Tänases näitleja tunnis räägib Peeter Volkonski teatrist ja endast. Küsija rollis on Helgi Ilo. Hindan väga raske tärklist kätte saada, õigemini Tartust Tallinna saada. Sa oled nii hõivatud ja täna tulid siia üheks õhtuks, õigemini ööks Tallinna. Miks sa tulid, mis siin toimuma hakkab? Täna öösel toimuvad Tallinnas Salvador Dali matused kunstiklubis. Aga mis seal toimub, seda ei tea. Vaatame see happe ning ei tea mitte midagi. Tea, ma sain lihtsalt sõnumi, et palutakse kohal olla ja ja nii ma siis tulin. Valmistasin ka ette ühtteist. Kas sulle ei tundu, et nad on su valinud Salvador tädiks? Ei tea, mingit sarnasust näojoontes võib leida küll. Olen märganud pilku peeglisse heites eriti kui vuntsid teha releega kokku ja üleskeerata, nagu temal. Siinkohal lubatakse küsitlejal vahele öelda, et tol möödunud neljapäeval öösel noodikunstiklubis ülemaailmne sürrealist ide ühing nagu tegijad ise ütlesid, lohutamaks inimesi, kes ei kuulu ühtegi seltsi ega liikumisse. Tundub, et sa oled üldse heas loomingulises vormis. Mida see õieti, et siin viimasel ajal teinud oled? Viimane lavastus Vanemuises oli India dramaturgi Muhan rakkishi mõrased. Ja praegu hakkab välja tulema. See on lähteother, laste autor, tähendab, kuidas nüüd võtta muinasjutt on muidugi lapsepõlvest kõigile tuttav, aga tegemist on klassikalise saksa ooperiga. Aastast 1890 on muusikaliselt üldsegi mitte lihtsakene, kuigi seal on kasutatud saksa rahvalaule nagu. Üks Me heegene, Lutsepp, männikus. Todon kasutanud täitsa res ooperis seda ja siis seda hanepoegade laulu kaks väikest hanepoega. Jah, aga ülejäänud materjal on lauljatele tõesti suurt vaevanõudev ja vajalikke, neid arendab muidugi klassikaline saksa auto, see nõuab väga suurt täpsust ja et see on ooperitrupid päris ja, ja orkestrile samuti, sest see Engelbert Humperding suhtles vaagneriga. Aitas tal. See on nüüd see õige, Engel Bert Homperdid. See on see õige, kelle järeltulijatele see vale Engelbert Hampartink minu teadmist mööda pidi mingisugust tohutut kompensatsiooni maksma. Nimega nime kasutamise eest, aga siis ma loen siit õhtulehest, et üksildase poni hotell lavastanud Peeter Volkonski, millal sa selle siis jõudsid valmis teha? Mööda Eestit lauluväljakutel. Nüüd tuleme temaga linnahalli 21 22. Veebruar. Soovitan kõigil soojalt vaatama tulla nii lastel kui täis, kas nii lastel kui täiskasvanutel, kaasa teeb ansambel justament. Näitlejatest Liina Tennosaar, Väike-Eva Kaarin Ots, Peeter Oja, Heiti Pakk. Ja muidugi ei tohi mainimata jätta päris tõeliste elusponi. Ponid on ennegi laval käinud, tähendab linnahalli laval. See on ka neile lastele mõeldud, algselt. Ta ei olegi teatri alla kuuluv, meil on see moodne kooperatiiv operatiivteater mäng see on just spetsialiseerunud lasteetendustele, millest on üldse väga suur puudus. Kutselised teatrid teevad väga vähe ju lasteetendusi. Me otsustasime seda auku täita. Meil ongi juba olnud, et jõuludeks tegime jõulukava ja üks muumitrollide lugu on, millega me võime käia mitte vabavus, aga lihtsalt nii asutustel. Aga eks ta rohkem üks niisugune entusiasmi asi ei ole, sest ausalt öeldes võib ühe saladuse avaldada, et rahadega me oleme enam-vähem. Aga te olete välja isegi miinustes. Lasteetendused ei too sisse. Nojah, kuidas laste käest ei saa ju võtta mingisugust seitse rubla piletit. Töötad siis selles kooperatiivis oma nii-öelda vabal ajal veel siis teed lavastus, mängid kombeks ennast üldse pead kas lavastajaks või näitlejaks? Ei oska ütelda, need on nii seotud omavahel, et. Teeb mõlemat. Ei, ma ei oska ütelda, mul diplomi peal on ka mõlemad olemas. Aga muusika või sõnalavastused, mis rohkem istuvad? Muusikalavastusi sain ma hakata tegema ju alles nüüd Vanemuises. Ooper on üks väga kummaline värk, ta on mind alati huvitanud. No see on nüüd praegu teine ooper, mida ma teen. Esimene oli Heino Jüri salu Püha Susanna, seal esimene kokkupuude, nüüd siis teine. On noh, ma ei julge loomulikult ennast pidada mingiks ooperilavastajaks spetsiaalseks. Aga see huvitab mind väga, sest see on siiski hoopis teine asi, kui teha draamalavastust näiteks ooperis on mõtlemine hoopis teistsugune. Kui draamalavastuse puhul on lavastaja väga sage märkus. Näitlejale mõtle kiiremini. Tuleb aidata lauljat et ta saaks kuidagi õigustada seda, miks ta viis-kuus korda ühte sama lauset korrutad. Lause on sama, aga viis on teine, teinekord on ka niisama lihtne, seda korrutab, tuleb leida mingisugune õigustus, sest muidu on see täiesti tühi. Ja enamasti need ongi enamasti nii on. Meil Tartus teatavasti Soomet ei näe, aga ka kesktelevisioon on hakanud nüüd viimasel ajal näitama päris huvitavaid välismaa ooperilavastusi ja katkendeid ja lauljate kontserte. Siis seal vaadates issakene, milliseid näiteid, kuidas kõik on õigustatud. Täiesti kummaline ja minu meelest see, mis meil siiamaani toimub, see ei ole üldsegi mitte lauljatesi. Ahah tähendab siis, et muusika on lihtsalt nagu osa lavastusest. Ja ja seda on, seda on kõike võimalik läbi elada, küll tunnetada, kõike võimalik edasi anda vaatajale. Kord aitab muusika näitlejat näiteks draamalavastuse puhul ei ole teada, et keegi selja tagant läheneb. Aga, aga ooperi Puursem muusikas olemas keegi selja tagant tuleb. Laulja küsib, et aga kust ma tean, et ta tuleb ja ma ütlen Tajaga muusikas olemas kohe tal selge. On ju tehtud uurimus selle kohta, kui palju ooperijooksul mitu protsenti sõnadest jõuab kuulajani maksimaalselt seitse, nii vähe, tavaliselt kaks kuni kolm. Ja seetõttu ongi see väga raske, et vaatamata sellele, et see verbaalne sõnum on tagaplaanil peab siiski asi selge olema. Aga kui sa ooperi või muusikalavastuse valid, mille pärast valite muusika pärast või selle sõnumi pärast? Esmalt ikka sõnumi pärast. Aga kui on kehva muusika, ega siis ei tahaks ju teha küll. Aga milline muusika sulle meeldib, mis ei olegi. Miks sa valisid Estelle pumperdinki? See oli nüüd praegu eriti õige näide, sest meil oli vaja lasteooperit ja paljukest neid valida on. Läve eelmine tehase Sänne, eelmine oli, et oli vaja. Aga mida sa nüüd valiksid kõige peaksid hea muusika ja sõnum ja mida sa valiksid? Mõtte vot ma ei tea, mis sellest välja tuleb, sest mina ei ole kuulnud, et keegi ei ole kuulnud. Aga kui me Alo Mattiiseni ka tegime ühtedeks levimuusikapäevadeks Schuberti laule siis ma uurisin seda Schuberti värki põhjalikult küllaltki ja ja avastasin, et Schubert on ka oopereid kirjutanud. Aga mitte kuskilt. Ma ei ole leidnud ja neid ei mängita, ma ei tea, kas nad on siis kehvad või mis nad on kaotsi läinud? Ei kavatsenud, ei ole läinud, nad on olemas täiesti, aga no peab uurima, otsima äkki on niisugused täiesti avastamata värgid. Aga mis need Isalti laulud on? Need on 12 laulu Linnar Priimäe tekstidele. Isolti laulud naishäälele, sümfooniaorkestrile bändile ja koorile. See nagu nõuaks juba muusikaharidust Ma olen konservatooriumi lõpetanud teatavasti lävendi asutuse konservatoorium. Kas neid kantakse ette kuskil? Jäid rahule nendega? Ettekandega küll mitte. Aga seal on täiesti objektiivsed põhjused, lihtsalt ei olnud. Orkestrile aega sai tehtud ainult üks proov ja seda oli lihtsalt oli vähe. Kui teate juurde tagasi tulla, kuidas näitlejatöösse suhtud. Mida sa ootad näitlejalt, sinu sõnumi kehastamist või näitleja enda ümber lihastumist või? Seda võiks nimetada kõige õigemini vast ühte sulamiseks ja need komponendid oleksid siis autor, lavastaja, näitleja ja publik. Lõppkokkuvõttes ma ei seaks ühtegi esimeseks või teiseks teisest kõrgemale. Et minu meelest nad on kõik võrdväärsed. Kas sellest võib järeldada, et sul on oma kindlad näitlejad kellega sul on midagi ühist või mõttekaaslased? Kuhu ma ju Barakuga ise kuulun? Päris vahva seltskond, ta on paremaid, on halvemaid. Loomulikult, igaüks võimeline kõiki mängima, aga niuke kõige paremad näitlejad ei ole võimelised kõike mängima. Milline laad sulle istub, kas niisugune teatraalne edendamise laad või, või läbielamise bioloogiline näitlejate mängus. Ja ideede vahe tuleneb tükist? Olgugi lavastus väliselt teatraalne ja ükskõik mis minu arust võib teha ükskõik mida ja ükskõik, kuidas on, kui on psühholoogiliselt põhjendatud ja kõik siis on siis on kõik lubatud. Ja siis ma saan aru, et sa ikka põhineb Antsu koolil. Tähendab, et võib teha nii või teisiti, peaasi, et on hästi tehtud. Aga kui sa näitlejaga tööle hakkad, sa valid omal seal Vanemuises võimaluste piires näitlejaid välja. Kuidas töötada näitlejatega? Kui palju sa suudad mõjutada oma ideed läbi viima näitlejat? Teised ka ära kuulata, mis, mis näitlejad ise arvavad asjast. Sest niimoodi vaikselt suunata neid. Teinekord muidugi selgub, et ise oled ka eksinud valesti arvanud. Vaidlustes selgub tõde ja lõpuks jõuame ikkagi kuskile sadamasse. Päris nii ei ole, et sa oled konflikti läinud ja ütleb Eima Volkonskiga enam küll ei taha mängida. Vanemuises ei ole kunagi oli küll ja siis ma olin noor ja roheline. Siis ma võin järeldada, et Vanemuise teater istub sulle. Istub küll, jah, tõesti, ja ma pean seda ütlema ka Tartu linna kohta paremini kui Tallinn. Tallinn on natukene liiga suureks läinud, minu jaoks ta ei ole ka see suurlinn. Mind siis ta on tõeline suurlinn. Aga see, aga Tallinn ja ta ei ole ei see ega teine. Niisugune imelik Tarton minu meelest just paras kõik ülikool. Siis ma väga loodan väga, tahan, et see Tartu vaim hakkaks, hakkaks taastama Emajõe Ateena. Tuleb taastada. Näiteks Viljandi oleks liiga väike. Aga võib-olla see istub ka sulle, kuna sa tahad oopereid teha. Ja, ja see ka muidugi jah, et seal on ka muusikakoor olemas ja. Vanemuine vast ongi kõige täidetum teater praegu kehtiva näide. Ma ei tea. Aga ikka käiakse rajoon rajoonist tullakse palju ja aga tudengid. Mägedes oma etendustel ootad kõiki kõiki. Ei ole nii kindlat aadressid, mõtlesin, et tudengite jaoks. Guillaume viiakse Sa lõpetasid lavakunstiseitsmenda lennu kõhnaseni tuled 34. Kuidas noortega vahekord on endiselt hea? Vaata, kui see 80. aasta viie propelleriga mängis ja siis seal olid juba täiesti narte. Noh, oma poiss olid sellest seda aega natuke meenutada, oleksid teinud edasi, eks ole, selle propelleriga Ja kindlasti oleksime. Muuseas annan väikse veksli välja, kevadel on üllatustoode. Aga kas see propeller praegusel ajal võiks ka esineda, kui ta oleks jäänud kestma, kui oleks? No ei tea, mis tast praeguseks oleks saanud. Meelelit igavesed plaanid muidugi. Oratooriumi plaan oli ja. Mine tea, kuhu ta oleks arenenud, vaevalt me oleksime lihtsalt niimoodi jäänud samale samale lainele ainult. See oli ikka kuidagi poliitiline või agit või kuidas seda ansamblit nimetada, siis need neile mõistetava nimega? Kas siin on mingi vahe ka, et teatris tahad sa teha, teeksid meelsasti klassikat, muusikas, aga ansambel kas see peaks minu meelest olema siis poliitiline midagi ütlema? Niisugune sõnum, mis praegu just läheb? Ja roki olla ma ei roki all ma ei pea silmas üldsegi mitte ainult muusikat vaid tervet rokkkultuuri, kus on oma kirjandus, oma luule. Ka teatri kohta võib öelda rokkteater, kuigi seal ei pruugi üldse rokkmuusikat olla. Küllaltki meeldiv oli kuulda, ma ise selle peale ei tulnud. Aga kui moskvakriitikut käisid nüüd Vanemuises vaatamas etendusi, et soovitada, mida võtta Moskvasse kastrollidele, mida mitte? Siis vaadates minu lavastatud Ostrovski igal lollil oma lõbu püks kriitikutest seostas seda just nimelt rokkkultuuriga ja rokketendusega. Kuigi seal ei ole rokkmuusikat ega mitte midagi, tegemist on vene klassikaga ja nii edasi. Tegelikult oli tal õigus. Nii et sina oma kunsti tegemist poliitikaga seosta See on laiem maailmanägemine ja kultuurinähtus. Jah, ma ei seosta teda ise konkreetselt poliitikaga kuigi annan endale aru, et nii või teisiti on ta sellega seotud nagu me kõik ja terved, meie tegemised eriti praegusel ajajärgul Poliitikast ei ole võimalik kõrvale hoida, sellest tuleb endale lihtsalt lihtsalt aru anda. Aga kas sa arvad, et sa saad oma teatri ja muusika tegemisega kuidagi maailma muuta või mõjutada? Arvan küll. Täpselt samamoodi nagu ma arvan, et, Maailma asjade parandamiseks aitab kapalve. Aga kui sulle keelud peale pandi ja sinu tegevust nagu poliitilisena tõlgendati, siis oli see normaalne summadest. Ma ei tea siiamaale, miks ma keelatud olin. Ausalt sest kui see propelleri värk oli, siis ametlikku keeldu ei olnud, ametlik keeld oli mul 84 kuni 85 ja on peas käskkiri. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele tähendab, ma ei tea, millest on jutt, ühtegi pole olnud. On näitleja Peeter Volkonski suhtunud kergekäeliselt autoriteksti, millise. Ma ei, mul täiesti, ma pean ütlema, mul eneseväärikus tõusis, ma hakkasin ennast juba täiesti Alice kooperina tundma, kes kontserdi ajal laval kanadega ühtteist. Ta võttis. Aga mis selle asja taga tegelikult tegelikult olin, ma tõesti ei tea, oli siiamaale kahtlustan, mingisugused jutud olid, et et ma ei käinud valimas. No mine, sa tea, need olid sellised ajad ja selliseid idioote liikus ringi, et. Oma et ei tea aga midagi, midagi seal taga pidi olema. Sest sest, et tol ajal liikusid väga kõvad jutud, et ma olevat käinud valimisjaoskondades Jaagiteerinud inimesi, et ärge hääletage jah. Aga kätt südamele pannes ma ei teadnud üldse, kuskohas on meie valimisjaoskondade. Et ma, ma tõesti ei käinud ise, ma ei ole kunagi valimas käinud. Kas sa nüüd lähed? Vaevalt tähendab sa ikka nii palju ei usu, et sellest kasu oleks. Sellest uuest valimiskampaaniast? See on minu meelest üks suur bluff küll. Teinekord lausa ajab naerma. No näiteks kas või need jutud, et kas töölist peab esindama tööline kolhoosnikud, kolhoosnike ja nii edasi, no mis jutt see on? No mis jutt see on? Keda esindab näiteks Margaret Thatcher? Inglismaal on, on ka töölised, nemad ju ka käivad valimas, eks ole, noh, osad hääletavad leiboristide poolt, osad hääletavad konservatiivide poolt, ütleme mingisugust küsimust ei ole, kes. Margaret Thatcher on tööline, kolhoosnik. See, see ei ole üldse mingisugune seal täpselt samasugune asi, miks ma ei saa aru, miks ma pean olema. Miks ma pean olema ühes ametiühingus koos teatrikingsepp, aga see ei ole ju asja nimi, on ametiühing, ametiühing. Aga tuleb välja, et tegemist asutuse ühinguga. Seal väga mitmete ametite esindajad. Näitleja, õmbleja, kingsepp. Ma tahtsin ametiühingust välja astuda, siis selgus, et ei saa. Kõik inimesed on automaatselt ametiühingus tööl, kui ma olin vanalinnastuudios. Ametiühing ainult maksad sinna maksuga mis ta tegelikult teeb haigele, kui sa, millal on näitleja haige, siis kui ta on surnud või on midagi tõesti väga raske, teda ei liigu. 39. poleviku ikka tuleb välja. Kui ta liikuda ei saa, siis. Põhiliselt ametiühing annab doosikad. Ma ei ole ühtegi ühegi tuusikuga mitte kunagi kusagil käinud. Pole vastupidi minema ükskord Vietnami, aga sinna ka ei lastud. Ilmselt sellepärast, et sealt on hõlbus paadiga Malaisiasse tõmmata ja sealt juba lahedalt mujalegi. Aga sa ei ole käinud kusagil välismaal? Tal olid vist mingid naiste värgid, minu meelest ta, kas tal mitte naine ei olnud ameeriklanna vä? Aga sa tahaksid reisida, muidu? Äkki õnnestub, kõik muutub ju siia, ma olen, ma olen liidu piires olen küllaltki palju käinud ja mismoodi siis tähendab nii metsikult metsikult ja major ühelgi turismireisil käinud mitte kunagi? See on õudne. Ning see metsik reisimine või matkamine või kuidas seda nimetada, see sulle annab? Inimesed on sulle vajalikud. Ja ma ei suuda üksinda kodus olla, näiteks kui ma üksi kodus olen, ma ei suuda mitte midagi teha või siis peab pidevalt mul raadio või mingisugune. Mingi müra peab kõrval olema mingisugune lähedustunne, et keegi ikkagi on. On midagi plaanis on küll olevaid haarake, kuulge varrodorkida aga oma keeleoskuse, kus oled saanud seal saksa keelt, kui palju, mis sa veel skatele? Ja päris terve keskkooliaeg, mina kukkusin riigimehi. Esiteks oli kohutavalt huvitav. Teiseks nad olid kõige odavamad margid, et noh, kõige tavalisemad standardmargid Eka riigile vilt peal. Aga siis mul oli iga iga selle riigimehe kohta oli siis entsüklopeediates kõik andmed välja kirjutatud, millal elas, millal valitses, millega tegeles, mis tema ajal toimus ja nii edasi, see oli päris huvitav ja leksikon oli kodus ja siis. Aga kui palju sind üldse kodu on mõjutanud? Su ema on luuletaja, tõlkija Helvi Jürisson ja isa. Pärit kuulsast Volkonski suguvõsast. Kas see on sulle andnud mingid geenid? Laseme koduse niisuguse õhkkonna, et sa. Tahad uurida kunstiga ja kultuuriga tegelda ja? Aga see nii-öelda vere hääl või päritolu või seda kuidagi tunned endas isa poolt. Siis seal on midagi muud kui enamus kolm, neli, viis põlve ja see on ka mingisugune mingisugune kohustus edasi kesta, mitte katkeda, ei mingi kohustus võidelda. Huvitaval kombel on terve suguvõsa ajalugu olnud niisugune. Küllaltki võitluslik just nimelt demokraatia ja sõnavabaduse eest kõige. Ja Irkutski Deckabristide muuseum mis asub tema majas praegu Irkutskis. Nemad saatsid mulle ikka ohvripühadeks õnnitluse kaardi ega aasta kaardid olid küllaltki koledad. Üsna lollid ja noh, nagu need nagu sa nõukavärk on niisugune massivärk. Garama, kirjutasin neile, vastad. Kus sõidab, praegu on? Ei õiget kodu, ei õiget kotta, ei ole isegi kodakondsust, tal on ÜRO pass, mistõttu ta ei saa mind külla kutsuda. ÜRO pass annab õiguse endal sõita, ükskõik millisesse riiki, aga kedagi külla kutsuda ei saa. Jaa. Kui see poleks lavastaja näitleja kes see siis oleks? Jah, mis ei välista, et ma kunagi teen siiani, et nad on jäänud selle taha, et tegemist on küllaltki kaugete paikadega. Ja on esitatud küsimus, miks need vennad seal ise ei tee? Miks me peame siit sõitma? Ma ei ole nüüd seda asja pakkunud, peaks võib-olla nüüd rääkima kellegagi. Mul oli niisugune mõte, et peaks tingimata jäädvustama. Kalkin laulised pani 40 eepost. Muidugi pime ju, vägi Altai, seal kinostuudiot pole. Altai vist on mingisugune telestuudioga, palju nemadki jõuavad. See oleks väga huvitav ja väga vajalik asi. Välja. Võtma. Nüüd ma sain natukene su tulevikuplaane ka teada ja filmiplaanidest täpsemalt ei tahtnud rääkida. Aga mis sul tähendab siis, kui sa lõpetad selle Humpardinki ära, mis sul teatris plaanis, viron? No siis on näitlejatöö, kohe läheb lahti. No see on küll pisikene niisugune lollikene nagu see Ooper välja tuleb, nii, hakkavad lavaproovid. In corpore, see on kerge, teeb Albert Kivikas nimer. Nimed marmortahvlil. Pidid lükkuma sügisesse? Ja kevadel tulevad jälle levimuusikapäevad. Näitleja tunni külaline oli täna Peeter Volkonski. Saate lindistas Helgi Ilo.