Aa, nüüd oma kõru pikki ja tule, kuula mu uudistasime. Ikkagi eristaksid Muhu saare pealt jälle maole metsavahi Reena piiri alt ja täna Maarja omade juttudega tükkis koguvast Muhu muuseumis. Nõukakoht peaks küll igale eestimaalasele ametlik tuttavalema. Muuseumi direktoril Kaiu meelisel oiete uhkem jäänutus 14 10.-st novembrist Kuda Orissaares köis ja uudishimu ase enam olla ja moodul järgi uurida, et mis asja ikkagi taas. Me istume siin muuseumis lava ääres, karjume eelisega. Töitel oli Mineva laupa Orissaares üksur istumine, mis asjade sealses nüüd aasite seal teise saare peal. Orisolas küll, aga Juhan Smuuli jutu järele söö puha Muhu territoriaalveed. Et kuidas ta seal kuskil raamatus kirjutas, et Muhu territoriaalveed seal lääne pool lähtuvad just üle ja nii ja mis see teine oli üüriku kirbutorni. Noh, see on siis seal Saaremaal kuskil Ida-Saaremaal ja see ja sisse noja meil selle vasta siis uurimise peateema. BM sona, see pole üldse muukeelne sõna veel, aga pilkusse Šoa muhukeelseks, kuna see on niisugune väge vägersona noja see siis tähendab umbes, et kus kohtus muulased väljaspool muhu elavad või ju asunud või sihukest värki. Ja siis Maytalo teada, et läbi aegade ja eriti vene aeglaseid Nõuka aegas viiekümnendatel läks palju puhuldasi Orissaare elama just noored. Ja siis Ja tulidki kokku tugev 30 inimest, maskid olid magusast jeesi ning ja noh, edama ripumeid, teadurrarlikese kõige targem ja eestvedaja, kes üldse neid esinejaid kokku kutsus ja loengupidajaid või esinejaid oli meite siis masu neli-viis tükki ja üle selle siis laiba last veel. No vaata, tegelasi, sured kaardid üles pandud pikad inimeste nimekirja, te olete need kõik seal kokku lugenud, palju neid olla. See on jah, siuke kena meeldiva üllatuse. Mall Noormets ja Marika rauk Muhu jurikatega ori, saarlased. Nad tegid vägeva kaardistamise, näe, vaata siia seina peal metal muuseumis. Siuksed A2 formaadis paberit. See vasakpoolne joonistus ei peaks. Torizore alevik oleneb oma tänavate ja majadega. Ja seal on mitu-mitukümmend rohelist täppi ja numbrid peal. Vaat need on nüüd kaardistatud kõik majapidamised ja korterit, kus siis muhulased kunagi tasusid või kus praegu. Ja järgmised suured neli. 82 inimest, kes siis oli osatud kirja panna, aga see töö veel jätkub? Jäta, eriti just kortermajades pole teada, kui palju siis need muhu jurikatega inimeste järeltulijaid veolooja nõnda. Aga seal tuli jah, siuke tore, tore värk välja, et kui Orissaares on kuskil üle 800 inimese siis tugev, 90 vasu 100 on puhulased, nendest vaat seome ette oksi, rabast tähtis. Kangest suur diasporaa Orissaares. Kas te ise ka kõik teadsid, et nad otsapidi muhust või oli see mõnel kohe üllatada? Teiseks ka see joogid jah, väitel sihuke meeldiv asi, et ikka enamus nendest järeltulijatest teavad, et nad muhulased ant ei taha, siis armastanud see tegelikult liiga teha, aga millegipärast ja muulased on läbi aegade iseäranis tähtsaks pidanud seda ona oma põlvnemist ja ja siis väljaspool muhud. Kangesti hoiavad ka ühte. Eks muidugi arutati selle üle ka, et miks üldse juba tsaari aegas enne esimest ilmasõda ja, ja pärast siis ka vene aegas kolhoosikorra aeglas juba poolasel ikka välja rändasid. Et enne esimest ilmasõda Olli Muhus peaaegu 8000 inimest. Igas peres oli seitse ja 10 last ja ja põllud olid pisikesed ja, ja lihtsalt kõhud olid tühjad. Ja kui kuskil sai maatüki või kuskile minna Ida-Saaremaale või veel lõuna Saaremaal Laimjala kanti või siis Läänemaale päris palju, noh, ja siis nabildigid, oh vanavanem poeg ehi näiteks koju ja, ja teised lihtsalt vägisi pidid välja kolima. Igas maailma sadamas olla vähemasti üks muhulane kisse, neid kõiki enam üles Levad. Aga niuksed, suuremat heasporaad. Nii äkki peaks ise omal ajal kõik kaardiste küll nii palju kurtma meelisse jutust aru sai siis nendele hulkuma läinud muulastele omale küll kangesti meeldib omasid juurikaid tagada. Sedakorda olid siis näitel niuksed jutud, olge siis ikka terved ja Munukesed.