Maailma kõige targem rahvas Tere päevast, head kuulajad. Eesti televisiooni saade, maailma kõige targem rahvas teeb eksperimente klassiruumis, et teada saada, kuidas võiks pimist muuta nii, et saavutada koolis iga inimese heaolu toetav ja turvalisem õhkkond. Kõik need eksperimendid toetuvad siis kaasaegse teaduse parimale teadmisele meie aju, täpsemalt psüühika funktsioneerimisest ja täna oleme kokku tulnud, et siia selleks, et rääkida, kuidas neid muudatusi, kuidas neid tõdesid, mida me sealt eksperimentide kaudu näeme igapäevaelus rakendada ja minuga koos on siin vestlemas kaks lapsevanemat, Laura kõrvits ja Heiki Luts. Tre ja Emili kooli õpetaja Marin Veskimäe ja teadlane Grete Arro. Tere. Kõigepealt paar sõna sellest katsest ka, millest täna juttu tuleb, see on meie saata meeskonna omavahelises jutus oakoti katse, aga nii vist tuntakse seda rahvusvaheliselt ka oakoti katse. Ja see katse on iseenesest väga lihtne. Meil on kaks rühma. Üks rühm saab harjutada eelseisvaks ülesandeks kasutades just sedasama distantsi oti viskamiseks, mis hiljem siis ülesande lahendamisel tuleb visata. Ja teine rühm, kelle puhul siis distantse varieeritakse, nad viskavad kolmelt erinevalt distantsilt, harjutavad erinevates kohtades ja tulemuseks on siis see, et pikaajaliselt peaks juhtuma nii, et see seltskond, kes kolmest erinevast distantsilt seda koti lennutab paremad tulemused, kui siis esimene rühm, kes harjutab just sedasama liigutust kogu selle aja jooksul, kuidas saates läheb. Seda kõike saab näha, aga meie räägime nüüd sellest, millist mõju omab sooritusele harjutamise varieeruvus. Heki, sina oled õppinud pilli, sa oled tõenäoliselt tundide tundide kaupa hoidnud käes jupikest, kauni läikelist metalli selleks, et saada sealt head noodid kätte kui erineval moel või kui ühetaoliselt sa harjutasid. Ma arvan, et tähendab muidugi see algas niimoodi, et alguses anti lihtsalt kätte huulik ja mõned nädalad möödusid ilma pildita hulikust häält kätte saades ja see on omamoodi naljakas heli, mis sealt välja tuleb ja alguses oli lõbus, ühesõnaga väga lõbus oli, aga siis, kui see pill sinna külge tuli selleks palju raskemaks. Kas sa mäletad seda, kui sellist rutiinset protsessi? Last, see koosnes, ütleme, mul oli väga naljaks lõbus trompetiõpetaja, et temaga oli ikka väga tore koos aega veeta, et võib-olla kodus harjutamine oli pigem niisugune keeruline muidugi strumbetuslike pill, et võib-olla alustasingi noorelt kehalelist tõesti raske nagu füüsiliselt raske asi, mida teha tol ajal. Aga muidu palju need meetodid erinesid. Eks läks järjest paremaks. Ja siis juba läks lihtsamaks, karjades läheks lihtsamaks ja Marin, kas lapsed, et kui altid nad on võtma vastu nagu uusi lahendusi või uusi väljakutseid saamaks sedasama tulemust, kas nad tahavad teha veel ja veel ja veel või pigem on nii, et me saime nüüd selle asja kätte ja lähme nüüd edasi. No minu tunnetus on see muidugi need tahavad, aga mina olen oma klassiga siis esimesest klassist saati koos olnud ja natukene vist endale õlapatsutus ka, et ilmselt on see ka minu töö, et nad tahavad ikkagi katsetada edasi tähe edasi, et ja osa sellest on ka see, et sa pead ikkagi leidma nagu uusi külgi sellesama asja nii-öelda õpetamiseks, sest et noh, praegusel hetkel, eriti arvestades seda, kui palju uudsust on kogu aeg lastele, on ju, et nutitelefoni co2 Krollin ja seal tuleb kogu aeg uus asi peale. Aga kas sa siis ei ütlegi seda, et siis peakski minema järgmise ülesande juurde natukene keerulisemaks, raskemaks ja põnevamaks, et miks me harjutame sama asja, mis meil juba välja tuleb? Sellepärast, et see sellejalgsete siia ajusse meilgi päriselt sinna pikaajalisse mällu nagu kinni jääks, on ja on meil vaja ikkagi harjutada erinevat moodi erineva külje alt sedasama asja sellepärast et vastasel juhul kui me kolme päeva pärast sedasama asja küsin, siis seda seal mälus ilmselt väga oluliselt kuskilt tulema. Aga selles olukorras, kus on maailm huvitavaid asju täis, ava ainult ekraan ja juba sa saad nagu sellise mõnus magusa erutus tunde kätte, et kuidas sa motiveerid siis tegema sedasama harjutust teise nurga alt uuesti. Seal tuleb see õpetaja müügitöö nüüd sisse see, et ikka kui mina väga entusiastlikult seal klassides räägin, et oma nüüd teeme ja vau, kui lahe on ju. Et see on osa sellest ja ja teiseks on ka see, et minul enda praeguse klassiga ikkagi on selline kokkulepe, et esiteks meie klass aju treenimise Alanya ja nad ise väga ütlevad üksteisele ka seda, et teadet, aga kui praegu on raske, siis sinu aju õpib siis, kui praegusel hetkel raske. No 11 niimoodi suunavad edasi sellega, et see on mingisugune asi, milleks nad on nagu praeguseks hetkeks on see nende normaalsus, et nii on ja samas ma arvan seda, et õpilased, nende soov õppida on lihtsalt niivõrd suur ja üksteise motiveerimine ja õpetaja motiveerimine läheks. Arusaadav Laura, ole palun sina nüüd aus selles mõttes, et mina lapsevanemana tunnistan siiralt, et kui ma näen, et tulemus tuleb väga hea, lähme nüüd edasi, nüüd on see tehtud. See on ikkagi nii palju nagu mulla küll väga sees, kuidas sinul on, kas sa tõesti võtad ka ette nagu, et noh, vaatame nüüd teise nurga alt ka, et äkki saab veel siit, et natuke teistmoodi seda ülesannet tehes teise tulemuse kätte. Tuleb tunnistada, et kooliasjadega on küll nii, et kui on nagu ikkagi tehtud seal normaalsetele protsentidele, siis on nii, et noh, kes võib edasi villand, võib edasi minna, aga näiteks spordis on küll see, et et ma näen, et mida, nagu erinevam on treening on ju, ehk siis ma ei tea, kui ma näiteks toon jooksmise näite, on ju, kui sa jooksed iga päev viite kilomeetrid sama tempoga, siis sa ei arene mitte kuskile, see jääb niimoodi, selleks tulebki nagu joosta erineva kiirusega erinevaid distantse, selleks et nagu kuskile edasi jõuda. Ehk siis noh, tegelikult ma arvan, et selle saab ka sinna koolitundi nagu edasi kuidagi tõsta. Aga lapsevanemana muidugi kui on nagu põhimõtteliselt noh, a- päevikus siis tahtsid las olla. Et jah, sinna Grete, mis mulle tundub, et võib-olla Mariin mõned asjad juba ütleski ära, et miks meil seda varieeruvust on vaja, et miks me peame ühte ülesannet hea tulemuse saavutamiseks tõesti tegema väga erineval viisil. Marin ütles siin asju, mille põhjal mina ütlen, et minu päev on täna juba korda läinud, lihtsalt nii mõnus kuulata ja samamoodi Laura ja tee kõike. Et nii nagu ka Laura ütles, et tegelikult on ülekantav just nimelt klassiruumi sedasama mõtet varieeriv mitmekesist Stav eri nurkade alt harjutamine tegelikult aitab luua rohkem neid nii-öelda mälukonkse ehk siduda sedasama materjali erinevate muude stiimulitega erinevate muude teadmistega ja need muud teadmised, mille kontekstis seda ühte nii-öelda siht, eesmärk, teadmist harjutatakse hiljem aitavad seda pärast meelde tagasi tuua, ehk siis see on siis nagu üks peamine põhjus, miks on mõtet, juhul kui ma juba ühe nurga alt asja oskan kiiresti-kiiresti muuta see kontekst ära ja proovida hoopis teises kontekstis ja sageli isegi soovitatakse, nii et see esimene ei tohiks päris selgeks saada, et see võiks seda natukene ripakile natuke selline ja see on see, mida lapsed ei taha. Oota, ma tahan nagu seda oma arust täiesti selgeks saada, aga parem on jätta sinna kergelt selline, et sa päris ei saanudki. Ja mida väga sageli koolis öeldakse, õpetajad kasutavad sellist väljendit, et õpite elu jaoks, mitte kooli jaoks, aga samas nad loovad koolis ainult selle situatsiooni väga sageli, mitte alati loomulikult. Aga situatsiooni, kus tegelikult ikkagi ja sest see situatsioon, see, et need tööga suutnud sõnastused, õpikutekstid neli varieeruva elus stiimulid kogu aeg varieeruvad ja tegelikult kui ta elu jaoks olekski vaja koolis kogu aeg joosta nii-öelda selle kontekstiga lapse eest ära. Loomulikult, nii et tal on emotsionaalselt mõnus ja turvaline. Et sageli juhtub niimoodi, et kui me, et me õpime nagu marsime materjali läbi peatükk peatükikaupa, mis tähendab seda, ma toon hästi lihtsa näitekoolis, õpita linnuliike, kui õpitaks, siis enamasti võetakse nii, et võtame nüüd vindid, onju ja siis võtame pelikanid näiteks siis võtame lehelinnud. Suvaline näide on ju, et sel ajal, kui sa oled pelikanide peatükis sinu aju ei pea hoidma meeles, et mis on pelikani omadused, sest struktuur, et me oleme pelikanide peatükis, tuleb väljastpoolt, sa ei pea üldse eristama. Ja. Ja öeldakse õpilasele, ta ise töötas. Kuna me oleme praegu selles teemas palju kasulikum, on pelikane ja vinte ja kõiki muid õppida segiläbi, selleks, et sul tekiks üldine kontseptsioon, pelikan pluss vinklus. Et omamoodi see üld, üldmõiste ja see tekib palju, palju paremini sellisel juhul, kui me seda harjutamist niimoodi juhuslikult varieerime, et ta peab iga kord otsustama, mis, mis tüüpi probleemiga on tegu. Ja sageli on nii, et me õpime nagu järjekorras ja siis esimene olukord, kus lapsel on päriselt see materjal, visatakse segiläbi, on eksam või kontserde sisulised. Ahaa, ma võtsin siia vahele. On ju, näed, et nüüd sel hetkel õpilane peab hakkama eristama, mis tüüpi probleemiga on tegu ja Tal peaks olema õppimise ajal see hetk, kus ta esimest korda tajub ülesandeid, segiläbi või neidsamu lindu, segiläbi see on alles omandamise protsess, seda ei tohi veel hinnangul õppimise ajal. Kui me tuleme nagu selle katse juurde Grete, siis ju see mulle tundub, et see paradoks on ju selles, et, et me näiliselt lihtsa mõtlesime kiirema tulemuse saame kätte selle lihtsama meetodiga, aga mis lihtsalt pikaajalisemalt on ebatõhusaid. Kordan korda, kordan, kordan ära ja põhimõtteliselt saan 20 minutiga võib-olla millegi kätte, selle asemel et 60 minutiga vaadata ühe nurga alt teise nurga alt ja kolmandana. Täpselt, ja võib-olla isegi need 60 minutit võiksid olla jaotatud eri päevadele ja, ja täpselt nii ongi ja see on see paradoks, mis on kõikide ebatõhusate ja tõhusate õpistrateegiate erinevus, kõik need, mis on ebatõhusad, annavad sulle kiire tulemuse, mis pärast mõningast pausi langetavad seda mäletamist dramaatiliselt. Ehk siis on täpselt samamoodi, et tõesti aju on võimeline nii-öelda sooritama lühiajaliselt midagi, mida ta tegelikult nii-öelda on õppinud, vaid nii-öelda lühimällu. Aga see, need võtted, mis õpetavad lühimälu jaoks, ei õpeta pikaajalise mälu jaoks ja vastupidi, ehk siis me näeme sellistes katsetes, et need, kes õpivad targemal viisil esialgu saavad nõrgema tulemuse, kuna nad tegelikult ja mida ma just eile lugesin ülematerjali. Et tegelikult on nii, et kui nad harjutavad varieeruvalt, siis isegi on andmeid, et need teadmised salvestatakse erinevasse aju piirkonda, ehk siis nii-öelda kõrgema taseme kognitiivsed, oskused või motoorsed oskused, on see piirkond, mis aktiveerub, nii et lapsed on tegelikult kurnatuna c läbi ja teevad rohkem vigu seal õppimise ajal, mis on okei, aga me karistame neid koheselt. Ei, see ei ole okei, selles mõttes, okei, on teaduse seisukoha pealt, aga kodus sa ikkagi vaatad, ootatud kamoon, et kus nüüd, mis nüüd jälle siis toimub? Peale närvi aga marini koolis ei minda, Mariin teab, nad lapsed ütlevad üksteisele, et sel hetkel, kui sa teed neid vigu, ära närveeri, sel hetkel sa tegelikult saad targemaks, et see on okei. Aga ma küsin, sest ma olin käest, et kuidas seda siis seda tahet nagu hoida, eks ju, et kui me näeme, et see on raskem ja nii ongi, ilmselt ongi raskem, ei tule kohe kõik asjad meeldinud salvestatud erinevates paikades. Kuidas sa õpetajana siis hoiad seda soovi ikkagi tegeleda sellega? Tead, ma arvan, et seal on ka hästi oluline tegelikult see eduelamus sinna sisse ehitada ja selle jaoks ka mingeid asju diferentseerida võimalikult palju siis et see õpilane on nii-öelda selles Uma selle õppimise tsoonis praegusel hetkel Aga mingi näidega Oleja, näiteks, kuidas seda eduelamus siis sinna sisse panna, kui me kodus teeme sedasama asja. See kodus ja natuke teistmoodi, aga näiteks kui ma koolis sellise asjaga tegelen, siis sa hakkab meile kõige väiksem sellest etteütlusest näiteks peale, onju, kus ma ikkagi ju iga etteütlusega püüan mingisugust siis teadmist saada selle kohta, et kus kohas on selle õpilase tase praegu selle eesmärgiga, mille me tegeleme, näiteks kõige lihtsam kaashäälikuühendi etteütlus, onju. Aga minu ülesanne õpetajana on aru saada sellest, et kus kohas õpilane enda teadmisega praegusel hetkel on. Ja kui ma tean, et mingid õpilased ongi juba ikkagi selle asja omandanud, siis on neil natukene juba rohkem vaja seda pingutust sinna juurde, ehk need õpilased teevad juba järgmise sammu nii-öelda siis etteütlust, onju, aga minu ülesanne on ka aru saada sellest, et võib-olla see õpilane, kes praegusel hetkel ei saa hakkama sellega, tal on mingi eelteadmine juba puudu, nii et ma lähen tagasi selle juurde, mis on puud, võib-olla ta ei tea, lihtsalt seda, et millised häälikud on Missoni? Ma võin talle siis ka seal ühe neist rääkida, aga ta ei tea, mis segasel ongi veel. Et see, kui õpilane saab oma eduelamuse, sellest, et ta on mingi uue asja ikkagi juba teada saanud ja sealt liigub edasi, siis ma arvan, et edasiliikumine tulebki lihtsamini. Kuigi noh, omast kogemusest kodus lihtsalt ma olen püüdnud noh, me oleme püüdnud ära tabada neid momente, kui lapsed millestki on huvitatud, et see on nagu nagu, nagu kõige lihtsam asi, mille peale ehitama hakata, sellepärast et noh, kui laps on juba huvitatud, siis ta hakkab potentsiaalselt eba suhteliselt palju energiat kulutama millegi õppimiseks, et kõrvaltvaatajale tundub, et see ei ole võib-olla isegi mõistlik, aga ta on nagu nõus tol hetkel panustama ja ja seda momenti mitte ära kasutada, tundub väga rumal. Ja ma võtaks Eiki sõnadest kinni, et tegelikult on nii, et see huvi millegi vastu tekib siis, kui miski tuleb juba natuke välja ja teiseks, kui me suudame, nagu Mariin ütles, aidata neid oskama natukenegi, siis tegelikult see annakusele tulemused, okei, mul tuleb välja väga mõnus, et see annab selle ikkagi selle naudingu tunde sellest välja tulemisest ja iga asi, millest me natuke rohkem saame aru, hakkab tunduma huvitav, sest asjad on huvitavad. Aga just nimelt, et see hetk ma seda konteksti varieerime, et mida see veel pakub, iga õppijal on seda kogu aeg, peab olema tegelikult tähelepanelik, sama liigutust me tegelikult see muutub hästi ruttu automatismiks ja neil hakkab igav, et see on nagu see, mis seda rutiin, rutiin tapab seda harjutamise mõnu, aga seda rutiini polegi seal tegelikult selles mõttes vaja. Laura, kas sul on ka mingit nagu mõtet, nagu selle osasse kirjeldused ennem nagu seda jooksmise kogemust ja olid üsna üht nimelt minuga, et nagu kodutööde tegemisel kooli konteksti jaoks ei kipu olema nagu väga kohal seesama teadmine, et tuleb varieerida, et, et mida siis võiks teha või mis mõtted sul on praegu seda kõike kuulates tekkinud. Kooliga on üldse see, et tunnistan, et ma olen selline lapsevanem, kes liiga palju ei sekku kodutööde tegemises, et kuidagi ma olen üritanud lastele selgeks teha, et see on nende kohustus. Kui neil on abi vaja, siis loomulikult ma aitan neid. Aga kuhu misse küsimus? Ta oli juba enam-vähem, rääkisid ära, et nad tulevad küsima siis abi sinu käest, kas oskad aidata või ei oska aidata, et sa sekkusid. Ma püüan neid igatahes aidata ja isegi kui mu enda nagu pea seda enam ei võta, mida nad küsivad siis nagu leida lahendusi või leida inimesi, kes oleksid valmis seda noh, aitama neid näiteks matemaatika järeleaitamisega olime tütre seitsmes klass, Enda matemaatika sinna maale enam ei küündinud, onju, aga siis oligi hea sõber, kes tuli, tegi paar järeleaitamistundi ja sellest täielikult piisasteta seletaski lapsele mingid asjad lahti, mida koolitunnis ei olnud, nagu ta ei saanud nagu aru, miks mingeid asju teeme ja piisaski kahest korrast ja jälle oli kõik väga hästi. Ehk mu küsimus on siis Marina Grete, see, mida teie näete, et kuidas lapsevanem saab seda sedasama teadmist kasutada nüüd kodus, et mida siis peaks tegema selle jaoks ikkagi, et, et see varieerimise kaudu paremat tulemust saada. Üks mõte on ka kindlasti see, et me oleme siin natuke võib-olla rääkinud rohkem nendest, kes siis võib-olla vajavad hetkel abi. Ja, ja tegelikult me võiksime öelda ka nende peale, kes saavad mingi ülesandega hakkama, et siis oleks ju väga tore küsida üritada see ülesanne või see nii-öelda oskus, mida parasjagu harjutatakse, küsida mingi teise nurga alt noh küsida küsimus, mis eeldab selle teadmise teadmistega, mis ei ole samas sõnastuses 500 sellest kontekstist välja noh, kasvõi kus on kolmnurga pindala arvutamine, siis kas me saame selle seda kolmnurka panna hoopis kuhugi mujale ja vaadata, et kas ta tunneb seal ära selle kontseptsiooni, mida ta tegelikult õppis, sest tegelikult õppimise mõte on teha lapsi vabaks, onju, et, et tal ei oleks, et ta ei oleks kinni selles klassiruumis selles kontekstis nendes õpikutes, vaid ta oleks tal oleks see kontseptsioon, mille ta võtab ja läheb, oskab kasutada just et tal läheb ootamatu seos elus? Ta ootamatu kontekst ja ta seal teavet, okei, nüüd ma pean reaktiveerima selle õige õige seose, eks pimine õppides ilmneb ülesanne aju jaoks alati samades seostes. On täitsa põhjendamatu oodata, et kui elus tuleb täiesti uus kontekst, siis tal mingisugused varasemad teadmised aktiveeruvad, mis aitavad seda seda nii-öelda oskust üles leida. Et ehk siis õppimise ajal peaks tulema väga erikontekst ette ja see, kui ta sel hetkel ei oska, et need on uus kontekst. Ahaa, sa ei oska. Vaat see on alles õppimisprotsessi osa, sel hetkel ma ei tohi otseselt Aada ei õppinud ära tale, see õppimine ei ole veel lõppenud. Aga see ongi see koht, kus saadakse teada, et niipidi Ja et kui ta ühel kontekstis ühes kontekstis oskab, siis ära jumala eest järeldan, et ta nüüd oskab. See on väga tore teoreetiliselt Grete kirjeldas seda suurepäraselt, et, et kas oskad siia panna mingit sellist igapäevalapsevanema käitumist juurde, et mis oleks soovitav selle jaoks, et, et järgmisel päeval silmad säraksid ja teadmised oleks koolis kaasas. Mul on natukene raske seda kommenteerida, sest meie kooli kodutööd on ka teistsugused kui ilmselt sellise väga tüüpilise kooli kodutööd, et meil käib see selliselt, et ma annan õpilastele esmaspäeval terve nädala kodutöö, mida on ilmselt vähem kui nii mõneski koolis kätte ja ta saab ise oma aega planeerida. Millal te selle ära teeb ja reedel tulete selle kodutööga siis kooli tagasi ja meie mõtte sealjuures on see, et tegelikult lapsevanem ei pea oskama neid asju, mida meie seal koolis teeme, tegelikult lapsevanem ei pea täpselt teadma, kuidas olemas. Meie ei tee, selle juures on see, et kui see laps ise näeb seal mingit ülesannet, mis on tema jaoks keeruline, ta on pusinud, maitsnud alati maid ja guugelda, püüa leida erinevatest kohtadest vastuseid, võtta kaasa see materjal, millega me oleme tunnistatud, ent kas sa suudad sealt leida selle seose. Ja kui sul siis on vaja veel abi, siis sa tuled nädala jooksul ja küsinud nädala sees tuled, sa küsid seda õpetaja käest minu käest, kuidas jõuda selle õige vastuseni, sest et mina oskan ilmselt seda õpilast paremini suunata sinna juurde, kuidas jõuda vastuseni, kui tihtipeale lapsevanem kippustele vastust ütlema ette. Ühest küljest ja teisest küljest, kas sa oled näinud ka seda, et lapsevanem mingis situatsioonis võib olla väga huvitavalt, aga mitte siiski täpselt õpetanud, ehk selles mõttes lapsevanema tugi võib hoopis seda õppijat eksitada? Ja ja lapsevanemal on ka rohkem teadmisi kui sellel lapsel, et tema, lapsevanema elukogemus on suurem lapsevanem võib hakata sedasama matemaatika teemat selgitama 10. klassi tasemel. Näiteks kolmanda klassi lausele. No üle, eks ju, lihtsalt käte vahele mingeid asju mis kahtlustad teda nagu siis õppija olukorra ärasega. Grete, kas lõpetuseks veel mingi soovitus? Ja et ma olen sellega väga nõus, et lapsevanem ei peaks hakkama ise õpetama, kindlasti, et ta võikski küsida küsimusi, millele ta ise vastust ei tea näiteks vabalt aga, ja et üldiselt ma arvan, et siin on kõik oluline öeldud, et just nimelt rõhutada ka seda, et kui me seda, et meie eesmärk on ikkagi see, et ta hakkaks endalt iga ülesande puhul ka kergelt küsima, et, et mis tüüpi ülesandega on tegu ikkagi ja sedasi varieeruvus alati arendab? Väga tore, suur aitäh lapsevanemateleLaura Kõrvits, Heiki Luts õpetaja Marin Veskimäe ja teadlane Grete Arro rääkisime siis sellest, kuidas erineva nurga alt lähenedes ühele samale probleemile võiks lõpus olla tulemus parem, ehkki on ka selge, et aega kulub rohkem ja võibolla raskem, aga see kõik sellele asjale ära õppimise asjale kasuks tuleb. Maailma kõige targem rahvas on eetris teisipäeviti Eesti Televisioonis või kui saatekavast enam ei leia, saate kõik saated järele vaadata ka rahvusringhäälinguportaalist novaator Jaltlejat. Et erilehekülje, kus on korraga olemas siis nii telesaated, raadiosaateid kui ka lisalugemiseks erinevaid.