Tere õhtust, maale Hiiumaa elgi ikka, meil on täna, see on isepärane teema, jutuks vetet. Et Hiiumaal on üle 180 küla ja nende hulkas on igasugust nimesid, mõnest ei saa heasti aru, kust kohtusse vete ta ka teistega kõik klaar ja võib küll olla nii, väljaütlemisega jääme jänni või siis suurema inimeste ennekõike ja see puudutab neid nimede käenemisi, et me teagi, on siin omad reeglid või ei ole, aga kindla peale on sellist ajaloolist harjumist ja ja me mõtlesime vähe neid, külanimesid siin läbi vete ja muuga, on ühe laua taga Järvi, Kokla ja, ja tagakeeleinimene, et tere, Järvi, tere. No miks see teema üles tuli? Ma sain mõne päeva eest ühe kirja ja sinna oli pandud, et üks mu esivanem on matet Reigisse ja see oli mu kõrvale nii võõras kuulda me koha peal siis ikka ütleme reiki, mis muud ei saa seda küla kutsud, kus oli kuskile minema, hakkad. Võitlen ikka reiki, sellepärast et ma katsun sedasi ütelda, nagu need inimesed ütlevad, kes seal külas elavad. Ja niimoodi muu eest peakski nende külanimedega olema, et kasutatakse seda vormi. Mida need inimesed, kes seal külas elavad, nemad teavad kõige paremini, kuidas seda ütlen, peab ja tihtilugu ongi ju sedasi, et kui hakkad vaatama, siis neid külanimesid, mis on su lähedal, millega sa oled harjunud, neits, oskad ütelda, tead, kuhu kohta sa lähed ja kus sa oled. Aga vaatad siis teise Hiiumaa otsa ja mõtled, et ma teagi, kuidas neid kasutatakse. Et seda peab siis alati jälle kuulama, kuidas need kohalikud inimesed ütlevad seda, seda on, et ega siin pole mingeid reegleid, et ma olen katsunud uurida ka, et on mõned sihuksed reeglid, et ma öeldakse maale ja ja metsaaga ülejäänud kohanimedega on sedasi, et pole reegleid. No meil on neid maa lõpulisi külasid ka, aga siin oli vist ka, et, et noh, kui nüüd vähe neid ette lugeda, siis on Heltermaa ja Ellama ja villa ja Boama ja hoidma ja nii edasi. Aga üks Lehtma, see on meite loppis suupruugis, et me läheme Lehtmasse, et meie ei lähe enamasti lehmale. Aga kõik muud on ikka nii, et lähme Admalejailtermile. Ja, ja siis, kui ma nüüd seda Reigi näite põhjal siis üks, mis ikkagi kõrva hakkab, on, kui suurema inimesed tulevad ja sõidavad Jausale või ausasse. Aga me kõik ütleme Jaussa jälle see on kolmas välde ja, ja lühike ja noh, sellest on veel, et meil on siin uttu ja, ja me ütleme vastavalt ja ja mõnesuguseid, suguseid, lühikesi nimesid. Aga kui ma nüüd mõtle oma lapsepõlvest, siis üks nimi on küll palju. Meil on imeilus küla nimega Isabella. Ja nüüd ma arva, et kõik ütlevad, et me läheme, Isabel, Lasse, aga mu lapsepõlves ma kuulsin, kõik vanad inimesed ütlesid, et me lähme isa põldu ja nüüd ma olen neid vanu kaartisi vaatanud ja, ja seal on mitmes kohtas kirjas, et see on issa, põllu või isa, põlluküla või, või väli ja, ja ilmsesti see vana nimi ja selle kasutus oli siis veel mu lapsepõlves Enges. Aga nüüd mulle tundub, et see kaube mu oma koduküla aega on olnud lauka küla ja ja võõrad inimesed on ikka tihtipeale ütelnud, et, et no nüüd lähme laukasse, ma seda ei lähe ja, ja siis ma ise olen seletanud ka, et see Jugelne lauk ka, et see on merelahest ja joo sinna, mind taheti ikka rohkem pääle minna, pole sinna pöhja tahtnud keegi minna, et siis siis on meil alati olnud laukalee ja nisukesi näiteid on siin üle terve saare ikka mitmelt poolt, et ei olegi justkui reeglit, aga lähme tilga lee ja ja, ja mis siin kõik need külanimed meil on uhked? No üks nimi on, mis on aja jooksul küll õige mitut moodi välja üteldud ja, ja veel meitega aeglasi on eri nimed. Pruukis olnud, et see on mittepealinn, Kärdla, et mismoodi sa ütled? No ma olen uuema ja inimene ja tavaliselt ma ikka ütlen Kärdlasse. Aga iga kord mind ikka natuke vähe häirib see sellepärast et meie isa ütles alati, et ta läheb Kärdele käitlejardel ja vanaema käis alati Kärdel ja kõik meie küla inimesed käisid Kärdel, kui ma laps olin. Aga ju kirjakeel on ikka niimoodi mõjutanud ja see ametlik nimi, see Kärdla, et ikka kipud ütlema, et käisin Kärdlas, aga tahaks ikka seda õiget vana hiiukeelset moodi ütelda, et käisin Kärdel. Ilu, me peame hakkama seda siis vähe levitama ja rääkima inimestele ja, ja küll osa nendel on ka kasutuses, nii et ei ole häda midagi, aga mulle tundub, et, et see tuleks vist üks pikem arutelu ja, ja mad koolituski Tehiaga. Täna on meid jutu aeg ümber ja ma tänan sind väga järvi ja joome, ajame nendest asjadest veel teise korragi juttu.