Nii hakkame siis rääkima kodanik Aleksander fonderpaalenist rääkijaks põhi rääkiks, mina siin esitan küsimusi, aga põhirääkijaks on sihtasutuse Virumaa muuseumid, juht Viljar Vissel. Tervist, tervist. Teil oli veebikonverents, millel oli pealkiri Aleksander fonder, palen 200, vastab tõele. Miks peaks nii vana inimene inimesi huvitama tänapäeval? Nii vana inimene, olenemata vanusest, peaks ikka inimesi huvitama, kui tegemist on ajaloos väga oluliste isikutega. Ja meie mõisal on see eelis võrreldes paljude mõistetega, et meil on tihe suhe endiste omanikega, ehk siis perekond funderbaleniga. Ja meil oli konverentsil ka üks perekonna esindaja, pidas siis loengu teemadel, kuidas mäletatakse Aleksandrit perekonnas ja mis mõju on ta avaldanud ja mismoodi see perekonnaliige siis ikka veel au sees on? Kas veebikonverents oli sellepärast veebikonverents, et ajad on keerulised? See oli üks ajend, et ajad on keerulised, et praegu me peame kogu aeg niimoodi muutlikult ennast kohaldama sellele, et mida, mida see lugupeetud viirus meie ümber meile võimaluse annab, aga aga põhiliseks oligi, et ei saanud siis Florian kohale tulla. Et siis me mõtlesimegi, et kuidas me siis selle kompromissi leiame, et võimalikult palju kuulajaid oleks, oleks kaasatud sellesse, kuigi me plaanisime niikuinii teha selle dubleerivalt, et on kohapeal, on saalitäis siis kohalikke uudi ajal uudistajaid ja et aga et Saksamaal elav baltisaksa kommuun saaks ka kaasatud, et meil see veebiteema oli niikuinii plaanis. Seda on võimalik veel järele vaadata. Ja seda on võimalik veel järele vaadas, lõputult lõputult, mitte, et meil on praegu. Praegu on tasuline järele vaadata. Täna, ma olen mõelnud, et miks te raha selle eest et teema oleks ikkagi Pisut ka natukene selline defitsiitne võib-olla et selle sellepärast me kaks nädalat pärast konverentsi toimumist jagame tasulist linki, aga hiljem siis teeme ilmselt ikkagi ka sellise üldisema ülevaate, et oleks temaatikat võimalik ikkagi jälgi jälgida. Aga. Või siis selle mõisa ja mõisahärra juurde, et seal Virumaal on ju päris mitu toredat ilusat mõisat on, aga ometi Palmsest vist räägitakse kõige rohkem, mulle tundub Lääne-Virumaa on jah, suhteliselt mõisarikas kant. Eks üks põhjus ka, miks, miks see areng on läinud nii lopsakaks, selles maakonnas ongi tegelikult ka natuke Aleksander fon Rebaleni jutumärkides süü. Sest et tema on ju teada-tuntud Eesti Peterburi vahelise raudteelooja isa. Et see kaubanduse tõhustamine ikkagi aitas selle mõisatoodangu realiseerimist ja kui mõis on aktiivne, jõukas, siis nad kasvavad ka suuremaks, et niimoodi on ju näha Virumaal. Aga mis puudutab lahemaad, siis meie kolm kaunitari, Sagadi, Vihula ja Palmse, eks nad on läbi ajaloo ikkagi olnud, et kes on siis see süda ja tihtipeale peetakse siis Palmset kui kõige mastaapsemalt mõisa, siis selleks oma aja esindajaks kõige suuremaks? Aga mis mees fonderbalen oli, oli ta niisugune aatemees, oli ta puhas business männet. Noh, kui raha tuleb, siis teen ja noh, natuke tahaks eputada ka, teen mõisa. Isiklikult tutvust ei ole temaga teatud teatud ealiste eriärasuste tõttu aga aga ekse aateaatemees ja see nii-öelda piirkonna areng ja ja koguse. Nii-öelda selle olu olustiku tõhustamine oli ikkagi mõisnikul seal ikkagi veres, selles mõttes, et mis näiteks Palmse mõisnike kõige rohkem eristab, võib-olla teistest on just see on just see oma talupoegade olukorra parendamine. Et sellest siis Heiki Pärdi rääkis ka konverentsil, et mismoodi siis ehitas mõisnik talumajapidamised ja alles siis müüdi need nii-öelda päris omandisse, et kõigepealt kvaliteet ja siis äri. Ma pean kuulajatele ilmselt ütlema, et ma sellel teemal olen võib-olla keskmisest pisut rohkem elevil ja sellel on väga emotsionaalne põhjus, ma olin sellises õndsas puberteedi eas aastal 86 ja olin palun õpilasmalevas. Nii et ma arvan, et need rajad on mulle väga-väga tuttavad, mis seal metsa sees on ja, ja kõik need giid ja majad on kuidagi nagu eriliselt. D südames, nii et seetõttu võib-olla jutt on pisut emotsionaalsem, kui kui näiteks oleks Sagadi mõisast mul. Aga kas, kas seal konverentsil, mis teil oli ja mida sa praegu siis raha eest vaadata, midagi huvitavat ja niuksed ägedat tuli välja ka, mis ei olnud varem teada. Huvitavat ja midagi erilist tuleb tihtipeale ikkagi enamus konverentsidel välja, et just võib-olla siis perekonna esindaja ettekandest saab mingeid uusi vaatenurki, uusi pisikesi teemasid, järelevaataja siis vaadata nüüd ja siinkohal ka, et meil oli sünkroontõlge saksa keelde sellel konverentsil just seda kuulajaskond laiendada maksimaalselt? Jaa. Minu enda ettekandes võib-olla siis kõige huvitavam pool selle selles aspektis oligi, et meil on plaanis Palmse mõisast, et teha baltisaksa kultuurikeskus, majakas Eestis, et tekiks dialoog baltisaksa. Perekondade järglaste ja organisatsioonide ja Eesti organisatsioonide vahel. Et need näiteks võiks olla väga huvitavad teemad. Aga Fannerpaallani järeltulijad, kas nad kuidagi peale emotsionaalse sideme on veel kuidagi selle kohaga praegu seotud, on neil mingisugune hektar maad kuskil või mingisugune maja või midagi sellist? Ainult emotsionaalne ja siis tugev juurte tunne, mis neil siis on seotud Palmsaga. Et enamus perekonnaliikmeid on külastanud läbi aegade päris palju seda kohta, et seal ei ole ainult fon, Tarbalenid, et seal on ka von Wistinghausen'i. Ja need perekonnaliikmed on päris päris päris ohtralt, et kes on käinud ja maad ei ole tõesti, et ja maja ka ei tea, et oleks kuskil seal niimoodi pool salajas neil kusagil olemas. 17 taastanud lahkusid, õndsalt sai muidugi sellel ajal ta kaasa ka väga palju materjali. Vastupidiselt siis 39. aasta Homsilongile, kus enamus asjadest siis kas jäid kuhugi maha või kaotati, et tänu sellele ongi need perekonnas säilinud ka väga palju dokumente, isiklikke esemeid, nad läksid lausa koos mööbliga ära. Kas seda kraami on kuskil ripakil ka veel, et teate, et mingid toolid on kuskil siial ja laud on seal ja väga oluline. Peegel on kolmandast. Mis puudutab esemeid, siis Palmse esemetest, et aeg-ajalt on mõisale ja muuseumile pakutud siin puhvetkapp ja põrandakellasid, aga need on legendi põhiselt tõendamata, et need on Palmsest pärit, et lihtsalt sellele infole tuginedes, et mul on Palmse ese. Et me paraku seda nagu tõe pähe võtta ei saa, sest legendi on võimalik painutada. Aga perekond ise on andnud meile ühe diivani, mis on saalis mis on saalis täiesti eksponeeritud ja neil on olemas erinevatel perekonnaliikmetel ka väga suur kunstikogu pere portreedest. Ja see kõik on Saksamaal ja neil on mööblit, et veel, mida nad on, mõned esemed on lubanud isegi Palmsesse saata. Ja lisaks lauahõbeda kogu, mis kunagi oli Palmsest pärit aga põhimõttelised Te olete nagu selle Palmse loo igatpidi ära kaardistanud, üks on siis nagu kartoteek ajalooga ja see rida, teine on see, et kuhu läksid asjad ja, ja, ja noh, kõik need Et mõisa puhul on jah, õnn on see, et meil on seda infot päris palju ja meie eesmärk ei olegi seda kõike koondade Palmsesse. Oluline on info, et kus esemed on vajadusel näiteks mõne näituse või uurimise uurimise raames seda materjali kasutada. Sihtasutuse Virumaa muuseumid on noh, tuleb tunnistada, väga suured valdused, ikka tähelepanu, pääselt suured valdused, sa oled nõus, on täiesti tõsi, neid tuleb hallata ja neid tuleb korras hoida ja neid tuleb ka tänapäevases töös hoida võttes nüüd näiteks meie Meie teema Palmse mõisa, kuidas niisukust, tohutu suurt lahmakat ikkagi väga olulises mahus kinnisvaraga hoida, korras, hoida töös, et inimesed sinna tuleksid, seal midagi teeksid ja sinna raha jätaksid. See on väga suur väljakutse, aga eeskujuks saab sisuliselt võtta Punase majandamise stiili, nagu mõis on kogu aeg majandatud olnud, välja arvatud siis muidugi me ei tegele põllumajandusega ja loomakasvatusega, mis varasemalt oli, et kogu see elamus, tegevus, mis mõisas saab inimestele pakkuda ja et nad saaksid selles ka kaasatud olla. Ja samamoodi siis noh, paraku turism on see, mis tegelikult ikkagi hoiab neid mõisaid üleval. See aasta oli turismiga suhteliselt keeruline. Ei taha jälle nimetada seda põhjust, miks, noh, aga me kõik teame seda ja aga samas võib täiesti uhke olla selle üle, et siseturism oli suhteliselt võimas. Et meil jah, et sihtasutus on suur muuseum, meil on kutsunud Virumaa kaheksajalaks teda vahepeal hellitavalt, et meil on kaheksa erinevat filiaali. Ja need näitena võin näiteks tuua Rakvere linnuse, kus oli augustikuus 4000 külastajat rohkem kui eelmisel aastal. Nelja servi, kõik Eesti kõik olid Eesti inimesed ja lätlasi ja soomlasi loomulikult ka, et kes siis perioodil said liikuma? Mis elamus tegevus ühes mõisas on, peale selle saad hobuvankriga sõita. Elamustegevuses mõisas ehk siis näiteks Palmse mõisas, mis meil praegu on arendamise järgus parendamise järgus on see, et kui külastaja tuleb mõisa, peab tal tekkima tunne, nagu ta oleks tulnud fon Tarbalenitele külla, aga neid ei ole hetkel kodus. Aga et nad kohe-kohe saabuksid, et tegevus kuna me ikkagi põhikirjas kutsume seda vabaõhumuuseumiks, mis tähendab siis seda, et inimesel peaks olema tunnetus, mismoodi elati 18 19. sajandil, mismoodi see majan, majand, mõis, mõisku majand toimis ja mis tegevusi seal tehti, et siis õppeprogrammidest kuni kuninga sellise pisikese külg teatri, nii et meie personal etendab sisuliselt ikkagi tulevikus ka seda eluolu. Et kui on tegevused teenija tegevused, siis keegi seal puhastab lühtrit või toimetab seal all Alte koheselt, et oleks näha, mismoodi see elu käis. Aga aga see on ikkagi puhtalt nagu mõisategevus, autentne mõisa tegevused, kuskil lehte ei peksta. Et lisame juurde. Rehte päris ei peksta, seda saab Rocca al Mares vabaõhumuuseumis teinekord isegi näha, aga just, et, et see, mis on võib-olla siis ajaloo hõlma vajunud ja mis on nagu natuke ära unustatud, et tuua nagu välja, et mismoodi need tegevused käisid. Ma käisin ka suvel Valmses. Tore oli, nagu mõtlesin nostalgiat, kui palju aed oli ümber tekkinud. Miks te panite selle kõik tarada? See aed on seal juba mõnda aega. Põhjus lihtne. Pargi külastajad, no meil on tegelikult meil on kahetised, tunded sellega, et me tahaksime ka seda parki hooldada nõnda, kuna pargi hooldamine tegelikult võtab päris suure finantsi. Et seda ilu näha sellises maksimaalses olekus, siis selleks tuleb ikkagi väga korralikult seda hooldada ja see võtab palju raha. Ja see, miks me panime selle territooriumi nõnda lukku oli teatud põhjus kunagiste giidide poolt, kes siis need olid välismaised giidid, kes oma gruppe hakkasid niimoodi salaja sisse smugeldama, aga noh, siin ongi nüüd küsimused. Et kuidas nüüd täpsemalt teha, et see kompromiss leida, kohalikud inimesed, kes Palmse elanikud on, nendel on alati sisenemine tasuta. Et me teame ju, kes meil seal ümberringi on ja nemad on, nemad on meie head koostööpartnerid, aitavad meil seal korrastustöid teha ja nendega siis me loomulikult raha ei võta, selle eest. Aga pilet parki sisenemisel tähendab tegelikult seda, et kõik hooned on avatud, et igale poole saab minna hobusõidukiga, saab sõita, käia peahoones, vaadata viinanäitust, kõik on, kõik on lubatud. Tee palun väike selline audio, eks kurss, mis praegu Valmses on, mis on nii-öelda ootelehel veel? Muidugi nüüd tuleb talv ja, ja on teine aeg, aga et mis teil valmis on ja ja mis, mis nagu sinu meelest sellised uhkus asjad on. Uhkuse Palmse puhul uhkuse asjaks saab öelda juba juba väravas, et kogu Palmse. Et see emotsioon, mis Palmsest saada, algabki juba nende kahe obeliski vahelt, kui sealt sisse tulla. Ja peahoones, Me oleme teinud ka pisikesi ümberkorraldusi, see interjöör oleks võimalikult ajastutruu ja selline loogiline, et nii nagu kunagi leiab, plaani järgida kujundati seda, me hoiame au sees seepärast, et ta on arvestanud seal konkreetset seal tegutsenud isikute omaaegset elu-olu ja mismoodi see kõik välja nägi. Ja täiendame seda hästi sellise tundliku pilguga, et et ei läheks selliseks istoritsistlikuks. Ladestuseks. Erinevad erinevad kohad, mis meil pargis veel on, on, meil on väga uhke väga uhke palmimaja, kus on pikka aega juba kasvatatud, väga kauneid eksootilisi taimi. Siis meil sai kevadel valmis ka külmkasvuhoone, kus on 200 meetrit, et erinevaid aiasaadusi, mida me kasutame ka oma kõrtsis toitlustamise puhul, et kui kui on tomati-tšillikurk kusagil menüüs menüüs mingis salatis näha, siis meie enda kasvatatud ja hästi romantiline õunaaed on meil ka, et meil on tegelikkuses kaks õunaaeda, tagumine õunaaed on väga käest ära. Aeg on lihtsalt teinud niimoodi, et see on hooletusse jäänud. Et seda me plaanime ka korrastada, et meil tekiks selline ühtne ühtne võimas aed. Ja korrastustegevustest, kes tuleb Pamsesse, näeb, et meil on tänasest juba ikka igal pool käed küljes. Mis viinaköögiseis on praegu viinaköögiseis, on järgmine, et 31.-st detsembrist tuleb see muuseumi käsutusse tagasi, et ta on olnud rendis 30 aastat ja seitsme kuni maikuuni, teeme seal värskendusremont ja siis mais mais avaneda hotellina, nii nagu ta on toiminud, aga siis uues kuues ja tegelikkuses võib öelda, et ta on terve, järgmise aasta juba suhteliselt välja müüdud. Et mõningad kuupäevad isegi on veel saadaval, aga seda peab siis programmist vaatama. Ma tõesti sellises võib-olla spetsiifilise küsimuse küsin, aga noh, jällegi minu malev ajast oli üks niisugune väga tähtis märksa nagu prest. Mis siis seal oli seal siis pargi lõpus või kuidas iganes nimetada selle järvekese kohal just täiesti paviljon, juust, et räägi palun selle lugu, et miks mõisaomanik tegi sellise ehitise lihtsalt keset metsa? See ei ole ju ainuke rajatis keset metsa? Ei ole, aga lihtsalt see oli nagu nii tähelepanu, väärne meil nimelt olid siis maleva pulmad olid seal maalin, kuidas peigmees. Et pind on seal Eestis paari pandud, isegi. Prestige meil on praegu selline seis, et kuna freestyle on üks kaldapealse müüritis pisut äravajunud teatud pinnase liikumise tõttu, et siis me praegu käib selle projekteerimine ja siis tuleva aasta alguses, siis ta nii-öelda kindlustatakse ehitatakse uuesti tugevalt üles, et midagi ei juhtuks selle prestibaviljoniga. Aga eks need arhitektuursed elemendid looduses tähendavad alati seda, et see koht, kuhu midagi sellist rajati, oli, pakkus emotsiooni ja kui seal Bresti paviljonis seista ja nautida seda ilusat jõge Ruja ja seda metsatukad, siis tegelikkuses igaüks saab kohe aimu, et põhjus on väga lihtne, et seal on väga romantiline, ilus olla. Seal ongi väga romantiline ja ilus olla, kui sa käid seal korda aastas või kaks korda aastas või noh, niimoodi aeg-ajalt. Aga kui sa oled mõisapreili ja, ja elad seal mõisas, jaa noh, siis mingil hetkel see romantika ju ka ammendama, lihtsalt nagu spekuleerida, et kuidas see mõttemaailm võis olla. Eks see mõisapreili elus midagi muud midagi teha ka eriti ei olnud. Ei, no loomulikult mõisapreili elustiil oligi lõputult tikkida ja vaadata kaugusesse, siis Bresti paviljon ilm selgesti andis võimalust, et nüüd läheme joome teed, et kus me seda täna teeme, kas me teeme rotundi või Bresti paviljonis, et see, et see elu kulgemine omas temp Pos omal ajal oli ikkagi natukene natuke teisem kui täna? Ma arvan, et me ei saagi sellest aru, ei saagi. Kuidas see tegelikult käis, et me võime lugeda kirjeldusi, siis tehti seda ja õhtul sõideti külla ja oli kuidas tegelikult noh, võib-olla ongi Tounton häbi, kui võtta paralleeliks, mingil annab mingisuguse aimduse kätte, kuidas mitte midagi ei tehtud. Tegelikult. Et see, see, mismoodi balti perekondades külas käid, on ka ju omaette tseremoonia, et miinimumkülas külastusaeg oli kaks nädalat. On juhtunud ka seda, et tuli kiirkorras keegi kauge nõbu kuhugi mõisasse külla jäi kolmeks aastaks. Et, et ja siis kui oli äraminemise aeg, siis lõpp, siis pererahvas varjas oma tüdimust ja küsis, et kas alles tulid tõesti, juba hakkad minema. Et see ongi see aja kulgemine, see teistmoodi, teistmoodi selline olemine, millest me täna aru ei saa. Kas Palmse mõisakompleksis on, on mingi ehitis veel, mis on kas täielikult hävinenud, mida te tahaks taastada või on kuidagi jäänud kahe silma vahele võssa kasvanud, mis, millest nagu väga palju ei teata, aga ta on olemas. Projekteeritud kunagi oli siis, kui lahema ajal seda mõisat taastati, 70.-te lõpus juba siis projekteeritud tegelikult oli küll üks väike selline romantiline rustikaalne onnike mis peaks siis olema. Selle Eestist isu täis pressist. Ja isu täis saab, siis saab minna onnikesed, et et selline sellel sellel teljel, mis on siis vaadates läbi peahoone, siis otsepargist sinna metsapargi poole. Et sisuliselt on joonis olemas, vanad fotod on olemas, et kui meil tõesti enam midagi teha ei ole, kas see on see, kus oli vahepeal tantsulava ja sealt edasi. Et kui meil tõesti töö muidugi Palmses otsa ei saa, mitte kunagi. Aga ideaalis võiks ka selle taastada ja et oleks veel üks kulgemise punkt kusagil kaugemas metsapargis. Lisaks sellele, et igasuguseid elamus tegevusi teha, siis seda saab kasutada jõuga, kontserti, paikadena. Kas te hoiate igal juhul nagu stiili, et päris nagu mingit traadibändi sinna ei võta, kui nad tahaks isegi tulla? Dub sõltub traadi bändist selles mõttes, et me tegelikkuses ideeliselt ikkagi hoiame stiili, aga samas sellist lahti raputavat ideed võib ka täiesti rakendada. Et meil on, meil on nüüd plaanis, meil hakkab ju klaaspärlid Palmse kontserdisari ja see muidugi on selline mõnus ja hea klassikaline muusika, et seal me valime väga tundlikult esinejaid koos oma koostatud merega tekitadagi seda õhustikku ja meeleolu ja tunnet, et mida annab mõise muusika toetab seda siis teiselt poolt. Ideeennaaliga kavas üks Venemaa päritolu kvartett kutsuda meil septembris, aga noh, kahjuks teatud põhjustel Aeroflot ei lenda kuni järgmise aasta märtsini, nii et et siis järgmine kord on see võimalus, et katta ära võimalikult palju erinevaid sihtgruppe, kes tahaksid kontserti nautida Palmses, aga see peab ikkagi toetama keskkonda ka. Ma pakun, et teie mõisakompleksi erinevaid hooneid aga võib olla ka tervikut, tahetakse eraüritusteks üürida. Noh, ilmselt ju vastab tõele, et kui suur see teie nii-öelda oma tulu sealtpoolt tuleb, millega te arvestate, te peate teda müüma eraalgatusteks ka. Meil on muuseum, muuseum tegelikkuses ju saab nii-öelda tegevustoetust muuseumi tegevuste jaoks, aga eks see on paraku niimoodi omatulu teenimise kohustus on igal sihtasutusel. Ja meie muuseum muidugi, nagu ajalugu on näidanud, on suhteliselt tublisti oma tulu teeninud, et meil on hiilgeaegadel olnud isegi kuni 70 protsenti, mis on väga-väga võimas tulemus. Ja aga me tegeleme ikkagi nüüd paralleelselt, nõnda et, et meie fookus ei läheks nüüd ürituste korraldamise peale, vaid meil tegelikkuses me oleme päeva lõpuks. Me oleme muuseum ja me meie põhiülesanne on ikkagi seda muuseumi tegevust, et tõhustada ja muuta seda märksa atraktiivsemaks. Nii visuaali kui uurimise poole pealt. Aga need lisategevused pulmadeks müük, eks ole, ja kõik need kontserdid, et see annab võimaluse panustada rohkem ka muuseumi tegevusele. Nendel ei olnud juhtumeid. Sinu ametiaeg on olnud märtsist alates märtsist alates, noh ütleme kolmveerand aastat, noh, see on ka see aeg, kui väga ettepanekutega ei tulda, aga võib-olla suvel tuldi ka, et tuldi välja plaaniga, et näed, eel, siin mõisa ees on niisugune äge muruplats, et me tahaks siia Maide lõbustuspargi panna püsti. Ja pakume ikka väga suurt summat, et kas te olete pidanud midagi ära ütlema, sest see ei lähe teie esteetika. Kokku selliseid uljaid pakkumisi ei ole tulnud, aga lõbustuspark ja auhoovi me loomulikult ei püstita. Kui, kui see kuidagi annaks Palmsele midagi juurde. Palmsus lõbustusparki ma väga ei kujuta ette ka, et kui efektiivne see on, et siis seal on igasuguseid erinevaid toredaid muruplatsikest, kus võib-olla isegi sobiks. Aga jah, ei ole õnneks pidanud sellise mõttevõitlusega tegelema, et lõbustuspark hoovi. Sageli on sellistes kohtades vähemalt mulle tundub, et on üks või kaks sellist nagu teadja inimest, kes siis nagu teavad sellest kohast kõik, et tõenäoliselt on tegemist vanema inimesega, kes on seal kogu aeg olnud igast kivist, igast jumalamaalist, Igasta, puust maal, siis noh, kui kunstiteos kohalikust elanikust maalistega aga võib-olla teabki kohalikust maalist. Et kas teil on ka mõni selline noh, nagu papi või proua, kes noh, nagu ongi elav Palmse ajalugu ise. Meil on seal kohalike kohalikus kogukonnas on päris mitu mitu tohutult heade teadmistega inimest, kes on teinud ka väga tänuväärset giiditööd ja kes on oma oma nii-öelda valdkonna ja oma kodukoha selline patrioot. Meil on puhas rõõm, on see, et meil on ka muuseumis tööl mitu inimest, kes on väga-väga teadlikud ja teavad igast kivist ja igast, et kunstiteos maalist teavad, teavad rääkida ja inimestele tutvustada seda kõike. Aga eks see teadmine tulebki tihtipeale tänu sellele et on olnud allikaid, kus seda infot hankida. Et ma olen siin paralleeliks tuua näiteks üks lugu voore mõisast, mis on saue vallas, kus infot ei ole. Et uued omanikud, kes seal tegutsevad, on igalt poolt otsinud ja saanud ainult üksikuid infokilde. Ja siis neil on selline markantne markantne juhtum, kus endised omanikud sõitsid mõisa õue näitasid ühele kohalikule töömehele, kes oskas inglise keelt ainult tasandil jess seal nõu, näitasid talle fotosid vanadest vaadetest ja erinevatest inimestest ja milline see seest välja nägi. Aga see töömees ei küsinud ei telefoninumbritega nime, nii et nüüd on omanikele ainult teada, et kuskil on keegi, kes, kellel on info. Aga seda infot ei ole võimalik kasutada. Et meil on see õnn, et meil on väga palju infot ja meil on seda infot isegi veel rohkem kui meieni on jõudnud. Kas see info on nagu võrdselt jaotunud kogu selle mõisa ajaloo peale või on teil mingid valged laigud ka, et see kümnend on kuidagi nõrk ja see ajastan kuidagi? Valgeid laikusi on ka näiteks üks kõige võib-olla sellisem müstilisem ja müütilisem on just eelmise ehk vana peahoone asukoht. Et väidetavalt, et jääb see pea praeguse peahoone ja siis kõrtsivahelisele alale, kus on üks küngas. Aga see eeldabki, et tuleb teha arheoloogilisi uurimisi või siis skaneerida seda murumätast seal, mida ta siis sisaldab. Et need laigukest on aga jõutud mööda, me üritame neid kõiki katta. Pikk plaan 10 aastat, mis siis võiks olla teistmoodi? 10 aasta perspektiivis oleks kõige uhkem see, kui oleks täiesti järjepidev dialoog balti Balti kogukonnaga, kes seal elab Saksamaal ja üle maailma laiali ja et meil oleks koht, kus kus selle temaatikaga tegeleda, et see ei tähenda ainult aadlikud, baltisaksa kogukond on väga suur, et seal on ka õpetlasi, arste, tead teadlasi kõike. Ja, ja Palmse võikski olla see koht, kus siis küsimused saavad vastuse. Kui teil käivad kooliekskursioonid, mis ju käivad aeg-ajalt ikka, mida need koolilapsed kõige rohkem nagu näppida tahavad? Kõige rohkem huvitab, koolilaste puhul on see, et just see minevikus ära unustatud tegevused, et meil on isegi meil on näiteks nüüd see ei ole küll Palmses, aga meil on Rakveres linnakodaniku majas on pesupesemise programm ja lastele pakub see väga suurt, et rõõmu ja üllatusi, et mismoodi vanasti pesu pesti, mismoodi leiba tehti. Leivategemise programm oli kunagi ka Palmsest täiesti olemas. Et just sellised tegevused, mis üllatavad et see poeg pakub koolilastele väga palju rõõmu. Ja loomulikult noh, üleümbrise loomadest, et kui sa näitad koolilastele poni hobust, siis on emotsioonid laes. Kas mingisugune ehitis vajab kiiremas korras päästmist kaabel? Päästmist meil on praeguse seisuga ära kaardistatud kõik avariitööd ja kõik hooldustööd ja tegelikkuses keskendumegi nüüd tänase päeva seisuga sellele, et maksimaalselt, et alustada kõikide asjade hooldamisega, et vältida varianti, et midagi vajaks päästmist. Et need, need detailid, mis meil on seal nii-öelda kirjeldatud, mis on täna avariilisi, nendega me tegeleme juba eile ja noh, üks võib-olla siis üks, mis on kõige-kõige nukram ja kõige keerukam, millega tegeleda siis tiikide piirdemüür, et selleks tuleb ju tiigid lasta veest tühjaks, mis on väga suur, suur ja keeruline ülesanne, et aga kallis kallis ka ja me jõudumööda tegelema kõigega. Nii, aga väga tore oli minu jaoks nostalgiarännak sinu jaoks selline töömaa töö maa just just just et stuudios oli meil sihtasutuse Virumaa muuseumid, juht Viljar Vissel, aitäh, et tulid. Palmse mõis on äge, aga kohti, aga võtke see tara maha, et ikka parki tahaks ilma piletita saada, aitäh kutsumast ja mõtleme tara peale.