Tänavuse. Lenini 110.-le sünniaastapäevale pühendatud laste- ja noorsoomuusika. Nädala pidulikku avakontserdil laulsid lahti Tombi nimelise kultuuripalee poiste ja tütarlaste koolivaheajal palusime vestlusringi täna esinevate kollektiivide juhid. Tombi nimelise kultuuripalee direktor asetäitja Malle Gerretz-i ja nädala organiseerimiskomisjoni liikme, riikliku filharmoonia muusikaosakonna juhataja Kulno Raide. Peeter Perens Tombi nimelise kultuuripalee poistekoori peadirigent. Algaval kuul tähistame teatavasti tee koori 20 viiendat aastapäeva. Võiksime paluda mõne sõnaga koori traditsiooniliste tänapäevast ja tema osast meie laste muusikalisel kasvatusel. Tombi poistekoor tõepoolest tähistab 20 viiendat tegevushooaega. Ja kui tagasi mõelda nendele 25-le aastale siis kooril on väga palju selja taga huvitavat. Paljud poisid mäletavad huvitavaid laulureise mööda Eesti paljusid kohti, samuti ka Moskvasse, Leningradi, Usbekistani, Siberisse, Ukrainasse, paljudesse teistesse kohtadesse. Kord on käidud Ungari rahvavabariigis. Väga kaua aega töötas koor dirigent Uno Järvela juhatamisel. Mina töötan alates 1975.-st aastast kooris. Kogu aeg on koori elus üheks põhieesmärgiks olnud see, et kaasa tõmmata rohkem poisse laululise tegevuse juurde, mis koolides laulmiseks ettenähtud aja vähesuse tõttu kipub nagu kängu jääma. Ja see töö on selles mõttes nagu tarvilik kee, et tulevasi meeslauljad peab ju kusagil ette valmistama. Et meie televisiooni ja raadioajastul lapsed enam eriti muidu laulda ei taha. Muusikanälg on rahuldatud igasuguste mehaaniliste vahendite abil ei jaga, siis püüame nagu seda muusikanälga süvendada just nii vajaduse osas ilusa laulu järgi. Me püüame poiste hääli kujundada, et need heliseksid. No nii, kuidas see töö meil välja tuleb, seal seda otsustab kuulaja muidugi. Aga see on meie ülesanne. Paljude aastate jooksul muidugi kooris väga palju poisse saanud ettevalmistuse. Ja ma usun, et 1000 ringis umbes on 25 aasta jooksul poisse laulnud võib-olla isegi rohkem. Varem oli meil kurvaks traditsiooniks igal aastal vähemalt kord või kaks isegi saata ära pensionile. Nii me nimetame seda pensioni seisuseks poisse, kes on hääle murdesse jõudnud. See on kurb selles mõttes, et just enne häälemurret on poisil kõige ilusam hääl ja ta on saanud palju laulud ja tarkusi ja nüüd ta järsku peab nagu lahkuma ja sellega ei tahetud nagu leppida ikka. Ja juba, Uno Järvela alustas tööd poiste segakooriga. Vahepealse töö oli nagu soiku jäänud, nüüd jällegi teist aastat esinemisega sega koorinase, tähendab noormehed, kes on juba häälemurdes või õieti häälemurdega nagu toime tulnud, nad laulavad meil tenorite passi. Repertuaari osas on meil võib-olla natuke raskusi, me ei oska võib-olla leida nii huvitavat repertuaari, mis oleks eriti lastepärane, poistepärane võib-olla ka heliloojatele halvasti, keerame eest ära, aga ausalt alati ei julgegi keerata vaata et, et siis nagu peab selle laulupeo ette kandma ja ja mitte kõik laulud ei ole niisugused, et, et nad on, ei loe poolt hästi mõeldud ja siis läheb kõlama ka, et ma tahaksin ikka nagu proovida ise neid ja siis otsustada, kas võtta kavasse mitte. Aga ma olen rohkem püüdnud ka võtta klassikalist repertuaari, et see on kindla peale asi, mis, mis nagu vokaalile hästi mõjub. Jaa, paneb nagu poisid ilusamini laulma. Et see repertuaar Ki mõnel määral ehk korvab, korvab dirigendi dirigentide vähese oskuse vokaalse töö kallal. Eks vokaalne ei ole meie kooride üldse üks niisugune. No ma nagu maha jäänud küll, et meil on küll tublid koorid, aga, aga mujal koorid kõlavad ilusamini. Eks me oma poisse püüame kaika nagu ilusalt laulma panna. Sestap ei, alati ei õnnestu. Nii et teil nagu nähtub koorilauljate probleemi, nagu ei ole Puudus, nojah, kuidas öelda, järelkasv on ju kogu aeg, eks ole igal aastal võtame oma paarkümmend pois sellega uuesti vastu nende asemel, kes on hääle murdesse läinud ja neid tuleb jälle algusest peale õpetama hakata. Jällegi algusest. Jaga õpe, koorid muidugi, meid aitavad tublisti hädast välja. Mees töötavad tublide õpetajate käe all praegu. Aitäh Vello Loogna. Teie puhkpilliorkester, kes asub esinema kava teises pooles on vähemalt kunagi loodud nagu poistekoori baasil. Milline on tema praegune tänane pale? Jah, see on tõesti nii, Paistu kooli baasil sai 1968. aastal orkester loodud ja see traditsioon on jätkunud. Poistekoor annab neid lauljaid, kellel on häälemurre siis juba pilli õppimisele ja nii me oleme tegutsenud. Meie koosseis on neljakümneliikmeline pluss veel nüüd juba vilistlaste koosseis. Ja täna esineme ka nendega koos. Kas teil on olnud ka mõningaid huvitavamaid reise väljaspool Eestit ja meil on olnud päris mitu reisi. Üks oli nimelt Artekki, kus me olime kuu aega ja võtsime osa ülemaailmsest lasteaianoorsoofestivalist ja seal esinesime ja kaitsesime Eesti ning samuti ka meie suure kodumaa au edukalt samuti mitmekordsed esinemised moskva televisioonis ja alles äsja kuu aega tagasi salvestasime saate kesktelevisioonile nimelt ühest eesti revolutsionääridest. Tänases kontserdis kuuleme siis teie orkestrit. Me kuuleme täna erinevaid palasi, revolutsioonilisi laule, lõbusaid polkasi, samuti marsse ja koosne esitame kooridega kõige lõpuks Ostrovski, olgu jääv meile päike. Kas on teil niisugust probleemi, et raske on leida mängijaid? Siiamaani ei ole olnud? Loodame, et ka edaspidi ei tule. Nii et laste muusikahuvi üle ei nurise. Ei saa praegu küll kurta. Aitäh. Tombi nimelise kultuuripalee tütarlastekoorijuht Valdar Viires. Rõõm oli kuulda teie koori toredat esinemist kultuurselt ja musikaalselt vaba hääle andmist ja palju-palju kiidusõnu võiks veel lisada. Kuidas teil on õnnestunud kokku saada ja koos hoida. Nii arvukate tütarlastekollektiivi arvatakse üldiselt, et tütarlastel, selle seas on ka muid huvisid. Küsimus oligi selline, et kuidas kokku saada. See päris ilusti ei kõla, aga muidugi eeltööd selleks, et see koor tegutseks, on tehtud. Koori asutamise aasta on 1973 jaanuarikuu ja see mõte mõlkus mul peas juba oma üliõpilasaastate ajal siis läks hulk aega mööda ja lõpuks võtsin kätte. Käisin kõik Tallinna keskkoolid läbi ja uurisin, kas selles eas tütarlastel on lauluhuvi ja selgus, et on ja isegi väga palju. Ja esimene koosseis oli meil võrdlemisi tugev ja Ivar kaks kuud pärast alustamist. Me esinesime nelja palaga V3 palaga siiski televisioonis. Niimoodi muidugi on jätkunud aastast aastasse ja ma pean ütlema, tütarlastel laulu huvi jätkub. Ja kui siin-seal vahest kurtmist, et tänapäeva noor on niisugune või naasugune, temal ei ole mingisugust huvi ja oleks ainult disko, siis võib-olla, et see huvi on tõesti ka olemas. Aga mina olen sügavalt veendunud selles, et igale noorele tuleb leida ka tõsisemas plaanis tema eakohane, temale jõukohane eneseavaldamise vorm. Ja nähtavasti need tütarlapsed, kes sind kooris laulavad, on seda leidnud ja mulle tundub, et nad leiavad ikka Niukest kunstilist rahuldust. Millega olete arvanud, et seda saavutanud, kas repertuaari, oskusliku valikuga või mingi muu nipp? Repertuaari peal on muidugi väga nii hoolikalt valima ja kui ikka kõik noodikogud ja raamatukogud põhjani läbi otsida, siis minu arvates leiab piisavalt repertuaari, mida laulda. Ja ma lihtsalt ei jõua praegu seda läbi laulda, mis mul juba valmis vaadatud. Mul on kantlasedelitele kõik, mis ma olen märganud, mis meie koorile sobiks. Ja mul on praegu umbes kolme neljakavade kolm neli kava täit laule kartoteegi olemas, seal me armastame ja tütarlapsed just armastavad väga vanaklassikat. Ja seda me oleme, nii umbes poole võrra oma repertuaarist laulad. Täna muusikanädala puhul me seadsime eesmärgiks pakkuda rohkem eesti autorite loomingut ja sedagi just vähem esitatud hulgas näiteks margusteton margustuse laulu, millal viimati laulsime, seda on ainult esitanud ainult üks koor. Lemmikut ma olen ka väga harva kuulnud. Repertuaar on neile väga mõistlik ja hea koha peal asju läksid minu arusaamise järgi. Muusika on igale eale kohane. Aitäh. Laste- ja noorsoomuusika nädalas tänavuse avakontserdi sisustasid tervikuna ühe ja sama kultuuripalee kollektiivid. Malle kirjutab teie kui kultuuripalee direktori asetäitja ja kauaaegne lastesektori juhataja. Kogu kava ühe kultuurikoldekollektiividelt. See peab näitama, et laste ja noortega töö on teil heal järjel. Ja lapsed ja noored on meie majas väga ooda. Meil töötab üldse kokku 10 laste ja noorte kollektiivi ning nende kollektiivide tööst võtab osa ligi 500 õpilast. Kaks kollet dile nendest omavad teenelise kollektiivi nimetust. Mõlemat Natena esinevad Me teeneline poistekoor ja näidiskollektiivi nimetustama noorte puhkpilliorkester. Aga tublid on ka kõik ülejäänud Kiligentidele, kes siin eelpool rääkisid. Lisaksin omalt poolt nii palju, et meie eesmärk ei ole mitte üksnes õpilastes nende muusikaliste eelduste väljale lendamine. Me soovime, et need lapsed ja noored inimesed õpiksid oma ümber nägema ilu oma tegevusega teistele inimestele, et nad õpiksid rõõmu tooma. Et neist kasvaksid igati tublid, moraalsed, terved ning õnnelikud inimesed. Kas olete loonud ka mingeid stiimuleid, et just teie kultuuridele nii edukalt läheb? Töö noortega? Eriti stiimulite peale me ei ole oma tööd üles ehitanud. Eelkõige ma mõtlen, on väga tähtis see, et nende lastega töötavad väga tublid inimesed, head spetsialistid oma ja omal alal head pedagoogid. Kuid muidugi, kahtlemata huvitav on lastel ka väga palju reisida. Nendel on väga palju sõpru väga erinevates paikades Nõukogude liidus ja ükskõik kui palju meda räägiksime lastele rahvaste sõprusest, internatsionaalsesse kasvatusest, kindlasti jääb kõik selle kõrval varju vahetute hetkede kõrval varju. Aga muidugi, nendel kollektiivile on teil välja kujunenud väga palju kauneid see hoone ja see kõik, kindlasti on väga tähtis, et nad tahavad meie majas käia. Soovime teile edu, aitäh selles toredas töös. Helilooja Ostrovski sütitava lauluga olgu jääv meile päike, lõppes niisiis Lenini 110.-le sünniaastapäevale pühendatud üleliidulise laste ja noorsoomuusika nädala pidulik avakontsert. Riikliku filharmoonia muusikaosakonna juhatajal, nädala organiseerimiskomisjoni liige Biden, kuidas siis organiseeriv pool avakontserdiga rahule jäi? Ma arvan, et tänase õhtuga võib tõepoolest rahule jääda ja, ja see niisugune täis reipust ja, ja väga toredat meeleolu õhtu juhatas sisse toreda nädala, mis ma usun ka kogu vabariigis peaks kujunema väga ilusaks ja võib-olla palju toredamaks kui paljutki varematel aastatel korraldatud muusika lasteaianoorsoomuusikanädalat. Mille poolest te loodate selle erinevalt eelnevatest? Üldse võib ütelda, et viimaste aastate laste- ja noorsoomuusikanädalat on oma sisult olnud juba mõnevõrra huvitavamad rohkem spetsiaalseid etendusi, spetsiaalseid kontserte, rohkem laste osavõttu neist üritustest just laste esinejate poolest. Ja, ja see käesolev muusika laste noorus muusikanädal muidugi samuti. Nagu siin juba seltsimees kapi sõnavõtust kuulda oli on sel aastal võimalus tulla meie suurele kontserdilavale siia Estonia kontserdisaali ka Kohtla-Järve linnalastel. Selle õiguse võitsid nad eelmiste aastate väga toreda, toredate muusikanädalate läbiviimise eest ja usun, et see kontsert Viiendal aprillil peaks kujunema sama toredaks kui, kui tänane õhtu. Aitäh.