Siin Estonia kontserdisaal. Kontserdi algus on kippunud pisut venima, nagu tavaks on saanud kontsertidele, kus on ettekandel vokaalsümfoonilise suur vormis kollektiive, palju rahvast, palju, nähtavasti aega õieti vaidlust, kuid siiski orkester laval kääletatelt lille ja varsti on laual serial. Nägu jälitasin kontserdi esimeses pooles, mina olen teleBeethoveni avamäng oli alanud. Mozarti klarnetikontsert. Avamängu temaatika on ühtne niisuguste teoste temaatikaga nagu helilooja kolmas viies sümfoonia avamendid, Montega revolutsiooniline temaatika. Niisuguseid kujundeid muusikasse, mis olid nagu rahvaste revolutsioonilise võitluse lipuks. Aarne korjalanoson, kirjutatud 1807. aastal. Seega ajal, kui esmakordselt kõlasid kolm nõndanimetatud vene kvarteti oopus 59, esitati Beethoveni tee kolmas neljas sümfoonia Viinis. Neljas klaverikontsert tulebki lavale dirigent Peeter Lilje. Ja alustame kontserdi kuulamist. Kõlas siis üks Beethoveni 10-st avamängust avanenud tragöödia korjalanus kirjutatud 1807. aastal. Järgmisena tuleb tänasel kontserdil ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti Kontsert klaarnekile ja orkestrile kell 622. Esitavad kontserdi Eesti NSV riiklik sümfooniaorkester Peeter Lilje juhatusel. Solistiks on rahvusvahelise konkursi laureaat Hannes Altrov. Teos on kirjutatud 1791. aastal, seega Mozarti surma aastal. Hannes Altrov peaks meie kontserdipublik tundma. Rahvusvahelise konkursi laureaaditiitli sai ta 1974. aastal kui ta pärast restaureerimist Moskva konservatooriumi juures kis osa Praha kevade konkursist. Err tunnistati seal kolmanda preemia veriseks. Lavale tulevadki solist Hannes Altrov, peadirigent Peeter Lilje. Siis. Mozarti klarnetikontsert kolmes osas esimene halli grupp, teine tantsu, kolmas rondo. Äsja kuulsime Mozarti klarnetikontserti Hannes Altrov. Esinesin interpreedi ees palvega vaheajal pisut juttu teha. Hannes Altrov lubas, kui tal väga pahasti ei lähe, just nagu ta ütles. Palusin küll igal juhul ülevalt minu mikrofoni punktist läbi astuda. Aga igal juhul läheb tal ka jõudmisega aega, nii et kasutamisele ära minu lähedal istuvate muusika inimeste esimeste värskete muljete saamiseks. Lepo Sumera, teie kui Eesti raadio helirežissöör peale sellega ka ju tegev helilooja ja pedagoog saate eest endale küll mitte väga sageli niisugust luksust lubada saalist kontserti kuulata, ikka peate puldi taga olema. Kuna täna on seal noorem põlvkond ja teie kontserdil põhiliselt žessina siis tohin ma huvi tunda, kas muljet saalist ja puldi läbi annab võrrelda? Võrrelda annab igasuguseid asju. Tõepoolest, täna istun ma siin suure mõnuga saalis ja kuulan seda väga meeldivat kontserte. Vähemalt esimene pool ütles mulle väga meeldiva mulje. Otse sotsiaalist. Kuna meie helirežissööril ja pere on ilmselt laienemas ühe väga lootustandva helirežissööri ville kellaga, kes õpib praegu Tallinna riiklikus konservatooriumis teisel kursusel kompositsiooni ja ma loodan, et temast edaspidi saab tugev helirežissöör. Nüüd, mis puutub sellesse võrdlusesse, siis loomulikult nagu ma ütlesin, igasuguseid asju saab võrrelda ja ja saab ka võrrelda nüüd otse kontserte, kuulata kuulad kuulamist nüüd helisalvestusega või ka ülekandega. No ülekanne on siiski ja jääb alati mingiks konserviks või ütleme, nagu mingiks fotogoopiaks mingil sündmusel ei saa ju raadiokuulaja sündmusest siiski otseselt osa võtta. Jääma, jääb tal tajumata nende sadade inimeste nagu niisugune ühtne mõtlemine ja ühtne tunnete liikumine, mis valitseb siin saalis kus täna õhtul väga meeldivalt palju koos inimesi. Teiseks, paljud niisugused pisiapsud ja pisivead, mis ettekandes tihti esinevad ei häiri sugugi mitte. Kontserdil olles küll aga helisalvestust kuulates ma olen ise küllalt suur plaadikuulaja ja ja mul on selleks ka küllaldaselt võimalust ja mulle väga meeldib plaati kuulata, samas ei saa siiski eelistada ka heas ettekandes plaate kontserdile, täpselt samuti nagu ei saa ka eelistada kontserti plaadile, need on siiski küllaltki küllaltki erinevad suurused. Mida jah kuskil võrrelda saab? Ja kuskilt ei saa, sa muidugi tähendab, lõpetuseks võiks öelda, et see on ääretult meeldiv Eesti raadio poolt, et ta kannab, kannab neid kontsert üle, mis meil siin toimuvad, sest tõepoolest ei ole ju võimalik, et kõik inimesed, kes seda tahaksid saaksid kõikidel kontserditel käia ja ja on ka inimesi väljaspool Tallinnat. Siis tõesti ei suuda ju iga kord kontserdiga ja seetõttu stereo helinaülekandes. Nüüd on Eesti raadio poolt on see minu arust suur samm edasi meie niimoodi muusika tutvustamisel. Avamäng kannen muusikutele muidugi kooliaastatest juba hästi tuntud teosed. Kuidas teie arvates täna, tundes meie orkestri ja dirigendi interpretatsioonis? Mulle väga meeldis. Esimene pool. Kuidagi nagu selles avamängu teine pool läks, läks mul natukene natukene muude mõtetega kuulamine untsu ja võib-olla sellepärast ma ei saanud nii tugevat elamust, aga aga väga meeldis mulle see pettumine trakteerinud Peeter Lilje poolt. Aga rohkem meeldis mulle Mozarti klarnetikontsert, see on ju moodsatamise fantastiline helilooja ja see klarnetikontsert on ääretult ilus teos. Ja mulle mulle väga meeldib, kuidas, kuidas mängib klarnetit Hannes Altrov. Tema on ikka minu arust praegu meil siin ikka esimene klaveritest kipub olema. Kahjuks orkester, need alati ei ole võimeline seda saatmas samasuguse elegantsi nagu, nagu solist, nagu nõuaks. Igaljuhul jättis ta väga-väga meeldiva mulje, meile eriti meeldis teise osa algus ja esimesel lõppeda rondo viimane osa, kiire osa väikeste tehniliste konarused ja raskustega ja seetõttu võib-olla ei pakkunud niivõrd suurt naudingut. Aga saime veel kord, kordan, minu arust väga tõsine saavutus, Hannes Altrov öelda on seal õnneks ka lindistanud meelades fonoteeki. Ja see salvestus on minu arust väga-väga hea. Siin on veel noori kontserdikülastajaid, kui te esimest korda. Mul on väga hea, eriti vist klarneti kontserdist. Kuna alles ultraviolett niisugune lüüriline esituslaad, mis, mis eriti hästi sobib moodsardiga kokku siis kahtlemata oli see suur õnnestumine ja peab ütlema, et et see, mis on leidnud Peetrile, löö orkestri faktuuris on samuti väga, väga tore selles mõttes, et et ta on nagu aimanud. Solisti kavatsesid käest. Et peab ütlema, et, Mõningad kohad selles kontserdis olid lihtsalt fantastilised. See tähendab. See, mida Hannes Altrov suudab ütelda Monsordis on midagi täiesti omanäolist. Ühtaegu Mozart on ühtaegu ka Hannes Altrov. Vähem meeldis mulle Beethoveni Coriolanud. Võib-olla see oli lihtsalt. Veel süvenemise viga, et ei jõudnud aga tundub lihtsalt, et võib-olla lugu seisis alguses natukene ja. Vast dirigendist tule nagu mingi passiivsus, kuna seal siiski tegevust Shakespeare'i kangelasega, siis kahtlemata jälle. Hannes Altrov on ka siia jõudnud. Kas tohin palun selle korraks jutule? Julgesite ikka tulla. Ega ta kerge ei ole. Siis juhtus palju ja enesetunne just ei ole päris nagu, nagu võiks. Aga nii ta on, tuleks esinenud vähesusest nagu tavaliselt, kurdavad meie interpreilid. Ei ütleks lihtsalt. Materiaalosa Leda veab vahel alt. Pillimehed tihtipeale sõltume ka pillid vormisolekust aga klarnetit vormis hoida, selleks peab head sidemed omama kas aafrika bambuse rootehnikute, buss manitega või ma ei tea mille, kellega ühesõnaga meie ei saa alati pildistajat välja, kui ei ole midagi sinna kõlisema panna. Aga teeme, suudan nii, et esinemisvõimaluste üle ei kurda. Võib-olla siis lühidalt, mida on pakkunud need aastad pärast kõrgetele laureaaditiitlit ja Moskvas stažeerimise? Ei ole täpset arvet pidanud, kuid õnneks on olnud ülesanded järjest. Muidugi ootan, kardan hirmuga seda aega, kui mul ei ole midagi mängida või ei ole nagu võimalust rakendada siiamaani. Õnneks on olnud järjest tegemist. Vahel orkestriga. Või tihedamini, aga siiski jah, nüüd viimasel ajal kammermuusikat on mängitaksegi televisioonis kui raadios lindistatud üsna palju uusi asju. Esinetud juhuslikel kontserditel. Palutana mõne Meeldiva muusikakollektiivi poolt. Ja suurema, kas esinemiseks kujuneb nüüd kevadel meie ERSO Result Leningradi pean mängima depressiiransoodia Lilje dirigeerimisel. Töö koolis. Ega siin palju aega jäägi. Ja läksin peale pillimehe ametipedagoog. Kuidas pedagoogide, istuge, kas siin ka saavutusi, mida võiks nagu esile tõsta? Lihtsalt pean märkima ära oma väga toredat õpilast Vahur vormi kes. Kes väga hästi esines üleliidulisel konkursil saavutas seal eripreemia, on meie teater, Estonia orkestri solist kontsertmeistri abi. Ja teeb väga tõhusaid edusamme. Õpilasi on muidugi mitmesuguseid, kahjuks ei ole nad tihtipeale head. Või ei ole siis pedagoog omal tasemel. Elu näitab põhilised plaanid. Huvitavamat. Lihtsalt kohustused tuleb realiseerida. Ei ole siin midagi muud plaanid. Ja ikkagi püüda leida midagi veel teha. Veel paremini. Ester Mägi variatsioonid tuleb fladrasse, siis tuleb Aarne Männiku kontserdi, me esitasime, praegu on plaanis Uno Naissoo klarnetikontsert Kvatro saates On TPS-i läheb ta mütsi kontsert Tartu orkestriga plaanis. Siis on ühte, kui teist puhkpilliorkestrite saatel lähematel kuudel vaja esitada avalikult. Kammermuusikaõhtu tuleb 10. märtsil Tartu aulas. Võib-olla veel midagi huvitavat, kui palju on maailma muusikaliteratuurist teoseid, klarneti artistil? On eriti uuemat muusikat kuid kahjuks jah. Klarnet on suhteliselt noor ja Vead. Toredat klassikalist. Repertuaari on ikka veel väga vähe. Tsehhi klassikud, seal kraamarsgrammer või siis kooselu või staamids on kirjutanud ja üsna arvukalt kontserte, kuid nad lihtsalt on siiski märgemad. Oma sisuliselt küljelt lihtsalt ei pakkuva tihtipeale. Kas meie heliloojad ei ole ta silmas pidanud, et neil on siiski olemas niisugune rahvusvahelise tasemega klarnet ihkas, pole kusagilt pakkumisi laekunud või, või keegi soovi avaldanud? Oi, üht-teist siiski on olnud ja saab tulema. Just praegu on käsil. Karsnäki sonaat lausa verivärske teos Aado Velmeti sõnaton lindist tamisel siis Rosen randi soolosonaat eest vere soolosonaat. Tarne Männiku klarnetikontsert oli siin. Nii et võib-olla ma kiiruga unustanud, aga on täiesti. Ma tahan, et lisandub ka midagi Lepo Sumerat, kes täna teie kohteni ka häid sõnu lauses võib seda. No idea noogutas, näitab enam-vähem, et küllap võib tulevikus aitäh. Soovin edu. Kontserdi teises pooles tuleb täna siis ettekandele Rossini vokaalsümfooniline suurteos sabat Maater. Kuni kontserdi teise poole alguseni pisut siis selle teose kohta Sabat mother on Rossini ooperimuusika kõrval üks helilooja olulisemaid suurteoseid kuuludes Rossini hilisemasse nõndanimetatud ooperite järgsesse loominguperioodi. Teose tellis heliloojalt don Manuel varela, kelle kutsel helilooja 1831. aastal viibist Madridis. Rossini võttis ettepaneku vastu ja alustas sabat maakleri kallal tööd. Haigestumise tõttu jäi teos tol korral lõpetamata. Ja alles 10 aastat hiljem, 1841. aastal pöördus Rossini selle juurde tagasi, lõpetas teose. Teose esiettekanne leidis aset 1842. aastal Pariisis seitsmendal jaanuaril. Samal aastal, 13. märtsil kanti teosetega Polonias Itaalias ja seda dirigeeris tulitseti. Siis ta võttis materjali teema, mis sümboliseerib muusikas kannatuse teemat, on hiljem paljude sajandite jooksul inspireerinud erinevate ajastute ja koolkondade heliloojaid. Esimesed näited selle vormi poole pöördumisest pärinevad range polüfoonia ajastust ja kuuluvad Kree leia poolest palest Riinale. Hiljem soliski partiide sissetoomisega Stavat materisse lõhenes vorm järjest enam fantaadile. Seda tüüpi on Tergoleezis Carlati, Haydni, Schuberti, Verdi, soorsebki, Smonovskija polenkistavat maaklerid. Rossini Stabasmaatoris ei ole raske märgata lähedust helilooja ooperimuusikale. Ka siin lööd välja Rossini, haruldane meloodiaanne. 10-st erinevast numbrist koosnev teos sõidab oma lüürilisuse ja poeetilist kujunditega. Neli esimest numbrid jutustavad kurvastava ema kannatustest. Ülejäänud kuue temaatiliseks aluseks on kaastunne ema murele ja lunastuse motiivid. Just on loetud väga hea dramaturgi ise ülesehitusega teoseks partituuri otsekui raamivad suured kooris Rescud selle, kes, kes ühes on aga suurejooneline kvartett number kuus. Aariad, kavatiin, ansamblid on reastatud kontrastiprintsiibil. Tundub, et kollektiivid on esinemiseks valmis. Ja ootavad Väinimast märguannet. Suurteose ettekandel on lisaks Eesti NSV riiklikule sümfooniaorkestrile Kaastegev Eesti televisiooni ja raadio segakoor. Koormeistrid Ants Üleoja ja Tõnu Kangron. Solistidena teevad Rossinistabat materjali ettekandes kaasa. Paberid tekkide vahelise konkursi laureaat, sopran Ženni Anvelt vabariikliku konkursi laureaat, metsosopran Leili Tammel. Rahvusvaheliste konkursside laureaat, tenor Konstantin Pruusniku. Ja Eesti NSV teeneline teeneline kunstnik rahvusvaheliste konkursside laureaat, bass Mati Palm Nii siiski. Orkester on laval traditsiooniline pillide häälestamine. Pillid hääles lavale tuleb meie televisiooni ja raadio segakoor. Lavale astuvad solistid Leili Tammel