Tänaõhtune näitleja tundan Kaarel Kilvet, iga saate lindistanud Helgi Ilo. Maailmakava kava kava ka maailma kaeva, kava. Kui. Sa teed väega maleva vaeva näevad. Asja fassaa kassa ai. Ai ai. Ai. Ai ai. Nad ei läinud tasakesi tasakesi. Tasakesi. Tasakesi. Tasakesi. Ma olen sündinud Pärnus, jah, aga ega ta päris Pärnumaal ei möödunud, sellepärast et vanematega koos lapsepõlves palju ringi raamatut, me elasime väga eri kohtades Tallinnas ja ja Kuressaares ja ja Lihula lähedal, täitsa maakohas Koonga külas pärast töö pärast. Isa tikkus liikus nagu töökohti pidi lapsepõlves, ma käisin isegi esimeses klassis Kuressaare keskkoolis ja, ja jääb viis aastat järjest, elasime Kuressaare linnas terve verega pärsiaaegsed aastad ja kolhooside tegemise ajaaegseid aastat, nii et et need, kui palju sealt nüüd üsna kogemusi või mälestusi on, aga aga mingi õhustik konsert, lapsest saadik meelde jäänud. Arvad, et see need aastad on su kujunemisteed mõjutanud? Kindlasti sellepärast, et Saaremaa oli ju üks üks suur sõjaplats pärast sõda ja sinna veeti kokku linna lähedale Roomassaare sadamasse, veetis ajada purustatud sõjatehnikat ja igasugust igasugust igasugust lagunenud sõjajäänuseid ja Saaremaa oli juga. Kuulsate metsavendade territoorium, hilp ja tema kaaslased tegutsesid kuni 50. aastate alguseni välja. Saaremaal. Tol ajal ehitati raudteed. Ja mis küll pärast üles võeti ja kõik võtab niuksed, mälestused, niuksed, pildid, vanemate inimeste jutud, oma nähtud asjad, need on ikkagi, ma olen siiamaani vaid need olid nagu mingid lapsepõlve hirmud. Nii hirmud kui ka huvid läheneb, nad on ikka väga ergult meelde jäänud. Nii et kui sa hakkasid tegema kuningHerman esimest, kui sa materjali su kätte sattus, siis sa tundsid, et midagi niisugust lähedust, mis puudutab sind Ja lase kuningHermanni tegemisest on suhteliselt palju ajalehtedes ja juttu olnud. See materjali kätte sattumine oli Caniku järk-järguline, ta ei tulnud korraga. On seal kõigepealt algasuse nendest külalauludest, mis ma sealsamas külas, kus ma suviti olen kuulsin ja, ja leidsin, ja siis hakkas asi sealt edasi hargnema. Kuni ühe mehe küllalt keerulise eluloonia väljale. Aga valge tee kutse kus selle lavastuse idee tuli, kas see on juba siis natukene hilisema perioodi ta sinu elus seotud? No see on seotud ikkagi ilmselt minu kokkupuudetest muusikaga ja ja idee autor tegelikult on Johan Saar, kes 60.-te aastate alul Eesti raadius toimetas saatesarja Raimond Valgre elust lauludest ja ja tähendab need materjalid, mis juba kuuekümnendatel aastatel tema kätte kogunesid need, nagu täienesid, täienesid aastate jooksul ja ta nagu keetis ennast selle materjali otsas muidugi paarkümmend aastat, enne kui see teoks sai. Teatris. Aga teie kokkusattumine oli siis juhuslik või oli see sinu huvi ka sellest? No ilmselt ikka minu huvi ka. Me olime Johaniga enne juba tuttavad ja ja võib-olla see lihtsalt pidi niimoodi saavad. Ühel päeval jõudis järg selle materjali ja me hakkasime endaga tööle. Aga kuidas muusikaga üldse tegelema hakkasin? Ma hakkasin muusikaga niimoodi tegelevad, et astusin Pärnus laste muusikakool algkooli ajal. Ja õppisin kokku üheksa aastat metsasarvemängu. Lõpetasin Pärnus laste muusikakooli pärast, kolm aastat õppis nimelt ladina muusikakoolis. Nii et see nagu nägid, et sest seal muusik Ei oska öelda, noh nii selgelt ei ole ilmselt enda jaoks teadvustanud, neid asju, tähendab muusikaga. Kokkupuude on kodust, kogu aeg on ema ja ja ei saa ka suhteliselt musikaalsed inimesed ja ja väga palju muusika kokku puutunud, et meil niukene aktiivne suhe muusikasse oli kogu aeg perekonnas koduski, musitseedikile kodus vähem, ajad olid nii keerulised, isa suri 53. aastal ja, ja ema jäi üksi kasvatama. Mitut last ja ja noh, niisugust võimalust ei olnud rügas tööd teha. Aga siis, kui ma juba muusikakoolis käima hakkasin, siis oma sõpradega koolis püüdsime juba natuke midagi teha ja ja niimoodi ta läks. Siis lõpetasid Pärnus, siis keskkooli lõpetasin Pärnu lastemuusikakooliga. Ja siis, kui see tädinas juba muusikakoolis õppisid, kas siis tuli see lavakunstikateedris? Teeme jah ja kusagil jah, muusikakooli teisel kursusel tekkis niisugune võimalus või või kokkupuutepunkt, sest tegelikult teatritegemise algeid tegime kooli ajal kogu aeg, aga meil oli omal tore klass. Niuksed, aktiivsed poisid ja me tegime keskkooli ajal kooliraadios kuuldemänge lavastusi, tasime ja pärna, teine keskkool, Pärnu 404. lavastuses kuuldemänge ja ma mäletan, 11. klassis tegime kuristik rukkis tehtud kuuldemängule kooliraadios ette mängitud ja ja lavastasimine niukseid, väikesi sketše seene. Isegi näitemänge tegime ja meil oli tore kirjandusõpetaja origis. Seda kõike soosis ja, ja meid tagant tõukas ja pooled poisid klassis luuletasid ja ja noh, niisugune meelsus valitses, võib olla Tallinnas siis lõpuks lihtsalt aeg sai täis. Tulise kateedrisse mineku soov seise Kõnulat Hyde nojah, jõudumööda, kuigi ma nüüd aeg-ajalt nüüd niimoodi üles leidis, veidikene häbenenud. Aga noh, igaüks läheb lolliks. Aga sa kas mängisid rohkem pidavastasid siis? Me tegime ühiselt kõike, tähendab, seal ei olnud niimoodi, et keegi oleks olnud lausa noh, niukene liider või või noh, nagu öeldakse, puhas lavastaja, me tegime kõik ühiselt. Aga mis neist poistest on saanud neid? Eks nad ole, igaüks ise kanti laiali läinud kunsti alal lausa nüüd, nendest ei ole keegi, aga aga ajakirjanduse probleemidega tegeleb Tartus Peeter Vihalemm, üks klassivend Lembit tol koos õppis Moskvas Kirjanduse Instituudis. Ja Ma nüüd ei ole teda kaua aastaid kohanud, ma ei tea, kui aktiivselt ta kirjandusega praegu veel tegeleb, aga aga ta vähemalt tegeles hoolega selle asjaga. Aga teised läksid enamuses tehnilistele erialadele. Mis aastal sul lavakunstikateeder sealhulgas olid nelja sendi. 466. aastal astusin need 70 õppeti 70 lõpetasin. Panso tegeles teiega veel palju vä? Panso tegeles meiega pidevalt kaks esimest kursust ja tegelikult esimese kursuse tegeles meiega veel Leo Kalmet. Kuni haiguseni, nii et me olime nagu kalmeti papi, viimane viimane kursus, kes temaga tööd tegi. Ja siis sealt edasi. Kolmandast kursusest alates hakkas meiega tööd tegema. Mikk Mikiver ja Kromanov. Kas Panso sulle mingisuguse jälje jättis sinu õpingute nii et või, või ütleme edaspidi lavastaja töösse, Mei näitlejatööd. Jah, ja mida kaugemale tähendab sellest ajast õppimise ajast ja kokkupuudetest Panso tundidest? Seda rohkem ma saan aru, et tegelikult Panso oskas tegeleda väga paljude ja väga täpselt põhitõdedega, tähendab ja võib-olla mitte see, mida Panso tundides meile rääkis, ei ole nii palju meelde jäänud ja nii palju mõju avaldanud, kui just see kuidas Panso ise lavastas, Me katedraal, saime ju ka Panso lavastustes tudengitele kaasa teha ja, ja tema sõnad ja tema lavastajakäekiri ei läinud alati kokku. Aga tegelikult minu jaoks on, oli kõige huvitavamad juhtmed pealt nähtud proovid teatris. Serinaalsed jäätis oli, murdus ja aga siis hakkasid isegi kallavamaste ajal juba lavastama. Mind võetigi lavakunstikateedrisse sisse tingimusel, et ma õpin režissööriks ja hakkasin teise kursuses teisest semestrist. Me hakkasime tegema katkendeid Bulgakovi tonki hotega. Ja, ja sellest siis kooli lõpuks kujuneski välja üks diplomilavastus. Ja ma mäletan seda, see oli väga elav ja lustakas tavast. Aga eks ta oli niukse nooruse hullusega tehtud, ilmselt. Seal olid Ulfsak ja Väino Uibo. Jah no praktiliselt kogu meie kursus isegi nooremalt kursuselt olid mõned Tõnis Rätsep oli abiks, ma mäletan ja. Tõnu Saaria ja Ivo Eensalu ja. Aga see oli jah, nukke praegu võib-olla ei julgeks nii tõsisele materjalile nii vallatult kallale minna, tähendab, eks see oli niuke. Loll julgus. Aga teisest küljest, ma mõtlen, siis sinu viimased lavastused on ka niiviisi, et neid on naer ja pisarad vaheldumisi, et võib-olla see oli juba siis innust seis, võib-olla see on sinu kui lavastaja omapära. Mulle on alati meeldinud tragikoomiline, tähendab ainult koomiline ei võimelda iialgi, ainult traagiline võimendub traagiliselt, võimendada koomiline ja vastupidi. Ja noh, mis seal salata, ta tähendab kusagil eeskujus on oma tragikoomika ikkagi Chaplini tema tegemise oskus, niimoodi. Ta on minu meelest see on kõige täiuslikum tragikoomika, mida Chaplin on teinud. Kas see niisugust päris tõsist draamalavastust kurat teinud? Olen küll olen küll, aga suures saalis, mitte väikses saalis. Tõsise draamalavastused on ma julgeksin öelda. Niimoodi oleksid Jaan Kaplinski põgenik, mis oli Tõnusaare monoetendus ja Rein Saluri, kes ma olen. See oli üks periood, kus teatris suurel laval eriti midagi ei teinud. Ja põhiliselt töötasin väikeses saalis. Kui ma nüüd meelde tuletan, siis oli üks periood kus sina olid nagu kriitikute peksupoiss. Sul pidi ikka väga tugev sisemine jõud ja veendumus olema, et see aeg üle elada, see oligi siis sisse, tegidki väiksel laval. Tobro sule alla sattusin jah, kohe pärast kooli lõppu ja kes oskab nüüd sind tagantjärgi täpselt ütelda, milleks see kõik hea oli? Igatahes nüüd tagantjärgi tundub mulle, et kui mind oleks sülitatud ja, ja nännutatud rohkem võib-olla ma siis polekski Kuusti õieti jõudnud, see oli barjäär, mis tuli ületada pärast. Aga teisest küljest, Tobre oli ju küllalt tark kriitikas minu, ma leian, et tema poolt ei olnud ikka nii noorele lavastajaid ainult tähendab laiutust jagada. See jääb mulle tagantjärgi arusaamatuks, võib-olla ei olnudki ainult võib-olla selle taga oli mõni keegi teine inimene veel hoopis? Jah, ma ei oska, neid asju ma ei oska seletada, aga igatahes minul on kasuks tulnud küll see asi tähendab, taan mind. Ta on mind karastanud kõvasti, ikka tehakse ka tavalist näputööd ja ja, ja neid näputöö tegijaid on tunduvalt rohkem kui häid tegijaid. See oli mu elu kolmas lavastus üldse, mida Toprožis niimoodi materdama. Mis oli, see oli? Mina pole Eiffeli torn Rumeenia autoritükk ja, ja selge see, et ma sellest tükist ei käinud üle, ma ei saanud hakkama ja ja üldse ma olin rumal, et ma ta võtsin teha. Aga tol ajal oli situatsioon teistsugune, tähendab, ma tulin teatrisse tööle, palgale kui reanäitejuht. Ja, ja siis olid normid, plaanid, mitu lavastust peab tegema. Normide plaanid olid selle kohta, et tuleb mängida vennasrahvaste, sotsialismimaade dramaturgiat ja ja teatri kirjandusala juhataja ja teised tegijad otsisid väljuvad niisuguse näitemängu ja siis leiti, et kellelt peab seda tegema, ei maksta, tegema, aga ma ei käinud, ta ei olnud mulle Taimule lähedane materjal. Ja sellepärast ma ei käinud tulega. Tänapäeval ei ole enam niisugust asja, et võtad seda, mis sulle südamelähedane. Ei minuga nüüd küll ei ole juhtunud kohe rea aastate jooksul seda, et ma oleksin pidanud hakkama tööle materjaliga, mis mulle Me ei istu. Millal sa sajandivahetuse küla folkloori vastu huvi hakkasid tundma või kuidas sa nimetad seda külalaulud või? Nojah, seda võib mitmeti nimetada, tähendab et teda võib nimetada uus eesti rahvalauluks ja ja külalauluks ja see tuli kusagil pärast seda, kui ma olin Tobrukest kõvasti nahutada saanud ja ja, ja ei olnud. Ma ei olnud nagu selget sihti endalgi silme ees ja siis hakkasime me kõigepealt Tõnu Tammega koos laulma neid laule, noh, kõik asjad on sattunud juhuslikult. Tõnu Tamme isa teadis väga palju neid laule, me kirjutasime neid laule üles tema käest. Sealt edasi tuli üks niuke raadiosaatesari külasin manites hari. Siis sai hakatud raamatukogust otsima tolleaegset kombeõpetust ja, ja niisugust kirjandust ja sealt läks see nagu iseenesest kasvas üle niukseks. Etenduse vormiks. Ma mäletan, et tartus mingil ringreisil, olles noorsooteatri ringreisil, sa istusid vist kõik oma vaba ajakirjandusmuuseumisse. No siis oli asi juba väga konkreetne, tähendab, ja siis oli tellimus meil, kuna oli raadios ka tegemist sarjaga siis me pidime pidevalt materjali toitu juurde leidma ja ja siis me turuga mõlemad koos istusime Tartus kirjandusmuuseumis, kus on muidugi kohutavalt palju materjali ja selle sellelaadse asja jaoks. Te olete nagu ikka esimesed, kes sellega hakkasid tegelema ei olnud eriti moes või keegi tähelepanu pööranud. Ega vist küll jah, ma ei oska nüüd öelda, kas me noh, kindlalt esimesed olime, aga, aga ega sel ajal ei olnud veel Eestimaal eriti moodi läinud ka näiteks külaga Bellid või see kõik tuli, kõik tuli natuke hiljem. See kõik, see suur küla kapillide loomise laine ja see tuli kõik kusagil 70.-te aastate teises pooles laudele kõik olev sattus, pidid ükskord lihtsalt jälle inimeste kätte tagasi tulema. Aga kas sa ei arva, et see nüüd ongi niiviisi, et kõigepealt avastasid selle lähema mineviku sajandivahetuse kyla laulud ja ja siis pärast arenes kogu see muusika ja teatrisituatsioon ja ühiskondlik situatsioon edasi, et noored hakkasid järjest avastama regivärsi ja siis veel vanemat muusikat ja ja need on kõik see nii populaarne. Nojah, ei, ma, ma ei julge öelda, et see oleks minu tegemiste-ga seotud võide tõuge, kui kellegile teisele minu tegemistega seotud või ei oska niukseid asju hinnata, tähendab kõrvalt. Aga huvi juurde vastu on ju järjest süvenenud ja. Kui helgesse tähendab hetkel me oleme praegu jõudnud, kus kus me teadvustame iseenda jaoks kõige valusamad punktid andis ja, ja eesti rahva elus ja ja, ja mitte ainult ei teadvusta vaid ka ütleme välja ja üks väga kaua sees piinanud pinge või, või raskus, mis inimesel inimesel on ja kui ta seda välja öelda ei saa, tähendab, see võibki inimese läbi põletada. Aga aga kui see ükskord välja on öeldud, see on, see on suur kergendus. Kui tahvel välja lauldud, tähendab siis ta on veel suurem kergendus ja Heinz Valk ei ütle ilmaaegu, et meil laulev revolutsioon praegu. Eesti rahvast ilmselt on laululembene, tähendab, me oleme seda mõistet natukene küll kõrvalt veidikene isegi muigega või niukse iraani iroonilise hoiakuga öelnud, aga aga tuleb välja ikka, et meil on kohutavalt palju laule, mida saab koos laulda ja mida inimesed teavad. Ma ei oska öelda, kas on palju rahvaid maailmas, kellel on nii palju ühislaule ja vahva on see, et, et need ühislaulud järjest tekivad juurde. Neid tuleb järjest juurde. See on, see on üks, üks võimas ja ilus asi. See seab rahvast kahe. Ja koos laulan ikka koos, laul. Kooslaulmine on hoopis midagi muud kui üksinda metsas laulmine. Siis hakkasite Tõnu Tammega koos kahekesi esinema. Kuidas te saatsite ennast? No saade oli väga primitiivne, tähendab, tal oli lihtsalt niisugune. Laulu koos hoidev funktsioon, tähendab natukene mina plannisin kitarri alle, Tõnuley trummiga rütmi ja ja see oli kõike, tähendab, ega meil mingisugust keerulisemat saatefaktuuri nendel lauludel ei olnud. Põhiline oli ikka ikka sõnad sõna Eedee ja viisi. Puhas väljalaulmine. Ja te sõitsite terve Eestimaailmselt läbi kõik võimalikud kohad. Jah, ega Eestimaal nüüd palju niuksed klubisid või kultuurimaju küll ei ole, kus ma käinud ei ole. Ma kunagi isegi kirjutasin endale üles ringreisi, kus me käisime ja, ja noh, nüüd on nüüd ehitatakse uusi kultuurimaju juurde ja vot nendes kõikides nendes uutes ma ei ole käinud, aga aga vanad kultuurimajad klubid olid praktiliselt niimoodi, et Eestil on mitu ringi peale tehtud Lisaks veel teatrireisideks. Ma arvan ka, et ta on kudunud, Keva, ta ei ta iial. Nii, ta ei ta mingi armutuulega, nii kahju, tal võiks ju. Margareta Maasa. Gootke. Vaagub. Aga ta on kevaka ta iial veel, ta, ta ei allu tuulega. Noh, võiks ju suunata. Barca. Keva ta jäi jälle nii, ta. Arvu luulega kahju tal ta kogu ta peal. Ka. Spaa no ega Ma ka on kena, ta ei ta iial liiga. Arvu tuulega traktaat võiks juhtuda. Aga. Koloodoost. Õnn talvi, aga armastust ja. Palun aga ta poole, aga ta nõudis armuda, aga ta määras, tingis ta tundmuste ja kohta. Millal siis Kukerpillid juurde tulid või sina Kukerpillide juurde? Kukerpillide juurde kutsusid Kukerpillide poisid mind siis, kui Tõnu Tamm läks noorsooteatrist ära draamateatrisse ja ja meil lihtsalt ajad enam ei klappinud, ei tööajad ega ka kauga võimalus proove teha, tähendab Tõnu oli seotud juba draamateatritöögraafikuga, mina mina noorsooteatrisse jäin ja võib-olla et see aeg oli siis ka juba õige aeg, me olime noh, küllalt kaua koos kahekesi teinud. Ise ise tahtsin ka, et oleks midagi teist natukene värskemat, võib-olla enda jaoks ja kukerpallipoisid mulle selle ettepaneku, tegid nendega koos laulma hakata ja siis ma võtsin selle häälega vastu. Aga enne seda oli siis armastusse kallis, magus mesi. Ja selle etenduse mängimine lõppes ka seoses, kui Tõnu ära läks, ordu tähtsust. Kui panin mängisite 252 korda ansi rekord. Noorsooteatris on ta küll rekord ja Eesti teatri seda ilmselt ei ole. Rekord eestlanna Estonia sopipitama, palju rohkem mängitud ja aga noorsooteatris on ta küll rekord. See oli ka niisugune etendus, mida inimesed juba kaasa laulsid, peaaegu vist. Nojah, need laulud olid ju tegelikult rahvale kõigile tuntud. Me valisime ju linnaga, noh rohkem niisugused üldlevinud levinud laulud. Ja selle tegemisel oli vist nii ka, et olgugi, et nii palju mängisite kunagi tundnud tüdimust on näha, et näitlejad ise lustivad kaas. Nojah, see on jälle ka niukene näitleja väsib loomulikult, kui ta ühte tükki juba kusagil mängib üle 100 korra ja aga siis tuleb leida niisuguseid impulsse, mis asja värsked hoiavad ja, ja muidugi meid mobiliseeris see, et terve esimene osa tükist oli aktiivne, suhtlemine otse suhtlemine publikuga, näitlejad käisid publiku hulgas, ei, tähendab, seal ei tohi ennast lihtsalt vedelaks lastega ega mingit mugavust endale peale tulla lasta. Aga üldiselt see on muidugi probleem, kui on kui on tükk juba mänginud üle 100 korra. Et hoida tüki vormis. Aga ma olen tähele pannud ka seda, et muusika üldiselt aitab tükke vormis hoida, sest noh, nii nagu näiteks praegu Valgre puhulgi, mida me oleme üle 100 korra mänginud, valge, tegutse. Ta ei ole, see tükk ei ole lagunenud tükk üldse mitte tantsu, ta on säilitanud oma värskuse. Muidugi teatavad kõikumised etenduste vahel on aga allapoole seda ilusti head nivood taigu kunagi ja sama asja ma võin öelda ka kuningHermanni kohta, mida me nüüd praktiliselt hooaja jooksul mängisime 76 korda. Tähendab Meie sugusele teatrile, kellel on tegelikult 10 mängupäeva Tallinnas kuus, ainult ambikultuuri pole, see on ikka väga suur arv. On väga suur arv ja tähendab, see tükk püsib vormis täitsa. Ja ja seda probleemi ei ole, et publikut ei tuleks nendele. Lähme tagasi Kukerpillide juurde. Kui kaua nendega koos siis tegutsesid? Kukerpillidega koos ma olin kolm aastat. Ja siis pärast veel, kui ma olin juba Kukerpillidest nagu lahkunud siis ma veel mitmel korral käisin neile abiks kui vaja oli, poisid kutsusid, aga mana pidevalt enam nendega siis ei teinud ja see oli huvitav aeg minu jaoks, see oli mitmeti huvitav aeg, sellepärast et esiteks Kukerpillidega sai koos reisitud väga keerulisi reisija tehtud. Ja teiseks, selles ansamblis oli väga kõrge kõrge vaimsustan inimesed, eraldi võetuna olid isiksused ja ja on ka praegu isiksused ja, ja meil oli kamm, millest rääkida peale muusika, muusika tegemise. Need näiteks need väga rasked pikad, ringreisid mida tuli teha mitmete nädalate kaupa Moskvas olla treeninglaagris enne näiteks Hugo festivalil sõitmist või siis ennem anda kongressi kontserti. Siis siis just see hoidiski ja meil oli, meil oli hea koos olla, meil oli, millest rääkida, mida arutada ja Me tegelesime kõikide probleemidega. Lisaks muusikale. Te käisite vist päris palju, Kuuba oli siis kõige kaugem koht? Kuumoli kõige kaugem minagi käisin kukerpallidega. Neli korda Nõukogude Liidust väljas, aga aga poisid ise muidugi on kohutavalt palju sõita. Siiamaani siiamaani seal praegu on Saksamaal. Restoranis oli sees ja. Üle. Aasta rõhust puu. Üleni sees aasta tuule uus mängu. Keegi oli. Ruut saver oli mees ja naljad. Pruuki oli. Nalja nõe. Aasi iluraali hoogs alaja resee. Oli paisul võõrast elu veel ja siis kuigi ka pais on võõrast ihuvilja pool. Doora Rees oli loss, mille me peigmees, vaene sääski varies, meelehärm. Kuulsas varjas meelehärmi See ei pidanud vastu, nähes naervat sõpra võttis põuest noa ja torkas surnuks tolle tõpra võttis põuest noa ja torkas surnuks tolle tõpra. Rajal. Toona oli sees jahu sees ülevid meelseid, aasta rõõmus Book üleni mees, aasta lõbus lõvi. Juba siin. Kombel oli hampelmann. Tähendab sa ikka nagu tühja kohta ei armasta, selles osas ikka peab tegutsema kuskil pidevalt. Võib-olla see on vajadus ennast vormis hoida, sest asi oli selles, et kui me hampelmanni ansamblit teatris tegema hakkasime. See muidugi lähtus ka sellest, et teatris on, olid niisugused näitlejad, on niisuguseid näitlejaid, kes on võimelised pille mängima, kellel on huvi niisuguse tegemise vastu. Mõtlesin, miks ma pean siis otsima endale võimalust teatrist väljas, kui see on teatri sees olemas. Ja lisaks sellele tollel perioodil oli mul teatakse võrdlemisi vähe tööd. Võrdlemisi vähe tööd ja enda vormis hoidmiseks saigi see tegu tehtud. Me nägime suhteliselt palju vaeva, me tegime iga päev proove ja enne kui me hakkasime jõudma mingi resultaadina. Tänase päeva seisuga oleme me nagu üheksa aastat juba koos eksisteerinud. Ja nüüd tundub nii, et eks me oleme ise ka üht-teist natuke väsinud ja ja et, et on mingi vahe praegu lihtsalt ja, ja teatris tekkis ka see olukord, et mul sattus järjest olema palju palju suuri töid ja sisenevate juba nende tööde kõrvalt läheb natuke raskeks ansamblid teha ja ja esinemas käia ja peab lihtsalt hakkama oma aega jagama. Aga teisest küljest on see minu meelest niukene ideaalne teatriansambel, mida saab igast lavastusse sisse lülitada. Lavastus vaja olnud jah, aga sinna, kus aja. Jah, aga kuhu, kus vaja ja kindlasti ma usun, et kõige kõige uhkem töö ikkagi niukene hampelmanni laiendatud ansambliga on meil siiamaani Valgres tehtud suure orkestriga peseme nimetame seda uhkelt suureks orkestriga, tähendab kus praktiliselt kõik need näitlejad, kes meil, teades mingil määralgi pille valdavad ja ja oskavad hälli välja, puude, ühest või teisest pildist, on tegelikult väga hõivatud ja ja, ja paistab, et meil õnnestus ka see see niimoodi teha, et me mängime lihtsalt väga uhke näoga, palju rohkem mängida, ei oska ka neid lugusid mida me seal ette kanname, tähendab, see on ka töövili, aga, aga tuleb jätta publikule mulje, see vist ilmselt õnnestub, et oh kui palju. Ja ja vahetavad pille. Aga kes need lehed kirjutavad, enamasti vean igaühe kirjutatud. Jah, siin on jagunenud ikka nii, et iga apiga mees on teinud ei ole nihukest kindlat kindlat ühte autorit, kes ansamblile laule teeks. Koos ka teete või nii, et hakati improviseerima. Lõika tähendab kui keegi kasutamisel Lauri või jürituli mingil lauluga, mis ta kodus on nagu mustalt valmis teinud siis sai ju ikka läbi proovitud koos ja ja valmis vormiga kasvas proovi käigus. Ei tea, ei oskagi öelda, lihtsalt nimi oli vaja ja eks see tähendab noh, tegelikult eks Eesti rahvas on näitajatesse suhtunud alati niimoodi, et eks nad võivad hampelmanni don. Kõigil midagi on teisiti, kuid. Sest et iga mees on omaette mehist r hapral tundku rõõmu rivist kiviraidur, mõelgu kivist aru sain juba oma. Mõõdab töö ja mitama. Ei saagi tuga. Maksarikka. Tuuri. On kena, kui neil midagi on teisiti kui täis. Kellel nuga, kellel käärid, kellele me. Sepa tao Fadonne rauda. Tehku söögilauda, aru, sain. Iga inimene on oma õllemeister minus midagi on teisiti kui ta ei ei ma salmi põll, Kulaelu vallavaest vaelukku pall. Rahaga ei saagi ka vaata rikka tuuri. See õnn on kena. Sa oled viimasel ajal vist rohkem lavastanud kui mänginud teatris. Näitlejana jah, vähem näitlejatööks ma ise pean kuningHermanis külalaulikud ta suhteliselt oluline roll tegelikult tüki seisukohalt vedada terve tüki hoida terve tüki rütmiliselt koos. Ja, ja see olekski praegu jah, viimase aja töödest. Peaaegu kõik. Sellepärast et ma olen küll jääb peaaegu kõigis oma lavastatud lavastustes ise sees olnud, tähendab, aga, aga, aga väga väikese rolliga. Seepärast, et lavastada ja suuremat rolli mängida ääretult raske. Tööprotsessis. Ja eks teised näitlejad on mulle korduvalt öelnud, ka mina saan oma oma oma pisikese sutsukese kõige viimasena valmis aga teisest küljest et ma oma tükkides või oma lavastustes ise kaasa teen, eks ole jälle ka aidanud mingil määral neid lavastusi vormis püsida. Kuigi see on väga väsitav tegelikult. Oma lavastuses kaasa mängida on ääretult väsitav. Ta on närvikavale mõjub, mõjub. Ja sa pead kogu aeg jälgima. Ilmselt ka niimoodi täiesti välja lülitada ja ja see alateadlikult juba jälgib kõiki võimalikke võimatuid apse ja hakkad nägema isegi kolle seal, kus need koll ei ole teinekord ja ta on ikka väga-väga väsitav küll. Eks seal on, muidu meeldib mängida. Tähendab näitleja teha. Ja muidugi Ma ikka kuskil noh, ise arvan, et et ma pole naeru näitleva oma õigeid rolle veel üldse leidnudki. Mis laval teha saanud. Aga mis see kõige suurem roll on öelnud või kõige olulisem? Noh, lausa niuksed, väga suuri rolle mul ei olegi tegelikult teatris olnud, ma olen teinud rohkem ikka niuksed. Nii nagu näitlejad ütlevad, sutse. Linn oli ja tähendab noh väga ilus ja väga huvitav töö minu jaoks, kuigi seda lavastaja ei võtnud eriti tõsiselt ja aga tööperiood oli väga huvitav ja mulle meeldis seda teha, oli, oligi kirsiaia Firs. Ma dubleerisime Jüri Järvetit, Shapiro lavastuses. Ja minul oli see kohutavalt huvitav tööperiood olla tähendab proovide käigus koos juba ikka täiesti eelmiste eelmiste põlvkondade näitlejatega. Nende tööoskus, nende tarkus, lavaline tarkus, kõike seda kõrvalt jälgida noored näitleja ja see oli mullegi. Heino mandri Jüri Järvet, noh, niisugune bukett ei, rääkimata oma teatrinäitest Mikk Mikiver ja töötasin tollal meie teadus veel ja see oli huvitav töö, see on mul väga lähedal ja mulle meeldis seda rolli teha tegelikult. Vaat sel perioodil oli üldse ja head näitlejad olid noorsooteatris koos vanad näitlejad, kes nüüd on ära läinud ja kas arvad, et see sulle midagi andis nendega koos üldse töötada? Ja kindla peale ja ma usun, et andis ka kõigile teistele tähendab sellele sellele keskmisele põlvkonnale, kes praegu nüüd siin noorsooteatris on nagu vanad oleksid koos töötalis Lindauga, Ants Eskolaga. Heino mandriga sõltub väga väärt kogemused. Purje turske käisid pea sind kapsaid. Minul seisis. RaulR-i aknaga Tobot panesin. Pikka aega oleks teinud meelejahutaja. Mis see sulle annad? Meelejahutaja tegemine on ilmselt andnud kogu näitetrupile väga palju. Aeg-ajalt püütakse näha aga töös meri autoga teatavaid miinuseid. Et see süvendab näitlejatest teatavat pinnapealsus ja. Aga ma arvan, et need plussid tegelikult mängivad üle kõik miinused, mida meil ei aute endaga. Näitlejate jaoks võib kaasa toodetavatena tüüp Stampide väljakujunemist ja nihukest ohtu on kindlasti olemas, aga plussid on tegelikult ületavad tunduvalt need miinused ja plussideks ma pean seda kiire reageerimine tähendab kiire Eesti ja ilma ilma tühja jututa rollidele ligi minek tähendab meelejahutaja tööprintsiip on ju see, et aega ei ole suht suhteliselt palju selleks, et, et teha rullid valmis ja minna nendega kohe publiku ette. Ta eeldab väga kiiret operatiivset tööd ja, ja eneseusku ja enesekindlust. Näitlejatest on ta õpetanud ja ma usun, et see trupp, noorsooteatritrupp, kes kes nüüd päris mitu-mitu aastat on meelejahutaja teinud on saanud väga hea kooli. Seda näitab ka töö teiste tükkide kallal pärast teatris, tähendab, need on näitlejad, kes hakkavad kohe tööle, nad ei, ei keeruta, ei ei räägi tühja juttu. Ei, neil ei ole niisugust barjääri, tähendab Nad oskavad nagu kohe alustada, nad võtavad kohenemaid asjal sarvist kinni. Ja seal on väga väärt omadus teatris. Aga kas see on ka mingi optimaalne aeg, kus sellega saab tegeleda? Baskini kunagi tegeles ja juhatas ja siis nad läksid laiali ja siis tuli uus pettus. Jah, jah, kindlasti, ja ma usun, et võib-olla meie aeg ongi täis juba arved. Aga kes siis asemele peaks tulema? Eks seda sügis näitab, ei oska praegu öelda. Mis su edaspidised plaanid on lähemad plaanid? Sügisel ma hakkan tegema lastele inglise tüki. Lastel on vale öelda, tegelikult siis võiks öelda niimoodi teismelistele teismelistele selle tüki pealkiri on Scang poomimine. Tema autor on Ken Campbell. Inglane. Inglismaal, ja millest ta räägib? Räägib sellest, kuidas kuidas kaks inimest ühel päeval avastavad, et kõik mõistet, kõik nimed, kõik, mis neid iga päev tavaliselt ümbritsevad, on nii kulunud, nii äratarvitatud läikima nühitud, et neid ei taha isegi nimepidi enam nimetada ja nad hakkavad välja mõtlema uusi sõnu. See pealkiri on ka seal ja nad hakkavad välja mõtlema uusi sõnu. Ja alles siis, kui nad on välja mõelnud uue rea uusi sõnu, siis hakkavad nad mõtlemised tähendada, võiksid, hakkavad neile sisu juurde mõtlema ja see mäng hakkab neid nii huvitava ja elu muutub ümberringi nii lõbusaks, nii rikkaks, et sellest mängust nakatub tervelt terve seltskond, kellega nad kogu tüki jooksul kokku puutuvad. Ja kuna tegemist on seal politseinikke või miilitsat ega enamuses siis ka miilitsad hakkavad mängima seda Scangpoomimise mängu. Ja inimesed äkki tunnevad, kuidas nad on võimelised vabanema kõigest argihallist rutiinsest. Kulunust jätkavad nagu täiesti uuele uuele nägemisele. Ja mäng jõuab nii kaugele, et terve lava täis kõik tegelased Scampoomival hoolega. Ja saalist kargab püsti üks õpetaja kes. Püüab kogu saalile selgeks teha, et see on kohutavalt ebapedagoogiline, mida tehakse laval, tähendab niisuguseid asju ei tohi noortele näidata, sealt tuleks kohe ära keelata ja teatri laiali peksta ja ja siis autori tahtel on seal kirja pandud niimoodi, et kõik Scampoomiad topivad seal õpetaja prügikasti laste juubelduste saatelt kallavad saalist välja. Tähendab, see on sihukese vana pedagoogika lõpp. Ja, ja, ja tähendab noh, selles loos on veel mitmeid niukseid nüansse ja teemasid. Aga üldiselt peaks tulema üks äärmiselt lustilik lustile näitlejatele palju mänguvõimalust pakkuv töö. Aga kas seal on mingi iva, siis meie tänase päevaga ka, kas me ka praegu perestroika ajal Scang poomive? No kui seda niimoodi öeldes minu meelest ka tähendab vaatame paljudele asjadele juude silmadega tegelikult ja paneme paljudele asjadele nende kas õiged nimed või siis lausa uued nimed. See mäng on üldiselt see minu meelest käib üks uskampoonduse mäng meie ümber praegu ka. Ja see on kõik iga säärane ja no seda enam, et ta annab annab võimaluse inimesele äkki ennast tundva inimesena ta võib iga hetk mõelda enda jaoks välja huvitava mängu. Et niisugune tükk ja sellega me peame ilmselt oktoobripühadeks valmis saama. Kunstniku töö on Hardi Volmeriga koos. Kas sa kuulud mõnda seltsiliikumisse ka, nagu neid viimasel ajal tekkinud on? Ma olen rahvarinde liige ja ja, ja toetan ka põhimõtteliselt muinsuskaitsetegevust. Naersin, jäätis on noorsooteatris, on meil oma muinsuskaitse klubi ja, ja meil on ka oma rahvarinde tugirühma. Kuigi jah, muinsuskaitse. On minu arust üks õilsamaid liikumisi. Eestimaal kultuuri suhtes, aga ka selles liikumises on ilmselt mingid Väikseid ebakõlasid näiteks mina pean ka ebakõlaks seda, et muinsuskaitseliikumine suuresti seisab mitte terve liikumine, muidugi teatud teatud grupeeringud seisavad jäigalt selle eest, et, et noorsooteatrimaja ei ehitataks vanalinna. Ja, ja siin on mulle tundub lihtsalt, et, et siin on tegemist niuksed dogmaatilised arusaamisega asjadest. Sest vanalinn on üldiselt ikka ääretult kurvas seisundis ja tuleks kõigepealt endale teadvustada, tähendab kui jubedalt laguneb tegelikult kanalit, kuidas ta mädaneb oma keldrites ja kõiges. Ja et vanalinna päästa, see oleks üks, üks suur ja õilis idee, mida peaks muinsuskaitse eest vedama ja ilmselt ta seda üritab ka teha. Aga siin ei tohiks olla dokumades kinni. Päästa saab seda, mis on veel olemas, aga kui ta neid niimoodi lausa kokku variseda, tolmuks muutub, siis ei ole varsti midagi päästa. Ja kui vanalinna saab ehitatud üks kultuurikeskus, sest minu meelest oleks see kogu vanalinn uhkuseks ja, ja, ja südameks. Sest kõik me tahame, et vanalinna päevad edasi kestaksid ja ilmselt nad ka kestavad. Ja kujus aastat kolme nelja pärast oleks ka vanalinnas üks tõeline saal kus võib ka tõeliselt etendada ükskõik mida. Vanalinna päevade raames, kus võib läbi viia suurepäraseid konverentse ja üritusi, ta on minu arusaamise järgi peab noorsooteater kujunema vanalinna kultuurikeskuseks mitte ainult teatriks pelgalt. Ja see projekt, mida meile on teatris tutvustatud, on väidetud, on minu meelest äärmiselt kena, intiimne, üldse mitte. Niisugune gigant, nagu paljud oponendid püüavad seda nimetada. Kas sa puhkad Saaremaal? Jah, no see on ka aktiivne puhkus, ma kõik suved olen Saaremaal ja ja püüan jõudumööda olla juba kevadel varakult, ei aiaga sügisel hilja ja nii kaua, kui vähegi töö võimaldab. Ja see on mulle tõeline õnnistus seal minu paradiis. Kaarel Kilvet iga vestles Helgi Ilo näitleja, tunni lõpuks kuulete Kaarel Kilvet esituses veel pelmanni laulu etendusest verinoor plika ja pilgeni klaas. Ma vend vaeva meil kus onla, kuid kõrts oska. Vaja on võtta piima Nerra joomeli rüüpanüü. Essk, eks lööble. Kauaks see veel nii? Ei toida rambidiaPruuskapsi käsi on maa ja külje all võõra taba. Ka viidi. Ja päevad Leoskun ja ehk saab sellest samaks. Lavendli loba lapsee kruu hüüda vaalu hull. Su kuid tärka loo tus. Viis 10. See mul ja halliks läinud ju uus, aga ma, see ta pointi ma küll ei näe. Et kui mure on armu, uus võimuliit saab, on puskari pruu. Ma ei saa piina, on igast ilma. Elan ma ei tea kyll. Mu süda, kui tiibu tulin. Kaduva ja Kais suhu. Ma lausa silm. Ainult siin piinad on. Anna Kreeta. Ja muidugi Vello. Maaväe hinge, kui peaks tapma Martin O.