Tere päevast, head raadiokuulajad taas kord on kätte jõudnud üks tore pühapäev, kell on saanud pisut kaks läbi ja nagu ikka, tähendab see seda, et Raadio kahe eetri võtab üle saade röster vähemalt pisut vähemaks kui tunniks ajaks ja selle ajaga me saame tuttavaks ühe Eesti tuntud kultuuritegelasega, siin maastikul ta kindlasti tööd on teinud ja saame ka tema muusikamaitsest teada, lisaks mängime natukene ühte väikest mängukest ka, aga selle kõigeni me jõuame ja nüüd on mul lihtsalt, et au tutvustada tänase saate külalisi Jupiteri peatoimetaja ja üldse ERR-i pikaaegne saatejuht Toomas Luhats. Tere. Tervist, Brent. No sinu viimase aja selliseid tervislik arenguid arvestades võib vist küsida, et kuidas tervis on? Tervis on hea, kui nüüd seda ka pausi, mis koroona tõttu tekkis, mitte arvestada, siis isegi väga, aga väiksed tagasilöögid on pausiga tekkinud, trennis ei saanud käia, aga üldiselt on ikkagi nii-öelda nokk on ülespoole, et kõik on hästi. Aga kas siis võib öelda, et kuidagi viimaste aastate parim tervis või viimaste aastate parim tervis oli jõulude paiku enne enne pikka pausi? Aga ei, ma ikkagi olen nagu selles mõttes liigutan regulaarselt ja tänaseks on selge, et ma lihtsalt lausa peaaegu, et pean kaks korda nädalas trenni tegema, muidu muidu kuidagi hakkavad kohe näitajad langema, nii et minuga on sedasi. Kuidas sul on, kas tervislik eluviis on pigem nagu alati olnud sinuga koos kuskil alateadvuses või pigem sa, sellel ei ole üldse mõeldav? Ei ole ta kogu aeg olnud mul kuidagi kaasas küll, et ma olen ikkagi elanud selliseid perioode, kus tervislikkus oli viimane asi, mille peale mõelda ja kõik muu oli palju tähtsam. Aga, aga noh, nüüd ma olen 42, saab veebruaris, et noh, ma tunnen ennast hästi, kui ma elan õigesti või noh, toitun tervislikumalt ja ja liigun natukene siis võib-olla targemalt. Sinul seda muret vist ei ole, et sa triatlonil ei hakka minema või? Ei, mul on triatloni tehtud, mina olin vist 2009, tegin, tegin pühajärve triatloni läbi ja selles mõttes mul on need nii-öelda ekstreemsed ekstreemsed asjad läbitud, aitab küll. Aga kuidas lapsepõlves oli, kas sa lapsepõlves olid suur liikuja või? Mulle lapsepõlves meeldis väga korvpall ja ma olin kohe võib öelda siis nagu noh, absestor inglise keeles, et et ma olin ikka täitsa kuidagi tunnetasin, et korvpall on see võib-olla tahaks isegi profikorvpalluriks saada ja nii edasi, andmata endale aru, et ei minu oskused, kus ei, ei olnud päris päris need, mis oleksid võimaldanud seda meeter 83 on korvpalluri jaoks, noh, kindlasti on erandeid, aga, aga mina see erand ei olnud. Et ma mängisin jah, ebanormaalselt palju korvpalli, mõnel päeval kaks trenni päevas, aga muidu ikkagi kuus trenni nädalas vähemalt, aga see siis kestis aastaid täitsa vä. Ja kestis ikkagi pikalt. Noh, võttis ikkagi ülikooli teise kursuse nii aru saada, et korvpallurit minust ei saa. Niisiis ikkagi väga pikk karjääriga. Profisport oli juba ka selle eest edutu. No suurepärane, ühesõnaga spordimees sinust ei saanud, aga otsapidi filmimees, oled sa ikkagi niimoodi hanke poole pealt olnud ja ma saan aru siis, et lapsepõlves Soome TV oli vist see, mis sulle andis selle, et oh lahe jah, noh, seal Soome TVs oli üks väike nüanss, et seal ei olnud heli ja pilt oli mustvalge, alguses vähemasti, et, aga seegi meeldis väga, väga palju rohkem kui kesktelevisioon, nii et et juuda kuidagi juuda, kuidagi ikkagi mõjus. Ja noh, mulle tõesti meeldisid filmid ikka väga väiksest peale ja ja ma isegi seal, kui kesktelevisiooni mainisin, siis sealt jookseb millegipärast vist öösiti jooksid sealt sõda ja rahu ja mingid sellised filmid ja kui ma olin väiksem, siis mul ei lubatud öösel neid vaadata hommikul kooli minema, et siis ma vaikselt hiilisin nii-öelda, kui kõik magasid, siis hiilisin maja, viilisin sinna suure tuppa ja panin vaikselt teleka käima, siis vaatasin kõiki neid neid filme üksinda öösel. Kas tähtede sõda oli ka üks asi, mis sinu lapsepõlve iseloomustab, tähtede sõda oli? Jah, ma esimene selline Soome telekast nähtud suurepärane film, Aron oligi Tähtede sõda neljas episood ja siis ma ei saanud päris täpselt aru, mis see, mis see praegu oli, et, et see, see oli kuidagi nii võimas, isegi ilma helitaja mustvalgena. Mul on isegi praegu Tähtede sõjamuusika, kui telefon heliseb, siis mängib see on siis täitsa lapsepõlve rinaadi mõjutis jälje ja see oli ikka väga tugev jälge. Aga kuidas sul soome keelega on, kas sa pididki vahtima seda tumma pilti või said soome keele ka lõpuks? Ja mu abikaasa Triin ütleb, et, et Ta läheb nagu häbist punaseks alati näost kui ma, kui ma hakkan soome keelt rääkima, et see on seal kohutav, seal minu soome keeles. Ma saan aru ja natuke räägin, aga aga noh, need, kes soome keelt oskavad, arvavad, et ma räägin saami keeles ja need, kes savikeelt oskavad, ütlevad, et ma räägin mingis muus keeles, et pigem mitte pigem hundikene. Jah, selline aru saan rohkem kui, kui räägin, aga kui sa ütlesid, et sa spordipoisiks oleks peaaegu hakanud seda seoses selle korvpalliga, siis kas seda filmihuvi väiksena juba selles mõttes ei olnud, et noh, ikka väiksena unistus, et noh, mina tahaksin saada tuletõrjujaks või politseinikuks. Mina tahtsin saada kirurgiks südamekirurgi, kui täpne olla nii ja, ja ma isegi peaaegu tahtsin minna Tartusse arstiteaduskonda, aga siis oli selline lugu, et selleks oleks pidanud tegema kindlasti bioloogia eksami 12 kümnendas klassis, aga ma vist tegin, meil lõppes umbes nagu üheteistkümnendas lõppedes bioloogi ära ja ma olin teinud uurimustöö ja siis ma mõtlesin, et noh, et ma sain selle nagu eksami vastu vahetada nii-öelda siis ma mõtlesin, et noh, et okei, et ma siis ei lähe, milles tekib huvi hakata südamega, eks kohal mu vanaisa suri infarkti ja siis mulle tundus kuidagi, et, et see oleks nagu äge asi, mida, mida õppida selleks, et inimesi aidata. Väga õilis eesmärk. Täitumata jällegi kuidas sul kooliajal oli üleüldiselt, et kui sa rohkem pühendasid aja spordile, olid sa selline eeskujulik õpilane, olin, mul olid mul olid 10. klassini kõbijad ja lõpetasin, on äkki viie neljaga või ülejäänud? Et mul oli selles mõttes ma õppisin üsna hästi ja ja ülikooli minekul oligi selline keeruline hetk, et et oli hästi palju valikuid, mida, mida õppida ja noh, kui on palju valikuid, siis on keeruline seda õiget teha. Aga Concordia ülikooli kasuks otsustasin siis meediateaduskond paelus mind sellepärast, et see oli esimene aasta, kui näide teaduskonda vastu võeti. Ma sain sisse ka vist majandusse ja juurasse, ma arvan tol hetkel. Aga mulle kuidagi tundus, et neid majandusteadlasi ja, ja juriste on, on selleks hetkeks juba päris palju seal 97. aasta seal hästi populaarsed alad olid need, mida õppida. Ja siis ma otsustasin, et Hain, proovime meediat, et ei tea, mis on täpselt ja siis saab näha. No selles mõttes oleme küll liikunud siin kena 24 aastat, nüüd juba edasi ja mitte midagi pole muutunud, majandus ja juura on ikka täpselt samas. Jah, vist on, vist on paljud õppiva nahaga, tegelikult õnneks on on juhtunud ka see, et noh, et väga paljud teised alad on kuidagi ka populaarseks osutunud, noh kui me räägime ideest või geenitehnoloogiast või muidugi arstiteaduskond tundub, et on ka päris päris popp, nii et selles mõttes on hästi. Kui sa ütlesid, et sa olid selline eeskujulik õpilane, siis kas see väljendus ka sinu tavalises elustiilis seal näiteks kooliajal? Ei, ma ei öelnud. Ma olen eeskujulik õpilane, olin, ma ütlesin selline hästi. No seal on vaks vahet, viis võrdub ju eeskujulik eiei. No eks ma ikkagi tegin kõike, et ega noh, Ma ma arvan, et ma kindlasti nagu oma oma selliselt eluviisilt ei olnud mingi pätt. Aga noh, see ei tähenda, et teinekord ma ei oleks mõnda kahtlase väärtusega afääris osaline olnud, ütleme nii, see paneb kohe väga huvitama kahtlase väärtusega pähe näike kooli ajal tekib igasuguseid jamasid ja noh, see on kõigil nii, kuule, mis sind ikkagi sinna meediaõpingute nii siis viis, mis ajani oli selleks? Mulle tundus noh, ma kuidagi otsustasin, et ma lähen Concordia ülikooli, siis sellepärast et see tol hetkel oli, oli kuidagi ilus. Ning paelus see, et õppetöö toimub inglise keeles, et ilmselt inglise keeles seda täiesti hea põhja. Mulle meeldis isegi see, kuidas meid sinna kooli nii-öelda koolikatsed seal oli niimoodi, et seal tehti tihti tehti šoki intervjuu ja šokiintervjuu oli noh väljahagi Šein ja kes seal olid? Noh, ma tulin sealt sellelt intervjuud välja, noh, ma olin 100 protsenti kindel, et siia mind ei võeta. Noh, nad olid ikkagi üsna nagu sellised nad tahtsidki näha, et kuidas inimene pinge all siis käitub ja noh, ma otseselt kellelegi midagi pahasti ei öelnud, jäin viisakaks, aga, aga noh, tõenäoliselt ütlesin midagi vastu. Kui mind seal siis kuidagi nii-öelda paika pandud, et mis mees sa selline üldse oled ja miks sa arvad, et sa peaksid siia kooli sobima? Mis sul üldse elus ette näidata on? Sellises stiilis. Aga see kõik oli tore ja, ja noh, need sel hetkel oli, eks ole, päris kiire areng ka meedia meediavaldkonnas, et video arenes hästi kiiresti, siis olid veel veedad siis tulid digipeetavad, siis tulid need väiksed digimingid, et kaamerad ja asjad, et sellest said uusi teadmisi, see infotehnoloogia arenes kiiresti. Linnar Viik käis meile õpetamas mingit, kuidas teha veebilehti ja, ja me tegime, noh me saime hästi laiapõhjalise hariduse, meil olid hästi kihvtid õppejõud, paljud neist Ameerikast ja, ja tollel hetkel oli see meediateaduskond siis nagu selline esimene kursus, hästi pingutati hagi Šein oli meie dekaan ja ta ikkagi väga-väga panustas sellesse, tuleksid ägedad inimesed õpetama ja annaksid nagu sellist noh, nihukest lääneliku kultuurilist põhja 97. aastal, ma arvan, ma astusin ülikooli ja 2001 lõpetasin jah, et, et see oli selline kuidagi mingis mõttes murranguline aeg ka, et, et me olime juba mõnda aega vaba olnud ja saada siin Eestis nagu ütleme selline rahvusvaheline haridus, et see, see oli see ilmselt see põhipõhjus, miks otsustasin Concorde kasuks. Kui sa praegu kõrvalt vaatad, ma ei tea, kas sa oled jälginud seda, kuidas sulle tundub, kas meediaõpingud tollal olid siis tõesti niivõrd erilised just sedasama loetelu inimestest, selline uudne lähenemine või kuidas sulle praegu võrreldes praegusega just tundnud? Ma arvan, et BFM, mis on siis nii-öelda järeltulija balti filmi- ja meediakool Concordia meedia teaduskonnale. Et küllap see tase on üsna üsna sama, võib-olla isegi kõrgem mingis mingis vaates, et, et ma päris täpselt ei tea, eks ole, mida seal praegu õpetatakse, aga mulle tundub vähemasti nii palju, kui ma olen seal külalisesinejaks käinud. Et noored on, on ärksad säravate silmadega ja ja noh, tõenäoliselt juba palju targemad, kui meie kunagi olime mängimas ja ühe looga vahepeal ära, see on sinu lapsepõlvehitt ja siit tuleb popmuusikarühmalt. No miks siis see väga selline. No ütleme, Raivo algusi. No sellepärast, et kuuldid, ma kardan isegi raadio kahe eeter praegu ei kannata, et selle kuuldi esimesele kassetti. Me kuulasime ka ikkagi ribadeks oma korvpalliplatsil, et et see oli selline aeg, kus tekkis eesti hiphop. Ja mina ikkagi liikusin enda meelest vähemasti selles genes väga selgelt sees ja, ja armastasin seda muusikat ja see tundus kuulja äge ja nii oligi. Korvpalli hiphop. Surnud küündinud elavatelt halvatuna paberitel eelipoosid, pürgin Jaapani jeeni. Hea Me elame veel, fakt on ikka eesti helilooja laulu asemel raba näkku, rooja peedi puldiga ja tuge pöial palli kliku mõttet, mõttetegevuse vormid junni pealt junni kogu. Produkaidimaalamise suudab ridade Dolparaadee pole heliteos vaid tiine reageer rahvas neelab ta pöörateeritud graafiuge mälule, jooted ilma piraat, keda palvetab. Ajudeta narkar või nende kopli keemiline kood viitavat õlgadele. Kurb, aga tõsi, tõsi, aga kurb uudis nagu nimi päeva tulliva tõrkondus õla koreograaf peab tehislik Ägeda loomatul kõrvus. Lühikese mõtte joolematoloog painuta, vanana olla võime ajamine ei tule välja, paigad pole midagi teha. Me sooled, ära karju. Oma elu noodipuldi peale tabel kõik kuus paaki tuleks tühjaks lasta, et lõpetada Paimsepp pane ja omaenda saatusesse, muidu topin sind põlvede lipaakrite pirita. Tabeli abil kuulates siin vaadata poodiumil süda, läheb pahaks. Kas see On nagu lamba juudi looma pruudi kallale Marju kuusi kogusid. Annan sulle see tunne, kui 30 päeva nägin päevad ja mul lonkama, kuhu. Olen. Oled kolm korda päevas kukub trepist alla. Radari ooda kõrvalabidad. No meil ju reeglid on päris vaadata, kui avad raadio, meeldib kuulatada, kuid nagu ikka, tuleb paik. Ja mõtleb, mingi pika kohta pole rakett. Vihkad seina, raadiot oli veidi ka ju, nii et parema meelega. Hoopis Leilad. Null liigitanud soolot. Igavest varem vaatanud aga muru ja ta muudab turu. Teema on ju nii lühike, see on kogu aeg lühike, popmuusikas ta teada, tõde toidab oma õde. Polnud küll plaanis, kuid tänu sinule nilbe medalit. Nüüd on suured plaadi sumeloraadiani tüüdanud iraat karistuseks ära lõigatakse. Parem. No. Ei mäleta, äratada teeki mõtlemise koormat, pole kandnud, laulad naistest, keda pole emale kodelli puhul küll unustada. Lihtne Pole vaja mingi torti, kalašnikov ja palju don parti. Püramiidina tuletorud, koon hukka, kriimu laulujoru muusikakoolis, küll lennata erudeeritud, kuid laual rahvale ärinimelisi trahve. Hea raadio, kahe kuulaja saade, röster jätkab siin koos Toomas Luhats, siga on ERR-i pikaaegne saatejuht ja Jupiteri praegune peatoimetaja ja kui me nüüd rääkisime natukene juba sellest lapsepõlvest ja juba haridusest ka, siis läksidki alguses ju hoopis mitte nüüd otseselt ajakirjanduse peale, vaid hoopis kommunikatsiooni peale ja kui ma ei eksi, siis alguses oli suhteliselt vist ERR-is sa mõtled töö töövad töövaates? Ei minu esimene selline katsetus oli TV ühes, aga see mulle ei sobinud, ma lugesin seal hommikul uudiseid, see oli jällegi edutu edutu katsetus, siis ma lugesin uudiseid TV3 Salin reporter uudistes ja siis ma hakkasin tegema seal sellist saadet nagu politseinädal koos Ain Allasega. Seda ma tegin isegi mingi kaks või umbes. Ma arvan, et isegi võitsime, noh peamiselt küll tänu Ain Allasele sellise auhinna nagu televaatajate lemmik TV3s. Ja see oli muidugi noh, ütleme siis eetiliselt ja moraalselt sügavalt kaheldava väärtusega saade. Aga tollel ajal 90.-te lõpus, kus kogu aeg midagi juhtus, noh, tõenäoliselt see oli selline aja märk. Minul oli seda saadet vaja väga lihtsal põhjusel, mul oli koolis õppemaks ülikoolis ja selleks, et oma õppemaksu tasuda, oli vaja tööl käia. Nii et ma siis päeval käisin koolis ja õhtul tegin tööd ööseni, nii, aga su küsimusele, et millal ma umbes ETVsse jõudsin, jah, et sellega esindajaks hop, ja ma olin, mul oli vahepeal veel suhtekorraldusfirma. Mine, mille nimi oli PR-tegijad. Väga veider aeg, eks ole. Ja seda ma pidasin ka suhteliselt jabur, jälle kokkusattumus, et pakkusime siis suhtekorraldusteenust ühele suurele naftafirmale. Väga huvitavad ajad olid, aga pärast seda oli minu elus selline hetk, kus ma pidin korraks olema haiglas, mis siis korraks muutus tegelikult et rohkem kui kuuks vist või kuuks ajaks umbes ja niukene raskem, raskem lugu oli, et oli ka, oli ka raske operatsioon ja ei olnud päris selge, et kuidas elu edasi läheb, mis, mis kvaliteedis. Ja ma kaotasin siis sel hetkel oma suhtekorraldusfirma ja olime põhimõtteliselt kodus ja õppisin jälle rahulikult käima, et kuidas täpselt on ja ja siis mul ei olnud tööd, aga igasugused liisingud ja mingid asjad, noh loomulikult, eks ole, noor inimene võtab ju kohe omale esimese asjana autoliisingu välja. Kui loll sa võid olla, eks ole. Ja need tulid peale ja ma olin olukorras, kus kust tuli kiiresti midagi ette võtta ja siis ma läksin ETV-s ja küsisin tööd Ilmar Raagi käest niimodi. Läksingi ukse peale, koputasin niiviisi. Kas ma tohiksin korraks rääkida ilmale ka, et noh, et siis läheksin, Ilmar oli meil olnud kunagi Ta jõud seal korvis kus ta ütles, et mul praegu ei ole midagi, aga et ma mõtlen ja vaatan, et kas siin midagi tekib, et siin üks variant võib-olla on, et on vaja mingit pressiesindajatega, et ma kindel ei ole. Kahe nädala pärast helista uuesti, siis vaatame siis ma helistasin ja siis saingi pressiesindaja, seal oli üks klausel, ma pidin sobima tolleaegsele välissuhete osakonna juhile Juhan Paadamile. Ma arvasin, et ma talle mitte kunagi ei sobi, aga Me oleme siiamaani sõbrad, nii et et need, et sellega läks nagu hästi ja, ja siis ma alustasin pressiesindajana, siis olin pressiesindaja mõnda aega tegelikult see kestis pikemalt, siis ma hakkasin juba saateid tegema ja hanget vaikselt otsapidi see pressiesindaja töö jäi nagu alles siis ühel hetkel, kui oli juba r, siis ma tunnetasin, et et läheb liiaks või et ma ei tee enam hästi seda pressiesindaja tööd, et kuidagi natuke üle nurga ja siis ma otsustasin sellest loobuda või. No ma ei tea, kui palju sa sellest rääkida, keda soovid, aga seesama seik, mis sa ütlesid, et kuu aega peaaegu haiglasse sisuliselt ikkagi tähendab ju noh, nullist alustamist, enam-vähem. Mul oli niimoodi, et Mul oli pimesoolepõletik kõik, mis tundub nagu hästi lihtne asi, aga ei saadud aru, et seal on pimesoolepõletik ja robotit on viirus. Siis oli kuidagi selliselt, et ma kannatasin seda mingi 10 päeva ja igal igal hommikul võeti sisustust, aga palavik alla ja siis õhtuks tõusis kuskil 41-ni ja see kurnab ära organismi. Ja siis, kui operatsioon tehti, siis oli kõhus tekkinud juba selline konglomeraat seedeorganitesse sooltest. Et. Et seda oli nagu keeruline sealt kätte saada, aga kuidagi see kirurg, kes ja ma sattusin kuidagi Keila haiglasse, et ma elasin pooleldi sauel tol hetkel siis kõige lähema haigla oli, oli Keila, ma ei oleks jõudnud kauem sõita, kaugemale sõita, kaasest jube valus oli ja päris täpselt ei saanud aru ka, mis ma teen juba sel hetkel. Ja siis siis tehti see operatsioon ja siis taastumine, võttis aega, mingid voolikud olid kõhust väljas ja ebameeldiv, et mäda jookseb sinust välja, et, et see ei ole kõige kõige toredam hetk. Pühapäevane keskkool ja et noh, võib-olla sellest rohkem ei räägikski, et aga ta ütleme, ta oli, ma olen tänulik, et see asi juhtus minuga sellepärast, et et tõenäoliselt ma, ma sain need nii-öelda oma vitsad kätte, et 22 aastasena, mis mõned saavad hiljem, et et see tõmbas nagu alandlikuks ja sõbralikumaks ja, ja arstis selle ülbuse välja. Võib-olla, noh, ma ei tea, kas mul väganud ülbust oligi, aga eks ma võib-olla natukene tollel hetkel kerge peapöörituse käes vaevlesin, et, et noh, et ikkagi oma omaettevõtte teha. Jällegi poleks seda olnud, võib-olla see poleks jõudnud ERR-i ja ma ei tea, kuidas sulle endale tundub, milline milline see sinu saade siis on, kogu selle aja peale sa oled ju teinud otse-eetrit, salvestusi ja kõik mida iganes. Ma arvan, et see on veel ees. Alles 42 aastane siin rägastikku teha tahaksid. Ma ei tea selles mõttes, et ma, mul on praegu väga tore vikerraadios, ma väga naudin praegu omasaadete tegemist, et ma teen neljast kuueni õhtut ja siis vaatame, et võib-olla natukene hommikut hakkan tegema. Et mulle mind nagu paelub alati see, kui ma saan midagi uut, et õppida ja raadios, nüüd kui ma natukene hakkan seda hommikut võib-olla koos Erle loonurme ka tegema, siis. Mul tekib võimalus õppida ära pult, et ma siis nii-öelda suudan ise olla, nagu see helioperaator ka eks ole, või väljastaja helirežissöör või kuidas selle kohta öeldakse, et et see on jällegi nagu selline uus tore kogemus. Ma kunagi raadio kahest, kui ma hommikul tegin, siis ma õppisin selle puldi ära, aga siis oli hoopis teistsugune pult. Ja nüüd jällegi võimalik õppida see uus, uus äge süsteem selgeks endale, et, et mulle meeldivad nagu sellised asjad, kus, kus sa saad midagi uut teha, kus sa saad midagi õppida, kus sa saad targemaks. Et noh, võib-olla kui, kui tekib selline pike tiin saade, et siis et siis see võib olla nii vaimustav, ei ole, kuigi noh, ega ka ma olen teinud paar aastat mõnda saadet, et ega see on saate tegemine üldiselt on tegelikult ikkagi väga vaimustav otse-eeter, eriti kui punane tuli läheb kas siis mikrofoni peal või kaamera peal käima teistmoodi kokku võtma, et see on see, mis mulle meeldib tegelikult ja noh, see on see, mis ma olen õppinud. Ma justkui tahtsin küsida, et kas sa oled rohkem otse-eetri või salvestuse inimene, aga mulle tundub väga, et pigem otse-eeter. Jah, mulle tundub ka, et otseselt kuidagi paneb nagu teistsugused teistsugused kohustused sulle, et sa pead kuidagi selles hetkes selles ruumis olema võimalikult hea, täpne ja ja asjalik, et see mulle kuidagi kuidagi meeldib, rohkem endale. Mis tunne see on? Mina tean, mis tunne see on, aga oskad kirjeldada, aga inimesed peavad, seda ei oskagi nagu päris täpselt kirjeldada, see on nagu see on selline tunne, kui, kui selline magus hetk enne mingit väga tähtsad sündmused nii-öelda murdosa sekundist enne seda otse-eetrit, et see, see on, see on see, millest inimesed ilmselt kui nad ei saa selle otse-eetris olla, tunnevad väga palju puudust ja nii on aga siia vahele taaskord üks lugu, mida võiks siia mängida ja nüüd läheme siis noh, lähme ikka räpi peale puhtalt. Ja see on siis boosti fiit. Idris Elba, mul on juba selle loo pealkiri on meelest läinud. See on, see on mõnus briti lugu ja helba, eks ole, on tegelikult see näitleja, kes mängis luuseriks BBC sarjas, kes mingil hetkel spekuleeriti, et võib-olla on esimene mustanahaline James Bond. Ja siis ta teeb oma sellise muusikadebüüdi seal seal loos, et taga väga mõnusa kätši lugu, et mulle kohutaval kombel meeldib seal, kuulsin seda, ma arvan Soomes siis koer samme siin, et mis värk seal, et tundus, tundus nii hea lugu ja siis selgus, et noh, ma olen selle mehega isegi isegi kohtunud elus. Ja seda peaksid siis inimesed kaasa oskama laulda või kui ei oska, siis nüüd peaks siis ära õppima õpime, õpime kõik pähe selle loo. Oina. Poolt. Ja raadio, kahe kuulaja saade röster jätkab ja meil on siin külas Toomas Luhats, kelle kaasalaulmis Hiptima just kuulsime, loodetavasti siis õppisite juba sõnad ära, kui nad juba selged ei olnud. Võib-olla läheb pisut keeruliseks, aga küll internet netiavarused aitavad. Aga me oleme nüüd jõudnud sellise väikese momendini, et võiks, võiks väikese mängu mängida. Hästi lihtne mäng, kaks vastuse varianti, sina valid ühe ja siis põhjendad ka seda. Ja ma jällegi toonitan seda, et need küsimused, need vastusevariandid ei ole minu enda poolt siia valitud, vaid seda tegi minu eest üks väike aplikatsioon telefonis, mis neid, et siis maailma inimestelt on küsinud ja sealt on ka siis vastused välja koorunud, mis on siis populaarsem. Ma ei tea, kui suur mängumees sa muidu oled? Mulle väga meeldivad mälumängud. Siin paar aastat tagasi käisin Eesti mängus, sa võitsid ära selle ja nojah, aga mängu ilu oli oluline. No vot siin mälumängust ei ole isegi mitte haisu, kuhu käin. Proovime Nonii esimene siis kas sa varastaksid pigem met Karult või mesitarust? Ma arvan, et mesitarust, sest mul ei ole mesilaste allergiat, aga karu võib-olla ohtlikumad on ele meie ära võtan. No a väga selge põhjendus, 48 protsenti arveks nii 52 läheks otseks Karu kallale seada. Kujutad sa pead seda? Ma ei kindlasti ei, ei, ei karu ei ole mõtet torkida, vaata et karu võib ühel hetkel vihastada. Nomine teha, mesilased võivad ka üks hetk. Võtad selle meie ära ja kiiresti, kiired jalad ja ehk ikka pääsed. No loodame. Nii, järgmine siit sul oleks kaks vastuse varianti mõlemad siis et sa ei saaks ja neid enam kunagi teha. Kas sa pigem ei sõidaks enam kunagi autoga või sa ei kannaks enam kunagi jalanõusid? No ilmselt ma siis ei kannaks enam kunagi autot, sõidaks autoga, sest et ilma jalanõudeta meie kliimas tõenäoliselt praegu, kui ma vaatan aknast välja, noh, ei tahaks olla. Et ma olen küll lugenud siin natukene seda Vim hofi meetodit, kuidas sa pead, nii-öelda tsivilisatsioon on inimesed hellaks teinud ja peaks peaks natukene kargemalt elusse suhtuma ja rohkem ennast karastama, aga et päris paljajalu käima, ma ilmselt ei ole valmis. Aga kui suur auto sõites oled, ütles päris suur, mulle meeldib ka autoga sõita. Mul on kuidagi alati olnud see, et et inimesel võiks auto olla, ta ei ole praegusel juhul loobuda. Ei, ma ei tahaks näha, et päris ilma autota ma ei, ma ei soovi jälle, noh, seal võib olla see, et kui omad autot vaatad, kui, kui ma ei tohi kunagi autot omada, siis see on variant, noh, alati saab autot ma tea, liisida rentida, võtta seda mingit autot, kus on mitu autot, eks ole, tänaval saata mingi aplikatsiooni mõte näidata, et kui need variandid on okei, et siis ma siis ma olen nagu enam-vähem seis. Jalanõude variandi valiks 53 protsenti, et lausa 47 protsenti ütles, et nemad ei sõidaks enam kunagi. Too ka, mis jah, nii on. Ühesõnaga, aga siit järgmine selline, ütleme uneteema siis, et kas sa pigem läheksid igal õhtul magama kell üheksa ehk siis täpselt siis, kui aktuaalne kaamera algab või siis kell üks öösel. Kui sul oleks ainult variant minna sellel kellaajal magama kell üks, ma tahaks ikka ära vaadata ja mõnedel päevadel ka kindlasti esimese stuudio aga muidu oled ööinimene või? Ma olen selles mõttes selline piisava enesedistsipliiniga, et ma võin olla nii öö kui päeva inimene, kuidas vaja on, et ma võin varakult hommikul tõusta ja, ja võin ka väga hilja magama minna, et ei ole nagu lugu hübriidsõiduk jah, hübriidsõiduk Nonii. Seda ütleks siis kell üks öösel ütleks 53 protsenti napilt, et siin on väga sellised napikad ikka. Nii, aga järgmisena, kas sa näeksid, kuidas meteoriit tabaks maad või kuidas vulkaan purskab? No ikka, kuidas vulkaan purskas, kui meteoriit tabab maad, siis ma arvan, et siin ei ole eriti palju midagi näha. Tõsi nojah, siin ära isegi midagi põhjendada, nemad, nemad ütleks 57 protsenti inimesi, noh, tore on, et seal vähemalt suurem osa siis aga väga selline elufilosoofiline küsimus. Ma kahtlustan, et ma tean vastust, aga kas rikkus või õnnelikus? Õnnelikus Ma isegi oletan, et võib-olla ma olen pidanud korraks elus mõned korrad nagu, mitte nüüd küll rikkus, aga ütleme siis natukene paremini hakkama saamine versus õnnelikus siis saame valinud õnnelik, kus me saame ilmselt selle juurde veel tagasi tulla, aga jah, õnnelikust valiks 72 protsenti, et inimesi, mis on, ma ütleksin, et isegi üks kõige suuremaid protsente, mis ma siin mängus näinud olen, nii et seda on lausa rõõm näha. Mõistlik, mõistlikud inimesed, mõtlen just kas sa pigem kohtuksid vandi Rectioni või Eminemiga Eminemiga. Aga ma isegi ei kahelnud selles 62 protsenti, ütleksin nii. Muidugi kohe näitab, et see mäng ei ole selline, et sel aastal või eelmisel aastal tehtud, et mõlemad on sellised ikkagi juba paari aasta tagused oma hitid viimased on välja lasknud. Aga nüüd viimane sõna siis kas sa pigem annad halba tagasisidet või võtad vastu halba tagasisidet? Siin ma tegelikult ütlen, ütlen mõlemalt selles mõttes, et ma pean andma tagasisidet ja ma pean võtma tagasi, et tagasiside on minu arvates nagu oluline osa protsessidest, kui me räägime tööst ärist, millest iganes, et ilma selleta ei saa nüüd alati peaks tagasi olema konstruktiivne. Niisiis, kui ma võtan seda kui, siis, kui ma annan kellelegi tagasisidet, et lihtsalt lahmida, noh kahjuks me näeme seda ka oma töös väga tihti. Et neid lihtsaid lahmijaid on, on, selles on kõik kõvad poisid, aga, aga anda mingisugune tagasiside, millega ma saan kuidagi paremaks muutuda. See on ju eesmärk, eks, et teha midagi ägedamat, teha midagi paremini. Et, et selles mõttes konstruktiivsuses on alati ajaloo selles küsimuses ilus poliitiline vastus, vastust me ei saanud, aga saime väga õige lutusid vähemalt kätte ja inimesed ütleksid, et nad pigem võtaksid vastu halba tagasisidet, niimoodi 54 protsenti arvaks. Aga läheme siit siis edasi ühe lauluga tsid piinavate küsimuste juures piinava laulule ja selle piirava laulu pealkiri sinu action Chirimini pinn ja kuldne Trio, no miks siis see, ma kujutan ette, et inimesed, mõni kuuleb seda onu pool ütleme, väikse tantsu ka? Me noh, ühesõnaga, seal ta ei ole piinav lugu, selles mõttes ta ei ole halb lugu kindlasti, aga ma lihtsalt olen seda kunagi elus nii palju kuulanud, et see selle, selles mõttes ma mäletan, et see ühel hetkel tüütas ära, et minu neiupõlves olidki niuksed, niuksed mu selline muusika põhiliselt ja ja neid, neid lugusid kuulati kogu aeg, käiati, olid mingid kassetid ja siis need kassetid kogu aeg mängisid, noh et see, ma ei tea, ma mäletan, treeni laagris, noh meil mängis mõnikord ikkagi mõni kassett niimoodi, et ma teadsin kõiki peensusteni kõiki lugusid peast. Oskasin isegi nagu madja pianissimate õige koha peal laulda Koit Toome lood lugudest rääkimata siis kuldsest Riiast. Ja raadio kahe kuulaja saade röster jätkab ja see, mida te praegu kuulsite, oli Toomas Luhats i väga ärakedratud lugu, mida ta enam hea meelega pigem ei kuulaks ja me lähemegi nüüd Toomas Luhats vigasid edasi natukene selliste eluolu juttudega ja räägime sellest, et kui sa r-ist ära läksid, see oli vist aastal 2013. Et mis siin siis ikkagi sellele Mulle suunas sa olid siis ka tegelesid juba hankega just filmisarja poole pealt ja siis mõtlesid, et kogu sellele võikski nüüd oma aja teha. See oli selline hetk, kus ma pidin hakkama ühte saadet juhtima ja ma olin sõlminud kokkulepped ja neid kokkuleppeid murti, et ma enam ei taha seda nii-öelda meenutada, et kes see täpselt oli, aga, aga see inimene ei tööta enam is. Aga mulle see ei sobinud, et kokkulepped peavad pidama ja see kuidagi valmistas minul pettumuse ja ma otsustasin sel hetkel siis vastu võtta. Tegelikult kolm kuud tagasi tehtud pakkumise Elionist mis selleks hetkeks oli, oli nii-öelda nagu säilivusaeg oli läbi, ehk siis seda pakkumist enam ei olnud, oli konkurss, sest noh ja siis ma kandideerisin nii-öelda sellel konkursil ja läks hästi, nii et ma saingi Elioni sisuteenuseid seal tegema. Ja seal sa siis olidki põhimõtteliselt ka enam-vähem filmide sarjade kõige Muugal filmid, sarjad, aga ennekõike kanalid ehk siis me ostsime kõiki neid kanaleid. Elioni, mida siis inimesed noh, tänaneks Teliast näevad, et Telial on siis endine. Heli on, oli enne, see, mis, mis nüüd on, on Telia vahepeal oli veel eestidele kui mõnda aega. Ja teine asi, mis seal sai, mis oli, väga põnev, oli see, et ikkagi sai, sai jälgida IPTV arengut ja sai jälgida ootate teenuste tõusu ja, ja noh, otsapidi ka seda, kuidas voogedastuskeskkonnad nii-öelda alustavad ja, ja kõik see tehnoloogiline pool ja kõik see kõik see sisu pool. See on väga-väga vaimustav, et see, minu põhiline ülesanne on tegelikult läbirääkimine. Et ma pean läbirääkimisi ütleme siis rahvusvaheliselt väga tuntud mingite kontsernidega, ütleme, ma ei tea, Universal MGM. Pluss siis mingid väiksemad ja seda ma seal Elionis siis ka sain väga, väga jõuliselt viljeleda, et, et see läbirääkimiste kool, ma arvan, mis ma sealt sain, on, on ikkagi üsna üsna vägev. Kui noh, filmid ja sarjad on suhteliselt selline loogiline, et kuidas sa neid võtad, mingisugune trend on maailmas olemas, siis kuidas Te võtate näiteks ühe kanali endale sisse, mille järgi see otsustamine käib, et inimesed kirjutavad sisse, et vot tahaks seda kanalit? Ei, nad ei kirjuta selles mõttes, et sa pead ette nägema, mida inimesed võivad tahta, et sa pead tajuma seda. Ja, ja see kanaliost käib siis selliselt, et igal kanalil on mingisugune fikseeritud hind, seal on selline mõiste nagu CPS või koster subscriber ja siis iga noh, ütleme see nii-öelda see maksma iga inimene maksab, on see siis ma ei tea noh, ütleme näiteks 10 eurot, maksate te oma telekommunikatsiooniettevõttele. Et näha telekanaleid, siis 10 eurot jaguneb siis ära erinevate telekanalite vahel, pluss siis seal sees on mingi kasum telekommunikatsiooniettevõttele. Sa läksid sinna tööle, käisid vahepeal ka seal Cinamonis tööl, lõpuks jõudsid ikkagi R-i tagasi. Ja nüüd me jõuame selle raha juurde tagasi. Märkimisväärselt sa kindlasti seal rahas kaotasid, teades ERR-i rahastusvõimalusi ja võrreldes neid Cinamoni suuruse ettevõttega, mis sa seal tegid, siis miks see otsus lõpuks ikkagi langes? No vot, kuidas see küsimus oli, et kas sa valid raha või selle, et sa oled õnnelik. Et ma valisin selle, et ma olen õnnelik? Lihtne. Mu selline, noh, see töö, mis ma sinna tegema läksin, laienemine ja uute kinode ehitamine ja uue, sellise arhitektuurilise kontseptsiooni väljamõtlemine koos siis camp arhitektide ja Janskolimowskiga ja ja noh, see tiim, kes seal oli, oli tegelikult väga tore malet Vanaselja Karl Kull, et noh, et, et need inimesed, kellega me neid koosneda, asju tegime, saime suuri asju teha. See oli aga ühel hetkel see kuidagi nagu hakkas teisenema ja ja ma tunnetasin, et et ma päris täpselt ei sugune, ma arvan, üsna klassikaline omanikud versus juhtkond, selline arusaamatus. Et omanikel on alati õigus. Isegi siis, kui neil ei ole. Ja mina nägin võib-olla asja natukene teises suunas teistmoodi, ma tahtsin võib-olla natukene teises teises suunas areneda, arendada ettevõtet, et et jah, aga nagu öeldakse, omanikul on alati õigus sellises situatsioonis ja ja see, mida rääkisid Riina Rõõmus ja Erik Roose, Jaanus Lillepärg, mis nad tahaksid teha siin ERR-is oli tollel hetkel ka ikkagi üsna vaimustav, et ma lisaks õnnelikkuse Klausile oli siin ikkagi ka ka see, et see oli ikka pööraselt huvitav teha. Voogedastusteenus rahvusringhäälingule. Et mul kohe kuidagi ma tundsin kohe nagu selle nii-öelda välja öeldi, ma tundsin kohe, kuidas vererõhk tõuseb ja läheb kohe põnevaks. See saab vist öelnud ka, et pressimisest ei ole kasu, et seal viimases töökohas vist oligi, ma saan aru siis see hetk, et kus sa pidid pressima nendest midagi välja, mida sealt välja ei suutnud keegi pressida. See on kuidagi selline, et et sa ühel hetkel saad aju, tajud ära selle, et sinu aeg tegelikult kuskil kohas on, on, on möödas, tulevad mingisugused kõigepealt, need märgid on sellised õrnad, hästi, hästi vaiksed. Nad lähevad järjest tugevamaks ja kui sa ei pööra üldse tähelepanu sellele, mis, mis märke sulle elu annab siis ma arvan, et, et. Siis nad tulevad lõpuks nii tugevad, et sul ei ole üldsegi varianti alamnendest mitte aru saada, eks ole. Et, et ma kuidagi tajusin need, need õhus, need märgid ära ja, ja ja tunnetasin, et nüüd on nii, et ma isegi ütlesin natuke aega ette, et nii nüüd läheb nii ja nii läkski. Ja nüüd Jupitariga siiamaani väga õnnelik ja absoluutselt et meil on, meil on suurepärane tiim Raul lobanoff, Richard-Erik, Järvi toon uks, et meil on selline väike, aga kokkuhoidev tiim, minu teine tiim, hankeosakond teeb imelist tööd, nad on ikkagi väga head läbirääkijad ja üha paremat sisu leiavad kuidagi ja teinekord noh, ma vaatan imestusega, kuidas isegi Netflix siin ja siis tõmmatakse mõned sarjad ära niimoodi elegantselt, et et ja pluss pluss ikkagi ka, ütleme juhtkond, et et Eerikuga ja Jaanusega, Riinaga ja Urmasega juheliga kuidagi nagu ma saan aru, mida need inimesed mõtlevad, mida nad tahavad. Ma saan aru mulle püstitatud eesmärkidest. Me saame mingeid asju koos teha, mingeid asju arutada, toimub selline karge selge mõttevahetus. Meil on siin, eks ole, Eesti lipumastis. Et me teeme seda kõike Eesti vabariigi jaoks, mis on minu jaoks väga oluline alati et ma saan kuidagi pingutada kuidagi õige asja nimel ja see on mulle väga meeldib, et ma olen väga õnnelik selle võimaluse üle siiamaani. No ma usun ja loodan, et nii jätkub. Sa mainisid juba seda, et su vererõhk tõusis, kui sa said teada, et Jupiter pakkumine on sul naa, sina ja sinu vererõhk, see on visanud lõputu trall, kes peaks olema sinu sotsiaalmeediajälgija või kes peaks olema sinu sõbralistis või siis olema lihtsalt ringvaate. TV3 Ma ei tea, mis iganes kanali, vaata ja siis kuskilt hüppab ikka väljas. Toomas Luhats ja vererõhk. See tegelikult ei ole minu vererõhk, millele ma tähelepanu juhin, seal on ikkagi vererõhk kui selline, et Anneli Talvik, minu, minu arst ja ja me oleme sellel teemal mõtisklenud, et tegelikult vererõhk on selline vaikne, hiiliv haigus, mis millele inimesed ei pööra tähelepanu, sealhulgas ma ise olin täpselt samasugune Need ja sa ei pööra sellele tähelepanu selle hetkeni, kuni on reeglina hilja. Tähelepanu pöörame siis, kui on mingisugune fataalseid, loodetavasti mitte fataalne, aga ikkagi mingi selline halb kogemus sul, mille pärast sa siis noh, see märk jällegi need märgid, eks ole, et tasub nagu väikseid märke tähele panna ja siis korrigeerida oma oma suhtumist või elu elustiili mitte siis, kui, kui, kui need märgid on juba päris suured, et et Eestis vererõhust põhjustatud haigustesse kaudselt siis sureb kõige rohkem inimesi ja, ja kui vererõhk on kõrge, siis kindlasti tuleb arstiga arstiga konsulteerida, tuleb võtta tablette, mida nad teile kirjutavad, tuleb muuta oma elustiili ja, ja tuleb püüda, sai vererõhk alla saada, et enda elukvaliteeti paraneb lihtsalt olulisel määral. Et see ei ole tegelikult sugugi nagu mingi minu egotripp, et ma et ma sellest vererõhust räägin, pigem ma arvan, mõjutab ennekõike paljusid mehi, naisi, aga, aga mehed on, on need, kes tegelikult arstile ei lähe. Ja, ja kui see minu vererõhu teema kuidagi kedagi kõnetab või keegi kasvõi vaikselt tunnetab, et okei, et näed, et tal on nii, et ma pean nüüd ka midagi ette võtma siis on see minu pingutus kandnud vilja ja, ja mul on hea meel selle üle, isegi kui seda on võib-olla korraks liiga palju. Nojaa, sinule vist öeldi päris konkreetselt, et kavas veel elada tahad. Et ma läksin, tegelikult on hästi lihtne asi, ma läksingi, ma olen seda nii palju rääkinud, et ma ei hakka seda kordama, aga ühesõnaga, et oli vaja mingit arstitõendit ja, ja siis ma ei saanud seda. Siis pidi elu ümber korraldama, pigem pidi muutma, pidi muutma suhtumist, veidi muutus ma söömist ja, ja natuke rohtu võtma, noh siiamaani ma võtan pool tabletti, vererõhutabletti ikka veel, aga noh, loodetavasti kui kaal läheb rohkem alla, siis ühel hetkel ma saan nende tablettide pealt kama. Pingutan, mainisid toitu saada hakkab küll varsti juba vaikselt läbi saama, aga siiski sina kui suur kokandusfänn, ma tean, et sa kokandusfänn oled siis praegusel sellisel uuel elul, kui nii võib öelda, siis mis on sinu näiteks üks hea roog, mida võiks inimene nüüd endale näiteks pühapäeval ka teha. Ja mu naine teeb hästi head sööki, ta teeb niimoodi, et paneb ahju tiigerkrevette siis sinna juurde. Neid kobartomateid, kitsejuustu ja, ja küüslauku. Ja see on küll nii maitsev kombo, et. Häbi tunnistada, et tahaks kohe nagu alati juurde võtta, aga ei tohi juurde võtta, kõht tühjaks. Olgu, aga siia saatjale kui meil on veel üks lugu ka mängida ja selleks on sinu siis ajane, pahevi kilti, Pleser, no ma ütleksin, et see lugu nüüd kvalifitseerub sinna alla, väga toredad, ma vaimusilmas hakkasin ette kujutama, kuidas kuulab Toomas Luhats üksinda autos näenzi hellalt hoia mind. Pull-pull värk, et ma olin kunagi kurgjärve laagris korvpallilaagris ja siis ma ei mäletagi isegi, kas me tohtisime minna sinna kontserdile või ei tohtinud. Aga igal juhul me sinna kontserdile kuidagi jõudsime, mingi suvetuur oli. Ja, ja siis noh, see oli väga-väga mõnusa õhtuni ja siis Nance esines seal, jaa, siis hellalt hoia mind ja me muidugi rääkisime kõik kaasa laulda seda poistega, noh muidugi. Nii et siin siin see on. Ja nüüd siis siiamaani see käib koos, sinuga ei taha käia, aga noh lavavälimus vaheline jah, et väike pahe, et siis noh, sellist lugu ma ikkagi ka hea meelega kuulan teinekord jah, väga tore. Sellised siis saidki lood. Jupiter ei, peatoimetaja ERR-i saatejuhi Toomas Luhats, iga suur tänu sulle, et sa siia restorisse tulid, siis mina olin selle saatejuht Brent pere ja siia saate lõppu jääb siis kõlama nüanssi hellalt, hoia mind ja mis siis muud, kui ikka tugevat tervist Sulle, suur aitäh.