Ser lööb raudlatist. Ei ole kuigi paksega lai paraja pikkusega tükid alati peal. Külmalt viis löökia, raudlind andis jälle jupi ära paneb need üksteise kõrvale riita aasi tule lähedusse. Kas tangidega otsapidi tulle ja labidaga peale tuli, oleks tugevam, valusam kuumutaks hästi. Ja elektriventilaator õhku juurde, leegile kõrgust. Kui kaua aega nüüd küll, raud peab seal tules olema. Valgus läheb. Meil on siin papi peale joonistatud pudelid nagu ette, nii et ei olegi päris, teete omas peas ei ole seal ka mõõdu järgi, siis iga kord on isesugune, mõni laiem, kitsam, pikem ja kuidas ka ei olnud mõnedel ära murdnud abi. Panga kaudu ei hakka standard tõrviku tegemised. Me oleme mitte kolhoosi ega sovhoosi sepikojas. Ja vaevalt seal me saaksimegi nii puhast sepipaja hääldusest. Töökojad on ehitatud viimasel ajal, suured moodsad, korraga remonditakse traktoreid, autosid, helisid, keevitamisi, treimise ja preisi isegi kostab ühe korraga mikrofoni ja et hääled lähevad nõnda segamini, et üht hobuserauategemist me vaevalt nii puhtalt kätte saaksime. Me oleme hoopis linnas Tallinna hipodroomi sepikojas ja vaatame, kuidas Seppen tasemed siis Nendele hipodroomi hobustele uusi raudkingi teeb. Siin on ka hipodroomi juhataja Endel Kumm. Mulle näib, et mees hommikul peale aina teeb ja teeb, nii et raudtee läheb palju vaja. Treeningsõitudeks Me uusi laudas tee, kuid iga laupäev toimub nagu treeningu kokkuvõte. Siis on vaja uued rauad igale alla panna. Ja kui see sõit on lõppenud, siis on need rauad peaaegu kasson, kreek kadunud või, või kaks või raud läbi ja vajab vahetamist. Ja meil on siin hipodroomil umbes 200 hobu, keskmiselt. Meil läheb kuu jooksul ma veebruari ja jaanuarikuud vaatasin, läheb 1200 kuni 1400 rauda Verlasele hobused. Ja kõik see on käsitöö, on eksperimentaalne töö. Kõik see on täpne töö. Vaata need mees ligi. Ei ole ka mõni mõni hobune kauba kohe läbi jooksev klampolepa kulutab välimised küljed ära ja ongi härjaga mõni hobune hoiab kuuega, rõhud on, kaks. Pole kuidas käitun? Mõni kannaka kontserdi viltu, muidugi, kanna, kutsusin, on selles asi olla? Nii, nüüd on siis sepp saanud rauale juba ehtsa raua kuju ja võtab ühe isemoodi haamri. Ots on Erav seal haamer, mehise ja lööb sellega siis lauale iga tüki maa tagant hauge. Lööb pool auku ette ja nüüd siis teravama torniga lööb lausa augu läbi. Ja jälle, ega siin palju aega mõelda pole. Raud jahtub, tulipunane helepunane, värv kaob, läheb sinakas-punaseks. Nüüd need väikesed rauatükid, mis löögiga välja tulid, need osava liigutusega lihtsalt löödi maha, teiselt poolt samuti sele, peenema torniga lööb vastu. Täpselt, tulevad keskele, täpselt on vahed ühesugused, paljunud auke peate olema kummalegi poole. Oleneb suurema karjaga. Neli. Väiksema Cavega kolm mõnedega viis oleneb kui kabja nüüd ära murdunud või siis kuidas keegi nõuab brigaadi ka. Mis nüüd veel tuleb teha? Tuleb kirdsete lüüa ette varbasse, ta sõidab nagu toeks hobusele, pudru libiseb ülelauast paljas kaela Joiaga. See kilp peab talle nagu toeks. Ja paari löögi järel on hobuserauad ees ilus keelekas. Siin peab ikka üks hea silmamõõt olemas. Sümmeetria peab olema, joonisele peab vastama ja ühepaksune peab saama ja ta peabki ilus olema. Väga robustselt öelda ei taha teha. Aga. Kumb see nüüd higi välja võtta, kas see, et siin on ka kuu või see, et ikkagi peab selle haamriga kogu aeg valu andma? Liiga palavikku küll. Ega üle riigikogus ei jõua teha küll. Kui kuueti? Viis hobust viis ja kuusel väelase noortelt vihaselt seda kannakeeramist mõnel keera põlevi, keera. Kuidas oleneb brigaadidest, kuidas keegi tahab. Alguses küll võttis ikka tossu välja nagu ei saa aru, all jätame asi tulega hüvasti ja läheme siis vaatame, kuidas need rauad hobustele alla lüüakse. Sepsata nüüd hinge tõmmata, pani suitsu ette. Päike, puhkus kulub ära, lihased tuleb lõdvaks lasta. Olemegi tallis. Parajasti võetakse ühel hobusel vanarauda alt ära. Siin tuleb siis lüüa. Need lahti. Küll ilusti, see hobuneid kuulab praegu oma kabja pannud mehele põlve peal. Kas ta aitab hoida või, või teie puusabeldani kuidagi mõned võivad peale, mõni hoiab päris hästi. See on praegu peadunudki. Ja ongi käes, on ta nüüd väga ära kulunud, kuidas öelda ta taliraud suveks ta ei kõlba. Tal on raske, ta vajub maa sisse. Kinnine raudtee jah? Nüüd kõvera noaga, siis värvitakse kabi välja et saaks uue eel alla lüüa. Nagu pediküür nüüd omamoodi. Hobused. Tõmbate nii kõvasti ja mul on tunne, et nüüd läheb kuskilt sisse. Teda kartul pole. Siis sellele kuulitud kui palju seda maadele patareid mitu millimeetrit parasjagu, seda niikaua kui. Aga ega see pehme puu ei ole, see on päris kõvast. Sellel on praegu haruldaselt tehtavad niuksed lubajaka peale. Küll on rahulikud hobused siin olevat külg külje kõrval tallis ja see kellele praegu uusi raudkingi hakatakse panema, ka sõbralik, sõbralik, see on neljaaastane, sellepärast on rahulik noored kaheaastaselt. Need on niisugused pujäänid, et jalga kättegi mitte. Nemad on harjunud kaks aastat juba rõhutatutena ja nüüd tangidega pigistute serva väiksema jaka pealt surnud pinna ära. Raskliga viimane lihv labiaal. Nii nüüd annate jala tagasi ja vaat pani ilusti maha. Patsutati puusa peale hea käitumise pärast, sest noh, eks muidugi, mis nüüd edasi saab? Lüüa ja hakkab seepeale siis esimestest isenesest ikka esimene parem jalg üles ja sõbranna. Annab ilusti jala kätte, siin on juba keelte valmistatud. Raud kabja peale veel pilt ka üle, et kas ikka klapib. Pilusse. Kabja järgi tehtud poniaatrjööding. Juhataja vaatab siin hobused ja kuigi raud võrestikkonees, aga saab ikka silitada. Panite oma põse kohe vastu, ennistasin hobuse põsel. Hobune ja koer on isegi suuremad sõbrad kui teine inimene. Kui sõbralikult ta vaatab, praegu, tahab kontakti ja saab aru, et ta meeldib ja ja siis on hea seda tunnetada. Surub ennast ilusti meile ligi. Raudteemees siin võtab naljalt pihku. Kõik oleks käe-jala juures. Nii, nüüd võetakse siis hobuse jalg kahe jala vahel, endal esimene jalg, jah? Vanasti tehti, kahetsen seda tööd, nyyd tuleb ikka üksi, sest ma vaatan, et selle naela löömise, kus on ka oma kunst, pisut pead, naelale paneme tuge kõrvale, ta kohe kõveraks ei läheks. Ja vist, et see õige nurk tuleks jah, ega teisiti. Ta peab kabja külje pealt ilusti välja tulema, aga mitte väga ruttu ja ta ei tohi ka mitte väga kaugele minna. Kui ta tuleb liiga vara surnud pinnast, siis see raud esimesel ringil alt ära tulla pole, kes teda hoiab. Ja kui teda liiga otse lüüa, siis midagi niisugust nagu, nagu hambaarsti juures, kui puur läheb vastu närvi sest seedrit päris valu hobusele. Hobuse nimi on Reapsik. Ukse kohalt ära. Sale ja ilusad jalad on kiire hobune. Kaks 17. Ja see tähendab, et siis poolteist ringi meil jah, 1600 meetrit, kaks minutit, 17 sekundit. Kui ma ei eksi, siis rekord on vist kaks minutit ja viis sekundit. Jah, see on absoluutne rekord. On 10 aastat tagasi juba nihukest aega pole veel joostud enam. Kaks kuus on teine aed. Ja töö läheb mehel nii nobedalt, et saame juttu ajada. Aga pilk peab küll hästi peal olema, sest ei ole puud, ristilöömine, nahk talla sisse, vaid ikkagi raudnael hobuse kabja sisse. Peate kõike oskama sõita ja raudteerada ja ja pidite veel õppima? Nojah, eks ta on nii välja kujunenud, igas tallis on sõitja, peab ikka need Raudonist hoolitsema. Hobused, raudne Talon, kas loomade läheduses oledki töötamine viis siis sinnapoole ta hakkaks zootehnikat õppima või kuidas ta kooli viis nüüd kindlasti? Haridust on vaja tänapäeval niivõrd kõrge nõudmine, omal ka kergem elada, kui haridust on rohkem ja toimunud on alati vaja, ütles tangidega, et laeva otsad murdsite maha, jah, see, mis nüüd üle jäi, sest ega need naela päris kake sisse kohe müüa ei saa. Mustlase moodi veelgi pikakannu lõikame ära ja nüüd vilitega veel nüüd Pedad nii jaoks aastal et see nael ei jääks päris kabja peale. Jalgu vigastada. Aga nüüd on nagu pesa tulemas, abielu ja probleeme. Ja nüüd siis veel kord pea poolt löök ja. Nii meeldibki naela ära keerame nõela nii otsas, tahutusi. Töö saab ilus naela otse ümmargune. Töö on küllaltki raske, ega ta kerge töö, jõle. Road selga, head närvi ja kõige tähtsam hobusega läbisaamine on kõige tähtsam. Hobused nihukese ühenduse rahuloleva hääle kätte kuidagi võõrale ei anna. Oma meeleolu välja hingeelu ja siis põhis kulub natuke rohkem aga muidu hästi, ta on harjunud ringis ja rahulike silmadega pruuni värvi. Lakk on niisugune vabas vormis kasvanud, kas nüüd hobuste juures ka moes, et kui juuksed pikemad on, siis on ilusam või ei tea ega well, lakkasin ei lõika, nii nagu ta kasvab, nii. Ei segaks hobusel ei jooksmisel olles talle tirima nii talu mugavam, ütleme siis sülogisile Aype hobuserautamise näitamise eest ja, ja rapsikule ka, aita Hedda meie läikivaid mikrofone, nii rahulikult, seedis siin ja vaatas kolm jalga tahavad veel uut kinga, eks ta kah kohe järgemööda läheb kõik alla, eks sul ole vist siis ikka ja kihutada ka, kui kingad jalas. Kuulsime, kuidas värskelt rautatud hobuse kabjarauaajal vastu asfaldi kostan selgelt kenasti hobusele ja hoiak aga nüüd läheneb meile kaarik. Kuidas Tallinnasse kallessiga sõita? No meil on plaanis Kalesi sõit panna käima raekoja platsilt pooletunnine pooletunnine sõit vanalinna mööda, meil on praegu olemas kolm Kalessi Moskvast juunikuu seas saame juurde, nii et siis me saame panna kahe vaatusega seal liikuma. Kalesid, kes saab sõita, siis vanalinnaga ei ole tutta, veel saab tutvuda. Ja praegu me kasutame neid olemasolevaid kalisse tähtpäevade puhul pulmasõitudeks kasutatakse enam praegu juba mai kuuksin ris mitumitu, noor Parian. Lein hobuse kallessi, sõidu ehtsama, pulma selles, kui sa ikka või, või Volgaga hobusaja hobuse hauaga tõusma, kuigi neid on väheks jäänud, üks 10-le vabariigis aga. Hakkame autosid välja suruma veel. Teeme siin ringteel oma uhke tiiru ära ja sõidame vist tagasi, sest kuidagi ebaloomulik tundub autode rägastikus. Aga nii palju peab, ütlevad kõik autojuhid annavad austusest meile teed. Kuigi märki ei olnud, et peatus, lasti meid kenasti mööda. On teada, et auto võtab tartus käimisega 40 liitrit bensiini umbes Žiguli, kui veel väikseid võib teha. Kui suur on aga ühe hobusenorm? Palju tema päevas võtab kütust? Kuustiva Pääru ja viiski Välisrahastajad tean kopikat Eliis kopikat heina, kilu. Ja kaer on 10 kopikat, 17 kopikat. Jämedalt aga üks väärt hobune. Rohkem kauto pakkusid Viidu derbil esikoha võitnud hobused 70000 rubla. Pritse hobune jäi meile seemneks. Meile tegite nüüd ühe, tiirusime linnaliikluse sisse otsapidi tagasi. Aga kui te teete tavalist treeningsõitu, siis mitu tiiru pead tegema. Nooremate hobustega vähem vanematega, rohkem. 18 20 ringi päevas ja ma kuulsin, et eelmisel laupäeval oli kassast ostetud üle 13000 pileti. Nii et ei olegi sugugi see asi ainult sõitjate brigadiri ja juhataja jobust asi, vaid publikut on küll. 13000 rubla on mängu pandud. Ja millised on need õiged hobusekäigud, eks seda võistluste ajal ja veel paremini demonstratsioonesinemiste ajal ka need on hipodroomil kavas korraldada. Linnalaps saab siis selgeks, mis on see traavisõitja, mis on galopp ja kas paljud teavadki peale selle troika on kolm hobust taga, et seal on kaks kutsarid ja hobused jooksevad eri sammu. Paljudest meil küll ei tea. Nii et peakutselise juhib siis keskmiselt keskmisest ja teine on siis külvamise hobused. Keskmine hobune laseb traavi ja galoppi ja nüüd oma keeruline mehhanism ja, ja ta on külje peale tõmmatud. See on jah, selle kokkusaamine on tükk tööd hipodroomil ja nähakse vaeva. Hoolitsetakse hobuste eest, hoitakse nad vormis. Treenitakse Aetakse taga suuri kiirusi. See on elutempo tempo, mis kandub üle ka jooksuhobustele. Aga see on see pilt, see on elamus. Ja kui ta sobib vaba aja sisustamisega pakub inimestele midagi, siis tuleb edasi teha, tuleb edasi otsida, kuidas enam pakkuda ja seda soovimegi teie juurest lahkudes.