Tere kolleege, mulgi uudiseid. Eila peeti Karksi valla kultuurikeskuse, mulgi valla, kooli lastepärimuspäeva Väikse verre, mis oli pühendatud seekord rahva jutele. Saali oli v kokku tullu Halliste Põhikooli Abja Gümnaasiumi Kitzbergi gümnaasiumi noorem Belatse. Ega lask ainult kõigepealt ette rahvajutulugusid anti edeseni jutustamise näitemänguringmängu laulmise teel. Kuna Olli, Märdi lauba, Märdi sandi, kahtulemede. Käima oli tullu, puista ja Terje Eesti rahvapärimuse koolist. Tema kõnel lastel sanditamise kombist. Üten, koon, lauleti ära mitu Märdi laulu. Tuleb välja, et sante käis vanast Mulgimaal palju rohkem ja tihemini kui arvata võis. Puistaja Terje. X Kadrini välja ega ei saa niimoodi tüts päev käite, siis on kõik, ei ole niimoodi minna kohe Kadrini vällja ja koguda nii palju andjaid pärast on ökoüks suur mardi pidu ka, et teil on nii tihe pärimused tuut ant otsida, Eestist teist säänest ei oledki, kas see käive pikem taiga on paljalt Mulgimaal siis nii? Seome teie eripära ja teil on kahju hinge sandi ja nooo hakkasin käima juba ju ammu enne Märti ja no samamoodi muudkui käisime kostma, Tiia, kuna nad tulevad tuleva üts päev või teine päev tuleb nädala siin või kindlal päeval, ega ma ei tea, aga hinge sandi pidi sisse laskma ja neid oodati ateti süvaja Martidele ju samamoodi võeti vastu nii et laud oli kaetud ja vaata kui lats, kes andis niimoodi nägijat teda niimoodi oodates Tuies elus ajast meelde, aga mis me enge, Sandy Dave, et kas nemad ka laulive või nema ulgusiva seal ukse taga ja valge rõiva oli võll ja alguses oli ikka vatesse rituaalne värkesega, kui siis läks lustikset ralliks, siis unustati ära ja siis tehti kärtsu ja mürtsu ja pill mänge ja kõik kollega hinge sandi, siis jah, siis paluti neid, et nad läheksid ikka teed pidi, et nad ei viis, pere on ära ja laulud olid siukesed, kooruvad ja nukrad jõulusi vaja, kas siis kadri kah nõnda pikalt käisime või no looda saak kogusi, vajuta pähkleid ja õunu ja õlut, jõulus ja Kadridel oli palju tüütanud, pulma pidasime küll, aga noh, toom juba rohkem Lääne-Eesti eri, et seal oli suure pulma ja Mart sai kadriga. Aga kes siis ütlen, õigen, suuren, Märdi seltskonna on, peab üldse oleme etno Märdi Esa, seda me näeme, aga kes veel kindlasti mardi Carru ja tead ka seda ka, et kõigil oleks mask ees, et tänapäeval eriti, et pane või mitu maski ette pika näolesi nii tundmatuseni moonutatud, arvatagi, et tuleva hingekese meil siin karust Carrudena ja sikud ja sokud kured ja Hanni ka juba osadel teedel kaasas ja õige äge looman, obene obene peab olema muidu juba jonn vedada tellise suuranni Kotja kroogudil jaod. Ema on niisugune tantsuloom, ta peabki olema, sabakeerutaja lööb tantsupererahvaga siis roogu tilga alaksutas siis mööda jalgu ja tegi säänest pidu, et toll aga küll Märdi kuulutasime välja esiet, et kui ära läksivad kate nädala pärast omava Kadri ja kui Kadri ära lätsime, siis kuulutavitsiva välja jätk nelja nädala pärast omava jõulu ja ega see siis käis ikka lugunädalate kaupa. Meil. Kuul meistrilehega ja ja kulli Milvi. Olime pärimuspäevale tullu oma koolilastega Kitzbergi gümnaasiumist ja Halliste Põhikoolist. Kas läätsede vee ka tänapäeval märgib päevas, kas sellest koduden kõneldes või pea pikk keegi seda juba kooli õpetame? Ma arvan, et tämpese päeva läits teab seda, et on tarvis märki Uusma minna, aga kõige tähtsam on, et saada kommi, seda, et pererahvale tarvis soovida siis viljaõnne karjaõnne, seda nad nii hästi ei tea ja seda on tarvis igal aastal uuesti kõnelda ja seletada neile meelikelad, seda Eve ja meil on selline komme, et Halliste lasteaial katsekäibe, kas mardipäeval või kadripäeval MeT kooli-lasteküla on ja siis meie Ladze jälle vastupidi, nendel külal ja sii kõrt tulevad nüüd Märdi päeval aliste Ladze, teeme nendega koos siis sellist päeva ja kadripäeval läheme me nendele külla kadrikommetega. Kas Ladze omal käel kah tämba õhtu läve jooskma kile või oma pereliige või siis oma sõprade ja meil ka mõned mõned Latsakesed on öelnud, et lähevad täna õhtu Märdi uskuma küll, mida uute siis Märdi kommetest Ta saide tämba märgi. Anni on minul uus ja see võõrama loom, kes seal roomas mööda põrandat. Rocudil muidu mäeki neid kombeid tean küll. No minul sama moodi, et nii palju rolle oli nende märkide selles nagu pundis, et need lambad ja kõik, et seda ma olen, jah, ta tuleb ennast nagu panna riidesse nagu meeste moodi või tumedasse rõivasse. Aga et nii palju erinevaid tegelasi, lambad, krokodillid ja nii edasi, et see oli minu jaoks samamoodi. Sess kõrrast Sammede Märdi jutu otsan saateks saad kokku Ilves Kristi ilust märginud aku Jaku kigile ja kulleke meid iki jälle tulevad õisi päev.