naht sõnad tähendada ja nüüd panustab Franz kruumerit kirjutada meloodia just nendele sõnadele, et läheks kiiremini. Gruberi sõnul oli oomerndorfi kirikus pilli parandanud oreliehitaja Karl Maudser laulus vaimustatud ja viis selle kompositsiooni pärast endaga kaasa. Tähendab need noodid ja, ja sõnad ja paberid. Ja järgmise aasta see on siis 1918. Jõuluajal esitati seda laulu publikule, kuhu muide kuulusid Austria keiser Franz esimene ja Venemaa tsaar Aleksander esimene. See laul esitati ära suurt levida, nagu algul ei leidnud, kuid aegamööda hakati teda ikka ja jälle laulma. Kuid autorid langesid unustuse hõlma ja selle laulule omal ajal omistatud autoriteks isegi Haydenid, Mozarti Beethovenit, nii et ühesõnaga selline tundmatu autorilaul oli ta. Ja alles 1995. aastal avastati selle härra moori käekirjaga luuletus ühes arhiivis Stille nahad. Ja selles öeldakse selles käsikirjas, et moor kirjutas sõnad 1816. aastal, kui ta määrati Austria palverändurite kirikusse. Ja paber näitab ka, et muusika koostas Franz Gruber 1818. aastal. Nii sai see tõde siis jalule seada. Kuid kahjuks Franz Gruber ei saanudki teada, et tema laul sai maailma kuulsaks. Helilooja suri 1863. aastal suures vaesuses. Julesco kuulutas püha öö 2011. aastal aga maailma vaimseks kultuuri pärandiks. Meie kuulame seda nüüd laulu ühes klassikalises esituses inglise keeles, tulemas on mustanahaline võimas pühalike laulude esid ja taina Washington. Ja tulemas on siis Franz Gruberi Sailan naid, püha. Üks kuulsamaid saksa jõululaule on kindlasti ool Tannen Maum. Tegelikult on see rahvalaulu põhjal loodud viis ja algul ei olnud temal mitte mingisugust sidet ka jõuludega. Ja need kaasaegsed sõnad, mis ka nüüd varieeruvad, kirjutas valmis 1824. aastal. Leipzigi õpetaja, helilooja ja orelimängija. Ernst Hans Küüts on tema nimi. Ta on siis kuusepuu laulu nimeks pandud ja esialgsed laulusõnad, nagu ma juba ütlesin, ei viita tegelikult jõuludele ega kirjeldaga kaunistatud jõulupuud. Selle asemel nad viitasid hoopis kuuse igihaljusele ja ustavuse sümbol ei lähe. Ja selles tekstis tänapäeval nagu lauldakse nii erinevates versioonides, toetutakse tegelikult Melchior Franki. Kujutage ette juba 16. Islandil Sileesia rahvalaulu põhjal kirjutatud loole, ah Tannen laul ja jõulukomme kujunes välja teatavasti 19. sajandi jooksul ja siis hakati seda laulu pidama ka jõululauluks ja üheks kaunimaks. Me kuulame neid, saksa kuulsus esineb Fredi Queen ja ootan vaol. Tal. On VII. Hõõgrüüs meest, no ta naela veel Pärben, uut. Otsa on? V ta ple. Uut on. Ootan. Viia. Sõrma. Ooper uut all olnud. See. Iha. Pääs. Roos. Suvi lörts, uut on, on on. See. Rokkmuusika astus ka kindlalt kohe jõuluteemale kallale, nagu ärimaailm, loodi uusi, aga tihti pandiga mõni vana tuntud jõulumeloodia kähku rokirütmi. Ja hea näide on siin noorukese Brenda Lee jõululugu rokinge round Christmas Tree. Ed Me tantsime veel rokitseme ümber jõulupuu ja sellest esitusest on saanud lööklaulude omamoodi jõululaulu sümbol. Rokitsem ümber jõulupuu ja selle laulu sõnad on kirjutanud John Marksi ja Brenda Lee kahepeale kokku ja 1958. aastal see laul kal lindistati. Ja sellest ajast peale muidugi on seda lugu laulnud sajad teised artistid kuid teada on see, et laulu 50.-ks sünnipäevaks aastal 2008 oli Brenda Lee algset versiooni müüdud üle 20 Kuue miljoni eksemplari ja ta tõusis jõululaulude populaarsuselt neljandale kohale. Ja huvitav on ka see, et esimese versiooni sellest laulust laulis sisse hästi nooruke kui tol ajal juba küps kõlava häälega renda lee, kui ta oli vaid 13 aastane. Lagin Grande Krismas Tree ja Brenda Lee. Ja kui otse kirikulaulud need kõrvale jätta, siis muusikaäris on jõululaulud ikka lõbusad rütmikat ja hästi seltskondlikud. Nagu näiteks tänase saate Itaalia jõululaula moon Nataale, moon Nataale ütlevad nad seal Itaalias, kui tahavad üksteisele häid jõule soovida ja nii on ta kuulsa jõululaulu nimi. Moon Nataale. Läkin kõõl esineb meile nüüd ja see heliplaat, see laul ja see heliplaat tuli välja siis, kui peeti 1959. aasta jõulupühi. Moon. Jõuluvana ootele Me jääme. Mart Sander teab täpselt, kuidas jõuluvana vastuvõtuks hästi valmistuda ja ta räägib seda ka meile oma laulus. Sealt tuleb jõulutaat. Esineb Mart Sander. Tulebki ta tuule tee meie poole. Erik eks tunni deebee ammu juba õues õhtuti Ta kuulamas käinud läinud talvel ei maanteel, ega ma üpris Raape, taadu, seal ta tuuledki aeg, nii kiiresti läheb. Homme jälle linnatänavail, Rugi temast luutaatris lahkelt naeratab ta kõikidel pea siis ehk saab kaks põtra katsuda, see on kindlasti ta tuulekindluse Aalto ELO vedajat ja poeg Jaak, tahan ämmavood kõiki meelespeanupp ja teateid suule, pea varsti köigil. Tong. Kullake, aport, võitmetlentuur, onla. Üks. Üks nutu. Kuulamas käinud? Ei oota ma üpris rahule. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle laupäeval 17. Null viis. Lõpulugu nagu instrumentaalne ja täna muidugi jõululauluna Andri riiuorkester jälshing õudels. Aisakellad helisevad, jõulud tulevad, lugupeetud kuulajad, kõike head. Meile kõigile.