Kui ma tahan end taaskäivitada, on mul vaja raha, palju raha. Istusin voodile ja vaatasin oma säästud üle. Hoiupõrsa sees, mis on tegelikult kollane hoiu elevant oli mul 667 krooni. Seda oli päris palju, aga ilmselt ei jätku sellest läätsed, eks mida ma kõige rohkem vajasin? Sest ma tean, et küüritamise pärast käitusin ma teinekord imelikult inimestega, keda ma ei tundnud. Ma ei julenud neile silma vaadata, vaid vahtisin maha. Või siis seisin nende poole küljega, et nad küüritamist ei märkaks. Ja siis see juuste asi, et ma lasin alati tukale ühe silma ees rippuda. Kuigi inimesed arvasid, et ma olen imelik, oli see ikkagi parem, kui nad oleksid arvanud, et ma olen kõõrdsilmne idioot. Läätsedega saaksin inimestele otsa vaadata. Nii et läätsed olid prioriteet number üks. Ma sain iga nädal 50 krooni neil nädalatel, mis oli veel suve lõpuni jäänud, umbes kuus, teeks see 300 krooni juurde. Ikkagi oli seda vähe, kuidas saada rohkem raha? Töö oli ju klassikaline võimalus seda teenida. Kas keegi andis 12 aastastele tööd, kas ema laseks mul tööle minna, kas ma saaksin üldse tööga hakkama? Ja arvestades seda, kui raske paistis olevat emal tööd saada, siis vaevalt mindki tööpakkumistega üle külvatakse. Äkki lõi vanaema ukse lahti, sel päeval oli tal seljas roheline, sädelev pükskostüüm ja kaelas nii palju hõbekaelakette, et need kaalusid vist vähemalt kilo. Ta ohkas ja ütles. Aita mind. Hüppasin voodi pealt maha ja aitasin tal sisse nügida hiigelsuure rebase maali, mille ta oli vanavara laadalt ostnud ja mis pidi katma koolimängu kõrval seinas olevat auku. Augu olevat teinud üks sakslasest hotellikülaline, kui hakkas oma klaverit välja tõstma. Ju ta arvas, et on imemees või midagi, sest kes üleüldse peaks üritama klaverit üksi tõsta ja kes üleüldse võtab klaveri välismaale kaasa? No igatahes oli too mees end just päikeseõliga määrinud ja käed olid seetõttu jube libedad, nii et kui ta hakkas klaverit läbi toa tassima, kukkus see tal käest, kuna ta ei saanud sellest õieti kinni ja kõmaki suur vägev auk seinas. Ma räägin siin nii umbes kelgu suurusest. August sakslane ise pääses õnnekombel ainult ehmatuse ja sinise pöidlaga. Õnneks pole auk päris läbi seina, sest muidu kuuleksin Maikeni häält täpselt sama selgelt ja valjult nagu siis, kui me samas toas elasime. Vaid sein on pigem umbes detsimeetri jagu sisse vajutatud. Minu meelest ei olnudki sellest väga midagi, aga ema ütles, et see näeb kurb välja. Algul üritas vanaema lahendada seda nii, et pani augu ette laua ja laua peale kaks paksu punakaspruuni naaritsatopist. Aga uskuge mind, et isegi kui pimedust nii väga ei karda, on päris jube näha enne uinumist pimeduses hiilgamas kaht paari ümmargusi silmi. Naaritsat läksid järgmisel päeval minema. Nüüd seisavad need hoopis Bobo toas riiulil. Temale need vist jubedad ei tundu. Ta võtab neid kui kaisuloomi ja on pannud neile nimeks quico ja minko. Kui olime maali sisse tirinud, tõi vanaema tööriistakasti ja puuris mõlgi kohale seina augu ja pistis selle sisse suure konksu. Siis tõstsime koos maali paika. Astusime pisut eemale, et näha, kas see on ka otse. Peaaegu oligi. Vanaema sättis natuke väga hea auku polnud enam üldse näha. HF-i Darling ütles vanaema ja virutas oma peopesaga vastu minu oma nii kõvasti, et käsi hakkas kipitama. Hõõrusin kätega, vanaema ei märganud midagi. Sugugi mitte kõigil pole toa seinal suure kunstniku Bruno lillefashi meistriteost, ütles vanaema. Istusime voodile ja silmitses imemaali vildakas loom, orava, saba ja paksu esikäpaga, mis nägi välja nagu puujalg. Kas sa arvad, et see on Rebane? Küsisin ma. Muidugi on seal Rebane, ütles vanaema. Kas imelik ei ole, et kogu pildil on nagu lumi, eks Rebane seisab ju lumehanges ja nii, aga ta saab ikkagi järvest juua. Mis selle juures imelik on? Küsis vanaema. No kui on lumi, kas siis järve ei peaks jääs olema? Kuigi see on roosa äkki see polegi vesi, äkki see on piimakokteil, pakkus vanaema rõõmsalt, tõusis püsti ja võttis tööriistakasti. Kuule šarlot, ütlesin ma. Sul mulle tööd ei ole anda või? Tööd jah, asju, mida oleks vaja teha, mille eest võiksin natuke raha saada. Ahhaa, saan aru, las ma mõtlen, see pole võimatu. Uksest välja minnes virutas ta tööriistakastiga kogemata vastu ukse piita need sinna tuli väike auk. Oht ütles ta ühe augu, parandad ära ja teed teise kohe asemele. Jah, kuigi see on ju palju väiksem, ütlesin ma pole õieti nähagi. Ikkagi ajab jubedalt närvi, ütles vanaema ja süütas sigareti. Peaksime sinna ühe tillukese maali panema, ütlesin ta naeris ja tema suust kerkis hallikasvalget suitsu. Pole paha mõte, sihke Pole üldse paha mõte. Pärast lõunat, kui ma istusin aiatoolis ja vaatasin mobiilist iluuisutamisvideoid, nägin, et laka News oli mind instagramis tääginud või õigemini Ranoweik nõumi. Klõpsasin postituse lahti. Esimese asjana nägin aiapäkapikku pilti. See oli üsna udune ja kujutas teda nende peenras seismas. Kui ma edasi sirvisin, avanes veel üks pilt, kõige esimene, mis ma olin päkapikkust üles pannud, see päikeseprillide ja sigaretiga. Vargus säärblakas. Millalgi esimese ja viienda juuli vahel varastati Lacaniusi toimetuse kõrvalt aiapäkapikk. Kadunud päkapikk on umbes 30 sentimeetrit pikk ja kandis kadumise hetkel punast mütsi, sinist kampsunit ja pruuni pandlaga vööd. Varas vargad mitte ainult ei varastanud päkapiku, vaid instagrami tehtiga, võltskonto päkapikunimele. Häts Vanovoi know. Kui sa näed kusagil seda päkapikku või tead midagi tema kadumisest, pöördu otsekohe plaka Newsi toimetusse. Algul tekkisid mul süümepiinad, aga kui ma siis vaatasin sealt kontolt pilti iseendast üle tema heki lendamas, silmad kõrdis, juuksed peas püsti, kadusid need kohe. Hünno ise oli nõmedalt käitunud ja keda huvitas õieti üks vana aiapäkapikk. Ma ei olnud ära varastanud jalgratast, kassi või kullakirstu. Selline mõttetu päkapikk, kelles polnud mitte vähimatki kasu. Tuba päkapikukontole läksin nägin oma rõõmuks, et mul oli juba 240 jälgijat. Paistis, et Ranov know oli populaarne. Sinna oli kirjutatud kommentaare, lisatud pisarateni naervaid emotikune. Paljud olid ka oma sõpru tääkinud ja kutsunud neid kontot jälgima. Itsitasin vaimustusest, see oli fantastiline. Kargasin püsti ja jooksin tuppa. Möödusin sõbrast, kellel oli peas tohutu suur must, laia äärega kübar ja tormasin trepist üles oma tuppa. Päkapikk oleks seal kirjutuslaual nagu juba oodanud, valmis uuteks seiklusteks. Mulle turgatas pähe üks mõte. Kulus natuke aega, et leida sädelevat peomütsid, aga viimaks nägin neid köögis mikroahju peal. Siis läksin Bobo tuppa ja panin päkapiku naaritsate quico ja minko kõrvale ning kõikidele peomütsid pähe. Tegin pildi ja panin selle üles tekstiga. Mina, peoloomad, hashtag, aiapäkapikk, hashtag põgenenud aiapäkapikk, hashtag aeg aiapäkapikud vabaks. Rahulolevalt toetasin seljatoele, kulus vaid paar minutit, kuni esimesed ligid saabuma hakkasid. Kui vanaema ütles, et tal on mulle töö siis olin algul väga rõõmus, kui ta rääkis, mis töö see on siis maa päris sama palju ei rõõmustanud. Töö seisnes nimelt temal loomatopiste parandamisest. Vanaemal on ju päris suur kollektsioon ja paljud neist nägid välja nii, nagu oleksid just kaklusest pääsenud. Niidid rippusid ja täidis tungis välja kõikvõimalikest kummalistest kohtadest. Kui ema temalt kunagi küsis, miks ta peab just topiseid koguma ja näiteks mitte puust suveniir, hobuseid, ingleid või portselanpõrsaid nagu normaalsed inimesed siis vanaema turtsatas. Mida ma peaksin peale hakkama terve hunniku punaste puuhobustega? Aga mida sa terve hunniku surnud looma nässakatega pihta hakkad? Küsis ema vastu. Siis ütles vanaema, et tal polnudki algul plaanis neid koguma hakata, aga kuidagi lihtsalt läks. Nii. Ema selle selgitusega ei rahuldanud. Kuidasmoodi on üldse võimalik hakata juhuslikult topiseid koguma. Siis seletas vanaema taoli saanud enamiku ühelt vanamehelt, kellega oli kohtunud mingil sportautodega seotud üritusel. Vanamees oli mõeldud need minema visata, sest tema uue naise pisike Tšiwaua ei talunud seda, et igas nurgas seisis naaritsaid ja saarmaid rebaseid ning seetõttu ründas neid pidevalt. Vanaemal hakkas loomadest kahju ning ta pakkis kogu oma Corveti neid täis, tõi koju. Siis oli kuuldus levima hakanud ja vanaema pidi endale võtma ka teisi topiseid, mida oli varem hoitud pööningutel ja keldrites. Ta oli mõelnud, et hotellis võiksid need päris ägedad olla. Nagu hotelli, selline oma eriline asi. Kõige suurem ja uhkem loom oli mõistagi esikus seisev sebra, mille ta oli saanud ühelt parunilt preemenist. Mõned hotellid on tuntud selle poolest, et neil on 18.-st sajandist sisustus ja teised selle poolest, et seal on elanud igavene hulk staare ning Royogranud kaudena Houtsul šarblaga peab saama tuntuks just selle poolest. Surnud saarmast. Küsis ema kulme kergitades. Ta paistis vägagi kõhklev. Jah, vastas vanaema rahulolevalt. Kõige parem tee edule on liialdamine. Kui keegi poleks nende eest hoolitsenud oleks nende surm olnud täiesti tarbetu. Ta leidis vanaema ja see oli iseenesest tõsi. Esimese ülesandena sain ma parandada ühe vana kaljukassi, keda tootšiv haua oli tagumikust rünnanud. Vanaema oli ahmi frants jää keriks ristinud. Keegi ei saanud aru, miks olin aiapäkapikukirjutuslaualt eest ära pannud ja Franz Jäägeri sinna tõstnud. See oli päris suur Ahma, võib-olla 80 sentimeetrit pikk, lisaks veel kohev saba. Vanaema oli andnud mulle jämedat musta niiti ja suure nõela ning nüüd jäi üle ainult pihta hakata. Vahtisin ahmi, tundus, nagu oleks ta mind vastu vahtinud, kuigi ta pea oli ära pööratud. Hingasin sügavalt sisse, ütlesin vabandust ja pistsin nõela Frans Jäägeri tagumikku. Maalin otsekui valmis, et ta võib karjuma hakata või mind hammustada. Seda ta muidugi ei teinud. Taguots Franz Jäägeri kasukal polnud pehme ja kohev nagu nirk Pavlov vil vaid kõvem. Võib-olla kipsist või savist. Tegin veel ühe piste ja veel ühe käsi värises, süda peksis. Üsna raske oli kasuka servi kokku saada. Kasukas oleks nagu natuke kitsas olnud, umbes nagu siis, kui üritad tõmmata kinni lukupükstel, mis on tegelikult liiga väikesed. Kas Prants jääger oli pärast surma kaalus juurde võtnud? Pikk kohev saba jäi pealegi pidevalt, ettepisted tulid imelikud ja ebaühtlased. Ma polnud just sündinud ahmi tagumikke õmblema, kuid samas polnud ma saanud käsitöö tunnistada, ka iial harjutada. Kui ma hakkasin viiendat pistet tegema, kostis äkki jube lärm ja ma ehmatasin, niiet pillasin frantsi Jäägeri käest just nagu oleks ta mind kõrvetanud. Jeesus Kristus, selle plaadimasina helitugevus peab ometi olema võimalik reguleerida. Sain peaaegu südamerabanduse, iga kord, kui Bobo mingi loo mängima pani olin Franz Jäägeri külili pillanud ja nüüd paistis, nagu ta vahiks mind. Ta nägi välja tapahimuline. Vabandust, vabandust, kulla Franz jääger, aga ainult kaks väikest pistet veel. Tegin viimased õmblused nii kähku või suutsin, kui valmis sain, olin täiesti kurnatud, laup oli higine, süda peksis rinnus. Hüüdsin vanaema. Uks kriuksub valjusti, kui ta selle avas. Ta pani oma suured rohelised prillid ette ja uuris hoolikalt frantsi Jäägeri tagumikku. Vältan sikke, mina usun, et sul oleks topise valdkonnas tulevikku. Vanaema võttis oma kuldselt sädelevast käekotist neli kahekümnelist. Vähemalt seitse looma on veel, mida peaks parandama. Seitse looma seitse korda 80 krooni on 560 krooni, seal tohutu hulk raha. Jess. Okei, ahmi tagumike parandamine pole ehk kõige mõnusam töömaailma ajaloos. Aga vahet polnud, sest see viis mind taas sammu lähemale oma eesmärgile saada populaarseks. Varsti saan läätsed osta. Toonad lihtsalt siia, ahmid, saarmad, nirgid. Ma võin ühel ilusal päeval saabuda grislikaruga ja siis tuletan ma sulle su lubadust meelde, ausõna. Päike polnud ikka veel looja läinud, kuigi kell oli juba 10 läbi. Olin ruloo alla tõmmanud, kuid külgedelt immitses ikkagi valgus sisse ja tuba värvus õrnalt helekollaseks. Ainstain oli voodile hüpanud ning lamas raske ja soojana mu jalgade peal. Tema hundi suust kostsid väiksed armsad Nursatused. Tegelikult ei tohtinud ta voodis olla, sest ajas nii palju karvu, aga ma ikkagi lasin. See oli lihtsalt mõnus. Ja siis ei tundnud ma end kunagi üksi. Uks kriiksatas ja ema pistis pea sisse. Tere, kullake. Tahtsin ainult näha, kas oled ärkvel, et head ööd soovida. Ema lipsas sisse, istus voodiservale, tal olid kodupüksid jalas ja seljas mingi vana T-särk ning ta pruunid juuksed olid pealaele kokku tõmmatud. Juuksed voogasid sealt igas suunas nagu väike purskkaev. No mida, mis see siis veel on, küsis ta, kui Ants Daini nägi. Ta hääl tundus range, aga olin üsna kindel, et ainult teeskleb. Vabandust, ütlesin lihtsalt nii, jube mõnus on, kui ta seal pikutab. Ainstan tõstis pilgu, otsekui oleks aru saanud, et temast räägitakse. Madiaan, ütles ema naeratades. Mine sinnapoole. Nihutasime seina poole ja ema heitis mu kõrvale. Kas ma olen öelnud, kui ilus soeng sul nüüd minu meelest on? Ainult nii umbes 10 korda. Ema naeris, siis tõmbus ta taas tõsiseks. Kuidas sul läheb, kullake? Hästi, kindel või? Jah, mulle meeldib siin elada. Seda ma näen ja mul on selle üle hea meel. Ta tõmbas sõrmedega läbi mu tukka lükkas seda tahapoole. Teadsin, et ta muretseb mu pärast. Sellepärast et mul pole sõpru. Nägin seda vahel ta pilgus, kui ta mind vaatas. Mulle meenus mu sünnipäev eelmisel sügisel. Emal ei tahtnud kogu mu klassi kutsuda või vähemalt kõiki poisse. Ta oli mõelnud, et võiks korraldada Bio keeglisaalis. Neile ju meeldiks. Ütles ta. Kas see poleks nende meelest tore? Ma ei teadnud, kas neile keegel meeldiks. Aga hoolimata sellest, kas neile keegel meeldib või ei siis mulle ju ei meeldinud. Ja pealegi ma teadsin, et mitte keegi ei taha tulla keeglisaali kui see on minu sünnipäevapidu. Miks nad peaksidki? Nad polnud ju mu sõbrad. Ei rääkinud omavahel mitte kunagi. Ema oli oma ideest nii vaimustuses, et unustas küsida, mida mina sellest mõttest arvan. Ja ma ei tahtnud teda kurvastada. Ta paistis nii rõõmus kui pidu ette valmistades. Esitas 1000 küsimust. Kas kutseid on sinu vanuses juba liiga titekas saata. Kas sa arvad, et pärast võiks pitsat süüa, kas see meeldiks neile, kas kellelgi on mingi allergia? Vastasin igale küsimusele järjekindlalt, ei tea. Ta pani keeglisaali kinni, tellis pitsad ära ja mässas õhtu otsa arvuti tagakutsetega. Mul on see väga hästi meeles. Ta pani kutse peale suure musta, sädeleva keeglikuulipildi ja ümmarguse kuuli sees oli helelillade tähtedega tekst, mis paistis neoonvärvis säravat. Tere tulemast sikke keeglipeole. Ma murdusin alles siis, kui ta oli kutsepoiste vanemate meilidele ära saatnud võib-olla muutusse kõik alles siis reaalseks. Kas sa ei saa siis aru, ema? Nutsin, ma, ma ei taha mingit pidu. Ma ei unusta iial tema nägu, kui ma olin seda öelnud, tema ilmet ühtaegu üllatunud ja haavunud. Aga miks ometi? Minu meelest on see ju väga hea võimalus nagu kontakti saada. Ja kui midagi koos tehakse, siis, siis on see ju lihtsam selle asemel, et lihtsalt istuda ja juttu ajada. Aga keegi ju ei tule sinna, kuidas sa aru ei saa, karjusin ma. Ei, ema ei olnud aru saanud, nägin ka, kuidas ta silmad pisaraid täis valgusid. Aga ma arvasin, et et see võib tore olla. Jah, aga ei ole, vastasin ma tegin hääle karmiks. Ja ei olnudki mõned isegi vastanud kutsele. Ülejäänud ütlesid ära. Ma arvan, et alles siis saigi ema päriselt aru. Tühistasime keeglisaali broneeringu. Ema Maiken ja mina sõitsime hoopis ühte kohta, mille nimi on rollers anud Paul öös. Seal oli küll ka keegel, aga ennekõike sai rentida rulluisud ja sõita rulluisurajal. Pärast sõime vegan burgereid ja jõime piimakokteili. Oli ilus sünnipäev. Kuigi kõik see tundus pisut nukker ka. Voodi nagises, kui ainstainenud külili keeras. Käpad liikusid unes. Ema silitas mu laupa, lükkas tuka ära, et ta saaks mulle silma vaadata. Tema võis mu kõritamist näha küll. Vaatasin talle otsa. Kas sa tead, kuidas saaks inimestega kontakti mingit nippi? Ta paistis järele mõtlevat. No minu meelest on kõige parem iseendaks jääda. Ema suudles mind laubale, eriti kui oled nii fantastiline, nagu sina. Kriipsutasin nägu. Seda ütled sa ainult selle pärast, et sa oled mu ema. Võib-olla, aga ma ütlen seda ka sellepärast, et see on tõsi. Sihke, Ma armastan sind. Sa tead ju küll. Üritan nüüd magama jääda, ma lähen heidan magama. Tahan homme intervjuul puhanud olla, on nii? Nii väga loodan, et saan selle töö. Mina loodan ka, ütlesin ma. Ta tõusis püsti ja avas ukse, mis kriiksatas taas. Peame neid hingesid, õlitama. Ilusaid unenägusid. Sulle ka, ema. Samal ajal kui ainstain üha valjemini norskas, mõtlesin mu ema sõnade üle järele. Et kõige parem on jääda iseendaks.