Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks Kehtna seltsi ning sealpool merd jõuluga õhta see muna ta sadamas on näogoti näpugine suhu kesta Kihnust üks, ühed tuled paistvad ning aga noodi Maie sealed otse linnast teel Kodasaare peale, kuidas siis Pärnus läks koha kasvanud kuivatatud lesta või siis mahlas tühja õmbuna. Tunne. No äge nalja ei põle, mina ju pole, elul sõitke ise pidi oma autoga minema ning siis juba ööse Unillex häbelt. Aga õnnelikult tahab, on ikkagi hästi. Siin Pärnu linnas sihuksed sood, rabad, vägevad metsad, metssead ning kitsed, kargavad tee peale, teeb hirmu ka linna vahet sõita vä? No see on ju paelu loomuming, pimedas näikse pimedas akul nad Keppad, aga õnneks ma ei näe ühtegi. Kuidas läks siis? Hästi läks, oma asjad sai aetud. Vaatasin neid maske, mis inimestel ees on mõnel Sokos atana Metu mitu päeva olnud teiega, nendest alga asja mõnda. Mõni kihlane ütleb, et linn väsitab terve, näe, teine ütleb jälle, sai jõudu juure, kumba seasaid. No ikka väsitab. Lõpuks tahaks ikka kindlasti koosa. Jõulupuud juba põlevad linnas, kas Kihnus ka mõni jõulupuu Ivan mõnestas püstitatud? Onud otsa sadamast kes paika sõites anud üks jõuyama kurvi peal, seal pole vist olnudki. Ning pühapäeval esimene advent ning sedasi lõõsast kuulutati välja, et arumäel avatakse jõulupuu või noh, pandi tuled põlema. Noor aednik, kes seal olid pillid mängisid ning pakuti piparkooki ning. Arumäe anud biotasama KOHT Kihnus asi olnud Eestimaa süda Paide linna Ligis, kus kõik teed koga saavad. Tähtis paik jah, seal ju kohtutesse. Ning sealt ei olegi, et paljud maantee enam seo muuseumisse asja siis muuseumis ka uut olemas olnud. Jõulukuusk. No vot nüüd järgmise pühapäev, tähendab kui endal Ando, Nigula või nik trehvab täpselt ühe päeva peale ning püha Nikolai meite kiriku kaitsepühak ning seal templi pühe kõige tähtsam Püha Nigul oli ju kaupmeeste käsitööliste, meremeeste kaitsepühak. Oli ehk siis öeldakse ju veel, et pühe nagu oligi see, kes lastel hakkas kingitusi kõigepealt tegema, et sealt võib-olla see jõuluvana komaandki välja kasvanud. Reitelmanni aasa on üks Nigul koka nagu väga palju Nigulas Kihnus elus veel olnud. Jäi Nigulis Jalina paelu. Ohoo, võib-olla pole ühtegi, peab mõtlema järge. Aga praegu on mul tule, ühtegi meele. Minu vanaisa oli ka nagu mingi, noh, neid oli ikka paelu, ennem olid Nigula päevad. Aga võtame teistpidi, palju kallasid on, sest et kollad ongi ju Nigulit. Nigulid Ambki, samad kallaning, Nigul, sama sama mõte. Vist tuleb Nikola eest, aga jah, see jutt jäi pooleli, et perest siis olema sama muuseumis ka kogub jälle kirikuteenistust metel juhusukov foto pildikonkurss lõpis ning nende osalajas ei taha ma tänavenenudki ja noad meid. Kunstnik, kõige kuulsam Kihnu kunstnik, Kihnu keeli Karjomo joon karjama Joan tede tahaks ka natuke meenub, et praegu on muuseumis ülel viimastel aastatel Joani maalid, mis olema annetusena või natukese rahamakses omale Kogozzason. Ning täna ausalt öeldes ka kaks maali ise hiljuti saime jälle need viisi veel Roemisele, nüüd ikka härdaks ehk sappa. Nagu hästi paluda oskad siis mina või ka ühe pildi saata. Jaani käest tõime ja 81. aasta Torontos sihukse maali, kus tema ühe lõuendi külje peale on ise need teise külje peal on tema naine mall. Et üks pilt oli sama, mis aseme raami esineks, siis ütlesime teibiga kinni ei pannud. Et vahepeal teistpidi Kerdasel raames mõlema külje peal antpilt seal ka olemas ei ühe peale tantsimine lõkkevist koha juda, jaanituli anud ning Teispuland õppis, kuidas tuleks, sellel läheb kottpimedas mees. Maailmakunstis on seda seedein August Grünberg ette kuulus rootsi kirjanik isi mürast oli isegi paramaale ja kui kirjamees tema esimese külje peale on niuksed vägevad meremaastikud pimedas öös tormab Meriaga teise külje peal, seal tagumise külje peal on veel vägevamad. Julgemalt. Aga sa oled ju Kihnu vallavolikogu liige ning kultuurikomisjoni juhid, kus kaugele nüüd need Kihnu kohanimede edevusest Eco jäänud sügisel keele kajas, olid küla tuntud professorid akadeemikud ning olid seal mõned Edepanekud külade nimede kohta kaugele see jõudnud. Jah, selle korra keelekojas ju allkirjastades paporet tahetas kihnukeelse küla nimesi ning selle siis sai viidud volikogusse ning volikogu oli kõik selle poolt, et tulebki kihnukeelsed nimed ning nimetahvleid siis järel. See on küll hea uudis, kas selle hea uudise volikogu saadab siis Ede kohe juba riigimaanteeametile või siis ka riigikohanimede komisjonile? Kõigepealt vist kohanimede komisjonile, aga vaata, seda peab nüüd Tuurma kindlasti andedega saadud Narva, aga kust ta nüüd täpselt anud juba järjega seda peab, küsime jah vallast. Minu arust on see, et mõnusa mõtte ikka oma keelt hoida ning minule meeldib Kihnus Lempsi ning rodsi kõla vaheseks mäna puus. Asja otsas on üks Kozlagang ning sinna on isegi juurde tekste ja kihnukeelne kosla kang. Kas lagangi asi antenni juures, jah, neid seal? On veel plaanis kihnu keelega mõnda Ede võtta. No ikka pisitasa ikka lisandub neid seda samuti tahaks ju tähelepanu nendele objektidele tõmmata ning kinokeelele ning ning sellele tähendusele. Nüüd on päeva, kordas kohalne Kihnu Kell. Põliskeeleks kuuluta, olete seda asja ka juba arutanud omale volikogus või kultuurikomisjonis? Volikogus ei põle, aga sellest on juttu olnud, seda peab hästi kohal. Ma mõned nüüd arvamused, Ants jookseb, et see nagu nõrgestab eesti kirjakeelt, mis nagu see põliskeel peaks olema. Et kui need murded kõik ettepaelu, noh, nagu sedasi oma poole, kes hakkavad, et me peame ikka selle eesti kirjakeele peale ka mõtlema, et see kindlasti jää mõte, aga kuidas seda täpselt teha, selle selle kaalu Nüüd õnneks on koha Kihnu kirjakeel olemas tänu koldeküljele ning tema eelkäijale kaerametsa veedale. Jah, need Kihnu rahvale, kes rääki tahab siis ta ju seisab, kui ta Kyries vaan. Nüüd sa ütlesid küll ette tähtsa tõe välja, et kui rahvas Küll tasub täpselt täpselt, ega siis ainult kirjapanemise pärast seda neid reeglisega kõiki pea ju noh, kirjutamise pärast papri pärast ju pea seda tegemata, seda tehes sellepärast, et mõnel huvilisel, kes tahab tõest õppi, anud paramselt õppi ning tugi ka nendele, kes, Nad jah, ühtki inimest, ühtki rahvast, ühtki riiki, sante, sundi teatud keelt rääkima ikka inimesed ise peavad seda kõige rohkem tahtma. Jah, aga vahest paneb üsa imetlema, et miks siis mõni taha rääkinud sellest saagid aru, aga noh, seda peabki selgitama ning see meid, lapsevanemate töö muidugi lastele ka Edekondase oma asja armastus. Mitte seda Eesti suurmehe sõna Aunuta, et saame eurooplasteks, aga jääme eestlasteks või siis saame kihtlasteks 15-ga. Lennart Meri kuidagi elusast ja ütles, et me lähme Euroopasse ainult siis, kui Kihnu jääb veel rohkem Kihnuks. Sellise mõttega lõpetamegi ning seogado saadame jõulutervitusi vihmastele. Kõike head ja ilusat jõulu. Ning jõulurahu, sihukese haige näitab tänaõhtune saade siit munade sadamast või juba teab homiku algend ikka lõbusad ning lõbusad, kõike sünniks jabur, märg.