Pühapäeval, 22. novembril toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontserdisaalis kontsert mis on pühendatud sel kevadel elavate seast lahkunud Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktorile. Xisto Penderetski lend. Esinevad Eesti muusika- ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester, solistid Silvia Ilves, Marcel Johannes Kits, Henry-David Varema ja Ivari Ilja. Dirigent on Andres Mustonen. Ettekandele tulevad Penderetski Concerto gross number üks, kolmele tšellole ja orkestrile ning klaverikontsert resurrex ülestõusmine. Poola muusika suurkuju, helilooja ja dirigent Christoph Bender. Ükski aastakümnete pikkune loominguline tegevus on kujundanud suurt osa Euroopa muusikamaastikust. Milline on olnud Penderetski mõju eesti muusikakultuurile? Sellest palusin rääkima Ivari Ilja ja Andres Mustoneni. No kõigepealt ma tahan öelda seda, et nendele ütleski, oli kuuekümnendatel aastatel libaiidol Jaan Räätsa le Arvo Märdile Blun Lucyle juba sellele generatsioonile, kui ta kirjutas avangard stiilis klaverimuusikat, selle muusikat ja muidugi tema Luukas passioon ja juba siis ideaalmaailma tähendusi juba üks heliloojaks mind tegevuse lõpetada, sest ta juba sellega mõjutas nii palju Hiroshima mälestuseks siire toodud kapitaalse Doratooriumid. Aga muidugi nüüd viimase kolmekümneaastase muutus niukses harmoonilise ja traditsionaalse masse keelde, mis muidugi tõi selle muusika veel suuremaks, sest tal on sees traditsioon Bachist, Beethoveni-ist, maalerist, Šostakovitši ja ma ei oskagi siia vahele kedagi enam panna ja ongi Penderetski, et selline meie tsivilisatsiooni muusikaajaloo niukene koondhelilooja, mis ühendab endast nagu kõike, mis on ennem tehtud ja noh, muidugi Ivari võib rääkida sellest, et milline klaverikontsert on mida oodanud terve maailm ja see klaverikontsert on meile nüüd kingitud. Et me võime pärast šopääni, Rahmaninovi ka mängida tõelist klaverikontserti, mis sobib orkestritele solistideni ja nimetame siis akadeemilise muusikamaailma on kirjutatud niideti. Seda tähendust ei ole võimalik üldse rääkida. Sellepärast, et kes istub Penderetski, meie ajastu, mitte mingisuguse erioodivaid ajastu, ehk siis muusika kirjutamises 50.-st aastast, see tähendab seda, et 70 aastat on tema on meie muusikamaailma Lääne ja kogu maailma muusikamaailma suurim helilooja. Interferents. Ivari Ilja Penderetski promoveeriti Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktoriks 10 aastat tagasi, aga tema mõju ja kontaktid meie akadeemiaga on palju laiemad. Mida te sellest esile tooksite? Noh, tõepoolest on ju midagi konkreetset raske esile tuua, sest et Penderetski on ju ütleme ikkagi 20. sajandi ja siis ka teatud osas 21. sajandi suurimaid heliloojaid ja see mõju, mida ta on avaldanud teistele heliloojatele, interpreet, idele üldse muusika ja üldse kultuurielule ja võib-olla ka üldse mõttele inimeseks olemisest ja mingitest väga olulistest küsimustest, et seda kuidagi üle hinnata, ongi võimatu. Ja loomulikult Ta on meil väga suur au, et Christoph Penderetski on Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktor, et ta selle tiitli vastu võttis, jaga, külastas ise Tallinnat siis ja see, et me niivõrd pidulikult ja suure austuse ja aukartusega tema mälestuskontserti korraldame ja see, et Andres Mustonen nõustus seda erakordset projekti juhtima. Et siin on tõepoolest kaks tasandit, üks ongi siis see, et tegemist on meie akadeemia audoktoriga ja muidugi teisest küljest, siis loomulikult see ta Penderetski on üks kõikide aegade väljapaistvamaid heliloojaid kahtlemata ja see jälg, mille ta endast maha jättis, disselle täielikuks mõistmiseks kulub kindlasti veel palju aega, aga see mõju, mida Ta juba alates Varssavi sügise festivalidest ja nendest erakordsetest aegadest, kui sündis nii palju uut kuni tänaseni 20 esimesse sajandisse, et kõik see mõju muidugi. Ma usun, et veel tulevast põlvedki leiavad sealt väga palju seda, mis neil aitab edasi liikuda, elu iseennast, kõiksust mõtestada. Andres Mustonen, teie isiklikud kontaktid on Penderetski ka samuti pikaajalised ja te olete palju Penderetski teoseid toonud, kas esiettekandele või korduv ettekannetele. Kuidas te iseloomustate Teppinderetskit inimesena muusikuna? No kõigepealt peab ütlema seda, et tema viimane käik pidi olema selle aasta veebruaris Tallinnasse, kui tema teosed siin Estonia otseselt pidime esitama, aga sellel ajal juba ilmnes see viga, milles sellega läks juba verevaesus hakkas tekkima, et teda ei olnud enam jaksu tulla, aga ta on käinud siin minu kutsel ja ettekannetel neljal korral, see on päris palju, see ei ole vähe, sellepärast et ma arvan, et ka Šostakovitši nii palju ei olnud käinud, kuigi ta oleks võinud käia ta vesist ainult paar korda vist käis, noh, ma mõtlen, niukestest ikkagi suurematest suuremat tellivad. Nii et ta hindas väga meie tegevust ja no minul oli temaga niisugune 40 aastane koostöö, see on päris pikk aeg ja noh, ma ei ole mitte nimelt nende üksikute teoste, vaid, vaid just nimelt nende kõige mastaapsemalt oratoriaalsete teostega ja instrumentaalkontsertidega tähendab loomulikult eelkõige klaverikontsert, kontserte, krosso, tšellokontserdid, Viola kontserti, viiulikontsert Ivarile, pakut edasi, et noh, et siit võidakse õppida teised pillid ja flöödikontserte, nii detan tõesti rikastanud repertuaari tohutult nende teostega. Muidugi muidugi on mul täiesti otsekontakt. Aga mis puudutab Penderetski ka niisuguseid koostööd, siis tema annab nihukest väga suurt hingamise ruumi tegevuseks ja ta on kohutavalt tolerantne ja ta kuulab interpreedi, eriti instrumentaalina interpreedi, selliseid soove ja nägemusi. Aga kui me juba oleme nii palju koos teinud, siis, siis järelikult meile mõlemale väga sobis koostöö. Aga ma pean ütlema seda. Need teosed on sellised, mis kasvavad, mis kogu aeg kasvavad suuremaks. Tegelikult täitsa võrdlen siin nagu Beethoven iga ja Bachi kaebramsiga selles suhtes, et, et need ei ole kohe, mis annavadki. Nii dirigendile, ettekandjale ja ka ajastu mõttes, et me tegelikult alles võib-olla me hakkame nägema seda suurust, mis ta on toonud meie tsivilisatsiooni. Penderetski mälestuskontserdil me kuuleme Concerto krossotkolmetšelloga, et oli tal eriline armastus. Selle vastu oli, oli selle vastu olijad kõige suurema rahastuse hoidel muidugi Viola vastu, kuna ta oli ise vioolamängija ja sellepärast on ka Viola partiide orkestrist tohutu keerulised tavalised orkestrites vioolapartiid ei ole väga keerulised, aga siin on see väga, aga tšello teile muidugi on ta väga palju kirjutanud ja siin on noh, tema kontakt juba alates mustadest afro, Stropovitšiste Bergaa mintšikov meile veel tuntud Ivan moni ketti, Ardo Nooras nad kõik niuksed väga väljapaistvad sotsialistid on olnud loomingulises kontaktis ja nüüd nende kokkupanemine oli. No see oli üks teatud vajadus oli kolm, aga see tõeliselt on Concerto krossa, see on nagu kontsert kolmele tšellole ja suurele sümfooniaorkestrile. Nii te pilli valikuid tal on muidugi noh, väga palju, aga meie kontserdil ma ütleksin ikkagi ta on absoluutselt instrumentaalkontsertide tipud kõlavad praegu. Ja veel ma tahtsin öelda, et mälestuskontsert on küll nimi, aga mitte mälestavaid, vaid me viime just nimelt tulevikust muusikat. Penderetski ja puud, kas teie olete käinud Poolas Penderetski? Need kasvavad Cogeca saavad juurde ja ta viis ka eestist, muide ja tal on see majaga kontsertsaal ja see kõik on tema nagu tõesti niukene isiklik mõis, aga see ei ole, uhkeldab, see on tõeliselt tore ja praegu on jäänud see ka kontsertsaal täiesti järelpõlvele üliõpilased ja käivad seal musitseerimas juba tema eluajal, aga nüüd nüüd see jätkub edasi. Ja siin kontserdid oleks ka lauldud ja oleks ette kantud Penderetski Agnus Dei, aga arvestades praegust Covid aega, see koorinumber tuli kahjuks ära jätta takuna laulmine teatavasti on kõrgendatud riskiga kunstitegevus ja kuna niikuinii see orkestri koosseis on nii tohutult suur, siis me pidasime oluliseks seda, et kontsert kindlasti toimuks ja et riskid oleks maandatud. Nii palju kui võimalik ja lisajõud oli väga palju. Ja praegused koorid tõesti kannatavad kõik. Vaadake, Heino Kaljuste mälestuskontserdiga on probleem ja, ja nii et kooridest on sellepärast, et koori ei, siiski ei saa nagu kinni panna seda, ta peab hingama, eks ole. Ivari Ilja, teie soleerite Penderetski klaverikontserdis ülestõusmine. See teos on loodud seoses traagiliste sündmustega, 11. septembri terrorirünnakuga New Yorgis aga seda kontserti kuulata, kes on seal kuidagi nii palju soojust, helgust toredad meloodiad. Kuidas teie iseloomustate seda teost. Või siis peaks väga kaua sellest rääkima, aga muidugi on see klaverikontserti ju eelkõige 21. sajandi klaverikontsert, sest 2001. aastal hakkas Penderetski seda kirjutama ja 2002. aastal kantisega ette. Aga see versioon, mida meie esitame, pärineb 2007.-st aastast ja kui neid versioon omavahel võrrelda, siis minu arvates on see 2007. aastal valminud versioon suurepärane, et seal on nagu kõik need tasakaalupunktid ideaalselt paigas. Ja üldse selline kontsert on olemas. Samas on minu meelest kõikide pianistide jaga sümfooniaorkestrite suur õnn, sest et ta on nii kõikehõlmav ja nii palju KOV ja seal on selliseid huvitavaid viiteid tuntud teistele muusikateostele minevikust, mida ma ka siin nimetama, igaüks võib ise neid ära arvata ja võimalik, et ka minu puhul on tegemist lihtsalt assotsiatsioonide. Ega ma ei, kindlasti ei ole valmis neid oma mõtteid ja viiteid, mis mul meeles mõlguvad tõestama, aga ma arvan, et kindlasti igaüks leiab sealt mingisugust, väga huvitavat. Ta seost just sellega, mida ta ise varem on kogenud. Ja mina usun, et sellel kontserdil saab olema ka väga tihe paljudest erinevatest esitustest tulvil tulevik ja teda on ka ju mängitud juba päris palju ja ma usun, et eriti nüüd, kus helilooja enam midagi juurde ei kirjuta, siis sellest klaverikontserdist saab ka kindlasti üks tema poolt kirjutatud lemmikteoseid kuulajatega. Ta teoks teie soleerite klaverikontserdis Agasin Concerto krossoson kolm tšellisti orkestri ees. Concerto krosso solistideks on Silvia Ilves, Marcel Johannes Kits ja Henry-David Varema. Tegelikult võiks öelda veel seda, et see Penderetski mälestuskontsert on osa meie uuest Miriaat, festivalist, mis saab olema loodetavasti tulevikku suunav ja ma loodan väga, et sellest kujuneb traditsioon ja sellest siis pimedal sügise ajal tulevikus ka umbes samal ajal laagri toimuvast festivalist, siis saab selline Eesti muusika ja teatriakadeemia kõik võimalik erialasid ja valdkondi. Tee esile tõstev festival, et et kindlasti soovitan kõigil vähemalt sellega tutvuda selle kavaga ja leida endale just sobiv kontsert või teatrietendus. Kahel kontserdil tulevad lausa maailma esiettekanded, meil on väga põnevaid projekte. Hiljuti toimus meil teatri valdkonnas 90 üheksatunnine projekt. Selle festivali raames on meil kümnetunnine muusikaprojekt, nii et igatahes on väga palju põnevat veel. Lisaks sellele Penderetski mälestuskontserdile oodata. Suur aitäh. Ivari Ilja. Aga Penderetski mälestuskontserdist teeb klassikaraadio otseülekande ja see on pühapäeva õhtul kell seitse.