Maailma kõige targem rahvas Eesti televisiooni saade, maailma kõige targem rahvas teeb eksperimente klassiruumis uurimaks, kuidas võiks muuta õppimist nii et saavutada koolis iga inimese heaolu toetav ja turvalisem õhkkond. Kõik meie eksperimendid toetuvad kaasaegse teaduse parimale teadmisele meie aju ja veel täpsemalt siis psüühika funktsioneerimisest ja täna oleme kokku tulnud siia selleks, et rääkida, kuidas neid väikesi muudatusi ellu rakendada. Ja minuga stuudios on siin koos kaks lapsevanemat. Kerstin Piik ja Heiki Nabi. Tervist. Tere terri. Koolijuht Annely Ajaots, Nissi kooli direktor ja teadlane Kati Aus. Tere. Ja seekordne katse oli siis väga põnev. Me andsime kahele erinevale rühmale meelde Ta erinevaid sõnum ja need kaks erinevat rühma jagunesid omakorda veel lasteks ja täiskasvanutega. Mõlemad rühmad, et said siis 10 sõna ja ühe rühma puhul antisõnad ilma pikema ja suurema seletuseta, kuidas nad omavahel seotud on. Ja teisele rühmale tõesti anti kätte siis ka võti, kuidas neid sõnu omavahel siduda. Kaks nädalat hiljem läksime, vaatasime, kuidas sõnad meelde jäänud olid. Ja tõsi on see, et esimene rühm, ehkki õpiaeg oli võrreldav esimene rühm suutis meenutada kahte, äärmisel juhul kolme sõna. Teises rühmas oli nii neid, kes mäletasid kõike kümmet sõna aga enamasti siis seitse-kaheksa sõna olid meeles Kerstin, sina ise selles eksperimendis osalesid ja olid lapsevanemana siis rühmas, kes, et ega selle poodi sõnade meeldejätmiseks nüüd on sellest kõigest kaks või peaaegu kolm kuud möödas, kui praegu paluks teha seda, mitu sõna sul tõenäoliselt meelde tuleks. No ma vahetult enne mõtlesin ja jäin jänni 10-st kahe sõna juures. Ehk kaheksa sõna oli meeles. Kas see tulemus sinka ennast nagu üllatas, kas see oli sinu jaoks selline põnev avastus, et sa suudad sellise hulga pealtnäha seosetuid sõnu meelde jätta, kui sa saad selle kohta mingi koodi? Ja ikka, et ma ei oleks iialgi arvanud, jah, need 10 sõna veel ka pärast tükk aega hiljem meeles on, aga, aga sa tulid alates selle võtme juurde tagasi, tegelikult mõtlesid selle võtme peale ja, ja siis, kui sa täna küsid numbreid on siis täpselt samamoodi, et ma mõtlen, mis see number kaheksa oli, et, et sa tegelikult mõtled selle seose peale ja see on, oli, oli üllatav. Number kaheksa oli vist kaheksakand ja. Ehk siis me räägime seoste loomisest ja teisisõnu seda vist kati nimetatakse veel ka kodeerimiseks ja ilmselt on sellel veel mingeid sõnu olemas, miks seda siis vaja on? Ja et see katse meil iseloomustab sellistest huvitavat mälu nähtust, et meie mälu töötab niimoodi seosetut, teksti, seosetut, infot on tal väga raske meelde jätta, ta võib lühiajaliselt meelde jääda seosetu tekst, aga teda on sealt väga raske hiljem kätte saada, et me ei saa isegi öelda, et jah, ma ei mäleta enam, sa lihtsalt ei saa seda kätte, et see kaheksakand, näiteks kui ta oleks teostamata sõna, siis ta võib sul kusagil ajukurdude vahel olla, aga sa lihtsalt ei saa seda konksu enam hiljem sinna taha, mistõttu ta ei meenu. Ehk siis mida me selles katses üritasime näidata, on see, et hästi mõistlik on siis, kui sa üritad midagi nii-öelda endale selgeks saada, ehk siis tegelikult enda omaks mõtelda, on mõtelda samas juba ka sellele, et kuidas ma ta sealt hiljem kätte saan. Ehk siis sa mitte ainult ei õpi asju pähe, vaid sa õpid juba ka meenutama neid asju. Heiki, kuidas sina oma last õppimisel toetades sedasama meetodit kasutab või ei kasuta? Ma ei oska siin midagi rääkida, aga ma seostasin selle ära siin, et ma kasutan ise ise sellist meetodit näiteks poes käies, et mõtlesin, võiksin teha, kuna pooli mul näiteks on vabaljas ostaja musta nimekirjana võin vaid nimekirjaga minna, aga tavaliselt ei lähe, ma jätan meelde numbri. Tähendab, et ma olen 10 12 ja kui kooli lähen, 305 piima ära, ongi poole suhteliselt? Ei, ei või teada, erinevad asjad kõik ja siis ma lähen poodi ja siis ma hakkan, mõtlen, vaata niiviisi. Okei, see on puudu Kuusa seitse, kaheksas number välja ja siis seal on kaks tükki, kas need olemas, et esmalt tuleb meelde, et mida ma kodus läbi mõtlesin, mida vaja oli. Ehk siis tegelikult mulle kulatan kosmeeldaga tänu numbrile, et ma ise ise teenima näiteks see on pidevalt ja kuidas seal jube kindel, ma ei ole väga mööda panna, et väga ühe asjaga ühtlaselt. Mõtlesin Kersti noogutas aktiivselt. Kerstin, kas seda meetodit annab kasutada kusagil mujal, kas sa oled peale selle meetodi teada saamist püüdnud seda kusagil oma töö või siis igapäevaelus rakendada? No ma ei tea, kas ma peale seda olen, aga sellega seoses jah, ma hakkasin mõtlema, et mul oli kunagi kogu aeg keeruline meelde jätta see brutopalk ja netopalk, et mis, kus need maksud lähevad või nii edasi ja siis juba ma tean, et ma jätsin meelde. Ta on see nagu brutosaurus on ju, et see on see suurem, eks ju. Et sealt siis läheb midagi maha. Et ja, ja siis veel seal, siis ma ei suutnud kuidagi paari sünnipäeva meelde jätta, mis olid lähestikku, eks ju, et et 20 september ja 21 september ja, ja siis ka no iga aasta helistasin, kuule, kummal nüüd sellel päeval on, siis jätsin jälle niimoodi meelde. Et noh, et seks on vanem. Et temal on enne sünnipäev, sest ta on enne sündinud, et kuidagi noh, nende seostega lihtsalt asjad on paigas. Annelik no seda öeldakse ju koolis peaaegu igal tasandil, et lihtsam meelde jätta loo seoseid ja, ja see tarkus iseenesest ei ole ju uus, aga selle, selle tarkuse mulle tundub, rakendamine ei ole tegelikult üldse lihtne, sest kõiki neid seoseid, mida sa saad poes otseostude kohta luua või, või sõprade sünnipäevi meeles pidades luua neid õppimisel ei ole nii lihtne teha, kui palju seda koolistajate näiteks teie. Ma arvan, et igal õpetajal on oma meetod ja see tõepoolest ei ole mitte midagi uut, ma ise olen ülikooli lõpetanud 30 aastat tagasi ja ja väga hästi mäletan, kuidas õppejõud rääkisid meile, kui oluline on teha tunnile sisse juhatada, kus on tunni sisu, on käik ja tunni kinnistamine just seesama. Et sa nagu küsid küsimusi õpilastelt, mis jäi meelde, mida me täna tunnis pesime ja läbi praktiliste näidete neid asju õpetada? Sellest on kogu aeg räägitud, lihtsalt me peame seda endale teadvustama. Täna. Täna on kõik muutunud ja aru saada, millega sa räägid praegu ka natukene selles vormilises ja ma olen nõus, et vormilised asjad tulevad lihtsamalt, sest et me saame need paremini ära õppida. Aga selle õpitava sisu seostamine ja nende kohta mingite mustrite, mingite koodide loomine, see on palju keerulisem. On ja oluline on see, et, et ütleme, et need teadmised, mida me saame, on hea kohe neid siduda praktilise eluga, milles ka praegu väga palju räägitakse, no kas või seesama, et keemias, füüsikas on teooriaosa ja siis tulevad ka need katsed, mida sa saad kohe läbi katsetada, näiteks needsamad õppekäigud, me saame teadmisi eesti keeles luuletajast ja siis me läheme näiteks muuseumisse ja oleme praktiliselt seal kohal ja saame veel teada, on ju, niisiis needsamad bioloogia tunnid, me saame teha õues õpet, on ju nii seosed. Me läheme õue ja, ja õpime seal seda puud on ju. Nüüd ütleme niimoodi, et ikkagi teadmised läbi praktilise elu. Khati, kuidas, kas on võimalik, kui me neid sõnu vaadata, eks ju, siis nad on noh, oleme ausad, nad on suvalised selles mõttes suvaliselt keeruliselt sõnana, et siin osad on neis kõlanud ka, mis seal nimekirjas olid elu ju või? Need teadmised ei ole ju sellised, et me saaksime panna sinna lihtsa mustri külge, see on üks, on 200 304 ja nii edasi, eks, et kuidas neid seoseid omavahel looma hakata, et nii-öelda meeldejätmist vajavad asjad paremini meelde jääks. Siin on ka jälle hästi palju asju, mis võivad aidata. Et praegu ma väga tahaks, et jääks kõlama see mõte, et et näiteks ühe keeruka asja õppimiseks sul võiks olla mitu strateegiat. Mitu seoste võrgustikku, et sa jätad näiteks ühe asja meelde kõla järele järgi ühe asja jätab nii meelde, nagu Kerstin siin praegu kirjeldas, et kes on vanem, sellel on varem, eks ole, väga mõistlik on ju hästi isiklik seos. Aga samas näiteks ühesõnaga, et see, see, see, mille järgi sa asju meelde jätad. See seos võiks olla sinu jaoks personaalselt oluline, ta võiks olla siin, sind kõnetab, onju ja neid võiks olla mitu. Näiteks kui me räägime korrutustabeli õppimisest, siis on nii, et osa nendest asjadest jääb sulle meelde ühel viisil, osa nendest asjadest jääb teisel viisil ja lõpuks koondina. Loomulikult peab sul olema see arusaamine kusse, korrutustabel tuleb ja mis asi ta üldse on, ehk siis sul on tegelikult väga, sul on kolm õnge justkui, et meenutada näiteks ühte väikest tehet sealt, et mida rohkem sul on neil õngesid, mida rohkem õngesid, sa oled osanud endale ehitada õppimise käigus seda, seda parem ehk siis ära kunagi ja lootma selle peale, et ma jätan kas kõlaliselt meelde ühe seosena meelde proovi alati liikuda edasi, et ahah, selle ma jätan meelde veel ka selle seose järgi ja ka selle seose järgi. Ja kui nüüd Annely ennem rääkis nendest õppekäikudest siis jällegi, et, et see on nii oluline, on, on vaadata selliste asjade juures, et iga laps oleks tõesti ka mõttega selle juures, et see just see tähenduslikkust tema enda jaoks on see, mis saab määravaks. Õpetaja jällegi läheb sinna hoopis teise eelteadmisega sinna õppekäigule, kui õpilane on ju, et see, mida õpilane sellelt õppekäigult tegelikult üles korjab, erineb kardinaalselt sellest, mida õpetaja arvab, et õpilased võiksid üles korjata ja mida õpetaja ise seal naudib, onju, et need on täiesti erinevad maailmad. Ma natukene proovin nagu tõlkida, küsin, et kas ma mõistan õigesti, et kui kui me läheme metsa näiteks mina ja Anneli, siis mina näen seal sedasama puud vaadates ühte puud aga Anneli, suuremate teadmistega hoopis teistsugust puut, palju lopsakamat ja nii edasi. Otseselt, ja kui hiljem on vaja midagi sellelt õppekäigult meenutada, siis need, need signaalid, mis aitavad Annelil spetsialistile eksperdil meenutada ei ole need, mis aitavad lapsel meenutada, ehk siis kõikide nende asjade juures peaks kogu aeg suunama last, et mis on see sinu, mis on see sinu õlg, millega sina meelde jätad ja miks me tahame rääkida, on see, et ei piisa ainult kui õpetaja teab, vaid me tahamegi ju, et laps saaks ise teada, et laps teaks täpselt, kuidas õppida. Kas selle saavutamiseks on mingeid selliseid universaalseid võtteid, et tekiks? No ma saan aru, et see õpetaja, õpilane, seal need tasemete vahe, et need on ka nii palju erinevad, et siin võib-olla kuidagi seda seda üldistada ei ole võimalik, aga et ikkagi, et kuidas anda see see mudeldamine või see, et kuidas neid poode siis asjade kohta kirjutama hakata, mis aitab meelde jätta kas on kellelgi mingeid enda enda kogemusi Eiki rääkis oma poekogemusest, eks ju? Numbri abil, mis on, on selles kontekstis tõhus, aga et mis need meetodid veel võiksid olla? Aga see tegelikult ongi hea tekki, rääkis nüüd ühest meetodist, Kerstin rääkis ühest, Annely rääkis ühest ja tegelikult nii käibki, nii olekski hea klassiruumis, et arutada strateegiate üle, et see on see, mida klassiruumi võiks nagu kaasa võtta järjest rohkem ja rohkem arutadagi, et kuidas sina meelde, et kuidas sina meelde jätsid arutada, mis võiks olla tõhusam, mis on mingil hetkel tõhusam. Et üldiselt on näidatud üle maailma, teadusuuringud näitavad, et ülearu palju nii-öelda õppimise juurde või klassiruumidesse ei mahu sellist strateegiat, üle arutamist ja selleks, et see strateegia saaks mulle omaseks, ma pean seda esmalt rakendama. Ma pean katsetama, uusi. Hea on, kui ma jäästrateegia juurde pidama, aga samas ma pean ka nagu mõtlema sellest. Ma pean arutama teistega, et mis siin oli, mis siin juhtus. Et see jällegi, et meil on aeg-ajalt tunne, et meil ei ole aega selleks klassis. Et meil on nii palju vaja läbida, aga see on jälle üks nendest asjadest, mida tasub teha pigem rohkem selleks et see hilisem töö oleks väga palju lihtsam. Tõhusam. See meenutab mulle, et selle katse käigus eksperimendi käigus üks tüdruk seostas kaks sõna ära sellega, et ükssarvikud tulevad juunis ja see juuni vist oli siis seal ette antud sõna number kuus ja nii suur ahvatlus oli hakata uurima, et miks need ükssarvikud juunis tulevad, mitte mais, mitte juunis, eks ju, aga lihtsalt tema peas, nii on see tema pähese muster, sobis. Ja võib-olla see on ka oluline see, et ma ise mäletan lapsevanemana, et tegelikult ei ole ise nagu selliseid lähenemegi ise tema kodus, et võiks hakata mõtlema nii, et rääkinud lapsena proovi luua seosed enda peas mingit Moden. Et mis seal poe kuidagi, ma ei tea, mul tuli kunagi üldse ammu, juhuslikult on niimoodi ja siis uuesti töötab tegelikult sellest, et see poes käimine on taastajastavad, poed riivalgit läbi, aare see asi, see asi, et, et, et aga võib-olla minu jaoks on see nii, aga lapsele hakata rääkima just nimelt seda, et ta leiaks enda jaoks siis neid seoseid, kuidas ei muudaks asemest ruunad näiteks ära, nii et siis jah, see on tegelikult väga äge. Kerstin, kuidas sina oma lapsel aidata neid samu mingeid meeldejätmise seoseid luua, mis see siis on, mida sa toetuseks talle ütled? Milliseid retsepte annad? Ja mulle tuleb meelde küll, et me oleme rääkinud sellest, et mingit asjade sidumist, et, et kuidas sina neid teadmisi seod, aga mul ei tule praegu ühtegi konkreetset näidet meelde, kuid mul meenub, et ta on öelnud, et ma jätsin selle asja meelde, nii et ta tegelikult on ka järelikult loonud seoseid, aga mida mina tahtsin selle katse juures veel esile tuua, oli see, et et okei, et me saime selle võtme nende 10 sõna äraarvamiseks või meeldejätmiseks siis nii minu kui ka siis minu lapse jaoks oli mõlemal üks sõna, mida me noh, nagu tegelikult ei teadnud. Et teisisõnu ju kõiki teadsid, et minul oli siis Pentagon, ma ei saanud aru, miks sa seal number viis on all ja, ja Laural oli siis põhikool, et noh just müras võti, jah, just, ja siis noh, ehk siis siis, kui me pidime meelde jätma, ma nagu kogu aeg korrutasin endale deta nägu, sõnu koolis õpitakse, et seal on kogu aeg kordad ainult pähe ja siis ma kordasin, et see number, viisa ka seal oli Pentagon. Ja pärast siis noh, loomulikult tekkis huvi, et miks see seal on, siis ma sain aru, et miks see viis ja nüüd ei ole mingit probleemi absoluutselt mitte mingit probleemi, ma tean, mis mul on kohe meeles, et see number viis sellisel Pentagon ja pärast lapsega kodus rääkisime. Ta ütles, et ta ei teadnud põhikool ja ta ütles, et ma ei teadnud, et see üheksa klassi ongi põhikool. Ehk see tegelikult viitab veel sellele, et isegi kui ma loon selle mingi mustri mingite olemas, et ma pean aru saama, eks see, see teadmine peab olema, et sa ei saa õppida ära niimoodi asja, mida sa ei mõista. Et see peab haakuma sinu eelteadmistega, kus parasjagu sina oled, onju, aga jällegi see on ka hea näide, et see teil hetkel meelde jäänud on ju nüüd on teil surmani mõlemal meeles, eks, et see on nagu väga-väga tore näide teises mõttes. Aga ma korra veel tahaks tulla selle juurde, et kuidas meil asjad paremini meelde jäävad, mida jällegi lapsed iseseisvalt, mille peale nad ei tule, on see, et meil ei jää asjad enamasti meelde lihtsalt niimoodi lineaarselt. Et sellel kujul, mis näiteks õpikus tekst on. Meie mälu ei tööta niimoodi, et meie mälu selleks, et midagi meile meelde jääks, kasvõi sõnad peab selle materjaliga tööd tegema, et lühiajaliselt jah, sa võid õppida lõikude viisi teksti pähe ja mõnel inimesel ongi, kas mälu on nii treenitud või on mingid eripärad, et ongi võimeline suruma oma ärevuse alla ja esitama nii-öelda teksti lineaarselt lihtsalt peast. Aga neid inimesi on vähe ja ta ei ole tõhus, sest kuni sa ei ole seda infot töödelnud, seni on sul väga raske seda infot hiljem kätte saada teise nurga alt, onju ja mida, mida lapsed ei oska ise teha on, on luua endale alguses suur pilt sellest kõigest, millega me nüüd tegelema hakkame. Et kus see praegu sellepärast et meie aju tahab, meie aju jätab paremini asju meelde siis kui meil on detail asetada suurde pilti, ehk siis see põhikool, kuna tal puudub meie koolisüsteemist selline pilt, mis on selles vanuses täiesti loomulik. Ma ei teadnud ülikooli Minnaski veel sellist asja, et nüüd on nii, et meie erinevad teadmised on erinevad, aga jällegi talongi väga raske siis panna seda detaili selle suure pildi sisse, mis hetkel sellest saab selline loogiline. Ahaa, et loomulikult on ju, et seda suurt pilti lapsed ise ei oska endale tavaliselt luua ja näiteks kui ajaloos on üsna tavaline, et meil on ajajoon, on seina peal ja vot praegu me oleme siin omadega siin oleme praegu eelmine nädal oli siin võib-olla siis teistes ainetes, justkui aeg-ajalt ununeb ära. Et jah, meil on see õpik ees, kus on teemad järjest. Aga tegelikult see järjestus laste jaoks ei tähenda mitte midagi, see tähendab eksperdi jaoks. Miks meil praegu on nii, miks meil nüüd on jagamise pöördtehe, see tähendab lapse, mitte midagi suurest? Nii on just, et, ühesõnaga, et jällegi kuidas see on kõige hullem vastu. Ja et jällegi nii kasulik on aidata lapsel ise luua pilti, et kus me praegu matemaatikas oleme, me olime siin, mis me siin tegelikult tegime, jah, selle nimi on praegu jagamise pöörde, aga mida me tegelikult tegime, et nad oma sõnadega jällegi sõnastaks, mis asi see on, mida me tegime, eks, mis tähendab, et neil on juba järgmisi asju väga palju lihtsam linkida nende vanade asjade külge, kui nad on ise ära sõnastanud, aru saanud tõeliselt, mis asi see on, aga see, see võtab jällegi aega, onju, aga igal juhul nii-öelda mälu toimimise põhimõtetest lähtuvalt, see aeg tasub ennast jällegi kümnekordselt ära. Hiljem. Ehk siis põhimõtteliselt see on nagu struktureerimine. Ma moodustasin ise sellest püramiidi. Anneli. See on see, et sa pead kogu aeg küsima, nagu neid ka miks-küsimusi, miks me seda õppima ja miks me seda teeme, mida me täna teada saime sest sa ei saa hakata jälle uut teemat sinna peale ehitama, kui sa ei ole aru saanud seda, et, et kas see, mis me täna rääkisime, kas see on kõigile arusaadav just see toonitab, et igaüks läbi enda ja kuidas te sellest aru, kuidas. Suurepärane miks-küsimused, struktuur ja siis sellised lihtsad nipid, nii nagu Heiki rääkis. Suur aitäh teile kõigile siia täna kogunemas lapsevanemad Heiki Nabi ja Kerstin Piik, koolijuht Annely Ajaots ning teadlane Kati Aus. Sa oled kõige targem rahvas näeb Eesti Televisioonis teisipäeva õhtuti kell kaheksa ja loomulikult järelvaatamisest erry platvormilt. Jupiter.