Kolmas vaatus. Pühapäeva hommik. Ants ja Maie istuvad aidaisikul. Sina ei pea, mitte ei mustama oma ligimese naist naist, sulast, ümmardajat ja veist. Veist. Kurat seda käsku ei õpi, ära. Vannu, Ants. See on jumala sõna, olen põllusulane ja veistega pole mul pistmist, see seisab õndsa luteruse katekismuse. Loll kurat, on ka jumala sõnasest. Bieber on teda püsti täis. Sulast ümmardajat ja veist sulast. Mõistad, et see käsk on peremeestele teenia inimene, kelle põrglema seda sulast himustanud. Kui ise kord oled peremees ja poodnik siis on hea, kui tunned ka isandate käske. Muladjorovi ümmardaja ei tohigi simustada naiseks, see on teine asi. Naiseks lubatakse ja võibhimu järele käia. Kui altari eest läbi, siis võib, aga mitte palju. Jaak väljub majast pühapäevase ilmega, piip suus. Aks meetri lendur roosias Ants kass nabidica Mayeaa Aviks naisterahvas, kole kahju sulle anda, mis saanud peremees. Oma võttas on sulte, küsi. Kanna naat, tormakas. See poiss veel on, aga küll saadab poleer. Leeritan leeritan, ei saa edasi. Raske vea. Liiga terane, tahab valida. Ei võta kõike vastu ega jumala sõna, ole ninaga loopida. Saega valesti võtad, mõnele tarkus alles takka poolt läheb sisse, eks tulgu ligi. Tahtsime kiriku peremees, kas lubad? Ost? Kui Antsust jagu saad, las paneb sulle laugu. Aitäh Aitüma peremees, kallis mees, näe kirikumõisa köögis olevat kuuldud, et miks, no ja et miks seda Miku Märdit, seda Miku Märdi Jooramit enam kirikus ei nähta. Seni kui papp on kristlane, mina oma jalga kirikusse ei vii. Kuidas siis sina, peremees? Jumal tuleb ka koju, kui kutsutakse ta suurema koha mees kui mina, aga pean ma sellepärast roomama. Vahekord olgu nagu heade naabrite vahel. Kui ühel on häda, siis teine tuleb. Kas kirikhärra ei tohigi enam kristlane olla? No on see kellegi asi, kui teise erakonna mees sahkerdab jumala ja põllumehe vahel. Sina, Maie, mine kiriku ja palu jumalat. Ütle, et oled Mikko Märdilt, küll ta teab. Aga õpetaja, Lori, ära kuula ja kui oled selle püha asja peal väljas, siis palu juba kogu tallu. Peremeeste tuukri Rosvo botus operdabele ise kuidagi ära, aga palvetada. Saksa miks ma ise hakkan jumalat orjama, kui mul on oma teoline välja? Ja saata ja mina ja lapsest saati neis palvetamise aisus vilunud. Puude vahelt ilmub mimm, kotad jalas, saba üles keeratud rohukott seljas. Saad taevane arm, et sa, memm ka kallil pühapäevasel hommikul nii enesele hingerahu ei anna. Kas ma palgaline olenedwein laiselda? Mina olen talu eest väljas. Mida sa seal nii kangesti Lõin peenarde vahel rohtu koti lõunaks lehmadele ette puistata, see karja emsi ainult magatab loomi, metsas läheb talu opi. Kui teenijatele lootma jääd, tõttab väravast välja. Too pele. Lõhki kisub enesetööga. See peab küll üks hull valu olema, valu. Valu ütled. Ö. No ja noh, minge ja sõitke ja olge talu eest väljas, ega ma unusta valu. Talu eest väljas, kõik ikka talu eest väljas. Sina vaie vaatajaid pois kiriku kõrtsis väga juhmiks jää, mul. Puu, sest kahju kurat, kas maamees ei ole? Kui Ants mees on, eksis kiis, kole kala. Karda, peremees, ohjad on minu peos. Toblee väljub väravast. Vihastasin enese jälle punaseks. Mis mulluses sotsialismi, see vabriku rahva asi kehvitab kord osale saade ja sant saunalavale, seal on see ilma parandus, aga ei kannata neid peremehi näha. Kuidas ta sulle otsa vaatab, süda kargab täis ja oledki küll, viskab Dirv vanamehe ümber, see soe karaski, ninn pea seljas, silmad söömas, jusku jääks hiljaks, jaole ja rassib seda talutööd, nagu kass raputab rotti, rõhub Mikumardiperenaiseks, seda peaks jumal keelama. Külm Maretalla keerutab Maretilgi Varssi oma loodiaga Laalud käe. Sa arvad, et seelio pika taimega mees, laisk susi ei saa lammast? Pops Jüri poekonna teisest kringlist. Mis sa jobad, tule mulle rääkima, oma silmaga nägin, kui suudlesid. Maret Juhan, kirjud värgid on siin Miku, Märdil. Mill sõidab jaagu seljas ning seeliofia Juhanud suksutavat Maretit. Kolm kodu, väid eksest mürtsu ja müristamist, tule, minia, seeljov, pühkigu küll suu. Juhan saab Mareti ja talu. Kas jumal, kas lendva Juhan murreti? Juhan Mikumardi ja seda ei ela oma üle ei ela. Kuradi vältiober, sa igavene sääsekoi. Mis sul nantsuke, mis lähevad neile korda, maailmaisad maailma asiaat, põrgusid oma maailma asjadega. Paned mu kohe värisema, ands, popsi, pojad, olime ühes viletsuses, vindusime ühes vaesuses, vaevati nüüd tema, kurat, näe üles vinna benese igatpidi üles. Mina lepliku teeniaga, aga tema saab peretütre ja talu, kas sa siis ise Maretid tahad mult, oht on loll. Aga miks Juhan saab oledaja pehme südamega mitte või näha, kui teisel inimesel läheb hästi siis kuule, kahju hakkab enesest oled mul ikka no helde ja, ja see, seda ma olen. Niuke õrnus on kohe veres. Nii kui ütlesid, et Juhanson Mareti talu, siis kohe nagu nagu kreissaega, lõikas hingest läbi. Ära nuta, Antsuke külma suuvalud, võtan kiirmuskaarmus varesele valu, harakale, haigus, giid Sarakale kibeda musta linnule, muu tõbi rongale roigas sappa. Meie Antsukene saab varsti terveks. Kui paneksid nüüd laugu rakkesse masenile on eneseaidas inimeseks. Row pole silikumardi veel popsi, poja peos. Kõrvetab alles lina. Kui oma mured jumala peale veeretame, küll tema teeb kõik hästi. Jumala täna tahan teda paluda. Ta, kurat nüüd haritlased, kõik linaliku uputaks. Oi tormab väravast välja, oi, siuke kaob. Aitab. Väravast on ilmunud Elts. Elts Antsust peaaegu maha joostud. So Ko. Tähendab ehmatuse pärast kolm korda. Vaim näeb Maretip majast väljuvat. Perenaine, mis saunatädil oli, oh need suuremad suurt või väiksemat, vähemat. Tulin ka pojakesed vaatama, on teisel ehk midagi Laapidabarandada, võin ööbikesete ajada meesterahva seenine või see nüüd iseennast koristab, eks otsi siis üles peretoas või kus ta on külmada külmeda, tütreke, elusake Presked, mis sa tühja mõistke, mõistke naised, öelge üles, tüdrukud, kes saab vähem noori mütsi selga, särgi siidise oled mul tähendab pidulikelts, mõiskem, hellad, roiskunud Vellod. Kui ei mõista, mina mõistan, tuli tamme popsita, lepp tuli taluaias ta laadvila kokku langesid juurile kokku jooksidki 1000 lippu, talu peal, Sadali buss aina peal. Pulmalipp oli peenu peal, kelle, kus sajad. Ei, mul veel mehelemineku ei ole. Ei ole. Külmedasule tütreke köilmesele mehekese ja sa Ooed, pea käib praeglaskisestrinki, millest, mis sa nüüd, tütreke, vanainimesega, eks saunatädil olega silmad teasse, kõrvad küljes. Öeldakse küll, et vaene vaeste kaja, vares varesega aga Excongi vahel mätta otsa hüppa. Pööre, tütar, jobopsi, poeg, kas ma ei mäleta, kui siin murul mängisite v diaVirtsad koos vantsisite Aaso, et kui mulle sees keegi oleks öelnud, et meede Jukos saab Mikko Märdi peremees, ma oleks tallesabaalust lehvi tanud. Juhan Miku Märdi peremees, nagu pole kuulda olnud kuulda hullvaim. Kas Juhan sulle seda ise rääkis? Siis ta nüüd reakis või rehakemetajate? Ema süda märkab pooles sõnast, kuhu ta siis vana peremehe panete. Ükski reco, kirves ja raudlabidas kõiki kord korista ootate aina isa surma. Surma soovib, tehakse kodu, Väino algust, muu jäägu jumala hooldeana. Jaak on küll kui raudne vahel rohus, aga kui sina, tütreke, meiega ühel nõul ja üxeebeedi mees Sisvee, kuule saunatädi nüüd vist jätkub. Ei, mõistan, miks ei mõista. Ruttu tehtud, rumal tööaegamööda, asi paare. Nähke värava tagant tulevad Tseelio oma kahe lõkatsega on see mees kaigas seelikus kinni, kui kana takus. Seitsmest ahjust leiba söönud, kaheksas karask veel katsuma. Ta. Jah, memm on vana jaagu küljes, kui pidi Miku Märdi peremehel on ikka aru peas vana mees, kui pole ammu naisele song on, teen korda, üssad tobe ja lööd, saadan sarved seina võtta siis veel välja ja oh seda keelata. Kest Elts kaob aeda väravast tulevad mimm ja seeljov, nende järel Silvia. Hästi mune ja kana on väikese pea ja elavate silmadega hari suur, punane ja soe, tagakeha pehme, liiku pisut alla rippuv ja mitte päris rasvane, kas jätkub? Tere hommikust, preili Jooram, kuis magasid? Väga hästi. Teil kohe varahommikul nii suur auditoorium, mõningate inimeste uudishimu on otse muinasjutuline. Nüüd ära seeria, seletage mulle lilledest? Vabandage, ma tunnen ainult kasulikke taimi. Silvia tõrkuvalt ja Maretile signaliseerivad seelio piirangust vedades. Seda parem, siis mina näitan teile, kui ilus on roos, mis kasutult õitseb, mõlemad aeda taga kesa pehme alla rippuv. Mis oli seal vihastuda, ka instruktor on inimene, puhkus, palgalise hingeelu. Kuidas mina siin ööd-päeva rabelen, kui ainult orja eest oleksid, sa võtad pärisperenaise mured käes, Ahmaretike noor tark, haritud tüdruk, missa enese Taad, kui viilusugune kann siin kodunes kyll oleks, sest kahh pean sulle midagi pihtima. Süda ei andnud vaadata, kuidas sind suvitasite ja saksa mängisite kätt kuhugi külge ei pannud. Siis ma ässitasin isa, et kõnele ometi kord mimmiga, sina areti kee, mõtlesin vahest ühte teist. Aga sa nüüd kisu tänase päris lõhki, sina ässitasid Rieviine, eks ma siis näita, et külvan Miku mardile perenaiseks. Ah, nii on lood vad tavavaataja, sul need plaanid on päris tõsised, sina Hässitasid, Jaak Dago. Kui sa, memm siia pereprouaks tüürid, siis peaksid ka pisut välimuse eest sulaõigus need kaltsud küll pühapäevaks. Aiast ilmuvad Tseeljov ja Silvia. Samal ajal mimm tõttab rõdu kaudu majja väravast sisse astunud Ants reisivalmis, piits peos. Lubage kinnitab Roosi seeni ohvile nööbiauku madenan. Ands piitsavarrega saapasäärele plaksutades. Kus põrgu need naised on vaja? Maie telemis, sa räägid. Siis läheb sõit sõiduks, ütlesime emajänese üles viidanud ja mukinud, mis te siis arvate, mõrsja? Ohtu, naisterahvas? Vanatüdruk saab taeva kuldkee kaela võtta, mindandscaraasike sõitma. Ei, meil ei ole tarvis teisi, eks tule, kui tahad. Ands poissi on kullatükk. Kas maie muisule mulla nagu, aga ma pole poisike, kipun suudlema. Seda ma sulle ants, ütlen, paganate kama ühes vankris ei sõida küll Sadaleeritud, see läheb sul kui tiibust. Silvia ja Ants väljuvad väravast Maie neile hädaldades järele. Seeljov seisab nõutult kesk lava. Ta on ikka püüelnud Maretit nelja silma all kohata ja on nüüd segamini löödud, ootamata võimalusest. Palun istuge. Täna on, teil oli vist tahtmist Sylviaga, oh ei. Ta on elurõõmus tüdruk ja meeldib meestele, võtab südame kergesti rippuma, mis seeviov häbeliku naeratusega püksisäärt puhastades. Ainult tolmu jätab pükstele. Oioi harraseelia tee olevat suur don sumaan ainult pühapäevakütt, kui just ette satub neid linde on sattumas sageli. Aeg on niisugune ja kombed, et rõhuvad küll kangesti peale ja teile jätkub, sest rõhumisest kas teie oma tahtmist ka on, küll juba oleks, aga need teised, kes mind tahavad, need ei anna mahti. Aeseke küll kahju hakkab tütarlastest. Maailm on teisi täis, kõik tahavad elada ja olla, tuleb sulle lahti, käsi vastu, kuidas sa keeldud tal seda rõõmu tegemast? Halastaja Samaaria mees? Tõtt-öelda ei saagi naisterahvale ära öelda. Kole piinlik. Ja siis siis ei kannata seda. Seda põlastust ja muljet, nagu poleks, nagu ei oleks. Vormis. Lihtsalt mis juhus toob see teile, kõlbab noorust ja ilu peab silma ahimuks olema. Aga kõik muu sinna sisse kujutle meise. Armastuses leiame ainult seda eest, mida ise kaasa toome. Mis mõte on võhivõõrastele inimestele kaasa tuua? Ega me teiste pärast ise vajame seda võõrast võime ainult võõrastada. Kas te kunagi pole tundnud tungi minna maailma lõpp puu, kas võõrad maad ja võõrad maailmad meid sellega ei kutsu, et me neist midagi ei tea, aga kõike võime kujutleda võhivõõrast naist, kohelda seal muinasjutt, see ongi kadunud paradiis, see on, kui sa oled täiesti jumala käes olema ja ei tunne head ega kurja. Inimene alp ja edev ta riputab looduse igavesele saladusele ajalike ehteid ümber ja nimetab seda kultuuriks. Aga mis on inimesele hilbud selle suure ime kõrval, mis looja ise on teinud mehele ja naisele kaks jumala loomakuise kusla kohtuksid ja kõik on vennad ja õed. Paus. Eks seda ei juhtu, iga päev. On võõrad tulles ja veel võõramat minnes. Kas niisugune kohtlemine siiski pole vale? Nad kohtlevad õieti, aga, aga tunnevad valesti, sest inimene on ära kaotanud oma suure suure süütuse. Te olete kardetav inimene, härraselia te võite tõesti pea segi ajada. Enesel alati, aga teistel väga harva te viite inimese viie minutiga seisuste kuristikude põhja kus tulevad teil need koledad mõtted? Ma tean, kus see kõik tuleb minus ja maailmas ei ole enam vana head, terved, tugevad ja loovad egoismi. Omandamistung laguneb otse vastuoksa, maailm on täis omakasuahnus, taplus, see ei ole terve omakasu, see apluse haiguslik inimese egoism on hüsteerikas ja järgmine aste, ükskõiksus ja tuimus ei ole enam tarvet asju omandada, neid hoida ja igavesti kaasa vedada. Isikute arve degenereerub ja sotsiaalne tundmus ei ole veel arenenud. Seal on teie tänapäeva ühiskond. Olete nii palju muutunud sestsaadik teiega sestsaadik kui siin viibisite. Ma olin siis veel kooliplika ja te tegite mulle armuavaldusi. Kas me isegi kord ei suudelnud? Ja siin sirelite allpaus? Elu on vahel kui unenägu. Üsna noored tüdrukud on väga armsad. Nende kujutluse eluallikad on värsked ja ammutamatud. Hiljem tuleb roosa. Nad nõuavad, et pead nendega olema ja pärast ole nii lahke ja võta kaera. Te. Tahate öelda, et see risk on minuealisele neiule armastusest kõnelda? Kole risk, see tähendab mehele tervet elumuutuste ümbersündi. Ja kas ma teid üksi saan, terve see Mikko Märdi tuleb kaasa selle mure ots pühib taskurätiga otsalt higi. Kas just sellepärast ei julgegi mulle oma tundmusi, vabandage ma kogu aeg ainult neist. Jumal hoidku, ma küll ei pannud tähele, kuna seda mind kosisite. Kas te usute, et üks instruktor nõnda kõnelejaks, kui ta ainult agronoomilist nõu annaks? Paus. Teie ettepanek, härra seeljov on mulle väga austav. Sõrjuv tuulutab end äärmise närvilikkusega. Jumal jumal. Aga see tuli nii äkki mulle veel rohkem. Te peate mul aega jätma mõtteid koguda, heldeke, preili joram, aega, aga muidugi nii palju, kui soovite, assaa säga armulik silmitseb Vseviovi, kes jahud. Kuidas teil korraga nii kuum teate, preili orm, ma pole kunagi kosinud. Teil on vist hirm, et ma päris ära ütlen, seeljov tuulutades seda ka, seda ka. Aga veel suurem hirm oli, et korraga. Korraga olete nõus. Brasiilia tähendab, kui see nii järsku selga tuleb, mis te mõtlete, ma olen üle 40 ja niisuguses eas paugupealt peigmees olla. See paneb aurama. Aga nüüd lähen ma järve ja Suman jahedas vees. Ei, see oli saun. Sumage aga ettevaatust, ärge kartke. Ma ujun ainult madalas vees, kuni varvas põhja tunneb, tormab väravast välja. Taevas taevas. Aiast ilmuvad Juhan ja Elts, viimasel komps kaenlas. Külma sõle, pojuke, külma sulle need kaltsud õhtuks toon ära, õhtuks on tervelt kõik tagasi. Õe perenaine seal pingil. Eks istunud Juhanike ta kõrvale, noorte inimeste asi neil mõnda kerjookrida, pühapäevane päev. Nei poos, pulma tehta, ega auaiad ei vastanda enda pojuke, seda kuuske kummarda, kelle all sa oled, mine nüüd ema ilusti koju. Külma juba. Teadagi, et koju. Kodukuulsam ahju taga ausam. Väljub väravast ikka tagasi piiludes. Kuis läheb? Saunarahvas aiva piilub aia taga, et jõuaks silmapilk siis ujutaks ülesele Mikko Märdi oma sopa sees soojaseltsiga vanainimese juttu. Saatkord ise emaks, siis näed, kui narr oled, ah sul omal ei olegi enam ruttu. Kas pulmi ei tee aega kurel kuulda, kuni soo sulab. Ja need kõik on nüüdse ajamehed, kõik. Pianos eel jõhvi maa lööma, kangelane olla su silmis ära, sest see oli vist ühtegi nii üle, ole ta päris haruldane eksemplar. Kui sa just eksemplari otsid, siis muidugi istud ja ootad häid ilmu jumala märki, kes su jumalanna, eks juhus ole. Konjunktuur on jumalast, aga inimene kasutab selle ära. Juhusel nimi ka? Ikka mimm, mimm, soe karask. See paneb nüüd meie Maretikese teotsema, üsna tõsi. Nüüd Mikko Märdi kirjutatakse minu nimele ja üsna pea. Kuid ära sa usu, et see sinu tarkusest sünnib, olgu tarkus sinu mulle piisab rõõmustki särale sugugi nii kindel, et masseeli ohviganud ei kihla kihluvidjusiiliufiga pidada. Aga naiseks? Maret? Tule ikka mull, napakas. Usud, et oled kavaluses kange? Aga kui sa tõesti peaksid kunagi saama, siis tea, et lihtsalt lollil oli õnne. Otse mu viis inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale Maret kaob. Maia väravast tuleb jaak, sigar suus. Kuidas asjad edenevad? Näed? Taadi sain ikka nii kaugele küll, et selle okasaia enesele ümber ehitab kohe ise. Ise. Ah, ikka kohe ise, kuidas seda küll selle koha peale viisid? Traat on sinu päevapalga maksjad ka, eks see töö siis anna leiba. Naljast saab nali. Kuule see uus popsi, seadus daamiga kohe kogu kehaga kehviku poolt eksseadusele popsi aga küll õigus, juba peremehe veab, kui protsessiks läheb. Kuidas arvad, kui advokaadil nupp on, siis venita maailma otsani? Jõuab nüüd Pops peremehega kaevelda või Saunik Surlikuga suurelda. Kui seda rahakest pole, siis on õigus varsti otsas ja kohus. Väimela kohutega politseid vaja, mina õiendan omad asjad ise, kui süda täiskarva kargab, teen kõrvad üle ja lap või saad ise nahatäie. Ükstapuha sissisõda pole meeste sõda ja vägikaigast pops. Jüriga vead põle veest otsas. Sa kingi sandile, Saul. Ja see raasuke maad. Hull oled siis papsi seadus, Lõmmyszues ühe raksuga. Mees, nemad tegid seadus, et pead Popsile müüma, aga sa kingid need närused, pennid, mis nad sulle pakuvad, need viskad neile kurku tagasi. Sa oled Mikko Märdi peremees ja võid oma maaga teha, mida taha. Tulgu nad siis keelama. Ma Eeell ma jõmmkärakas topsi seadus upakile. Jaa, Pops, Jüril, nöök, ninal, kurrat, siis eluaeg on mul sahin tuledest välja, keda kuidagi ei tule küla, naerab Miku Märdi kardab küla. Kõik ütleksid vana Jooramon ogaraks läinud täie aruga ometi ükski peremees Popsile kingi. Kui riiklikult mõelda. Kas riik üksi, inimene saab ise ka elada, ogaraks läinud, kas seal lollusest kingid sa kingid selgest arukuses, kes mu sisse näe, tegid targad sotsid seaduse ja mõtlesid, nüüd on peremees pikali, aga vaata, kui minu nõu kuulad, siis on jälle mats maoli maas ja sakk sadulaga seljas, nagu see õige ilmakord ongi. Osa asjal olgu oma nägu, kuidas sa lähed päise päeva ajal ja pillud oma vara, ei saa ju asja ees teist taga minna ja öelda, et siin ma nüüd Jürigi olen. Siin on saun ja siin need maad ole nüüd meheks ja võtta vastu. Ta, kurat viimaks arvab, et ma olen hea inimene. Kuidas sa tahad? No iseasi, kui läheks teisega vastamisi või nii, et viskaks talle südametäiega selle popsi koha vastu vahtimist, imelik mees, sa oled ja mis sa muretsed, käsi? Solon, sulane, tõsta ainult haamer, küll minaalasi alla. Tõukan. Tohoo kurat, kus sa oled ju oma iga natukese pärast kohe jumala juurde jooksma. Jaak võtab rinnataskust sigari ja pistab Juhanile pihku. Tõuka see toru näkku. Tänan, peremees. Kohe suur põllumehe suits. Kindral torkas tasku, kui viimati linnas käisin meil teisi parteis, on neid sigareid või kindraleid loll siis kindraleid.