Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 25.-st jaanuarist. Stuudios on Janek Salme. Reformierakonna juht, tulevane peaminister Kaja Kallase ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas allkirjastasid koalitsioonilepingu. Kaja Kallas tegi Riigikogus ettekande valitsuse moodustamise alustest. Covid 19, teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus hakkab tegelema. Euroopa komisjon nõuab ravimifirmalt AstraZeneca selgitusi, olles heakskiit ootava koroonavaktsiini tarnete vähendamise kohta. Kuigi komisjon ei ole tootjaid veel kohtuga ähvardanud, tegi seda eile Itaalia Koroonavaktsiini tootja Moderna teatas, et nende vaktsiin on tõhus ka viiruse niinimetatud Briti ja Lõuna-Aafrika tüvede suhtes. Rootsi suurendab Venemaa ohu tõttu oma kaitsekulutusi 40 protsendi võrra. Koalitsioonileppesse jõudnud mõtet. Turvaline e-valimiste mobiilirakendus tuleb veel vaagida, sest mitme turvaküsimuse lahendused on üsna keerukad, leiab riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Enne keskööd on pilves selgimistega ilm, paiguti tekib udu. Lääne-Eestis sajab kohati vähest vihma ja lörtsi. Pärast keskööd jõuab Kagu-Eestist lume ja lörtsisadu, mis laieneb aeglaselt põhja ja loode suunas. Õhutemperatuur on öösel miinus viiest pluss ühe kraadini. Päeval on pilves ilm, lume ja lörtsisadu laieneb üle maa. Idapoolsetes maakondades tuleb sekka ka vihma. Õhutemperatuur on homme päeval miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Reformierakonna juht, tulevane peaminister Kaja Kallas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas allkirjastasid riigikogus koalitsioonilepingu. Kaja Kallas tegi riigikogu istungil ettekande valitsuse moodustamise alustest ja vastas riigikogu liikmete küsimustele. President Kersti Kaljulaid nimetab valitsus ametisse homme hommikul jätkab Tõnu Karjatse. Kaja Kallase valitsus on seadnud eesmärgiks poliitilise usalduse taastamise nii siseriiklikult kui ka välispoliitikas. Esimene asi, millega uus valitsusliit hakkab aga tegelema, on võitlemine koroonaviirusest tingitud tervisekriisi ja selle tagajärgedega. Kaja Kallas. Juba homme, kui täna saanud mandaadi olen kutsunud kokku siis valitsuse kriisikomisjoni koosteadust, nõukojaga, aga iga kriis, võib-olla ka tuleviku väetid ja selles koalitsioonilepingus on väga palju mõtteid, kuidas seda kriisi Eesti jaoks parimal võimalikul moel ära kasutada. Keskerakonna esimees Jüri Ratas Ma arvan, et selles koalitsioonis on sees väga olulised põhimõtted, mis on seotud regionaalpoliitikaga, mis on seotud pensionitega pensionitõusuga, riigikaitsega. Aga ma arvan, et me peame mõlemad pingutama selle nimel nii nagu vaja ütles, et tegelikult uuesti majandus saada, käima ja läbi selle ka teha kõik pingutused, et Eesti inimeste tööhõive taas tõuseks ja me ei näeks tööpuudus, läheb ülesse. Uue valitsuse moodustamise aluste tutvustamisel riigikogule tõi Kallas välja mitmeid uusi algatusi. Nii on näiteks plaanis luua vaimse tervisevõrgustik ja kohandada psühhiaatrilise abi seadust, et aidata toime tulla ka vaimse tervisekriisiga. Seoses suurenenud kaugtöö vajadusega lubas uus valitsus investeerida kiire internetiside välja ehitusse ja pöörata erilist tähelepanu Ida-Virumaa arengule. Mida me plaanime teha, on meelitada Ida-Virumaale investeeringuid, selleks et sinna tekiksid töökohad, mis vajavad samasuguste oskustega inimesi. Ja selle jaoks on ka Euroopa õiglase üle, kui fond, mis on Euroopas väga selgelt aidanud selliseid piirkondi, kellel on samasugused mured Kallas tõdes, et aastal 2035 on tähtaeg, mil Eesti peaks lõpetama põlevkivielektri kasutamise. Möönan, et vaidlustes meil oli tunduvalt ambitsioonikam plaan, aga see on kompromiss siis kahe koalitsioonierakonna vahel. Teine küsimus, mis puudutab õlitehast, siis me leppisime kokku selle, et maksumaksja raha õlitehases fossiilsetest kütustest enam ei investeerita. Mis on ebaselge, on see, et kui palju seda olemasolevat raha, mis on eraldatud, on juba ära kasutatud siis selle jaoks, et seda rajada, aga rohkem maksumaksja raha sinna sisse ei tohiks panna. Makse uus valitsus ei puuduta, lubas Kallas. Eelarve tasakaal on riigieelarve strateegilise arutelu eesmärk. Kaja Kallase valitsus astub ametisse homme ja annab siis ka riigikogu ees ametivande. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 259 inimese nakatumine. Koroonaviirusega teste tehti 3099, Tallinnasse lisandus 98 ja mujale Harjumaale 24, Tartumaale 36, Ida-Virumaale 32 ja Pärnumaale 29 nakatunut, mujale vähem. Saare- ja Hiiumaale ei tulnud juurde ühtegi uut nakatunut. Ööpäeva jooksul suri seitse ning kogunisti surnud 383 koroonaviirusega nakatunut. Haiglaravi vajas hommikuse seisuga 417 patsienti, mis on 13 võrra enam kui päev varem. Ööpäeva jooksul sai vaktsiini 162 inimest ning kokku on Eestis vaktsiini saanud 26126 inimest. Neist kaks doosi on saanud 2404 inimest. Terviseametisse jõudis uus Faizeri ja koroonavaktsiini saadetis, milles on 11700 doosi vaktsiini. Sotsiaalministeeriumi teatel jätkatakse sel nädalal vaktsineerimist. Hooldekodudes pole ka hambaraviasutuste töötajate ja ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosi saanutele. Eesti pidanuks saama esimeses kvartalis 270000 doosi ravimifirma AstraZeneca koroonavaktsiini, mis alles ootab Euroopa ravimiameti heakskiitu. AstraZeneca teatas aga eelmisel nädalal, et Euroopa liidule tarnitud kogus väheneb esimeses kvartalis umbes 60 protsenti võrreldes algselt lubatuga. Kui palju vähenevad tarned Eestile, pole veel täpselt teada. Euroopa komisjon nõuab nüüd aga tootjatelt selgitusi, sest tootmiskindluse tagamiseks maksti neile juba sügisel sadu miljoneid eurosid. Kressiste jätkab Joosep Värk. Kui üle-eelmisel nädalal teatas Faizer Bayante ajutisest vaktsiini tarnete vähenemisest, siis eelmise nädala lõpus tegi sama AstraZeneca. Kuigi firma vaktsiin peaks Euroopa ravimiametilt saama heakskiidu alles selle nädala lõpus, protestivad riigid juba aktiivselt kärbet üle. Kardetavat võivad tarned olla seni loodetust ligi 60 protsenti väiksemad. Firma sõnul on neil probleeme Euroopa tootmisüksuse efektiivsusega. Euroopa Komisjon on seepärast nõudlus ravimitootjalt ka selgitusi. Komisjoni tervisevolinik Stella kirja kiides saatis eile ettevõttele märgukirja, millele soovitakse vastuseid juba täna. Probleemi muudab eriti märkimisväärseks see, et komisjon sõlmis ravimitootjatega eelostulepingud just tootmiskindluse tugevdamiseks. Seepärast maxi tootjatele juba sügisel välja mitusada miljonit eurot. Nüüd soovib komisjon vastuseid, kas seda raha ei kasutatud tootmiskindluse suurendamiseks või said vaktsiini esmajärjekorras hoopis need riigid, kes rohkem maksid. Kuigi komisjon ei ole tootjaid veel kohtuga ähvardanud, tegi seda eile Itaalia välisminister luinsid Maia sõnul ei nõua nad kompensatsiooni ehk raha, vaid soovivad lubatud vaktsiine. Seda Euroopa lepet ei täida Faizer ega AstraZeneca ja sellele järgnevad juriidilised tagajärjed. Töötame selle kallal, et vaktsineerimiskava ei muutuks, sõnas Timaio. Tegelikult on probleeme ka riiklike strateegiatega, mis ei püsi kuidagi Euroopa Komisjoni seatud tempos. Nende hinnangul peaks suve lõpuks saama vaktsineeritud 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Praegu ei liigu sellise kiirusega aga ükski Euroopa Liidu liikmesriik. Kõige drastilisem on olukord Bulgaarias, mis praeguses tempos jätkates jõuaks eesmärgina aastal 2040. Kuid see on vaid arvutus paberil, sest suure tõenäosusega kasvavad siiski lähikuudel olulisel määral nii vaktsiini tootmismahud kui päevased vaktsineerita vate inimeste hulk. Ent Euroopa komisjon eesmärkideni jõudmist ei usuta, eriti ka Brüsselis. Joosep Värk, Brüssel. Kuigi terviseameti statistika järgi Saaremaale möödunud ööpäeval ühtegi tuvastatud koroonajuhtumite lisandunud oli neid päev varem üle pika aja tavapärasest enam ehk 11. Tänasest läks Karla kool tervikuna distantsõppele ja Saaremaa vald osaliselt kaugtööle. Lähipäevad Uivad aga Saaremaale laulukooriproovist alguse saanud nakkuspuhangu tõttu uusi haigeid juurde tuua, jätkab Margus Muld. Eilsed 11 positiivset testi tegid Saaremaal viimase aja rekordi tegelikult küll neist 11-st seitse elab reaalselt Saaremaal, ülejäänud neli on Saaremaa endale elukohana märkinud, aga nakkuse saanud kui ühe Saaremaa kooli õpetaja. Ja seetõttu läkski Kärla kool tänasest distantsõppele, selgitab hinge Paalin. Terviseameti Saaremaa vaneminspektor. Kuna seal koolis haigestus üks õpetaja koroonasse, siis tegime koos vallaga otsuse. Kool sulgetakse isolatsiooni ajaks, kuna kõik õpetajad, kes puutusid selle haldjad kokku, pidid jääma ka eneseisolatsiooni ja lihtsalt ei ole, kes annaks tunde. Teod tõid juba mõnest muust teisest koolist olemas. Õnneks praegu ei ole. Kui murelikuks teid praegu Saaremaa seisukohast vaadatuna teeb? Peika teeb murelikuks. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütleb, et nakatunuid võib lähipäevil Saaremaale veel juurde tulla ja ka suurusjärgus 160-st saare vallaametnikust. Pooled teevad tänasest oma tööülesandeid kaugtöö vormis. Mis on eriti murettekitav, on see, et meie teada on ka täielikult neid nakatunud. Arvatavasti tuleb veel, et on palju lähikontaktseid osade lähikontaktsetele sümptomid olemas, ehk ta ootama prioriteeti, tulemusi ja soodsatele reageerime edasi, kui on teada, et lähikontaktseid on ka yhe konnal kui ka juhataja. Aga ma ütlen eile kahjuks haarama teiste tehtud. Täna on suuruk inimesi testidel ja homme läheb hästi palju inimesed Eestile. Et kui need tulemused hakkavad ära tulemusi saama, pildi täpsemalt ette, eks terviseamet seda väga aktiivselt vaarikad, mis seal täpselt toimub? Kas teil on teada, millest selline noh, ütleme siis puhang, seal võis alguses saada üks kooriproov. Selline, kus te arvatavasti pihta hakkas Eeloleval nädalavahetusel pidi Saaremaal toimuma ka üleriigiline noorte solistide konkurss Solistica, mis aga arvestades viimaste päevade sündmusi ära jäetakse. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele, Saaremaalt. Välisuudiste kokkuvõtte teeb Reene Leas. Laboriuuringud näitavad, et Moderna koroonavaktsiin on efektiivne ka viiruse ühendkuningriigis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis tuvastatud tüvede suhtes, teatas USA biotehnoloogia ettevõte täna. Uuringud on näidanud olulist mõju neutraliseerivad antikehade tasemele ka Briti variandi puhul. Esimesena Lõuna-Aafrikas tuvastatud variandi puhul täheldati antikehade taseme kuue kordset vähenemist, kuid arvatakse, et ka sellest piisab kaitseks Covid 19 vastu, teatas ettevõte. Venemaa president Vladimir Putin nimetas nädalavahetusel toimunud proteste illegaalseks ja ohtlikuks. Venemaa riigipea sõnul ei tohiks keegi kasutada illegaalset tegevust oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Tema hinnangul ei tohiks alaealised lapsed protestidele osaleda. President Putin eitas, et Navalnõi ligi kahetunnises filmis näidatud loss kuulub talle või tema perekonnale. Ta ütles, et pole tervet filmi näinud ja nimetas seda igavaks ajupesuks. Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi abi kutsus täna taas üles korraldama valitsusevastaseid meeleavaldusi. Vene politsei pidas laupäeval kinni 3500 inimest rohkem kui 100-st linnast, kes olid tulnud tänavatele avaldama meelte Navalnõi vabastamise nimel ja Kremli hukkamõistmiseks. Opositsiooniliider peeti kinni sel kuul, kui ta pöördus tagasi kodumaale Saksamaalt, kuhu ta viidi ravile pärast mürgitamist närvimürgiga Novitšokk. Kreeka ja Türgi alustasid täna otsekõnelusi suhete parandamiseks ja vastasseisu lõpetamiseks Vahemere idaosas. Kõnelustelt suuri edusamme ei oodata, kuid loodetavasti õnnestub kahe naaberriigi vahel pingeid leevendada. Kaugemas vaates võib kohtumine panna aluse piiride määratlemisel vaidlusaluses maagaasi leiukohas Vahemere idaosas. Ja veel välismaalt. Rootsi suurendab Venemaa ohu tõttu oma kaitsekulutusi 40 protsendi võrra. Raha läheb õhuväe ja mereväe tugevdamisse, õhukaitses ja kaitsejõudude suurendamisse. Kuigi Rootsi ei kuulu NATOsse, tahab riik konflikti korral olla valimiskoostööks teiste riikidega, ütles Rootsi kaitseminister Peter Huld Krist. Stockholmist jätkab peanud. Rootsi on viimastel aastakümnetel riigikaitsesse panustanud üha langevas joones. Vahepeal kukkus kaitsevaldkonna rahastamine ühele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Viis aastat tagasi muudeti aga suunda ja järgnevatel aastatel lisandub 40 protsendine kaitse-eelarve tõus. Põhjuseks oht, mida Rootsi näeb Venemaas. Rootsi kaitseminister Peter Huld Krist. Selle taustal on Gruusia sündmused 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal. See, mida me praegu näeme Valgevene kriisis jätkuvas Ukraina konfliktis. Me oleme ka näinud, et Venemaa uuendab oma sõjalist võimekust ja aeg-ajalt käituvad nad meie piirkonnas provokatiivselt. Rootsi kaitseuuringute agentuuri analüütik Robert Alcia. Kuni Krimmini arvas enamus inimesi, et igavene rahu on saabunud ja Venemaast saab aja möödudes läänelik, normaalne liberaalne riik pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas. Värske investeeringute plaan näeb ette uute väeosade lisandumist ja 4000 ajateenija asemel 8000 kutsumist teenistusse. Neljale allveelaevale lisandub viies 60-le hävituslennukile veel 40 ja oluliselt tugevneb õhukaitse. Rootsi ei ole NATO liige, aga teeb naaberriikidega üha tihedamat koostööd. Küsisin kaitseministrilt, kas Rootsi on konflikti korral valmis NATO riike aitama. Peeter Huld Krist. Kui midagi juhtub meie piirkonnas Euroopas, siis sellel on otsene mõju kõikidele riikidele. Mis selles situatsioonis juhtub, me ei tea, sest me ei tea, milline stsenaarium see on. See sõltub sellest, mis toimub, aga me oleme valmistunud selleks ja loonud vastava organisatsiooni saaksime sellises olukorras langetada vajalikud otsused. See on küsimus valmisolekust ja see on kõige tähtsam. Muuhulgas on Rootsi väed end taas püsivalt sisse seadnud Gotlandil, mis on oluline julgeoleku tagamisel Läänemerel laiemalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Stockholm Rootsi. Ja tagasi Eestisse. Uus valitsusliit on kokku leppinud, et Eesti loob turvalise e-valimiste mobiilirakenduse riigi valimisteenistuse juht Arne Koit. Näitlased eme hääletamise mõtet tuleb veel laiemalt arutada, jätkab Madis Hindre. Seda, et valimistel võiks osaleda mobiiltelefoni abil, räägiti üsna pea pärast esimest 2005. Astei hääletust. Sammuke selles suunas astuti neli aastat hiljem, mil valimistel võeti ID-kaardi kõrvale kasutusele mobiili-d. Uus valitsusliit leppis kokku, et loob e-kodaniku mobiilirakendused ja muuhulgas on plaanitavatel mobiilirakenduste nimekirjas katki valimiste rakendus. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütleb, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga oleme me m valimistele tõesti natukene lähemal. Eelmise aasta kevadel valmis mobiiliga hääletamise teostatavuse uuring, mis ütles, et põhimõtteliselt on see võimalik ja tehniliselt teostatav, kuid eeldab kõigepealt ka mitmed turvariskide maandamist, mis siis kõik ei olene niivõrd Ehatamise süsteemist endast, kuivõrd siis ka näiteks erinevatest mobiilide operatsioonisüsteemidest. Arne Koitmäe selgitab, et telefonides on erinevaid operatsioonisüsteeme hulga rohkem kui arvutites. Seda enam, et vanemates seadmetes tarkvara viimaseid välja laskeid enam ei leiagi. Kui lähtuda sellest, et e-hääletamiseks sobivad androidi ja kli IKS-i uuemad versioonid, tuleb kõrvale jätta näiteks Huawei telefonid, millel jookseb hoopis oma operatsioonisüsteem, selgitab riigi infosüsteemi ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Aloinla. Eks siin selline risk on kindlasti olemas, sest uute keskkondade lisamine hääletusse siis kindlasti tõstab turvariske, mida tuleb siis erinevate meetmetega maanduda ja need on igasugused võimalikud maandamise meetmed teevad selle kasutamise kindlasti ebamugavamaks. Arne Koitmäe sõnul vajab muuhulgas lahendust ka küsimus, kuidas hääletamise kohta tagasisidet saada. Praegu on nii, et pärast arvutis e-hääletamist saab inimene mobiilirakendusega kontrollida, kas tema hääl ikka jõudis kohale. Siis, kui valija hääletab mobiiliga, siis kuidas siis sellesama mobiiliga kontrollib oma hääle andmist, siis ei ole selles mõttes efektiivne, et kui telefon on häkitud, siis ilmselt see kontrollimehhanism on häkitud. Küsimusi on teisigi ning enne kui otsustatakse, kas Eesti vajab emm hääletamist, tuleb veel pisut arutada, leiab Arne Koitmäe. Sest ühest küljest mobiili kasutamine võrreldes arvuti kasutamisega tõuseb, teisest küljest need inimesed, kes tehasest primaarseks kõik turvalisusega seonduvat on selle mobiiliga hääletamise osas oluliselt skeptilisem. Alo hiinla ütleb, et kui riigi infosüsteemi amet saab vastava ülesande ja umbes 80000 eurot võivad nad arutelule kaasa aidata emm valimistel rakenduse prototüübiga. Selliseid erinevaid meetmeid tulla päriselus päris inimeste peal katsetada päris valija rakendused, mis mobiilis on see kasutaja teekond nii-öelda läbi käia ja kasutaja tagasiside kokku korjata, et kui nii-öelda miinuste nimekiri läheb pikemaks kui lõpuks see kasu, siis ilmselt selle prototüübi tulemuseks võib olla ka see, et ei ole mõistlik rakendada. Kultuuriministriks saava keskerakondlase Anneli oti sõnul tuleb praegu panna rõhk koroonakriisiga tekkinud probleemide lahendamisele. Ta peab oluliseks ka kultuuri digiplatvormide arendamist, jätkab Margitta otsmaa. Koalitsioonileping toob punkt punkti haaval välja peamised tegevused kultuuri vallas. Täna veel kultuuriministrikandidaat. Anneli Ott ütleb, et esialgu võtab enamiku ajast see, kuidas saada hakkama viirusest tingitud probleemidega. Sest et väga paljud kultuurivaldkonnad enamus on väga tõsiselt sellest puudutatud saanud ja ma arvan, et see on iga eestimaalase mure, et selle valdkonna inimesed saaksid oma tööd jätkata, oleksid loomingulised ja looks seda kultuuriruumi rahul olevat ja rõõmsalt meie kõigi jaoks loomulikult koalitsioonilepingus väga oluline on, et kultuur oleks kõigile kättesaadav. Et siin ei tohi takistuseks saada, millises Eestimaapiirkonnas inimesed elavad, vaid et kultuur nii-öelda rohujuure tasandilt kuni tipptasemeni peaks olema kõigile kättesaadav. Ilmselt on ajastu märke see, et tuleb tõsta eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel. Me oleme, ma arvan, juba seda natukene näinud, eks see koroonakriis on pannud väga mitmed valdkonnad oma tegevust ümber vaatama ja ma arvan, siinne kultuurivaldkond on väga häid näiteid meile toonud, et me saame ju täna nii kontsertidest kui teatrietendustest juba läbi veebi seda nautida. Ja see on hea võimalus siit edasi areneda. Kavas on luua kultuurikiirendi, mis on rahastusmudel, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel teha arenguhüppe ja kaasata selleks ka eraraha. Samuti on plaani skulptuuri ranitsarahastu loomine. Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk ütleb, et koalitsioonileppe kultuuri osa on üldsõnaline ja sinna on võimalik paigutada kõike. Ta mõjus värskena selles suhtes, et see rohepööre digipööre rohepööre on selles suhtes, et film on ammu roheline, maailm ise on selle juba ära tinginud. Ja siis tyhi suhtes on täpselt seesama moodi, et mida täpselt selle all silmas peetud. Ta on võimalusterohke, sõltub sellest, mida me sellest hakkame siis nagu edasi arendama. Ja mis mulle eriti huvi pakkus, oli veel ka see, et see kultuurikiirendi Ma arvan, terve kultuurisektor on ülitänulik. Kui keegi oskab nagu tehasele läbimurded uuesti tuleksid nagu sponsorrahad ja toetajad tagasi kultuuri. Kontserdikorraldaja Helen Sildna räägib, mis tema hinnangul puudu jäi. Ma võib-olla tundsin puudu märksõnadest nagu ettevõtluskultuuri, Vannas, eksport, rahvusvahelistumine ja ka kultuuri mõju nii-öelda majanduse mootorina. Täna suri 95 aastaselt sisearhitekt, disainer ja üks Eesti disainihariduse rajajaid, Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Bruno Tomberg. 1966. aastal osutati tema initsiatiivil Eesti riikliku kunstiinstituudi tööstuskunstikateeder. Praegune disainiteaduskond. Tomberg oli kuni 1982. aastani ka kateedri juhataja ning juhtis seda taas aastatel 1988 kuni 1993. Oma aastatepikkuse töö eest pälvis Tomberg 1995. aastal Eesti vabariigi suuri preemia, 2003. aastal Kristjan Raua preemia ning 2005. aastal valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi. Alates 2006.-st aastast antakse välja disainiauhinna Bruno, mis on saanud nime just Bruno Tombergi järgi. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Enne keskööd on Eestis pilves selgimistega ilm, paiguti tekib udu. Lääne-Eestis sajab kohati vähest vihma ja lörtsi, pärast keskööd lõuna poolt alates pilvkate tiheneb. Kagu-Eestisse jõuab lume ja lörtsisadu, mis laieneb aeglaselt põhja-loode suunas. Tuul pöördub järk-järgult lõunakaarest, põhjakaarde ulatub kahe kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus viiest pluss ühe kraadini. Päeval liigub tsükloni kese Ukrainast Valgevene kohale. Eesti ilm on pilves ning lume ja lörtsisadu laieneb üle maa. Idapoolsetes maakondades tuleb sekka ka vihma. Tuul puhub põhjakaarest kolm kuni üheksa, saartel, rannikul põhjast loodest iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Pus vaheline vehklemisliit teatas, et Eesti epeenaiskonna otsustav olümpia valikturniir toimub 19.-st 23. märtsini Kaasanis. Kaasani võistlus asendab algselt Hiinas toimuma pidanud maailmakarika etapp ja enne seda koroonaviiruse leviku tõttu ühtegi etappi ei toimugi. Eesti naisvehklejad on praegu olümpiakohal, aga kõik ei sõltu enam neist ja vastaste edu korral võib Eesti olümpiakohast ilma jääda. Käsipalli maailmameistrivõistlustel Egiptuses pääses veerandfinaali täiseduga jätkav Prantsusmaa, teisena sai sellest vahegrupist edasi eelmise MM-finalist Norra Neljandas. Vahegrupis mängisid Egiptuse Sloveenia 25 25 viiki ja egiptlased pääsesid teist korda järjest MM-il kaheksa parema sekka. Egiptuse ees võitis vahegrupi Rootsi Kahest, esimesest vahegrupist on juba enne tänaseid viimaseid kohtumisi edasipääsu taganud tiitlikaitsja Taani, Ungari ja Hispaania. Inglismaa jalgpalli kõrgliigas üheksandat kohta hoidev Londoni Jeltsi vallandas 18 kuud peatreeneriametit pidanud Frank Lampardi. Mängijana Charlesiga kolmel korral Inglismaa meistriks tulnud ja korra meistrite liiga võitnud Lampard sai pikaaegse koduklubi juhendajana eelmisel hooajal koduliigas neljanda koha, ent sel hooajal on seltsi 19-st mängust võitnud vaid kaheksa. Erinevate väljaannete andmetel saablempardi asendajaks sakslane Thomas tuhvel, kes vallandati alles detsembris Prantsusmaa suurklubi Pariisi Saint-Germaini peatreeneri kohalt. Ameerika jalgpalliliiga NFLi finaali jõudsid Tampa Bay pakanyersi akansasseti Chibs. Play-off mängudeks alles viienda asetuse saanud Tampa Bay võitis konverentsi finaalis Green Bay Packersi 31 26. Esimest hooaega klubis mängib 43 aastane pakanyersi mängujuht. Dombreidi jõudis NFLi finaali kümnendat korda. Lisaks sellele rekordile on tema nimel ka meistritiitlite rekord. Preidiit tuli oma eelmise koduklubi New England Patriotsi ka NFLi meistriks kuus korda. NFL-i finaalmäng ehk Super Bowl mängitakse seitsmendal veebruaril. Tampas aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.