Täna on kavas näitleja tund. Meil on rõõm kohtuda Evald Hermakülaga. Kuuleme Helgi Ilo küsimisi Hermaküla ostmisi peale selle veel Heiti Talviku luulet ja Lepo Sumera muusikat. Millest me unistanud iial ei saabu, vea silmile, kaabuja, taandu eksiili. Me rünnak, mis mõttes läks kõigiti täppi, on jätnud meid häpp b ning ilma klaas laastavat ennustabiili. Kõik sütitav ihade, sööste ja sõdu on Pehkuvaid ja kõdu tõest irdunud ajus. Me läksime välja, et võita maailma, kui te enesest ilma Me jäime, kui võidusaak rüppe meil vajus. Mis aitab, et mammonat õuele käendus ta külluses. Mäendus Me olemise alus. Aeg loobuda kuulsusest, varrast ja vennast. Et taasleida ennast ürgpuhtana, sünni ja muundumis valus. Kas sa oled linnapoiss? Jälle ma olen pooleldi maabus pooleldi linnapoiss tähendab seda, et ma sündisin ja esimesed seitse aastat koolis käisin maal Maardus mitte selles keemiakombinaadis õnneks vaid Maardu mõisas. Aga siis keskkooli käisin linnas, siin Tallinnas, nüüd ühtivist. No aga hingeldanud seal hinge. Aga koolipõlves, millele sa nii agaramalt tegelesid? Alguses kangesti nagu selle kohta öelda spordiga vist või? Ja ma ei välistanud võimalust, et, et saaks sportlaseks või mitte, et mul oleks nii noh, kinnisidee või väga suur soov olnud, aga, aga ikka kiskus sinnapoole. Teine asi oligi paha öelda, aga teater või. Juba siis, aga spordis, mis, mis sulle meeldis? No ei, ma tegin nagu kõike, aga siis aga siis niimoodi treeningus või ametlikult või põhjalikumalt. Ma käisin maadluses ja siis noh, kergejõustik oli ka nagu kettaheide. Väga meeldis, ma ei jõudnud mingisuguste tulemusteni, tähendab, millest tasub rääkida. No hea küll, see selleks ainult niipalju, et Panso on öelnud, et Spark ja teater on väga lähedalt seotud just oma olemuse poolest mängulisemalt. Nojah, natuke on, aga siin läksin lõppeesmärkides, on rängad erinevused ja, ja aga noh, midagi meenutab küll analoogiat. No aga kuidas siis juhtus, et sa ülikooli astusid hoopis geoloogiat õppima? Kui päris aus olla, siis oli see asi nii, et ma tahtsin minna konservatooriumi õpime laua kunsti, aga siis tal aastal, kui ma keskkooli lõpetasin, ei võetud, et vastu ja siis ma mõtlesin, et käin aasta ülikoolis või et mitte sõjaväkke minna. Ja, ja siis ma tulen üle, aga siis nagu hakkas seal meeldima ja siis. Nüüd sa kohe lõpetasid ja diplomi, sa oled diplomeeritud geoloog. Ja, aga kas võib-olla siis, et just seal selle ala valisid näiteks filoloogiat õppima kas selles oli siis näiteks 50.-te aastate lõpu kuuekümnete alguse niisugune situatsioon, kus kõik läksid uudismaadele ja mägedesse ja niisugune andikatelise? Ja ma ma isegi siiamaani aru, miks ma geoloogiat õppima läksin, mul oli kaks mingisugust, ma ei teadnud õieti midagi, aga aga mind huvitas füüsika küll, aga siis ma mõtlesin, et see on liiga raske, liiga põhjalik teadus, tahaks, et võtaks midagi kergemat ja ma eriti ei mõelnud sellest pseudoromantikast, mis, mis geoloogiaga kaasas käiv. Mani tark muidugi olin vist vist juba siis, et ma teadsin, et noh seda, seda võltsromantikat, mägesid ja kaugeid maid tundmatuid paiku ja eesti geoloogil ei ole nagu olemas. Aga jah, ma siiamaani ei tea mikspärast just geoloog. Aga võib-olla üks asi oli see, et sel ajal üldse poisid eelistasid reaalameteid. Humanitaaralad olid rohkem naiste ala. Ja ja, ja ma mäletan, et oma rumalusest ma ma imestasin ülikoolis, et kuidas üldse noh, üks täitsamees, filoloogiat õppiv rumalus täielik, aga ma mäletan, see mõte mul tol ajal Sel ajal oli isegi lavakunstioli täiendav vastuvõtt, sellepärast et ei olnud küllalt pois poistele, tähendab no kuidas sa siis seal ülikoolis selle teatriga üles leidsid? Ai, see lihtne tähendab just just aasta aega pärast seda, kui ma ülikooli läksin, ird avas Vanemuise juures oma selle õppestuudio ja siis ei olnud midagi lihtsamat, aga loomulikult kui loomulikumadki püüda sinna sisse saada, see õnnestus. Kes seal veel olid, koos sinuga? Ai, seal oli palju inimesi, hird nimelt tol ajal ei piiranud seda vastu võtta ja seda noh, kohalkäijate hulka sel põhjusel, et las inimesed õpivad ega on hästi pea kõik näitlejad saama ja ja aga nendest, kes siiamaani tegutsevad selle ala peal on näiteks mõlemad atlased ja Evald Aavik ja. Nii et ird oli su esimene teatrialane õpetaja. No ma, ega ta vast esimene ei olnud, aga, aga noh, kõige põhjalikum küll või kõige autoriteetsema vältimatust vaieldamatu. Beattide oma õpetajaks või, või keda sa üldse pead oma õpetajaks ja eeskujuks? Mul on sellega nii, et et mina hästi ei oska öelda tagantjärgi ja mina arvan, et inimene üldse on suurtes raskustes, et kestad õieti õpetas kaasa arvatud näiteks teatri alal, aga vaieldamatult see, et ird on seal üks kõige tähtsam. Aga Ali on selles, et kui püüda nüüd öelda ilusti ära, mis asja tema õpetas, siis ega ma ei oska küll ma tean, et ta midagi õpetas ja ma tean, et see on mõnel määral all. Aga see ei, see õieti noh, ei väljendu milleski väga täpsusega konkreetses lihtsalt ma oletan ka seda, et, et niisuguses segasel alal nagu teater, onud, õpetaja kõige rohkem õpetab oma olemisega Isiksus kaua see käis, Vanemuise esines. Seal neli aastat ja seal tehti vähemalt selles esimeses need pärast oli veel mitu-mitu nii-öelda lendu. Ja ta natuke nagu ilmselt pärastpoole käis maha see asi selles mõttes, et tirdis ei jaksanud ju kõige juures olla tal muud tööd, aga sellel esimesel korrusel või noh, esimesel lennul, kus mina olen seal, ta oli väga pidevalt juures ja seal tehti kõike muid alasid nagu teatrikoolis, Ikma ega suurt ei puudunud miski, välja arvatud ühiskondlikud aineid, sellepärast et enamik inimesi oli kas ülikoolist akadeemiast või, või ja kõik tants ja liikumine ja hääle tegemine ja kõik, kõik oli olemas, seal. Diplomilavastused, mis need medalid Diplomilavastustega oli minu jaoks niisugune asi, et mina, mina mängisin juba enne, kui ma selle ära lõpetasin, suure Vanemuise repertuaaris kaasa ees diplomi üks oli kindlasti linn koidikul, aga, aga vot ma seal vist õieti ei olnudki üldse. Aga ma olen nagu diplomi ära teeninud. Millega sa Tehidavad Iklani? No ma ei tea, raske öelda, tähendab, esimene asi, mis, mis seal Vanemuises oli või milles ma osalesin suures ametlikus teatris oli seal Hollande'i 14. juuli, siis oli siis oli veel üsna mitu asja, mis siis selle mõlema kooli aja sisse No aga kus seal siis see idee tuli lavastama hakata, ise? Kas. Rohkemast ise teha tahtmisest, mis alguses näib, et lavastaja on suurem voli ja võim, vabatust, teemasid vallide teha või või ta on ka kaunis niisugune noh inimesega kaasa tulnud või kaasasündinud soomisesti niisugusele, noh, mõistuslikule seletamisel ei allu, ta tuli minu jaoks niivõrd loomulikult kamis loomulikult ja ja ei teagi millegi säärase alustasime me sellega, et Paul-Eerik Rummo tegi Valtoni novellidest kokku kui ühe teatriõhtu, mille nimeks sai lõpuks Valtoniana ja seda me siis nende stuudio lastega esimese lennuga, kes siis olid vist juba järgmistest ka mõni siis niimoodi panime. Nii et nagu koos tegite, aga sina olid sisenedes vaheliselt. Jah, kui edukalt seda ei oska öelda. Mul on küllaltki edukalt, kui järgnesid sinna otsa tulid. Aga mis aasta see võis olla? Eks ta oli seal 65 arvatavast. Ja siis hakkasid tasapisiteatris järjest rohkem tegema. Lavastavad. Ei, siis tuli õigemini üks paus vahepeale, sellepärast et ma tulin ära Tallinnasse televisiooni. Mind väga huvitas televisiooni asi ja mind huvitab siiamaani, aga aga mina ei ütleks, et ma seal oleksin ennast väga hästi tundnud ja siis tuli sõjavägi veel vahele ja siis, kui see uus lavastamine hakkas, õigemini noh, siin Tallinnas juba. Ja koos Jaan Tooming teiste teistega me tegime selle suitsu-õhtu. Sinna perioodi langes ka Sist Tuhkatriinumäng. Oota, aga ma küsin veel tagasi, mis siinses televisioonis huvitab, mida see realiseerida saanud. Mind ei huvita mõistagi televisioonis ja niisugune noh ajakirjaniku pool või seda, seda ma ei oska ja mis ajakirjandus, Allan, aga, aga minu meelest see on ka äärmiselt huvitav, aga, aga ma mõtlen just teatri ja televisiooni kokkupuuteid olnud. Ma olen siiamaani veendumusel, et televisioonis on mingisugune väga omapärane võimalus teatrit teha ja ausalt öelda ei ole õieti kuskil näinud, näinud, et see oleks noh vastaks nii teatrile kui televisioonide, mingi kummaline segu peaks tulema sellest. Mina usun seda, et kui näiteks noh, nagu telelavastusi praegu tehakse ja on kogu aeg tehtud, et võtaks tavaline näitemäng ja see stuudios ära teha, siis tulemusi ei ole tihtipeale suurem asi isegi see, kui hästi lavastatud, hästi mängitud, nüüdse televisiooni spetsiifika nõuab midagi minu jaoks imelikku kummalist, aga mina talle. Ta ei saa, ei ole kunagi saanud, ei saa, ei ole, ei oska praegu öelda, kust sa arvad, et saada Tre? Teine ausalt öelda, ma olen vilksamisi näinud. Või ei kujutanud ette, et jah, jah, jah, nii ta võiks olla umbes, aga ega ma niisugust noh. Ja vaieldamatult niisuguste resultaati nende email'e mujal. Võib-olla ei olegi leitud veel kõik kombivad alles oli ise ka täpselt ei tea. Nii palju siis televisioonist. Aga minu jaoks oli esimene suur elamus teatris ma sinu lavastuses näginali Tuhkatriinumäng, räägime nüüd sellest, mis endale sulle endale tähendab. Rohterile mäng oli üks nendest õnnelikest juhustest, mis arva teatris ette tuleb, kui kõik kõik klapib selles mõttes. Autori tekst autori, kirjaniku loomingu vastab kaunis täpselt lõpuni sellele, mis näitetrupp ja lavastaja teha tahavad, see tähendab, et mitte midagi ei ole vaja muu. Ta kuskil tekstis või mitte muuta sellepärast et kärpida või väntsutada või moondada teksti lihtsalt ei ole vaja, ühtegi sõna ei välja jätta, juurde panna, see tekst on niivõrd omane niivõrd täpselt sellest, mis kuskil hinges ja vaimus ja südames on. Ja see on väga õnnelik juhus, sellepärast et enamikul juhtudel kas midagi on puudu, teistmoodi või, või räägitakse küll täpselt samast asjast, mis on aga, aga noh, teise ajastu keeles, teise maakeeles ja nii edasi, nii edasi. Selles mõttes tuhkatriinumäng on üks, üks kõige õnnelikumaid juhus. Tähendab see pooleriku Tuhkatriinumäng oli ilmselt kirjutatud just sel ajal, kui enam ei saanud väga otse välja öelda kui see stagnatsiooniaeg juba jälle võimust võttis. Ja siis ta vastas ilmselt sellele ühiskondlikule olukorrale ka, mis oli. Seda küll, aga ta vastas veel mingisugustele, noh selle psühholoogilise hea, kus, kus mina asusin, ma enda järgi oskan rääkida selle soovidele, tahtmistele ja igatsust. Ja ilmselt ka publikule tähendab põhiline publik oli ikka ju tudengid. Eks küll, aga tal publikumenu ei olnud ja oli, aga ma ütlen, niisugust suurt rahvatükki temast ei saanud, mis on ka loomulik ja pidulikult öeldes ta võib-olla tõesti väljendas selle, selle konkreetse põlvkonna tolles vanuses inimeste tahtmisi, püüdlusi, unistasin ja nii edasi, nii edasi aru saama. Aga seal ei olnud vahepeal midagi, nii taheti ära keelata mingi lugemisele. Ta keelati ka vahepeal ära ja sellega niisugusi, noh ma mäletan ühte surmtõsist koosolekut kultuuriministeeriumis ja siis noh, lavastaja võeti kaasa, ird oli see peamine teatri eest aru anda seal, aga see oli väga naljakas, koosolekust ma esimest korda niisuguses kõrgemas seltskonnas ja ministrite ja teiste ametmeeste juuresolekul mõtlesin, mis asja ma pean rääkima, tähendab kui noh kui rääkida konkreetselt näiteks, et prints on õige mees. Et ongi õige, siis on ju pahast ilmselt sellepärast te oletegi ära, prints ei vastanud siis ametkonna ideaalidele kui rääkida, et prints pahana rumal ja mingi antikangelane siin jälle pahasti, nii et ma mäletan, ma olin selles koosolekul väga suures segaduses. Ja siis rääkis, ma ei mäleta midagi, igatahes ma rääkisin sellest midagi piinlikku, millega nad siirduda. Kui vana poliitik tark poliitik sugugi mitte rahul oleksid, laskma Hirdid kaitsta. Nojah, aga nad tahtsid nagu lavastaja häält ka kuulda. Aga tudengid ärigist nõudsid, tegid väikese demonstratsiooni, siis jaajaa akenduse kaitseks. Aga see toimus kaunis rahumeelselt, nagu, nagu meie elus ikka tulid tõesti sel päeval, kui esietendus pidi olema kokku, mina ise Tartus ei olnud, ma olin Tallinnas ja ird nendega kõnelesid nad kõik rahumeelselt läksid laiali. Ma tean, et, et noh, need, keda praegu nimetavad vaenulikeks häältakse Ameerika vististi rääkis tol ajal ka kui suurest niisuguse demonstratsiooni, st aga fakt on see, et demonstratsioon oli, inimesed kokku tulid. Eriti massiline ta ei olnud, aga, aga noh, rõõmustav, et inimesed nii reageeris. Ma näitasin, et mingi niisugune ühiskondlik pingepotentsiaal ja niukene võrdsusmärk oli selle vahel selle Tuhkatriinumängu ja tudengite vahel. No kas selle vahel aga lihtsalt see ühiskondlik kliima oli parajasti niisugune düna. Tuli tarvidus meelt avaldada. Kas selle Tuhkatriinumängu ajal oli sul juba oma stuudio või ei olnud, see tuli hiljem. Aga kuidas sul see idee tuli, stuudio nendele? No eks see igal niisugusel inimesel käib varem või hiljem peast läbi ja, ja millised need reaalsed põhjused täpselt ei olnud, aga aga mulle tundus, et noh, oleks vaja niisugust rohkem kokkukuuluvate koos mõtlevad inimeste seltskonda trupi ja aga mis tagajärg idesse puutub, siis seda muidugi ei tulnud, aga see polegi mingi küsimus ja ja seal selle läbi, selle kaudu maas on praktiliselt aru ühest, ühest lihtsast ja, ja minu meelest kõigutamatu tõest inimene ei õpi iialgi seda, mida ta kujutab, et ta õpib, tähendab enne kui ta midagi teeb, seda iial ei tee seda, mida ta arvas, et ta teeb ja, ja minul isiklikult kõige rohkem oli tõenäoliselt stuudiost kasu minul endal sellepärast et ma mina õppisin kõigele. Tähendab, kui sa pead kuidagi õpetama, siis sa pead ise paratamatult kõige rohkem. Aga üks moment oli seal kindlasti, vähemalt nende noorte jaoks ka, kes stuudios olid kuigi neist võib-olla eesti saanud näitlejaid. Aga see koostegemise kokkukuuluvuse tunne, mingi niisugune grupp, kes tegutseb teatud eesmärgi nimel Jah noh, nemad oskavad seda paremini ütelda, kui mina midagi seal oli küll ja midagi, midagi oli õhus, aga aga noh, need püüdlused, taotlused, ideaalide eesmärgid, mis siis on, olid, ei läinud täide, see ei ole ja kui halb see lihtsalt on, on nii? Jaa, jaa. Ta võib-olla see grupimudel liiga laenatud teisest ühiskonnast tegelikult noh, tasanditelt tähendab niisuguse trupp oli ju oli palju enne meid ja on praegu üle terve Maaskitrogratovski, terve rida ameeriklasi Lääne-Euroopas ja nii edasi ja nii edasi. Aga tuleb ilmselt aru anda seda, et nii rahvuslikul pinnal kui ka riikliku sotsiaalsel pinnal need tingimused on iga maa piires kõiguvad ja lõpuks ka ühiskondliku korra suhtes kõiguvad järsult või on, on teisemad. Et see, mis seal on võimalik, see meil ei ole. Millegipärast need on väga keerulised, väga sellised salakavalad asjad, vaieldamatu on see, et no võtame näiteks Eesti teatri nii palju, kui neid on nii väike maa ja, ja tingimuste on enam-vähem ühesugused, nad lihtsalt üks on suurem linn, teine natuke väiksem ja nii edasi ja nii edasi. Aga noh, selge on ka see, et igas teatris elab mingisugune salavaim salamehhanism, mis tegelikult toimib väga tugevasti ja mis mõjutab teatri, balletiteatri juht inimeste kõike kõike ja see, see ei sõltu niivõrd isegi ühest või teisest konkreetsest juhist või peaneetilist direktorist, kes pärast eesotsas on aga midagi kaunis. Müstiline On liiga kõlav sõna, selle jaoks, aga midagi salaslikkonda pikas majas elab üks vaimis teatrivaim ja väga tähtis on temal temaga suhelda, temaga temale pihta saada, teda ära tunda. Aga seda muuta, tähendab, mis oleks nagu väikest, mitte mõtte ühtekuuluvuse mõte, seda, seda põhiasja muuta seda põhivaimu, seda saladuslikku vaata, see on äärmiselt raske, siis tulevad kaela kõik küsimus, tähendab rahvuslik, sotsiaalne, riiklike ja nii edasi ja nii edasi. Teatrivaim sobist sinu grupiga kokku soodus. Võib-olla mitte päriselt tagasi Vanemuise noh, päris suurel teatri vaim oli huvitav küll, tol ajal sellepärast et no olid kaks niisugust väljapaistvat ja ja huvitavat, et inimeste, ma mõtlen, Airdja käidud seal teatri eesotsas ja siis terve üsna mitu noort niiskust, andekat inimest, kaasa arvatud tol ajal Jaan Tooming, mis on tuntud ja teatud ja millest ei oskagi kommenteerida, seda? Jah, see situatsioon ja see majavaim oli seal väga huvitav. Kui palju sa jõudsid seal lavastada, tähendab mitu aastat sotsiaalid Vanemuises. Ikka üsna palju kuskil. 71 13 aastat. Ikka üsna üsna mitu lavastust jõudsin teha, ma ei ole kokku lugenud. Minu meelest on ta paljude niisuguste Tõnu elusat teatritrupp pide juures, tähendab, on üks trupi, niisugune keskmine eluiga on ongi kuskil kümme-viisteist aastat, siis ta siis ta tihtipeale laguneb ära üksikinimesed selles trupis näitlejad, lavastajad, ega nemad siis ära ei kao, ära ei sure, aga, aga mingisugune noh lõpuni teadvustamata ja veel vähem teaduslikuks seletuseks teaduslikule seletusele tallu reegel on, on see jah, kuskil kümme-viisteist aastat, minul, minul see aeg sai täis küll ja midagi nagu Anna ammendus, mina, mitte see, et midagi oleks hullemaks kehvemaks muutub tõsi küll, Vanemuisel endal kaasnes siis ka niisugustena rasked ajad ja muutuse ajada, aga see, see ei olnud küsimus lihtsalt küsimusel ja isiklikul pinnal kuskil. Võib-olla peitub must päike, võib olla ka kaks või kolm kuid suhu mul kasvab sammal ja juustesse kuhjub tol. Mul liha on kuivanud kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelegi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind, kõdu ingel ka sügaval liival. Mu hingetõmbed on pikk, tahad, ma magan, kui metall? Ja Unekollil kõrr jäi krampuenn mu käed, kui varrise Baltma värav ja kaheks kukuvad. Vere udutsemas ühtki tungi ükski kirge paesutamis pungi, kauge ruumi, põlevad meis lõkked. Nii vähe kukk kraapinud keskigitõdede huku me jalge alt libisenud maapind ja taevaski löödud lukku. Kes leida taas tahab loojat, et peab unustama palju palju sest hullus, mis lõhkus Me soojad sulgpesad tõe vast see on kalju. No sa oled nüüd nii palju teatris olnud. Niisugune märksõnamäng stereopühapäevas oli just juttu sel teemal mängust elus ja spordis, aga nad ei puudutanud teemat. Mis teatris on, tähendab professionaalsed mängijad, inimesed, kellel mängimise eest makstakse palka. Mis sa arvad, mis see on siis, mis üldse inimest kisub teatrisse? Ei mina tean Tarkma jale, aga eks ta mingisugune põhiline ürgne tarvidus on, on nii, nagunii, mitte nii, nii, nii ei ole nii hullusti nagu söömine ja hingamine ja soo jätkamine, aga, aga on inimesi, kellel on tõeline loomingu tarvidus ja kes seda saavad teha suur inimest hulga juuresolekul, tähendab, nad ei oska üksi seda teha, nende looming toimumbelt toimib ja, ja toimub siis, kui on palju inimesi koos. Imelik asi ja, ja selles mõttes teatrit kaunite kunstide esindajate poolt tihtipeale halvustataks, öeldakse, näitleja on üks enese näitlejateta jääks spetsialist ja mis kõik veel. Aga, aga ma arvan, et see ei ole nii ja see, see mängimised arv ei tule edevusest, vaid spetsiifilisest loomingu tarvidusest, mis saab toimida ainult. Aga kas ei ole kummaline, et eesti rahvas, keda eestlast peetakse üldiselt individualistid, et temal siis on niisugune salajane tarbeka publik käib väga agaralt teatris, tähendab, publik saab ka sellest osa, tähendab, mingisugune salajane tarve on selles. On küll ilmselt rahvusrahvuse kinnisusega introvert regevus lihtsalt pole elamisega seotud ja siis noh, sedakaudu toimub, eks tasakaalustamine kompensatsioon. Aga mõistagi sama tähtis praegu on, on see, tähendab sama suur põhjus, ma oletan, on sellepärast, et inimesed nii palju teatris käivad, et kõik need küsimused, mis on seal lotot, rahvuse säilumisega või hävinemisega või hukkumisega see suurendab seda tarvidust tähendab koos käia, koos olla, ennast tunnetada, kui, kui rahvus. Aga peale selle, et teatris on veel lavastajad ja näitlejad, on seal veel niisugused inimesed, kes kunagi laval ei mängi ega ei näita ennast, aga kes on hingelt teatriinimesed? Ja need on väga huvitav sort inimesi ja, ja need on noh, nendega on raskusi selles mõttes, nüüd jääb väheks ja, ja ma mõtlen töömehi alates töömeestest ja lõpetades ükskõik kellega nende puudus on tuntav, aga see on üks äärmiselt huvitav sort inimesi. Aga sina ise, kumb annas ennast rohkem tunned lavastaja või näitlejana? Ilmselt ta käib periooditi, kuidas parajasti juhtub, kui noh näiteks praegu ma suurt ei mängi, praegu ma rohkem lavastan, aga see ei tähenda seda, et et see pendele võiks teise kohta kõikuda, need mõel õieti kumbki, ma olen kahepaikne. Aga kui see lavakunstikateedris õpetad, võib nimetada õpetajad ei oska selle siis lavastaja või õpetaja. Seda, ma tean, seda tuleb laste käest küsima, aga, aga noh, ei see rohkem ikka. Õpetaja vast püüab, püüan olla, või tähendab see tagasihoidlik pagas, mis mul on sellest mõned asjad võib-olla on üldised ja siis noh seda edasi anda, see on minu kohus. Praegu ma küll konkreetselt noh, teen ka ühte lavastust seal, aga minu meelest lavastuse valmimine ja see ei ole nii tähtis, kuivõrd see niisuguse meetodi kildude, ma ütleksin edasiandmine. Teatrilavastuse juures, kumb sulle tähtsam on, kas proov või resultaat? Noh, ikka proovika protsess, tähendamisest, resultaadid on ta huvitav küll ja, ja aga see on tõesti palju sõltu endast. Aga nende noorte puhul, kui sa nüüd sa oled ju tegutsenud 70.-te aastate põlvkonnaga, tegid oma stuudiot Vanemuises ja nüüd on sul siis 80.-te aastate põlvkond, on erinevus ka nende vahel. Kindlasti on, ma ei, ma ei oska ainult, ainult seda täpselt öelda ma ütleksin, mõnes mõttes on nad karmimat, see praegune praegune praegused noored inimesed, karmimad natukene õiges, heas mõttes lootusetu, matse, tähendab ei tee illusioone asjatuid ja rohkem võib-olla isegi rohkem avali või rohkem lahti. Aga ühiskondlikus mõttes loevad nad lehti palju ja on kursis sellega, mis toimub. Ma ei teadlane, ma puutun noh, ühe semestri piires nendega kokku ja ma nii põhjalikult ei tunne ja ma arvan, sõltumata sellest, kui palju nad lehti loevad või raadiot kuulavad või televiisorit vaatavad. See, mis meie elus olulist on, on igal sammul juba ütleme näiteks kui sa noh, sotsiaalne ebaõiglus, see, see, millest me nii palju kõik, kõik räägime, hakkab ju kuskilt, piisab sellest, kui sa lähed poodi leiba ostma, tähendab, see võib lõppeda, saad sõimata näiteks noh, kassapidaja käest kõvasti ja heast südamest ja hea tuju, lähed, lähed leiba ostma, saad, saad sõimet minu arust sellest faktist piisab juba, et, et noh, kõik kõik need hädad, raskused, mis meil on. Inimene võtaks vastu, palju ta teadvustab või paljude edasi mõtleb, aga ma tahtsin öelda seda, et see noor põlvkond jõuluvõtab ka seda igal sammul tänaval, bussis, televiisori ees. Aga niiviisi proovis juttu ei ole olnud, kas see loominguliste liitude pleenumil käisid? Tähendab, kas nad pärast ei küsinud? Küsisid küll, ma esitasin ülevaatega. Ei, nad on väga huvilised, nad on väga kursis nii palju kui ma. Kui ma aru saan. Aga nii, et see tööd ei takista selles mõttes, et noh, jutt kaldub poliitika peale ja Ei, ei, ei näiteks see praegune tõesti see kursus, kus ma olen ei nad on äärmiselt distsiplineeritud jaa jaa. Ja noh, suudavad kerge vaevaga jutu juures tegemise juurde minna, aga midagi me püüame valmis saada, ei, vähem, ei rohkem kui euriipides pakendit. Mis sul praegu teatris pooleli on? Manna, mis selle kohta öelda, uus uus klassika, tähendab see, see kirjanike põlvkond, kes pärast sõda tuli 50-lt sel aastal ennast suureks kirjutanud. Ma mõtlen Becketit Adamo, võtion, SKT ja nii edasi ja nii edasi. Ja üks üks kõige kummalisem tornist ja ja rõõm oli, et noorsooteatris üks tema üks tema lukku juba välja tuli. Ma mõtlen, teeniannasid. Ma minu meelest autor on igati väärt, et meie publik kuule teda tutvustada. Noh, ja kui jumal annab, siis selle kaudu midagi midagi öelda. Mida sa filmi tegemisest arvad? Et eks ta ole üks üks keeruline värk ja keeruline töö, milles mina ennast isiklikult kaunis ebamugavalt tunneb. Mängija olen küll, aga, aga mul on. Tähendab, ma pean ütlema, et, et väga palju töid kinos on tehtud raha pärast. Ja ma arvan, et paljud, et paljud minu teatri kolleegid mängivad kinos selsamal põhjusel see ei tähenda mitte midagi, tähendab ei ütle, et kino jumala pärast oleks hea või halb, litsalt on inimesi, kellele see töö ei sobi, ma arvan ise, et ma olen üks nendest. Jaa, mäletan selles reas, kus, noh, selles kinoreas, kus ma olen osalenud ainult mõningad neid asju, tundsin mõningaid töid, kus ma tundsin ennast hästi ja ma tundsin, et ma teen midagi niisugust kasulikku. No polegi vaja kaugele minna, viimati viimane oli sõltumata resultaat, neist viimane töö oli, oli üks pooletunnine film Ringo vist anda. Pealkirjaks jäi see, mis tegi Tõnu Virve selle Valtoni mustamäe armastuse sees. Ja aga siis teatrieksperiment, kas ei ole siis toonud nii palju juurde, et näitleja ei peaks või lavastaja ei peaks mujalt teenistust otsima? No ei, ta nii, nii hullusti pole mõjunud, teatri eksperiment on sama, sama poolik, mitte kasutu, aga sama poolik, nagu on enamikus riigis tehtud reform kõik isemajandamisest ja, ja ettevõtte seadlused. Noh, nii, nii hästi ta küll pole mõjunud kinost enam ei tea, ma arvan, et teater vajab hoopis drastilisemaid ja põhjalikumaid muutusi ei ole mina küll pädev ütlema, millised need täpselt peaksid olema, ka vajadus selle järgi on, on tungiv ja on suur ja on, on paratamatu. Ma julgen öelda küll, et see teatrivorm, mis praegu andanda väga paljus ei, ei vasta sellele, mis meie kõlavate sõnadega ja ühiskond ja rahvas meilt nõuavad. Ja vaieldamatu on see teater ka, kui organisatsioon vajab ümber tegemist, reorganiseerimist muutmist. Mis, milline tee seal täpselt on ja millised teed, õigemini näiteks mitu olema? Ma ei oska öelda, ma olen kindel ainult üheselt, et olukord, et olukorda muuta, on vaja. Tähendab, see ei ole ikkagi võimalik, et teater läheks isemajandavaks. Kindlasti ja see pole kindlasti võimalik, see on võimalik väga erandjuhtudel ja alati on keegi ikka teatrile peale maksnud. Aja aga ta tasub ära ennast. Ainult et see kasvõi selle kohe maha. Aga ütleme nüüd teatriliidu raames, kui nad peavad need isemajandav operatiivne, tühi ruum või võib-olla räägid sellest lähemalt midagi. No mina, mina sellest ei oska muud rääkida, kui et mina isiklikult väga tervitan seda üritust ja see on üks alternatiivseid vorme majanduslikult ja loominguliselt igatepidi. Noh, eks ta ole sama, mis, mis kooperatiivide on nüüd, on suuremas tootmise plaanis või eratalu, et nüüd kolhooside kõrval ja nii edasi ja nii edasi. Vaieldamatult, kui kooperatiiv nüüd jalad alla saab ja tööle hakkab, siis ta esiteks annab võimalusi neid loomingulisi ettevõtmisi teoks teha. Mis teatri repertuaar ja teate selle riikliku teatri raamidesse ei mahu ja ta hinne viis on või teine sama ja asi on see, et Ta ütelda rikkaks või kedagi teha, aga ta võimaldab lihtsalt näitlejal väärikal viisil raha saada oma selle põhitööga, ta ei pea jooksma ja vaatama, kus ta, kus ta kõrvalt saab, sellest palgast ära ei ela, mis, mis näitleja saab. Sa oled välismaal ka käinud päris kaugel. Kas sul selle Ameerikas käimisega on seotud mingid niuksed, eredad teatri muljed ka? Ei, ega ma seal nii väga head teatrit näinud, õigemini ma nägin seal üsna mitu etendust, aga niisugusi. Erakordselt huvitav, et last ei olnud midagi, aga, aga. Aga see tase tähendab see pildi paljusus ja kirevus, mis seal on ja mida võib aimata, mida ju ära vaadata, see vaieldamatult mõjub, tähendab, see vahe on väga suur. Üks üks jutuajamine, mis mulle meelde on jäänud, ma palusin ööl eestlaselt eestlasest teatriprofessoril Mallet Mardi Valgemäe on tema nimi. Ma küsin tema käest, mitu etendust toimub ühel õhtul New Yorgi linnast. Oh, et vot see on küll üks huvitav asi, et ma Ma homme ütlen sulle seda järgmine päev kokkades, kuule, ma ei tea, et ma mõtlesin küll kõik ajale lugesid nad läbi ja püüdsin ritta panna, et ma jõudsin kuskil 400-ni ja siis me enam ei viitsinud, aga see kaugeltki noh koguarv. Aga asi on selles, et nad Moskva, ütleme ligi sama suurusjärguga linn seal seal on noh see arvel 400, see on kuskil 50, need etendused igal õhtul toimuvad teatri piires. Need see tohutu laiem pind annab, annab, teeb asja huvitavaks. Esiteks, ja teiseks ta annab selle sellele mis tulla tahab, sellele tõelisele loomingulisele suurema võimaluse ilmuda. Aga jääme publikule valikuvõimalust. Ei tunne. Aga seal käies kohtusite eestlastega päris palju, eks ole. Kuidas sealsete eestlaste teatrihuvi on? Teevad seda ma ka täpselt nad teevad küll, aga, aga, aga jah, ei oska hinnata. Ma pole isegi kunagi selle peale mõelnud, huvitavana ilmselt vaieldamatu on see, et nad käivad vähem teatris kui meie siin see, see, selle ja, ja aga jah, seda oleks huvitav teada saada tegelikult, kuidas siin ja seal. Jah, eks kuidas see seostub selle eestlase, kas see on põhihuvid? Kuidas saama pingetestest dressidest vabaks saad? Kui ta, kui ta kunagi, aga nad ei ole ka mul nii. Ma ei mäleta, et midagi erilist oleks vaja sel puhul teha, eks nad lähevad. Looduses käid? Füüsilist tööd sporti enam ei tee. Ei spordiks, seda ei saa nimetada, aga mingil kombel ma ikka liigutan. 10.-st. Mis armastusest arvad, kas aitab või seda tööd? Armastus. Mõtled mehele armastust? Vaieldamatult aitamisega mõlemad siin ei ole kahtlast. Aga ainukene asi, mis, mis siin olla on ohtlik asi on niisuguste Teatriinimeste puhul oletan mina, et see see, millega inimene mängib, kui täiesti mängib see, kui ta teiste inimeste armastav, et see jõud on üks sama, tähendab ta tuleb kaunis ligidalt Allik ja sel juhul üks või teine võib kannatada selle juures ja, ja see on kaunis tõsine asi ja ega paljudel-paljudel näitlejatel see nii tema tööarmastuse perekonna armastan, väga tasakaalustatud ei ole ja see on selle ameti üks niisugusi tõsiseid raskusi, ohtusid ma julgeksin. Nii lihast said valla mu meeled ja kiusaja lahkus muleest said ribidest kandle keeled, mis ootamas mängumeest. Näitleja tunnis kohtusime Evald Hermakülaga, temaga vestles eel kiino luuletused, olid Heiti talvikut keskööni, kuulame edasi Lepo Sumera muusikat.