Tere õhtust. Kesksaates kuuleme täna näitlejatungi hiljutise juubilari ela tammuli teatritee konnanud pikk. Viis aastat tagasi Elo tanuli eelmise juubelisünnipäeva aegu salvestas Härmo Saarm helilindile Elo Tamul mälestused. Kuulakem neid jälle, need on huvitavad ja õpetlikud. Üks leebe jaanuaripäev oli see, kui ma Tartus alalist autode mürinat põdeva Riia maantee ääres asuva maja ühele korteri uksele koputasin. Kõigepealt sain häälest aru, et olen õiges kohas. Mõistuse masin, võrdles raadiomaja kuuldemängude arhiivist tuttavat häält sellega, mida nüüd kuulsin. Sest mis parata, ligi 30 aastakümmet lahutavad meid tema lavaelu ja minu teatri vaatamine ei lange kokku. Pealegi olen tallinlane, kes Vanemuise näitlejat kõigepealt ikka ainult grimmis ja kostüümis näeb. Aga hääl, see kõlav, soe ja selge hääl on ikka samasugune, mis aastaid tagasi lindile jäi. Oma 75. sünnipäeval, 21. jaanuari õhtul astus Elo Tamul jällegi lavale veikaid Oskar Lutsu tagahoovis. Kaarel Irdi-lavastus, mille vanemuislased kunagise peanäitejuhi mälestuseks uuesti lavale tõid. Kui vaadata vanade etenduste kavasid sirvida ajalehtede väljalõikeid siis paneb kõigepealt hämmastama see tohutu hulk rolle mida üks inimene on oma teatritee jooksul suutnud mängida. Rohkem kui 150 nii sõna kui muusikateatris ja isegi balletis. Aga alustame algusest. Kus nimi on pärit Elo? Ta on mul võetud lihtsalt algul minu sünninimi oli, praegusel ajal ma mõtlesin, et see oli üks väga ilus näitleja nimi Elizabeth lõpmata ilus nimi, aga tol ajal oli siis kuse eestistamine oli ja kõik siis mõtlesin, mis ei ole ikka ilus nimi, Pütsini Elo. Ja tammuli võtsin siis oma Võru Järve järgi. Ma olen Võrus sündinud, kasvanud, koolis käinud ja ja seal Kandle teatri sound'i, siis mõtlesin. Mina olen oma elus kogu aeg heiti mängu juhuslikult sattunud tegema ega minul ei ole niisugust, vaat nüüd see oli minu ideaalsedama, unistasin hirmsast ja hirmsasti tahtsin, ei see oli kõik nii teiste tõugata ja tõmmata. Koolis laulsin ikka natukene kooli koolipidudel ikka ühed ja teised laulavad natukene ja, ja isegi näitemängu tegime nagu koolipeol tavaliselt ikka. Aga pärast keskkooli lõpetamist siis need Kandle teatritegelased hakkasid nagu mind sinna väärega maikad tulega. No see oli niisugune isetegevuslik, ainult näiti juht ja kunstnikud ja need olid palgalised ja orkester seal see sõjaväeorkester või selle Eduard Tamme juhatuses oli kuulus mees vanasti selle, selle juhatuse siis seal mängiti ooperit ja Eero Pärgmäe oli siis näitejuht seal ja ja nii ta hakkas muidugi ikka primadonna osadega hakkas pähe lüüa ikka väga toredalt. Et peaks, siis olid ikka väga tähtis ja oligi niisugune tunne, kui ma kandlast ära tulin, mõtlesin, no ega mul midagi enam õppida ei ole, et see on juba see asi on selge, nüüd kõik seepärast ikka väikses linnas oled sa primadonna, on ikka suur asi. Noh, see on kõik nii naljaga. No ja niiviisi siis kasingi nukrus, ma ei mäletagi enam, mis ühe naise nimi oli, kelle juurde mündiga aeti, kahed õppi, natukene lahulu, Kahaga Sist tulp palju midagi välja ja siis seal Maaritsuti, mis me kõik mängisime seal ja siis oli siin Tartus, Vanemuises oli juba see uus valitsus siis kus tuligi kuuli ja luuoja ja tuubiinia. Simm oli varem küll juba minu sees tukis, vaid läks siis mööda ja Nemad hakkasid otsima endale kah jällegi näitlejaid ja lauljaid ja nagu ikka provintsides otsitakse siis huuli käis seal vaatamas kahja Osfalt klipp oli siis siin Vanemuises see esimene t noort ema käis ükskord minuga mängimas, seal partneriks oli ja noh, siis nagu, nägid natukene ja noor inimene kah ja mis seal. Ja, ja siis kooli 35. aastal siis huuli tuli ja ütlesid, tule proovima siia ka. Noh, aga meil muidugi olid Vanemuises, ega siis niisama ei saanud, et kargad sisse, kuigi uuli oli näinud mind laval ka ikka suured katsed olid, vot siis oli ju teater ikka seltsi alluvusega selts, issi, kõik nagu määrasse Vanemuise ja jahiVanemuise selts ja see oli siis õige vana maja, mis oli ainult niisugune kontsertsaal. Nii et ega seal ei olnud tõusvat pindvaid seal testis, noh, pidusid ja kõik ja teatrid ka ja, ja siis oligi see saal suur, saal oli tühi ja seal siis oli kõik žürii liikmed seal ja, ja kõik need, kes katsetele tulid ümber ja Sabiiditsisti sinna keset saali minema ja kõike tegema, mis sealt nõuti. See oli jube hirmu, sigade Surbel oli ka siis meili Urbel käskis tantsida, mina kategooriliselt keeldusin, et ei mina selle tantsuga hakkama ei saa ja oh, see oli kõik, nii et niisugused katsed aga läks ikka läbi ja esimene katse oli siis esimene katse oli kõigepealt pidid lugema. Aluoja andis, ma ei mäleta enam, mis asi see oli roosat lugema, siis pidid luulet lugema, loomul pääs, midagi luulet ei olnud, aga lugesin ja siis oli muidugi häält prooviti ja laulda kästi ja no mis oli mõni tuttav, nisugune laulukene, see Tubin saatis siis ja, ja siis Urbel muidugi tahtis tantsida ja siis veel oli Puksuma mäletan see, kes meil vanasti oli siin raamatukogu juhataja või ülikooli raamatukogus see kunstikaart siis näidati, mulle öeldi, et vot, seleta nüüd ära, mis siin juhtub. Ja see oli kaks ilmus pärast, mul oli nii häbi, mis lolli juttu, ajasin provintsist tuld ärritatud käia, ma ei oskand seal midagi tarka rääkida ka, nii, igatahes piinlik oli pärast küll, aga noh, see läks ikka läbi nii. Ja siis saingi koori kohustustega just koori tulin Vanemuisesse. Aga noh, nii nagu ikka, kasutati ka kohe sõnalavastus. Esimene sõnalavastus oli Vilmeeringulisis, lavastaja, siin oli tütarlaps tänaval, seal ma mängisin ühte niisugust lõbunaist. Ja, aga noh, ikka suur teatri ja hoopis teistmoodi asi, kui seal provintsis oli. Igatahes väga-väga-väga halb oli neid proovi teha, kui meeringuine märkuse digipärast kuulsin, teised rääkisid, mina hakkasin nutma, mõtlesin, et noh, sellega ei saa üldse töötada, nagu sa talle midagi ütled, tahab kohe nutma jälle. Vaata nii. No niivõrd loll olid seal ja noh, aga ikka kuidagimoodi tulid hooga välja ja ja siis oli tooni kroon, oli meil primadonna, uulise laulis ka, tegi osasid ja, ja tuunikroonil järsku hääl läks ära ja Melody repertuaaris just veenus siidi pärit Nuhja kuuli siis ütles, et noh, katsetame sinuga. Ja niiviisi ta panigi Miinsenoveenus siidi laulma ja nii ma sain kohe jälle primadonna osa. Nii see asi algas siis, aga muidugi ma tegin kooris kaasa kogu aeg ikka kõik need ooperid, suured ooperit ikka, tegin kõik kooris kaasa, aga noh, aegamööda niiviisi juba lukku hakkasin silma jääma. Siis nii ta läks edasi. Ma olen eluaeg, ega mina ise nagu ei oskand midagi, nii palju. Seal luua monopea taganäitejuhi abi olema, mina hirmsasti vajakse tahakski, aga kui ka seepärast, ega mul ei ole ju mingeid teadmisi, ainult see, mis elu ja praktika see on, ega ei ole, juhid siin Tartus muusikakoolis hakkasid siis käima natuke siis Jõksi juures õppisin ka laulu mõni aastaga, noh siis nagu ikka noorel inimesel tulid jälle need perekonna kuradi asja tähele ja jälle jäätise pooleli. Töö tuli ka ikka küllaldaselt ja nii ta läks, asi. Nii, et suurt haridust mul ei ole, mingil alal ei lavaliselt, ei hääleliselt, tõi aga ära ära tuli täita kõik osad. Pärast sõda, siis oli mul jah, ikka kohe päris palju tööd, ma ei ja kui ei, tuletage, ei meeldi, mul on seal kuskil üleval küll kirjutatud, aga noh, siis oli vilets aeg oli seal väikeses majas hakkasime tegema ise kõiki ehitasime ja tegime ja sättisime seda teatrit, noh siis oli juba vana hirmus eesotsas, tema oli hirmus energiline ja sahk tuli siis ja need siis lõid nagu jalad alla ja ja vana hirmus hirmsasti võitles selle teatri eest, see oli tema elu ja hingse Vanemuine ja ja nii ta siis läks edasi ja muidugi rasked ajad olid need nagu ikka pärast sõda. Kõiki kõiki sai nähtud seal, vaatasin, kui mängisime mõnda huuperitki ja Ring reisudel mängisime ooperit, nisukesed, väiksed rahvamajad, noh, ei olnud sul pesta seal kuskil ei olnud midagi. Aga kõik sai ära tehtud, ega siis ei olnud moelset rahvas käis autodega maal juba oli vaesusega, siis ju ka ei olnud bussi, nad tulevad linnateatrit vaatama nagu nüüd kus on kõik nii, saavad nagu ikka päris pidul käia, aga siis käisime kõik väiksed punkrist läbi. Ja nii ta on ja muidugi kõik veel need bussid, mis need ei töötanud kunagi küll palju, olime tee peal ja külmetasime ja jällegi kus saime jälle edasi, tõukasime vast bussi ja siis läks ta omal jõul jälle nii. Nii et need niisugused raskused olid, aga muidu tööd tahtsime kõik teha hirmsasti, kõik olime noored ja kõik see asi oli huvitav. Ega siis ei kaebanud nii palju nende nende raskustega kõigist sai nagu üle. Siis oligi mul ka hirmus palju tööd, just et igal alal, see tegi selle asja keeruliseks. Küll sõnalavastused, juhu. Aga kas kas oskad iseloomustada neid perioode näiteks 35.-st kuni pöördeliste sündmusteni 40, eks ole, milline repertuaar siis oli siis okupatsiooniaegne repertuaari lõpuks siis pärastsõjaaegne relv oli vist vahe küll? Noh, eks seal ikka oli, vahel ma ei saa ütelda kodanlikul ajal, siis kui see alu Heali peanäitejuht ja ja kõik Tubin ja siis olid ikka väga sügavad tõsised asjad repertuaaris. Niisuguse kerge kerge joone peale ei mindud siis. Ja, ja väga noh, rahvas eriti palju just ei käinud, aga selts ka toetas. Me ainult see oli mure, iga kevade. Me pidime käima direktori juures kõik uut lepingut tegemas kellega tihti kellega ei tehtud, see mure oli, vaata see iseendast ka õhutas ja tööle. Ega sa ei saa, kui sa mitte midagi ei tee ja ja võib-olla kevade ei tehtagi sinuga lepingut ja sa oled tööst ilma. Nii et see mure oli iga kevadel väga palju mõjutas muidugi ka seltsi juhatusse pärast seltsi juhatuse mehed yks need vaatasid ju ka nagu ikka Igalühel omad sümpaatiad ja antipaatiad ja noh, need kah mõjutasid ikka. Aga nii, et see aeg oli oliivi päris tore just sellepärast, et seal oli väga-väga niisugused sügavad ja tõsised asjad. Siis kui pööre tuli, siis hakkas juba nagu ideoloogiliselt nagu teistlaadi tükke tulema sinna sisse ja mis olid meile algul võõrad muidugi. Aga klassikat mängiti seal, kork siit või midagi, need olid ikka nagu meile arusaadavad väga. Need olid väga. Ma mäletan, korkiski, Me mängisime hiirtega vastamisi just väikekodanlastele ja siis Polutšovicia ja nii edasi. Need olid noh, niisugused väga noh, nagu aru saada, otsest korki on ju väga niisugune lihtne. Et temal ei ole niisugust maailmale keerulisi seal, mida ei oska lahti mõtestada, aga aga see väike kodanlased näiteks jah, Polutšovici muidugi ta oli teistmoodi lavastatud kui praegune õppulat juht, mis meil oli viimatise Tooming, aga aga jällegi Virgia ird lavastas, kas ja ja siis noh, siis oli ka luua ja ikka pea näiteks tirdoli komissar siis algul kui ta tuli sinna majja, siis ta oli ka kooripoiss. Aga noh, siis ta tuli 39. vist nii, et ta tuli enne seda pööret. Siis ta sai komissariks, aga, aga ta väga hindas Alujad meie talu ja oli ikkagi nii seal ka väga mõõtuandev, sellist ühiselu. Tubin oli väga tugev muusikalavastustes, jällegi kõik ooperid ikka võeti ja. Nonii, et muidugi, esimene tükk ma mäletan, mis mul oli, oli laevastiku hukk. No see on ju niisugune revolutsiooniline tüüp. Kas ta oli komissar või mis pagan ta üks naine seal ainult ongi osaline? Nime ei ole enam meeleski oksakihid ja vahepeal oli, mis ta oli, ja siis seal oli ju revolvrit vaja lasteaiapüha taevas, see oli sõjariistu üldse, kardan hirmsasti. Ja siis alati, kui teatsu laskmine tuli, siis ma juba teise käega hoidsin kuidagimoodi kõrva kinni, tema ise ei kuule seda pauku, muidu käsi värises, nii et hoidku kõik need olid niisugused võõrad asjad, mida senini nagu ei olnud sellega kuku puht. Kuidas näiteseltskond asjasse suhtus? Noh, eks seal liigat moodi igat moodi suhtumisi oli osa nagu kadus juba ära teatrist siis aga osa ikka jäi ja noh, ei olnud vigagi. Muidugi, mis väga need üksvahe olid ju väga tulid need hirmsad positiivsed tegelased ja teis nagu must ja valge oli kogu aeg ikka üks oli täitsa must ja teine oli täitsa valge. Vaat need lõid vasta vahest kohe mul endal tuli väga palju mängida ka neid positiivseid igasugupart, orgia, asju ja vaata siis noh see jutt on nagu noh, mõtlen. Ja, ja, ja ta nagu läheb kõik nagu kõikjal ühe plaaniga need asjad siis sealjuures, kui mõni negatiivne osa tuli, see oli lihtsalt lust mängida. Mäletan selles Ljubov Jarooaajas, seal oli mul üks esimest hunt ka osa, kes tahtis Euroopasse minna kogu aeg. Noh, see oli nii, Fafa osad, kahelustiga sai mängitud. Oskar, kas ei tähenda? Noh, ja siis, kui tuli juba saksa aeg. No see oli meil teatris jällegi üks isemoodi aeg siis käis väga palju huvitav, sakslased, hirmus palju käisid teatris jussi, kõrgem seltskond nagu ütelda, need suured suuremad ülemused ja need nõudsid ainult ikka ooperit, operetti ikka, niisugust kerget asja. Noh, sõjaaeg, kasv oli arusaadav, aga, aga nii, et siis oli noh, nisukene operettide hooaeg rohkev eksis, tehti niisugusi, aga saalid olid alati täis ja nad olid väga huvitatud näitlejatest ja eriti tantsijatest olid väga huvid tatud. Kriminaalsete eesti keeles või saksa, eesti keeles ikka eesti keeles kõik. Seal mul oli ju ka ja see lõbusat leske mängisin ja no välja nägime, seal ka polnud just viga noorena ja pärast näitan teile mõnda pilti, Systi usute kah, et ega ma nii vana ei ole olnud kogu nii koole. Ja no siis, aga meil ju vaheline aeg oli, jumal hoidku, ega ei olnud ju midagi süüa, riideid ei saanud kusagil, seepärast minul midagi vahetada ei olnud, siis oli ju, käis kõik maarahvaga natuuras annaks talle midagi muud, siis sa saad toituda ja noh, seda ei olnud. Ja noh, siis käisin kani viletsalt riides, ühed suured vildid olid jalas ja ja niisugune sõdurisinelis värvitud mantel oli seljas ja ja mani mäletad. See oli grimeerija seal ja ütles, et nende majas elasid suured kõrged ohvitserid, mis nad olid, ma ei teagi, mis nende nimed kõik olid, küsisid, näidake ometi meile ükskord, missugune see lõbusliskun. Et laval ta oli, noh, niisugune sarmikas ja kõik väga meeldis ja ja kui ma ükskord tulin nagu vana tuustik sinna. Sest nad olid nii ära ehmatanud, et issand jumal ja see mängib lõbusat leske. Nii vanad vildid jalas, igavene Trustik mantli seljas ja aga no aeg oli niisugune, nii et seal ei saanud sugugi lava ja elu võtta, et sa oled nii ühesugune, et laval olid sa ikka, mis sa seal pidid olema aega? Eraelus olid sa nii, nii, kui sul võimaldas rahakoti üldse olukord noh, nii saksa aeg läks, siis põgenesime muidugi kõik teatriga, kõik, kui palju me oleme rännanud ringi, kõik selle noh, ikka utsitatiitika, mingi põgenegi ja siis te jääte kõik alles sai kõik see Eestimaa läbi käidud ja siis ükskord tagasi tulime, siis hakkasime uuesti jälle teatrit tegema. Noh, see oligi sisse väga vaene aeg kah, kui nii võtta, aga aga noorus sai kõigest üle ja ta sai kõike tehtud. Vahest saime isegi 25 rubla viisi palka, nii et me ei saanud palkagi korralikult kätte, aga aga iga töö jäänud tegemata ja niisugust moodi nagu nüüd natuke hääl on, ära jäetakse etenduse ära, seda siis ei olnud üldse, ei saanudki mõtelda seda siia ära. See oli kohe nii võimatu, ma mäletan isegi aidas tegin amnerist. Seal väikeses majas oli, oli noh, ei olnud tagaruum üldse dekoratsioonide jaoks kõik õues ja siis toodikuse palvest seen oli, allun seal vangi vain Haida ja see on Madsel alla vangikambris ja hammeris palvetab, seal üleval toodi väljast täitsa jäätanud Need, põrandad toodi sisse ja seal jää pääl pidid sa olema palvetama ilmatu aeg, nii kaua, kui see vaatus lõppes ja vaata see kõik nagu midagi ei oskanud ütelda, oli halb küll pahandad Fay, ära pahanda, aga teist võimalust ei olnud, Sa pidid mängima ja niisama, kui palju oli, elekter, läks ära ja läksid sa värvitult koju siis teepotiga, vett sa kuidagi saad enda puhtaks pesta sellest värvist kõik, noh, niisugused raskused olid. Aga eks see noorus aitas kõigest üle saada ja niida. Nii ta läks edasi ja nii sai mängitud, aga see oli väga tore kõigil kindlasti Nad said kõik tööd teha. Nüüd ma ise vaatan tagantjärgi mõtlen, et kuigi see oli raske aeg, aga see oli siiski minu elus õnnelik aegsetest, ma sain väga palju teha laval igasuguseid osasid, küll häid halbu ja laulda ja, ja kõike teha. Aga nüüd ma vaatan, päris kurvastusega tulevad kõik haritud näitlejad, neil on kõiksugu diplomid taskus ja ja nad saavad üks või kaks osa, ainult saavad mängida ja rohkem ei ole, ei ole, repertuaari, niisugust ei saagi mängida ja nad ei saagi, nad ei saagi nagu areneda, siis saad, ega ainult töö arendab. Ega muidu ei saa mitte midagi, ega ma kodus näiteks lauljatel on eriti kurb see asi iga ta kodus, ta võib harjutada, kui palju tahab, aga kui ta ikka ei laula ja seal kollektiivis ei ole partnerid, ei ole nii. Ta ei arene edasi, ta jääb sööti ja nii on draamanäitleja täpselt niisama. Ega see ka ei saa midagi, sa kodus võid mõtelda kõik maailma osalt läbi, aga aga kui sa ikka laval ei, ei saa praktiliselt seda teostada, siis. Siis jäädki nii. Iiansi lugu. Kas lavastajaks teatri juhiks jälle hirv? Jah, ikka pärast sõda oli jällegi ikka ja tema olin iga oma surmani oli ju tema ikka jah, no ma vahepeal vist üks ja üks periood, kui tema jällegi asumisele saadeti, nagu ta ise ütles. Vaat siis oli ka jällegi üks niisugune. Laosson oli sisse ihasia mees vist, kes teda ära ajas, ma küll ei või täpselt öelda, aga mul on niisugune tunne seepärast, et siis oli nagu väga tema vastu ja siis ta läks Pärnusse. Muidugi ka tase ei saa nimetada asumist, aga aga no vähemalt meie teatrist läks ta siis ära ja siis tuli üks Poljakov Moskvast kuski, määratakse venelane täiesti umbkeelne, kellega missis kah pidime ikka tegema tõlgi kaudu ja ikka saia. Too Tõivas oskas ta ka seda tööd. Noh, ikka natuke oskas ikka, aga noh, muidugi venepärasest huvitav. Vaata meie nagu ei olnud harjunud sellega, Mei nagu ird oli nagu teistlaadi, aga temal noh, temal pidid need tunded olema palju suuremat ja kõik seestid ja kõik need asjad, aga, aga nii palju ma pean ütlema, tema ajal sain mina teeneliseks ja sain mina Stalini preemia, kui nii-ütelda toob. Vot nüüd on ta riiklik preemia see unustamatut 1919, sellega nii, et tema ikka nii palju, noh, kas siis seal jälle tutvused lugesid, vot seda mina muidugi ei tea, või oli seal nii nagu oli, nagu räägiti vahest et neid preemiaid anti ka? Igale vabariigile oli norm ette nähtud. Nii võib-olla ka niiviisi, et nüüd oli järjekord parasjagu Vanemuise käes ja no mis sa siis siis bändis, et see oli niisugune suurem lavastus ja nii et seda tagapõhja muidugi ma täpselt ei tea. Aga nii ta oli, et tema ajal ma sain jah, niisukese tunnustuse siis, nii. Aga muidu jah, siis Hirdjale tagasi tuli siis, siis me käis lavastamas ja Moskvast väga palju neid ooperit ja sõnalavastusi ja kõik venelased käisid lavastamast. Siis viiner lavastas meil ka veel seda padaemandat, seda ma olen mitmes lavastuses laulnud seda krahvinnat. Ja üks hull ettevõtmine oli meil siis nõuti järsku, et me peame ka vene keeles ühe ooperi välja tooma ja pühajoad seda padaemandat. Käisime kõik ainult õnneks tenor toodi Tallinnast, kes oskas vene keelt, ma ei mäleta enam tema nime, mis ta oli. Aga meie kõik õppisime siis, kus mina vene keelt üldse ei oska Slazzin kõigi eesti tähtedega ära kirjutada kõik selle laulu, mis pidin laulma, see oli, mis oli ja siis selle tuupisin pähe noh, et hääldamine oli enam-vähem korralik, lossis sai ära ja liisa osa ikka väga suur osa ja Danny Lindase kes kõik mehaaniliselt pidi pähe õppima ja kas me aru saime, sellest kõigest ei saanud seibud, aga meie esitasime vene keeles selle ooperi. Nii et see oli hull ettevõtmine, külmast kohast, publikut oli noh, oligi eriti no Padaemand iseendast on ju väga huvitav ooper ja nii väga, väga raske ooper, kui võtta nii väga, väga ikka siukene süng, sünge sisuga kui nii-ütelda. Aga ikka käis rahvast, aga mitte nii eriti tungil. Kuidas tollal etendust ost võeti? Olenes etendusest ka mõnda ametlike ringkondade, ah niiviisi? Noh, ei no meil olid ikka suured kunstinõukogu ja suured vastuvõtjad olid Tallinnast alati, kes kontrolli vastu võtsid ja ja mõni kukkus läbi ka, ma mäletan, üks raudsepa tükk seda ei lastud lavale. Ma ei mäletagi, mis ta nimi oli, igatahes toda ei ole mängitud enam ja nii, et me tegime kontrollinide ära, siis keelati ära ja siis on meil keelatud veel üks ooperit, tulis sinine mask või midagi niisugust oli, mina seal kaasa ei teinud, aga aga todame, mängisime juba paar korda, siis keelati seega ära. Nii et ikka üksikuid juhtumeid oli, kus keelati ära need tükid. Aga noh, juba valiku ajal juba Jürd juba teadis ikka, mida ta enam-vähem valib. Ja et mis tekitamiseks kest poleemikat, noh, ja siis siis need läksid ikka enam ja tema ja katsu sa temale vastu rääkida. Ega need ülemused kah ikka enam-vähem arvestasid Irdi Kasedast, tema suuvärk oli nii kehv, et sa ei saanudki seal nii väga. Väga, nii et tema oskas nagu selle ära seletada, seda, mis seal on, hääled ja mispärast tulisid, kui võtta ja veenas nad. Nii et nad jäid vaikseks. Niiviisi õliseks. Hiljem, kui noored mehed Hermaküla Jaan Toominga hakkasid tegema, siis oli Birdil väga palju ära kaitsmist, eks ole. Oli küll, oli küll jaa, jah, aga tema oli selles mõttes tore, tema siiski tahtis neid noori aidata. Et temal kuigi talle endale see istunud absoluutselt, ega meile kihistunud vanadele näitlejatele Hermaküla ja Toominga, mis nad seal tegid, algul see oli niivõrd võõras meile. Aga, aga vanamees oli jälle niisugune, et las nad proovivad, las nad proovivad ja noorsoole jälle meeldisid need asjad, vaata tali nagu teine aastakäik tuli siis või nii nagu mingisugune kus tuli ja nii, et tema tema nende eest võitles väga, nii et tema ei ole tõesti, et Hermaküla ja Tooming on ikka saanud vana hirmsa ajal teha küllalt neid asju ka. Nii et nad on ikka seal selle alguse saanud. Jaa, toredasti ta suhtus nendesse, kuigi tema ega tema ei neid niisugusi eraelus näiteks nisukesi pooseisid niisugusi, viguritegija, idioot, neid ta ei salli, tema tahtis ikkagi inimene, ole ikka normaalne, ole reaalne ja kõike, ta tahtis ikka nagu eluga seostada. Et noh, et oleks ikka nagu realistlik, see lavade kiosk. Mis on see jõud, mis teatri juures inimest hoiab? Ma mõtlen näitlejat. Ma ei oskagi seda seletada. Kuigi sa näed kõiki vigu ja, ja tegelikult on ta väga raske kunst kui võtta niiviisi selles mõttes, et noh, näiteks kirjandus, see näed ja kõik järgnevad põlved võivad kõik nautida seda niisamamaaliit ja kõiksugu skul, puurid ja asjad ja nad võivad kogu aeg parandada teda, enne kui ta ükskord valmis saab, aga näitleja läheb lavale ja sa ei saa enam midagi parandada, kui sul läheb etendus untsu, läheb untsu, mitte midagi ei ole teha, teinekord läheb paremini arvata, võib-olla see niisugune loominguline või niisugune ta improviseerimine kah, kas õlu hoiab näitlejaid kinni või? Vot see ongi näitlejal üks imelik asi, näiteks mina ei ole igatsenud kunagine näitlejaks saada, aga nüüd olen ma üle 50 aasta olnud ja need ikka veel ei raatsi ära minna. Aga ma ei tea, kas on ka selle tööharjumus või seal ikka mingi võlu on, aga seda ei oska nagu seletada, mis on seal väga palju. Õpid tundma kõik hõik suguelu nüansse, vaata iga iga lavastusi, iga tükk on ju omalaadne. Ja igaühest sa leiad ikka midagi uut jälle ja ja mis sind huvitab seal ja jääks, mida sa näed seal, et vaata, kui tore see on või nii teinekord noh, nagu ellu saati kaasa võtta, midagi hääd säält. Kas ma ei oska ütelda misse muusel, võib-olla ta on üks niisugune asi? Jah, et kui sa sinna saad, tood juba avada, siis sa sellest lahti ei saa. Sest palgad on ju väga väiksed, algaja ei hoia, palk ei hoia seal kinni ja kuulsus ei hoia kinni, sellepärast et see kuus on ju väga muutuv. Ühe juures sa võid minna nii kuulsaks ja muidugi ma seda alati mõtlen, et jumal hoidku, et need noored, kes tulevad teatrisse, et nad mitte ei hakka oma tööd tegema tugede najal, et näiteks etapp selle ülemuse selja taha oma poenetsee aitab. PiTwaini pärast on kukkumine väga valus. Sellepärast kui kaob tugi ära, siis sa ei ole ju mitte midagi. Nii et sa pead ikka omal jõul läbi pressima ja vaata, see, see on muidugi raske, aga see on siis pärast selle niisugune hea tunne. Vaata, ma olen siiski seda ise saavutanud, et seda ei ole mitte mind aitab muidugi omad sümpaatiad on alati olnud, see on selge, kohe ühele näiti juhile meeldib see näitleja rohkem teisele teine ja ta katsub sellele nagu rohkem anda, aga sellele ei tohi hakata tuginema. Siis on untsus seas. Kas te olete tunnetanud esimestest räppliikidest alates, et see etendus täna läheb hästi aga mõni teine kord näiteks ei lähe hästi? Ooperis, esimeste repliikide järel? Ei, vaata, kui on suur osa, siis esimeste järgi ei saa päris otsustada, sellepärast et see annab ennast parandada, otsekohe. Sa saad mõnest teisest stseenist minna jälle selle sisse. Et nagu see esimene kaob ära, aga väikeste osadega see on palju raskem juba mängida. Osa näitlejaid ongi, kes oskab täikesi osasid väga hästi teha otsekohe lööma selle õige õige noodi peale ja siis, et kas see on niivõrd väike näiteks mõni stseenikene ainult ja kui sa siis viltu lehed sisult läbi suure osaga annab siiski parandada, päris nii ei olegi ikatsult, terve etendus läheb kohe nii viltu, too ikka mõni stseen on, kus sa saad jalad alla jälle ja siis saad jällegi kätte selle otsa, et siis no muidugi väga palju häirivat on ka, oleneb, kõikus sul oma meeleolu on ja kuidas sa, mis sul on eraelus, kuigi Stanislavski ütleb, et eraelu tuleb Ta kohe ukse taha, aga paratamatult ma olen ju inimene, ma ei saa teda, ei jäta niivõrd lülitada endast välja, et ma nüüd ainult mõtlen selle osa peale ja nii ma ei usu, et ükski saab olla seda või äkki ta küll, et oh, ma olin nüüd nii selle osa sees juba, nii kui ma teatrisse läksin, igav lõpuni, tuhkagi, ikka seal üks ja teine asi tuleb, mis sind häirib või, või mis sind viib natukene osast välja või midagi ikka seal võib, aga niiviisi. Ma ei tea, kas võib-olla mõni üksik inimene on tõesti, aga mina oma ümber nagu ei ole seda näinud, et sa jäägitult seepärast, et näitlejal on alatasa üks siin kuskil kukla taga on üks niisugune kontroll, mis sind kontrollib kogu aeg. Nii et ei saa niiviisi, et ma siis ma võiksin ju kedagi ära tappa laval täitsa, kui mul on niisugune stseen, kui ma olen niivõrd selle osa sees ja jumal teab, mis ma võin teha. Nonii, ei saa ikka seal ikka on üks mingi kontroll peab olema ja ja midagi niisugust. Et sa nüüd täiesti unustad, kõik, räägitakse vanasti, ma ei, ma olen ainult ühes osas seda Liina Reimanni näinud, tema oli niisugune hirmus impulsiivne, hirmus tugeva niisuguse tundeeluga tema käes tõesti, et vaata otsa võid surma saada, kui tema sinuga pasta mängib, et ta oli tugev naine, suur naine ja kui tema läheb lavale ei räägiti küll, et ei tea siis kus muidugi, aga keegi ei olnud veel surnud küll. Tehke eladki. Väga noh, temal oli see tundemaailm elamus, tuge ja väga, väga tugevalt võttiski. Kas te oma rollide tegemisel olete võtnud elust ka eeskuju mõnest konkreetsest isikust või situatsiooni? Selles ei ole, vaata, mina ei oska nagu võta seda seepärast, et vaata, mõnel on niisugune naha kokeerimise anne või niisugune laad, kohe ta näeb vot selle karakteri ja ma võtan kohe selle endale, panen sisse sellesse tüüp või noh, nisuke tüübi otsimine, aga mina ei ole seda, oskad nagu. No ma olen näinud küll, jah, ise mõtlen, et vaat see oli võib-olla jah samasugune samasuguse karakteriga või rääkis ka samuti nagu see osa, mis mina teen, aga, aga ma ei ole seda, võtad. Kas teil tekib mingi kujutluspilt, et näete, see inimene tuleb praegu uksest sisse, see tähendab, teie roll avab ukselingi niimoodi tõstab seda asja niimoodi. Vaata, mina ei vaata seda, mina, mina. Teadmata, või ma ei oska nagu ütelda, ma ei saa fikseerida, ära vaata, mõni töötab tõesti mõni näitlejana täpselt, et vaata, selline näitleja on täpselt niisugune kõnnak, selle näitleja on täpselt niisugune või sellel osal, tähendab, on täpselt niisugune liigutus ja kõik enam-vähem. Karakter peab olema, aga ma täpselt fikseerinud seda kunagi. Ma just täpselt nüüd niiviisi tee, mina rohkem ikka tunde järgi. Vaat see on muidugi, sellega võib vahest väga viltu minna, aga aga mina nii tehniliselt ei oska nagu seda väljastada. Kas sellest sõltub ka teie rollilahendused? Näitleja isiksus on teile näiteks anti paatne või, või sümpaatne. Kas saab mängida sellise näitlejaga partneriga, kes on? Antipovile mina ütlen, et saab küll, mina mäletan Võrus, see oli siis mu algaastatel operetis see armastaja, kes, kellega mul kogu aeg oli armastusstseenid, see oli mul niivõrd inimene, et ma ei võinud teda eraelus, ma olin nii, temaga olin raksus alatasa ja laval ma mängisin armastajat, mängisin päris normaalselt, nii et on võimalik küll mängida. Aga muidugi, kui ta on natuke kavatsen, tähendab temal mingisuguseid niisugusi, erilisi anti pahadseid. Noh, kas seal on rääkimise juures midagi või, või mingid võtted tal või? Ma usun, et saab küll see seal ikka nagu nagu arreteesis õhkkonnas. Aga muidugi seda, seda minu elus jällegi ei ole tekkinud. Ma vastasmängijaga peaksin temasse armuma või temaga noh, eraelus siis, et vaata ta niivõrd paatne laval, et, et ma, aga muidugi neid juhuseid on väga palju, aga minu elus seda ei ole olnud, mul on ikka teised olnud sümpaatsemad, kui see, kellega parasjagu vastas mänginud. Nii et see on väga nii rahva hulgas levinud, loonud, armastavad laual ja jah, ja ei ole, see ei ole sugu, see lavaarmastus, see on hoopis midagi muud seal üks niisugune tehniline asi või mina, ma ei oska ütelda midagi, see on noh, eksnäitleja on ju ka, see on ju tema töö ja ta peab oma tööd hästi tegema. Peaks usutav olema, eks ole. Nii et tema saab seda ära petta küll. Et ma tõeliselt, mul ei ole tema vastu mitte midagi, aga välja paistab, et vaat nüüd nad on armunud. No see oleneb muidugi kõigist nendest vaadetest ja nendest kuidas sa lähened oma partnerile, kui muidugi armastus osad on, ma räägin ainult nendesse past, teised osad, need ei ole ju nii-nii kohe, et see paistaks välja. Aga saab seda kõike ära mängida. Minu meelest muidugi, sümpaatsele on parem, kui tal ei ole mingeid erilisi vigu ja kui tal ei ole näiteks küüslaugu haik haisu juures või, või ei ole viinahaisu juures ja siis sa saad temaga väga lähedalt mängida. Aga kui niisugused tulevad ka sinna vahepeale veel vaata siis on niisugune tunne, pöörab ühe kõrvale lihtsalt seljaga mängi. Noh, need on kõik niisugused, mis juhtub ju ka seda juhtub ju ka laval. Kas tunnete päris alguses ära, kui etendus hakkab peale? Täna tuleb hea etendus. Noh, jah, kõikide suhtes ei oska just ütelda, sellepärast ega ma ei saa teisti Niisugusi vinga, Honka asju, mis seal vahepeal võivad tulla, aga enese suhtes võib-olla enam-vähem saab, oleneb kõik sellest sellest enda tundest ja enda meeleolust ja kus sa lähed sinna lavale ja, ja kui, kui rõõmsalt sa seda hakkad tegema. Aga siis siis võid sa nagu olla julge, aga muidugi mõni fopaabid, tule mujalt, mis viib kohe selle teelt kõrvale ja ongi sul seas siis läbi. Näiteks väga palju on tulnud, mina olen hirmus suriitsitaja laval ikka asi võitjad teha ja niiviisi ma sellepärast ma ei usugi neid näitlejaid, kes ütlevad, et ta on niivõrd oma osas sees, mitte tuhkagi ei ole ta niivõrd oma osas sees, tuleb üks niisugune olukord, mis ajab sind lihtsalt naerma, naerma või nutma, aga just kõik, midagi ma tean ükskord ammu-ammu, kas oli kodanlikul ajal või noh, ma olen Mati Unt, üks hirmus naeri ja pärast mõtled, et mis asja seal naerda oli, absoluutselt ei ole midagi. Laval, ta tundub niivõrd naljakana ja tuli seal oli üks tarvis maha lasta. Tal ei läinud revolver lahti ja ta lõi jalaga vastu maad, ütles põmm. No mis sa selle peale teed, hakkab naerma. No ei saa midagi. No see on ju nii koomiline. Ma ei saa siis olla osas sees, kui teine niisukese lolli teeb, aga läks nii ähmi täis, et ta ei oskand reageerida maha pidi laskma, nüüd tegi põmm ja lõi jalaga vastu põrandat. Noh vot niisuguseks on nisukesi tuleb igasuguseid temis, mis võivad sind viia hetkeks välja. Ja muidugi oleneb partnerist kavata partner. Tähendab, partner ei ole ainult mitte see, kellega ma koos mängin. Partner, kui ta tõeline partner, siis see peab andma sulle ja sina pead andma temale. Vaata siis on see, oleneb kõik sellest intonatsioonist ja kõigest sellest vaatest ja neid puudutustest ja nendest, vaata, kui need on kooskõlas, siis tuleb see mäng kah kõik nii hoopis teistmoodi. Kas on juhtunud niimoodi, et et näiteks unustad tekid teksti ära? Oi, jube tunne, see on nii jube tunne, kuigi seal saab seal, oleneb siis jälle sellest vastasmängijast, kes su välja saab aidata. No niivõrd seepärast ise ei oska, järsku siis lööb nii nagu ühe musta lehe sulle ette ja vaat sa enam ei ei tea, mis nüüd edasi läheb, mis juhtub ja siis hakkad kombineerima ja siis kombineerida ka siis teine viib su jällegi sinna õige otsa peale kätte juhuks isad jällegi. Oi, ma olen lauluga niiviisi hullusti täitvad, vanasti olid need valimised siis alatasa brikaadist käisid laulmas ja mul on nii selgelt meeles seal all rahvamajas üks kord ja üks ei mäleta enam, mis klaverimängija igets linna klaverimängija oli ja laulsin ühte romansi. Klaverisaatja algab ilusti pääle, mängib helmega ära ja mul ei tule mitte ühtki sõna meelde. Mitte ükski sõna ei tule meelde ja siis hakkasin luuletama, siis laulan, laulan ja see muudkui saadab ja saabats Tõi teksti mitte midagi olnud, sellest Romazist oma viis oli, aga see muudkui laseb ikka edasi-tagasi, edasi-tagasi ja jumaliku lõppe, selles mõttes, et häbi pärast vaja maal. Seepärast see oli ikka tuntud romanss kiks rahas mõtelda, et misasja, no õnneks seal valimiste saalis noh, seal ei olnud ju nii asjatundjaid. Mutikesed olid ja, ja vanemad inimesed ja kes noh, nii eriti kõik ei ole tundnud kõike seda repertuaari. Aga see saatja ütles, oi, arvaszaekul olid nahk märg, kogu aeg ainult laseb ikka üles-alla-üles-alla, seepärast ma ei teadnud, sõnuid ei viita mitte midagi. Nii et niisugust asja juhtub. Ja aga muidu kui ooperis son, vaat huvitav, seal on niivõrd kindel see muusika ja sa tunned seda niivõrd hästi, aga sõnad võivad ikkagi meelest minna. Mäletan, Ruuda kadunu oli niisugune kombineerija ja mina olen ise ka niisugune olnud, et sul läheb meelest ära, aga siis luuletad ja huvitav kõigile riimi ja kõik on korras. Siis mõtled, et nagu luule, Richard, aga vaata hädaga või ma ei tea, kust tuleb sisse tarkus järsku või mis asi on, aga näed siis pääsed ikkagi välja. Aga muidugi, kui ikka partner päikest sinuga vastas mängib, selle abi on väga-väga vajalik. Igatahes ma noh, muidugi mul oli ju esimene poeg, mul suri. Ja sel ajal me õppisime just vaikset tonni ja aksin jal, laval sureb ka poeg ja see oli mul väga raske teha ja just nii vahetult pärast poja surma olid need proovid, ird oli väga taktitundeline, tema lõpetas poobivast ära, kui ma ei saanud enam edasi laulda ja ükskord laval ikka niivõrd olen naeria suur ja nutt ja suur mõlemat tulevad väga kergelt ja mina ise ei märkadki seda, aga siis repetiitor mul ütles ükskord, et teateid sain laulnudki seal üldse. Selle hälli juures on tal lahul, et ma nii hirmsasti nutsin ja hargel oli siis tore dirigent, tema pani esimese viiuli seda meloodiat mängima, see mängis meloodia ja mina ainult seal selle hälli juures nutsin. Ja üldse ei saanud laulda. Atoneni ei saa eraeluga ikka päris lahutada sellest lavaelust, kui sul on ikka niisugune asi olnud ja laval sa pead tegema nii, et see on väga raske asi, aga nii, et ise ma ei märganudki seda ja pärast ta ütles, et sa üldse ei laulnud Annely tal Lehte Mark misse võis raske olla. Tema ema suri. Ta maeti Tallinnasse ja me saatsime ära ta kodust saatsime, vaatasime ka auto, oleks Tallinna poole minema ja lehte tuli majja ja pidi hakkama laulma. Nii et niisugusi asju on väga raske teha näitlejal. Aga, aga kui sa oled juba selle elukutse valinud, siis sa pead ütlema rahvale, rahvas tuleb saali, tema tahab oma osa saada. Ja sa pead selle tegime ära, kuigi sul võib väga raske olla. Niisugusi asju, palju. Millised rollid teie arvates on teie kõige õnnestunumalt rollid? Tsehh oli ise, ei oska midagi ütelda. Ma ei ole ju niisugune kooliga ja üldse niisugune suur laulja ja puudujäägid, kõik, mis mul laulmises olid need. Ma katsusin mänguliselt ja oma olemisega ära täita, Vaino lihtsalt täiendada niiviisi, sellepärast ma seda praegu imestavad kõik, et mismoodi ma üldse Carmenit suutsin lauda, et see on ju ikka nii vägev laululine osa. Aga noh, nii palju kui minuaegsed inimesed olid päris rahul sellega noh, sellepärast, et ma mänguliselt kuidagi suutsin seda kopterid anda edasi rohkem kui lauluga ja niiviisi nii vista mulle just nagu väga sümpaatseks sai see Carmen. Kuigi ma praegu nüüd vanas eas mõtlen selle Carmeni pääle ja ja kui teda kuuled nüüd mõned teised, siis ma mõtlen, et see on ikkagi. Et mida ma praegu ei tahakski teha, vot niisugune tunne, kui ma oleks võimeline, aga enam ma ei tahaks Carmenit teha, kuigi ta on väga niisugune rahvali Cooper ja väga-väga rahva seas armastatud ooper. Aga siis, kui ma teda tekkinsis, ta mulle väga meeldis ja ma sain sealt väga-väga-väga häid elamusi kõiges selles rõõmsas ja kõiges selles ettekuulutuses stseen, mis oli see kaardidega, kuda pani, see oli no niivõrd noh, ma tegin teda peaaegu poole ilma hääleta Puhul Bar Lando või nii, nagu rääkides, aga see oli niivõrd, et ta mulle endale pakkus naudingut ja see mõjus küllaldaselt rahvale ka. Kui seda laulda niisuguse suure häälega ja suure kooliga, siis ta kaotab selle, et justkui ära, mul on niisugune tunne, muidugi ma võin eksida, sellest praegu kindlasti suured lauljad kuulevad seda asja, mõtlevad, mis jobu jutt toda nüüd ajab. Noh, aga see oli minu arvamine, Smeeldis vägaksin ja meeldis vaiksest tonnist teha nendest ooperitest. Pöörete kui ma noor olin, siis ma tegin neid väga meelsasti ja nad väga meeldisid mulle sellepärast et seal said sa näidata tainast igast ilusast küljest, sul olid ilusad riided seljas ja, ja köiti, sa pidid olema Sharmikas ja kõik sind armastasid ja noh, siis oli väga tore. Aga nüüd muidugi operetti ei paku mulle nagu nisukest nisukest naudingut, nagu siis. Nii et operettide, sest ma ei oska muidugi seal oli väga. Ma olen ju väga palju, kõik see lõbus lesk Silva ja mom mandrikannike ja siiski jah, mootri kannikeses võib-olla eriti seemis uudiväljad, Stigi teine variant oli see, mis ta ümber tekkivat, see istus mulle päris hästi, ma tegin seal Ninooni. Aga ma olen ka kodanlikul ajal seda teed siis, kui veel pärn oli meie majas ja kui tegime kodanlikul ajal seda oma triklannikest, siis ta oli hoopis teistlaadi, aga nüüdse uudi välja otsa ümbertöötlust. See mulle istus seda ka hästi, igatahes. Nii et see on niisugune sümpaatne. Siis vabatuul oli jälle omalaat, niisugune Nõukogude oopereid, et nende niisuguste klassika kõrval oli ta jälle omamoodi huvitav teha. Aga nojah, mis on eesti operettides, mis meil oli, väga toredasti läks, oli see laanelill jällegi seal oli mul nii tore partner, tort. No sellega me nii hästi klappisime ja tema on ka niisugune lihtsakoeline, tema ei ole niisugune. Et ta nüüd nii peenekooliga laulab geni peenelt kõike taga, temal on mata ilushäälselt Torstikul ja, ja seal me olime niisugune vana pahar seal voorimees ja see mammi sõitis ja mulle see väga meeldis, selles mõttes oli meil niisugune nagu koosmäng oli, väga tore. Niisugune tore partner oli tordlikule mis mul on kah väga-väga sümpaatne on olnud talupoja aus, seal ma tegin seda ema osa ja seal lehte marki Oliver nii vastamisi ja seal Kahavad seal tunnet tasid partnerit, kuidas tema sulla nakke sina, tema laama, see oli niisugune Taliban osa küll, aga ta oli väga sihuke. Ooker on üldse niisuke ikka dramaatiline ja ja väga meelt ja väga-väga ilus muusika ja sõnalistustesse sõnalistest asjadest, neid on, on nii tohutult palju. Ma ei oskagi nagu ütelda, mulle meeldis hukkamõistetute vandenõus. Seal ma olin ka üks positiivne tegelane, aga atašee positiivne tegelane oli taga talutav talitark naine. Vaat sellepärast ta ei olnud nisuke plakatlik, positiivne vaid ta oli väga, väga tark naine. Ja mulle see osa väga meeldis. Siis mul meeldis Väikekodanlaste Stylejana, see oli noh, algaastatel, kui me Jeldeiga mängisime vastamisi sellega käisime Riias veel ja seal me saime vist mingisuguse kiituse kah selle väikekodanlaste kohta. Noh, niisugune tore tore osa oli, aga no sellisega, no siis ma lõin noorisega ja niisugune nooruslik väga-väga busy tiivne Kahaga, väga niisugune elurõõmus ja niisugune tore osalisi. Mis meil siis seal veel ütelda, seal on tule neid meelegi, neid on ju nii tohutult palju olnud. Mis me seal võtaksime veel? Ei, praegu ei oskagi, kui ma nüüd sõltuma dokumendid välja võtnud vastu veel rääkida, neid igatahes on naftaga hoov nüüd lõpuks vanemas eas on ju see väga tore osa mulje, et seda, seda võin kohe nii väga-väga hea meelega teha. Ja see ei nõua enam noorust, ei midagi. Kui praegu raadiost kuulata mõnda ooperi- või operetikatkendit kellegi poolt laulduna kas tulevad sõnad meelde? Muudetud neid sõnu ei ole enam need vanaaegsed tekstid, ma vaatan isegi Carmenist, mis mul oli niipealuu sees otsast lõpuni kõikide osad ja nüüd kuulata ei olegi, mis seda teksti ja tookord uuli lahastasedaie, uuli, tõlginulisi ja minu meelest see uusi tõlgi oli niivõrd musikaalne, et mina nagu ei saa praeguse vastased àra vahetada keelt. Ja siis ma ei oskand nagu üldse, nagu kuulata kena seda niivõrd, et see uuli uuli tekst oli väga hea ja huuli kui lavastaja haruldane, mis mulle meeldis ikka muusika, lavastaja, Nendest üks kõige parem, kellega mina olen kokku puu juhtunut tema, tema ei lasknud ühtegi nooti, ühtegi fraasi ailov laulda selle laulu pärast, aita sa pidid tõlkitsema selle ära kohe, et mis mõttes ta seda laulab või mis ta tunnetab selle juures, et need ei olnud tühjad fraasid ainult, vaid et tõesti tõesti, see oli sisustatud, sellepärast ma hindan väga, sellepärast ma hindan 100-ga Otsoskas ka oma laule sisustada. Et mitte. Koolile, et kuidas kooliliselt välja tuleme, vaid deta annab sellele laulule sisu ja see on, see on alatu minu, minu ideaal Rolgat kui, kui niiviisi. Nii et tihtipeale ma kuulen neid lauljaid ja ja ma lihtsalt, ma ei taha kuulata, seepärast ma näed, kuidas nad oma suud saevad ja kuidas nad võtavad kokku, et nüüd ta häälik tuleks just täpselt nii, nagu talle on õpetatud, et see välja tuleb, aga mida ta laulab seal, see nagu kaob sinna taha ära ja siis ma ei või kuulates, on nii, vast. Ta on mänginud näiteks filmis mõnes teises trupis või televisioonis. Mul kõik hirmus halvad mälestused. Ma raadius vahest vanasti natuke sai ikka nii mõnd kuuldemängu teha, aga nüüd ei ole, ma olen siis ühte filmis, ma olen igatahes läbi kukkunud filminäitleja, nii et seal seal ei saanud midagi, on me seda mängisime ju ja elutsitadelise mina mängisin seal kahjuseda miilase prouad ja proovivõtted tehti ära ja kõik väga kena oli ja kõik, nii selle Ralfiga veel tegime stseeni ära seal ja aga ikkagi minu see teine dublant tuli, Talvi oli seal kah selle osa peal ja noh, loomulikult tema oli ikka hulka parem ja temal oli ikka praktika palju suurem ja nii et tema mängis seal filmis, nii et sellega ma kukkusin juba läbi. Siis oli mul üks teine dile, filmi tegime, see oli leebe rehti. Pärast tuldi päris film ka. Jälle mul ei tule nimi meelde, ma ei tea, kust te selle peate otsima, millesse tahaks seda kirkad. Mitte valgus, kuhurdistamist ei olnud, tal oli üks, üks teine asi kah kolhoosi asjadest oli seal nojah, või oli ka, igatahes seal ma tegin telefilmi ja läks korda päris kenasti, aga kui päris film tuli, siis võidi Lätist lätlane. Kuigi noh, kolmas korterid, siis tegime seda Kõrboja peremees, seal ma siis seal oli nagu niisugune väike osa on sealmaal. Ma olen Kõrboja peremees, teen muidu kah seda perenaist, seda noort, kui me laval tegime, saksa ajal okupatsiooni ajal. Aga rohkem ma jah ei ole ja, ja igatahes nii et mul nendest ei ole head mälestused ja ma ei tahaks üldse filmiga tegeleda elu ilma sõna. Seepärast see on üks niisugune hull asi, et seal ju jupiviisi võetakse siht ja säält ja kolmandast ja sa ei oska üldse, mis seal enne sünnib või mis seal pärast sünnib. Seal peab ikka omamoodi anne olema, et sa oskad kohe sinna sisse minna, vaata, mina sellega ei saa hakkama. Ja siis teises teatris mängimisega, noh me mängisime seda, rahuldus Tõnn, seal ana paari mängisin, aga Estonias oli vist haigeks jäänud või midagi ja nad ära ei tahtnud jätta ja ja kutsusid mind sinna laulma ja mängima, seal on väike laulda palju ei ole, aga natukene ikka. Ots mängis seda väeosa ja temal on küll seal kahjuks piinlik moment, seal ma olin justkui kõik ära unustanud oli esiteks niivõrd suur orkester oli niivõrd kaugele ma ei oskanud õieti sisse astuda, ma ei oskand, justkui ma olin täitsa nagu esimest korda laval, niisugune loll tugev jäigas ei läinudki hästi selleks ikka päris untsu kui nii-ütelda. Nii et see võõrasse kohta mina ei, mind ei tohi lasta üldse ikka ainult oma majas siis veel kuidagi saab hakkama. Mul on, kas ei ole niisugust närv, kes saab kohe-kohe koduneda seal võõras kohas, võõral lavalve ja mujal? Ma ei ole õieti jah, ei olegi vist kuskil Nordica elad omas Teatris omas Vanemuises, mis on ikka kõige parem endale? Näitleja tunnis vestles Elo Tamul iga Härmo Saarm.