Koalitsioonileping toob punkt punkti haaval välja peamised tegevused kultuuri vallas. Täna veel kultuuriministrikandidaat. Anneli Ott ütleb, et esialgu võtab enamiku ajast ja see, kuidas saada hakkama viirusest tingitud probleemidega. Sest et väga paljud kultuurivaldkonnad enamus on väga tõsiselt sellest puudutatud saanud ja ma arvan, et see on iga eestimaalase mure, et selle valdkonna inimesed saaksid oma tööd jätkata, oleksid loomingulised ja looks seda kultuuriruumi rahul olevat ja rõõmsalt meie kõigi jaoks loomulikult koalitsioonilepingus väga oluline on, et kultuur oleks kõigile kättesaadav. Et siin ei tohi takistuseks saada, millises Eestimaapiirkonnas inimesed elavad, vaid et kultuur nii-öelda rohujuure tasandilt kuni tipptasemeni peaks olema kõigile kättesaadav. Ilmselt on ajastu märke see, et tuleb tõsta eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel. Me oleme, ma arvan, juba seda natukene näinud, eks see koroonakriis on pannud väga mitmed valdkonnad oma tegevust ümber vaatama ja ma arvan, siinne kultuurivaldkond on väga häid näiteid meile toonud, et me saame ju täna nii kontserditelt kui teatrietenduste juba läbi veebi seda nautida. Ja see on hea võimalus siit edasi areneda. Kavas on luua kultuurikiirendi, mis on rahastusmudel, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel teha arenguhüppe ja kaasata selleks ka eraraha. Samuti on plaani skulptuuri ranitsarahastu loomine. Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk ütleb, et koalitsioonileppe kultuuri osa on üldsõnaline ja sinna on võimalik paigutada kõike. Ta mõjus värskena selles suhtes, et see rohepööre digipööre rohepööre on selles suhtes, et film on ammu roheline. Maailm ise on selle juba ära tinginud. Ja siis tyhi suhtes on täpselt seesama moodi, et mida täpselt selle all silmas peetakse. Ta on võimalusterohke, sõltub sellest, mida me sellest hakkame siis nagu edasi arendama. Ja mis mulle eriti huvi pakkus, oli veel ka see, et see kultuurikiirendi Ma arvan, terve kultuurisektor on ülitänulikke, kui keegi oskab nagu tehasele läbimurded uuesti tuleksid, nagu sponsorrahad ja toetajad tagasi kultuuri. Kontserdikorraldaja Helen Sildna räägib, mis tema hinnangul puudu jäi. Ma võib-olla tundsin puudu märksõnadest nagu ettevõtluskultuuri, Vannas, eksport, rahvusvahelistumine ja ka kultuuri mõju nii-öelda majanduse mootorina ja võib-olla oleks aeg liikuda uute mõistete juurde, et võib-olla kõrgkultuur ja rahvakultuur ei ole nii-öelda need kõige paremad mõisted. Et võiks tunnustada kultuurivaldkonna sellist üleüldist professionaliseerumist ja tunnustada just seda, et eesti kultuuri tugevus on liigirikkus.