Head kuulajad ja nüüd taas vanasõnade juurde Tartu stuudios on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur folklorist Piret Voolaid ja tänane vanasõna on päris tuttav, ma usun, paljudele kõlab see nii. Oleks on paha poiss. Piret on, mida selle vanasõna kohta teada on? Tõesti ütlus oleks, on paha, poiss on tänapäeval kindlasti väga levinud, küllap esineb seda nii mõnegi raadiokuulaja argikeelestki. Ja see lausung esindab eesti keeles tervet hulka ka selliseid oleks ja poleks algulisi tingivas kõneviisis esitatud ütlusi. Nendega vastatakse tavaliselt, kui keegi on välja öelnud idee või soovi, mis on Tatu või täitumatu, vähemalt tundub nii. Või kui arutatakse ja targutatakse tagantjärele, mis kõik oleks teisiti võinud olla, sedasorti kõnendit, ega vastatakse siis inimesele, kes räägib niisama suusoojaks. Ja reaalselt saab ka ütleja ise aru, et öeldu ei saa täituda. Näiteks unistame, oleks mul raha, ma ostaksin maja. Aga meie vestluspartner teab, et see on täiesti ebareaalne. Ja vastab omalt poolt hoopis lausega, oleks on paha poiss või ütleb hoopis. Oleks ja poleks, on vennad. Aga vastuseks võime kuulda ka levinud lausungeid, oleks seal küüned taronics puu otsa või ka oleks tädil rattad, oleks tahutud. Nüüd erialaterminoloogias, nimetame me selliseid ütlusi, pareerivateks, repliikideks või ka tõrje vormeliteks. Lihtsamalt on neid eesti keeles nimetatud ka jutu jätkudeks. Selliste nipsakate vastuste prantsuse või inglise keele vasteks on reparti ja erialamõistena repardee ka meil levinud. Nende hulgas on süntaktiliselt lõpetatud ehk siis terviklikke lausetele esitatud repliike mis võivad hakata käibima iseseisvalt ja saada üldistavaid mõtestusi. Nii nagu ka see meie tänane põhiütlus oleks, on paha poiss. Teisalt on nad reaalses käibes reageeringud mingitele kindlatele sõnadele või lausetele partneri jutust ning nende funktsioon või, või selline ülesanne on siis partneri väite eitamine vestluspartneri palve või käsu tagasi kamine partneri küsimuse ära näägutamine. Või näiteks küsite kaaslaselt, mis kell on ja vastuseks saate hoopis kellaaja asemel sellise repliigi ratastega masin pole laste mänguasi. Ja üldjuhul on tõrje vormelisse kätketud ka nalja või irooniat. Keeleteadlane Asta Õim on eesti keeles leiduvatest tõrje vormelites kirjutades rõhutanud. Tõrjevormelite ülesanne ei olegi niivõrd kõne selline retooriline või kujundlik ilmestamine kuivõrd esiplaanile on pragmaatiline eesmärk oma suhtumise väljendamine Sis suhtluses või kommunikatsioonis. Nüüd neid oleks algulisi vastus repliike on eesti keeles tohutu hulk. Tänane põhjused, võitlus oleks, on paha, poiss on meil Eesti kirjandusmuuseumi arhiivimaterjalis võib-olla kõige populaarsem ja seda on pea 100 kirjapanekut. Olemuselt on oleks ütlused, kasvatuslikud, ledid, aktilised, mistõttu on nad ka sarnased valas aladega. Ja sellepärast nad leiduvadki meie mitmeköitelise akadeemilises väljaandes Eesti vanasõnad. Ja see oleks, on paha poiss, kannab selles raamatus siis tüübinumbrit 7817, olgu öeldud, et erinevaid vanasõnu on siis selles akadeemilises väljaandes üle 15000. Ja see ütlus on ka rohkem levinud kaheksa 20. sajandi alguse arhiivimaterjali hulgas. Leiame seda näiteks 20. sajandi algupoolel ilmunud trükistes näiteks Mattias Johann Eiseni eesti vanasõnades raamatus meie vana hõbe. Ja siin on ta variandis, oleks, ei ole hea mees. Ja sellised täitumatutele soov lausetele öeldud vastus lauset või vastus. Ütlused pole muidugi ainult eesti keelele omased vaid on levinud ka teistes keeltes. Nüüd meie rahvaluulekogujad on ka mõnel puhul seda ütlust selgitada talud. Näiteks 1955. aastal on Emilie Poom Märjamaalt kirjutanud, öeldi siis, kui keegi ütles, oleks mu raha ehk muud midagi, soovis, öeldi ka vastuseks. Oleks tarvis veskile minna, aga põle koti ega teri koti sisse panna. Või folklorist Mall Hiiemäe on 1964. aastal Iisakust kirja pannud. Kui keegi ütleb, oleks sellise asja kohta, mida tegelikult olla ei saa, öeldakse talle naljatamisi. Oleks on paha, poiss, kukkus Jamburi jõkke ja püksid jättis kaldale. Ja selline versioon ongi Virumaal üsna levinud. Ja tõepoolest eesti keel on, nende oleks vormelite poolest ikka väga rikkas. Arhiivimaterjali hulgas on meil kümneid ja kümneid julgelt üle 30 vähemalt erid, eritüübi. Sellel oleks, on paha poiss, lausungil on otseselt ka vastupidine versioon, näiteks oleks on hea poiss, aga kätte teda ei saa. Ja populaarsuselt võib-olla teisel kohal on meil arhiivi üleskirjutuste hulgas just see, mida ma ka eespool juba nimetasin, oleks seal küüned, ta läheks puu otsa. Aga öeldud on vastuseks ka, näiteks. Nii oleks lehmal ka vanaema vaataks vasika järgi või oleks tädil rattad, oleks omnibuss või koerapulmas, oleks ka hea, aga liiga palju tuleb traat aedadest läbi pugeda. Või oleks seal sarved peast ajaks ilma ümber. Aga ka oleks seal 100 jalga, küll siis sakk sülti. Või peaks kivi nõnda süüa aitama, kui vesi juua aitab, siis poleks tarvis tehagi. Või oleks minu isa olema härra, siis oleksin mina, noorhärra, oleks tädil till, oleks tema onkel või oleks, ei maksa midagi, oleks, ei aita ühtegi. Aga ka oleks, on ilma püksata või oles ammuki ära koolu. Selline murdevariant siis, et oleks seal ammugi ära surnud. Aga sageli on seotud seda ütlust ka kindla piirkonnaga näiteks meil on oleks seal Oluva hobusesaba all või oleksid buss Tartu peldikusse ära ja näiteks Hiiumaal on öeldud, oleks, läks Orjaku otsast merre. Nende oleks alguliste nalja vastuste rohkus eesti keeles näitab kindlasti, et ju tuleb meil suhtluses neid täitumatuid, so lauseid ette ikka üsna rohkelt. Praegu meenub mulle üks väga tugeva ühiskondlik kriitikaga tuntud vana regilaul oleks minu olemine. Teiseks minu tegemine, vähemalt suusõnal võime unistada paremast elust või seletada, kuidas asjad päriselt oleksid pidanud või peaksid olema. Küll leidub ikka keegi, kes ütleb, oleks, on paha poiss. Ja meid jälle taas õhulossist maa peale toob. Aitäh Piret voolaitustena.