Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 22.-st jaanuarist. Stuudios on Janek Salme. Uue valitsuse ministrite nimed peaksid selguma nädalavahetusel. Ministrikohtade jaotus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel võib paika saada veel täna. Rahvusringhäälingu andmetel kaotataks eelmiselt rahvastikuministri ametikoht, väliskaubandusministri koht viiakse välisministeeriumi koosseisu ja sotsiaalministeeriumisse tehakse taas üks ministrikoht juurde. Loodav valitsusliit soovib luubi alla võtta poliitika kujundamises kaasarääkivate mittetulundusühingute rahastusallikad. Kuidas see mõte täide viia ja missuguseid seadusi muuta, tuleb Kallase sõnul veel mõelda. Portugalil on Euroopa viimase kahe nädala kõrgeima koroona nakatumise näitaja 100000 elaniku kohta. Ungari ostab kaks miljonit doosi vene koroonavaktsiini. Andrus kihmuga taastub laupäeval. Ott Tänak on Monte Carlo rallil esimese täispika võistluspäeva järel kolmas. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest vihma või lörtsi, paiguti tekib udu. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm ning õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Uue valitsuse ministrite nimed peaksid selguma nädalavahetusel. Ministrikohtade jaotus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel on plaanis aga paika panna veel täna. Uus valitsus võib ametisse astuda teisipäeval jätkab Uku Toom. Läbirääkimiste algusest peale on mõlemad pooled rõhutanud, et Eesti vajab võimalikult kiiresti uut tegutsevat valitsust. Pühapäeval peaksid Keskerakonna ja Reformierakonna volikogud koalitsioonilepingu heaks kiitma. Reformierakonna juht Kaja Kallas kirjeldab lõpusirget nii. Täna on meie tegelikult viimistleme seda, mis me oleme ka kokku leppinud, käime üle neid, kus meil veel kokkulepet ei ole erinevates valdkondades ja siis arutame sealt edasi, kuidas see koostöö meil valitsemas minna saab ja noh, kõigepealt siis lepime kokku, kes, mis positsioonid saab, siis tuleb omakeskis vaadata, kes mis positsioonile sobib. Siis tuleb nende inimestega rääkida igaks juhuks, teha ka taustakontroll veel ja siis noh, partneriga ka loomulikult põrgatada, et kas need inimesed sobivad. Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes ise on koalitsiooniläbirääkimistest näiliselt teemal, kinnitab, et kõik olulised teemad on läbi käidud ja ta loodab, et sel nädalal saadakse leping valmis. Küsin, kui palju ta ise siiski selles protsessis osaleda. Läbi erakonna delegatsiooni loomulikult ma osalen ja ja selles mõttes kindlasti minu usaldus, delegatsiooni liikmed, ütleme, meil on kolm põhidelegatsiooni liiget mailis Jaak Aab ja, ja Tanel Kiik, erinevad liikmed käivad sealjuures ja loomulikult meie positsioonide ütleme siis, kaitsmine, mis on keskerakonnale oluline, ka see kogemus, mis on Keskerakond neli aastat võib vabariigi valitsuse juhtides, et loomulikult me anname siia oma oma parimad teadmised. Kui kindlalt on delegatsioonil läbirääkimiste piirid paika pandud, kui palju on võimalusi loominguliseks lähenemiseks? Ma arvan, et ühtegi poliitilist läbirääkimist, kui on see selliste võimsate joontega ümbritsetud, siis poliitikas pidada ei saa, et siis ei ole ju soov pooltel kokku leppida, et selge on see, et poliitikas tuleb teha kompromisse kui soovitakse kokkuleppeid teha ja, ja loomulikult delegatsioonil need, need võimalused on olemas. Ratas ütleb, et loomulikult ollakse päeva jooksul omavahel ühenduses ja arutletakse asju läbi. Aga eile kinnitas Mailis Reps, et tema järgmisse valitsusse ministriks ei lähe. Küsin, kas ei pane Jüri Ratast oma varasemat otsust muutma ja idee tema kohalolekut valitsuses vajalikuks. Kui on küsimus, kas Jüri Ratas on järgmises vabariigi valitsuses vabariigi valitsuse liikmena, siis vastus on, et ei ole. Ministrite nimed peaksid selguma täna õhtul või hiljemalt homme. Rahvusringhäälingu andmetel kaotatakse ilmselt rahvastikuministri ametikoht. Väliskaubandusministri koht viiakse välisministeeriumi koosseisu ja sotsiaalministeeriumisse tehakse taas üks ministrikoht juurde. Praeguse plaani järgi astub uus valitsus ametisse teisipäeval. Loodav valitsusliit kaalub võimalust sundida teatud vabaühendusi oma rahastajaid avalikustama. Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf riigi sundi heaks mõtteks ei pea, jätkab Madis Hindre. Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas eile, et peagi sündiv valitsusliit soovib luubi alla võtta poliitika kujundamises kaasa rääkivad vabaühendused. Küsimus on see, kus nende raha tuleb. Kui nad poliitilisi protsesse aga selgelt mõjutavad, siis peaks olema samamoodi avalik nagu ka erakondade rahastamine. Kuidas see mõte täide viia ja missuguseid seadusi muuta, tuleb Kallase sõnul veel mõelda. Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf ütleb, et paljud ühingud liiguvadki läbipaistvuse suunas aga riigi sundi Klandorf heaks mõtteks ei pea. Kui annetaja ei soovi, et tema andmed avalikustatakse, aga riik kohustab neid avalikustama, siis võib pärssida annetajate huvi. Sellele juhib tähelepanuga sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks juht Varro Vooglaid. Tema juhitud sihtasutus saab suure osa oma rahast eraisikutelt ja paljud neist ütlevad vooglaiu sõnul, et nad ei soovi avalikult sihtasutuse tegevuses kaasa lüüa, kuna kardavad põlu alla sattuda. Nüüd nendelt inimestelt tahetaksegi võtta ära sellisel juhul see võimalus selliseid annetusi teha. ETK-lt võetakse säraga võimalus selliseid annetusi saada sellistelt inimestelt ja ma reaalselt tõesti näed, millist eesmärki see teenib. Aga millist probleemi siis värske võimuliidu algatusega lahendada? Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütleb, et vältida tuleks vaenuliku välisraha imbumist meie poliitika kujundamisse. Aga kus siis jookseb see niinimetatud poliitilise tegevuse ja ülejäänud MTÜ-d, mitte poliitilise tegevuse, kus jookseb see ühingute vaheline piir, et kas nad on tulundusvõi, mittetulundusvõi, mingit muud ühikut? Avalikustamist toetab politoloog Tõnis Leht, kes kuulub ärajäänud abielu referendumiEi kampaaniaks loodud sihtasutuse liberaalne kodanik nõukokku. Ka leht on seda meelt, et parem oleks vabatahtlik läbipaistvus. Kui rääkida seaduste muutmisest, tuleks aga valida üsna selge fookus. Arutelu võiks esmalt viia riigikogu ja muude valimiste kampaaniate teema juurde ja ka rahvahääletuse kampaaniate läbiviimise juurde, ehk et need vabaühendused, mis konkreetsed teevad kampaaniaid kas siis mõne partei mõne kandidaadi või positsiooni kaitseks, et siis need kulutused, need kampaaniad võiksid olla läbipaistvad ja põhimõtteliselt ideaalis võiksid nad alluda sarnasele kontrollid on, nagu on erakondade rahastamine. Varro Vooglaid ütleb seepeale, et kui reegleid luua, siis mingite piiridega näiteks võiks mõelda, et kas avalikustama peaks suuremat kui 50 tuhandeeurosed annetused. Kai Klandorf aga märgib, et uusi reegleid luues tuleb ettevaatlik olla. Ta juhib tähelepanu sellele, et vabaühendustel nõuavad rahastajaid välja ka paljud autoritaarsed režiimid. Loodavad süsteemid peavad üle elama ka valitused, kelle soovid ei ole nii demokraatlikud. Ehk siis, kui me loome mingi süsteemi, kes seda ei tohi Saada ära kasutada aga teised järgmised valitsused, kes võib-olla võivad neid kasutada vähemuste keskkonna või mingi muu valdkonna organisatsioonide tagakiusamiseks ja nende tegevuse piiramiseks Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 490 inimese nakatumine. Koroonaviirusega teste tehti 4617, Tallinnas lisandus 236 ja mujale Harjumaale 43, Ida-Virumaale 66, Tartumaale 45, Pärnumaale 21, Valgamaale 17, Võrumaal 11 ja Lääne-Virumaale 10 nakatunut. Mujale vähem. Lääne- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi uut nakkusjuhtu. Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega inimest. Kokku on Eestis surnud 358 koroonaviirusega nakatunut. Ööpäeva jooksul omati haiglates 50 uut haigusjuhtumit, haiglaravi vajas hommikul 405 inimest. Ööpäeva jooksul sai esimese vaktsiinisüsti 1562 ning teise 665 inimest. Vaktsiini on nüüdseks saanud kokku 24196 inimest. Välisuudised võtab kogu Evelyn Villers. Euroopa kõrgeim nakatumisnäitaja koroonaviirusesse 100000 elaniku kohta viimasel kahel nädalal on Portugalis. Kui kahe nädala eest oli Portugali nakatumisnäitaja 675, siis täna oli see 1359 ehk nakatumiste kasv on olnud lühikese ajaga veidi enam kui kaks korda. Portugali terviseminister on öelnud, et ligi 20 protsenti uutest nakatumistest on põhjustanud kergesti nakkav viiruse Briti mutatsioon. Meie regioonis Euroopas tervikuna on endiselt madalaim Soome nakatumisnäit. Täna oli see 69. Nakatumise kõrval on teine oluline näitaja koroonasuremus. Käesoleval nädalal on koroona suremusel tõusnud Euroopa tippu Ühendkuningriik, kus on olnud 23,8 koroona surma 100000 elaniku kohta. Euroopa madalaimad koroona suremuse näitajad on Soomes ja Islandil. Ungari ja Venemaa leppisid kokku, et Ungari ostab Venemaalt kaks miljonit doosi Venemaal välja töötatud Covid 19 vaktsiini sputnik vee. Sellest kogusest jätkub miljoni inimese vaktsineerimiseks, teatas Ungari välisminister Peter siia Arto pärast kõnelust oma vene ametivenna Sergei Lavroviga. Yardo sõnul tarnitakse vaktsiin kolmes osas esimesest partiist, siis piisab 300000 inimese vaktsineerimiseks ja sellele järgnevast kahest tarnest 200000 inimese vaktsineerimiseks. Siia. Ardo ei täpsustanud tehingu hinda ega sedagi, millise aja jooksul vaktsiini tarned Ungarisse saabuvad. Gruusia valitsus tühistab esimesest veebruarist kõik koroona pandeemia tõttu rahvusvahelistele regulaarlendudele kehtestatud piirangud, teatas majandusminister Nadia Turnava. Ta avaldas lootust, et gruusia saab juba varsti kevadhooajal võtta vastu palju turiste. Gruusia peatas rahvusvahelised regulaarlennud täielikult eelmise aasta 21. märtsil piirangute Algijaid vabaks kaupa tšarterhumanitaaria tehnilised lennud. Armeenia valitsus kavatseb pikendada metsamoori tuumajaama kasutusaega, ütles taristu. Omavalitsusminister suurendab energeetika arendamise strateegilises programmis. 2040. aastani märgitakse Armeenia tuumavaldkonna prioriteedina metsamoori tuumajaama teise energiaploki kasutusele pikendamist 2026.-st aastast edasi. Valitsus kavatseb pikendada seda vähemalt 2036. aastani. Samuti kuulub strateegiasse uue tuumajaama ehitamine, ütles minister. Ja tagasi Eestisse. Homme taastub laevaühendus Kihnuga, Kihnu ja mandri vahel hakkab liikuma reisiparvlaev Soela, jätkab Ester Vilgats. Et Kihnu ja Munalaiu sadama vahel üldse ühendust olnud, oleks vale öelda. Ühendust pidas Pärnu linnale kuuluv hõljuk, mis muidu sõidab mandri ja Manilaiu vahet. Pärnu haldusteenuste juhataja Riho Lääts. Eile juba tegime kolm reisi, täna on juba kaks reisidel Kihnu pole häda midagi, sõidab sõlg väga ilusti, inimesed nõnga paistab rahule jäänud, aga täna siiski keegi ei riskinud enam mandrile tulla. On lihtsalt inimesed, kellel on vaja liikuda, on saanud oma liikumised ära liikuda ja praegu on kõige suurem mured, kaupa tahetakse üle viia, aga inimesed, kellel on vajadus hambaarsti juurde minna, need on kõik saanud ära oma käigud käia ja ja ongi korras. Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma Eile väljastas transpordiameti peadirektor käskkirja, mis annab meile võimaluse tuua reisiparvlaev Soela Sõru-Triigi liinil teenindama Kihnu-Munalaid liini. Tänase plaani järgi alustab laev reisi Saaremaa Hiiumaa poolt juba täna õhtul. Nii et homme saan laupäeva hommikuse esimese kell seitse, null null väljumise teostab juba Kihnu poolt reisiparvlaev Soela ja peale seda siis saadame reisiparvlaeva Reet omakorda teenindama Sõru-Triigi. Et see oligi nii mõeldud, et kuna üks hange tehti kõigil ühel ajal ja Kihnu veeteed mõlemaga, siis opereerida Tegelikult on sellel natukene pikem ajalugu, sest eks need laevad said valmis erinevatel aegadel juba eelnevad olete hangete raames ja kuni tänaseni näiteks Me Kihnu liinil toimetame juba uue lepinguga Sõrud riigil veel seni vanaga. Eks iga asi võtab aega. Täna ma loodan väga, et need asjad on lahendatud ja see annab meile võimaluse ka edaspidi siis laevu erinevatel liinidel, sõltuvalt nõudlusest ja vajadusest kasutada. Hõljuk oli meil kindlasti suureks abiks, minimaalne vajalik inimeste liikumine tagada ja et saada ka kaubad poodi, et selles suhtes Pärnu linnale kindlasti suur tänu, et nad meile selles osas vastu tulid. Ühistranspordikeskus oli selle asja keskne korraldaja. Ester Vilgats, Pärnu, Tartu lennujaama hoiavad praegu töös lennuakadeemia õppelennud ja eralennud koroonakriisi lõppemisel loodetakse kõigepealt taastada lennuühendus Helsingiga. Tartust jätkab Joakim Klementi. Tartu lennujaamast regulaarlende praegu ei välju, eelmine nädal toimus siiski 40 õppe või äralendu. Tartu lennujaama haldava aktsiaseltsi Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütleb, et regionaallennujaamade pidamine on riigi tellimus. Seega doteerib ka Tartu lennujaama riik. FinnAiri reisilendude lõpetamine Tartusse on sundinud meid ümberkorraldusi tegema, et just nagu kulude kokkuhoiu poole pealt. Sest noh, meil ei ole mõtet hoida seal selliseid kulusid peal, kuna me isegi ei tea tänasel hetkel, millal see liin võidakse uuesti avada, aga me säilitasime valmisoleku, et me mõne kuu möödudes suudame uuesti reisilennukid teenindada ja tänasel hetkel noh, me väga loodame, et võib-olla selle aasta sügiseks olukord paraneb ja me saame Finnairiga uuesti kokku leppida, mis hetkest vaktsiin lahti teha. Peamine kokkuhoid on toimunud personali koondamisest. Eile toimus Tartu lennujaama arenguseminar seminari eestvedaja, Tartumaa Arendus. Seltsi juhatuse liige Kristiina Tammets tahaks Tartu lennujaamas näha rohkem teadustööd. Meie lennujaam võiks olla ka üks selline, siis testlennujaam, põhipiloot, lennujaam siis sellistele uutele lennunduslahendustele jutuks oli lennutakso mehitamata lennunduslahendused ja sellised muud uudsed võimalused ka näiteks lennukite hoolduses ja ja teine tehnoloogilise poole pealt. Tartu linnapea Urmas klaasi sõnul on Tartu lennujaamal väga suur, ära kasutamata potentsiaal. Klaas nõustub, et teadustöö on üks oluline võimalik väljund, kuid rõhutab, et esimene eesmärk on taastada rahvusvaheline lennuühendus. Eelmisel aastal, kui Tartus toimis rahvusvaheline lennuliiklus, Tartu linn toetas Tartu lennujaama 200000 euroga ja sellel aastal linn on samuti valmis lennujaama sama, et lennujaam saaks startida esimesel võimalusel taas rahvusvahelise lennujaamana, kui olud paranevad. Aktsiaseltsi Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe näeb ka võimalus luua otseühendus Stockholmiga. Me teame, et läbi Helsingi kõige enam ümberistumisega inimesi Tartust läks Stockholmi, nii et me hoiame silma peal ka Stockholmi võimalustel. Kaugemad lennud, ma arvan, lähimatel aastatel on on liiga keerulised veel planeerida ja unistada. Narva muuseumi nõukogu valis ühehäälselt muuseumi uueks juhiks Marias Moshowski Mernova, kes on varem töötanud Eesti kunstimuuseumis ja Tallinna linnamuuseumis ning juhtinud Tallinna Vene muuseumi. Muuseuminõukogu, ootab uuelt juhilt pööret muuseumi arengus ja töörahu taastamist. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Narva muuseumi nõukogu esimehe Christian nelsoni sõnul said 43 aastase Maria Smrožovskixlernova valimisel määravaks tema põhjalikud teadmised ja kogemused muuseumi töövaldkonnas ning asjaolu, et Mario Narvast pärit ning tal on motivatsiooni panustada muuseumi ja Narva linna arengusse, räägib Kristjan Nelson. Nõukogu ootab uut arengut, pööret, et uus juhta seoks kokku Narva linnuse maketti näituse kunstigalerii ühtseks tervikuks ja viiks ellu edukalt läänehooviprojektid ning muidugi ei ole vähetähtis ka see, et muuseumisse saabuks töörahu ja stabiilsus. Töörahu taastamise teemat Christian Ellson täpsemalt kommenteerida ei soovinud, öeldes vaideid sisepingeid Narva muuseumi kollektiivis on ka meedia kajastanud. Eelmise aasta märtsis süüdistas Narva muuseumist koondatud teadussekretär Merike Ivask oma Facebooki postituses muuseumi juht Ivo postid ebakompetentsusest, mille tõttu lahkus muuseumist suur hulk häid töötajaid. Toona teatas Ivo Posti, töötab muuseumis kuni lepingu lõppemiseni ning sealt edasi ta muuseumi juhtida enam ei soovi. Marie prožovskik Smirnov alustab tööd alles esimesest veebruarist ning Narva Muuseumis toimunut kommenteerida veel ei oska. Narva Muuseumi arengus peab Marja Smardovskyksnernova oluliseks Narva ajaloo suunda. Pole ainult kõige suurem muuseumikompleksi Ida-Virumaal, vaid ka muuseum, mis ainsana tegeleb Narva kultuuriajaloopärand. Maria Smarožovskiksimernova juhatuse liikme ametiaeg kestab viis aastat. Filmivaldkonna viidud pakuvad välja, et Eesti režissöörid võiksid hakata saama samamoodi riiklikku tasu nagu kirjanikud ja kunstnikud, sest filmiprojektid on pikad ja kõrvalteenimise võimalus. Snap Kadri Põlendik räägib lähemalt. Eesti kinoliit tegi kultuuriministeeriumile taotluse hakata välja andma riikliku režissööri palka loomingulises tippvormis olevatele eesti filmiloojatele. Palga maksmine võiks oma põhimõttelt olla sarnane kirjaniku ja kunstnikupalga maksmisega, ütles Kinoliidu tegevjuht Kadri vaos aktuaalsele kaamerale. See osati tuleneb selle töö spetsiifikast, esiteks ta on nagu kõige selle meeskonna ja selle filmigeneraator. Kui ütleme niimoodi, et tuleb näiteks väliproduktsioon Benneti näol tuleb Eestisse sisse siis eesti režissööri ei saa minna siin nägu filmi peale tööle. Et küll aga saavad meie operaatorid, valgustajad, näitlejad ja nii edasi, selles mõttes on see režissööritöö spetsiifika ja teistsugune. Kinoliidu nägemuses antakse igal aastal välja neli režissööri palka, millega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus ning mis laienevad kolmeks aastaks. Ühe palga suurus on ühe koma ühekordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Kandidaat peab olema kinoliidu ja Eesti filmirežissööride gildi liige, kuid konkreetset tulemust selle aja peale ei oodata, ütles vaas. Me ei pane talle kohustust, et sul peab olema selle kolme aasta jooksul valmis tehtud stsenaarium olema siis arendus ja siis tootmistoetus ja siis sa pead olema Monteerimis laual, sellega eesmärk pigem on anda ikkagi inimesele vabadused. Ta ei pea tegema kahte-kolme projekti korraga ja ta ei pea muretsema seda, et kus ta järgmine sissetulek tuleb, sest et filmitootmise protsessi erinevad nagu lüngad on väga erinevate rahastustega seotud. Ja vahest kahe, ühe ja teise rahastuse vahepeal võib olla ootamatult pikk, mis tähendab, et sellel ajal, kui sa tegeled oma loominguga, siis sa pead ka tegelema sellega, et kuidas sa oma igapäevased arved makstud saad. Ilmast sünoptik Tuuli juurduma Eesti ilma jääb veel nii täna kui ka eeloleval ööl kujundama Norra rannikul paikneva madalrõhkkonna idaserv. Homme päeval madalrõhkkonna mõju väheneb ja lõuna poolt liigub üle Eesti väike kõrgrõhuhari, õhtuks on oodata juba uut sadu. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vähest vihma ja lörtsi, paiguti tekib udu. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, saartel, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval tuleb olulise sajuta ilm. Õhtuks jõuab Edela-Eesti kohale uus sajuala ning vihma ja lörtsisadu levib öö jooksul põhjakirdesse. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja esimesel etapil Monte Carlo rallil on Ott Tänak ja Martin Järveoja esimese pika võistluspäeva järel kolmandal kohal. Mõlemad eile sõidetud kiiruskatset võitnud Tänak oli täna hommikul aeglasem ja langes esimeste katsetega neljandaks. Kõigepealt tõusis liidriks noor soomlane Kalle Rovanperä, kuid pärast talle määratud 10 sekundilist karistust asus juhtima koduradadel sõitev seitsmekordne maailmameister Sebastien jo. Päeva eelviimasel katsel tegi Joey aga sõiduvea ja tema autol purunes rehv. Ott Tänak tõusis seejärel Elfyn Evansi järel teiseks, aga päeva viimasel katsel oli taas kiireim ja Toyotadel on päeva lõpuks kaksikjuhtimine. Ralli liidrile Elfyn Evansile kaotab teisena 7,4 sekundiga. Tänak jääb liidrist maha 25 sekundiga. Tänakust vähem kui poole minuti kaugusel on omakorda Kalle Rovanperä. Teised Hyundai sõitjat Jeriinovilja Dani Sordo on vastavalt viies ja kuues. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil anters Elvas võitis meeste 20 kilomeetri tavadistantsi võistluse venelane Aleksander Loginov. Kõik neli tiiru eksimusteta läbinud Loginov edestas kahe möödalasuga teise koha saanud norralast stuur laholm läägreidi ligi minutiga. Kolmas oli samuti kahel lasul eksinud prantslane Guentaanfio Maie. Maailmakarikasarja üldliider Johannes Thingnes Bö tegi neli möödalasku ja piirdus 10. kohaga. Esimest korda sel hooajal teenis maailmakarika punkte Eesti meeslaskesuusataja. Rene Zahkna eksis korra kolmandas tiirus ja lõpetas võistluse 38.-na, võitjast üle nelja minuti hiljem. Kalev Ermits oli 78. ja Robert Heldna 87.. Pärnu Võrkpalliklubi loobus veebruari alguses Türgis toimuvast tugevuselt kolmanda eurosarja CEV Challenge Cupi veerandfinaalist. Pärnu jõudis vastaste loobumise tõttu veerandfinaali mängugi mängimata, aga kuna Ankaras reisimine on koroonapiirangute tõttu väga kulukas ja keeruline, otsustas Pärnu reisi mitte võta. Pärast kodumaale naasmist oleks pärnakad pidanud jääma ka eneseisolatsiooni, mis oleks omakorda muutnud keeruliseks koduliigas mängimise. Tokio olümpiamängude korraldajad ja Jaapani valitsus lükkasid ümber väljaandes The Times ilmunud väite, nagu oleks koroonaviiruse levikut tänavu olümpia korraldamisest loobutud. Ajaleht kirjutas anonüümseks jäänud Jaapani valitsuse allikale viidates, et valitsus on otsustanud hoopis keskenduda 2032. aasta olümpia korraldusõiguse saamisele. Nii Jaapani valitsuse kui peakorralduskomitee sõnul on sellised alusetud väited kahetsusväärsed ja oli ja ettevalmistusega jätkatakse plaanitult. Olümpiamängude avatseremoonia peaks toimuma 23. juulil. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.