Tartu stuudios on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ja vanasõna, millest sa täna räägid, kõlab üheksa korda mõõda, üks kord lõika, mis selle taga kõik peidus. Tee üheksa korda mõõda, üks kord lõika, on see tänane vanasõna ja meie tänapäeva kõnes ja kirjas on see ütlus vägagi levinud ja seda võib küll sõna otseses mõttes tõeliseks talupojatarkuseks nimetada. Ta ta tähendus on meile ju üldiselt ka selge, enne igat tähtsast, et otsust või tegu tuleb siis kaalutletult ja pikalt aru pidada, mitte aga uisapäisa rapsida või emotsioonist lähtuda. Ja see vanasõna koosneb kahest sellisest liht, lauselisest, käsust või soovitusest mis on siis esitatud kuidas siis öelda realistlikult, paralleelismis või täpsustavad mõtte korduses. Olulised arvsõnad on siin üks ja üheksa, mis on siis justkui omavahel vastanduses ja nende arvude puhul võttis sõna esimese silbi täishääliku korduminega samas lauses ehk siis see kujundlik võte assonants ehk täishääliku algriim. Nii nagu väga paljudesse rahvaluuletekstides me seda kohtame koos siis valitaratsiooniga, mis on siis kaashääliku kordus ja eesti rahvausundis näiteks meie muinasjutt tudes või usundis laiemalt eeldub teatavate arvudega näiteks arvudega kolm, seitse või üheksa 12 ja ja kuraditosina ka 13 seotud pärimus. Üks sümboliseerib sageli eri kultuurides sellist ürgalgset ühtsust või algust või loojat ja jumalikkust. Ja üheksa on samuti rahvapärases arvu maagias. Väga oluline arv üheksa on sageli tehtena kolm korda kolm. Ja selle arvu taga on lõpetamine täielikus ka teadmised. Seda on seostatud ka maapealse paradiisi, ka üheksa on olnud ka ringjoone Arv. Nii et üks üheksa kokku, seega võib ka selline algus sümboolselt olla. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub selle tänase rahvatarkuse üheksa korda mõõda, üks kord lõika kohta üle 40 kirjapaneku ja teadusväljaandes. Eesti vanasõnad kannab see ütlus tüübinumbrit 14841. Ja selle rahvatarkuse üksikud rahvapärased üleskirjutused pärinevad juba 19. sajandi lõpust. Ehk siis ajast, mil sai hoo sisse meie rahvaluule kogumine ka laiemalt. Ja nende hulgas on põnev võib-olla, et sellise 19. sajandi lõpumaterjali hulgas on rohkem variante. Kolm korda mõõda, üks kord lõika. Nii et arvuga kolm. Põhiliselt on see tarkus levima hakanud ikkagi 20. sajandi algul. Ka nõukogude ajal juba oli väga-väga levinud ja eks see arv ongi varieerunud näiteks Emmastest, see on 1960.-test aastatest Jegart kõmuse üleskirjutus seitse korda mõõda, üks kord lõika. Ehk ennem pea mitu plaani maha, kui midagi tähtsat ette võtad, on ta kalisanduseks kirjutanud. Ja tuleb öelda, et see vanasõna on levinud ka teistes keeltes ning samuti on see mõõtmiskordade arv varieeruv. Venelastel nagu me teame, on pigem seeemm rassat meer, adjenrassaatriež ehk siis seitse on see levinud arv ja sellisel kujul leidsin ma ka tänase vanasõna ühest 1961. aasta ajakirjast noorus kus see oli toodud eesti keeles, siis Nikita Hruštšovi kõnest. Ja sellises vormis, et seitse korda mõõda, üks kord lõika, aga lõika sealt, kust on vaja lõigata. Ja kui veel neid variante rahvuskaaslastest, kaaslastelt või teistelt rahvastelt ka otsida, siis näiteks soomlastel on hoopis Leica Kerda Mitta kahtest. Lõika kordaga mõõda kaks korda, aga trükisõnas on see vanasõna suhteliselt hiline. Palun põnev, mida siis rahvaluulekogujad selle vanasõna tähenduseks on ise kirjutanud. Näiteks 1960.-test aastatest on Kadrinast meil üleskirjutus üheksa korda mõõda, üks kord lõika noortele õpipoistele antav õpetussõna vanade meistrite poolt. Või 1900 seitsmekümnendatel. Katest aastatest on Salme Karu kirjapanek 10 korda mõõda, üks kord lõika. Öeldakse nüüdki, kui tahetakse hakata midagi õmblema ja valmistatakse seda lõikama suuremast või ka vähemast riidetükist. See tähendab, et riiet ei raisataks asjata või jälle tuleks õmbleja välja omaga kui riieton napivõitu. Et selline rätsepatarkus, ühe elukutse tarkus, ilm selgesti. Aga kõnekad on ka tänapäeva internetiotsingule tulevad vastused selle vanasõna kohta, et näiteks on peaminister Jüri Ratas koroonaviirusega kaasnenud eriolukorra lõppfaasis öelnud just selle vanasõna üheksa korda mõõda ja üks kord lõika ja küsimuse all oli siis piirangute järk-järguline leevendamine, nii et see võiks vabalt ka praegu aktuaalne olla. Sageli kohtab seda ütlust ajakirjanike kasutuses näiteks artikli peal kirjadena. Reisimine koroona ajal üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Siin on siis juttu artiklis viiruste leviku ajal reisimisest, et see võib olla suur ohuallikas ja soovitus on sõidud ära jätta ja neid tuleb väga kaaluda. Aga see mall üheksa korda mõõda, üks kord lõika, võimaldab ka väga edukalt uusi vanasõnu luua, näiteks ühes artiklis pealkirjaga üheksa korda proovi ükskord osta on juttu sellest, kuidas valesti ja uisapäisa valitud kingad teevad jalad haigeks. Või tänavu varasügisel jäi mulle silma pangakaardi reklaam. Üheksa korda osta üks kord kuus maksa. Ehk siis ostad ohjeldamatult krediiti ja üks kord kuus läheb ostudelt summa pangaarvelt maha. Või üheksa korda loe ja ükskord allkirjasta. Kus siis on õpetus enne laenu võtmist kaaluda erinevaid pakkumisi, tutvuda ohtudega, mis laenu võttes kaasnevad ning oma reaalsed võimalused siis kriitilise pilguga üle vaadata. Aga selliste üheksa versus üks malli täheldada mitmetes meie muudeski vanemates vana sõnalistes tähelepanekut võttes näiteks sisaliku üheksa nõelamist kokku on sama mürgised kui ussid, eks nõelamine. Või kuhu üheksa meest külvavad, seal ei kasva ühtegi, aga kus üks mees külvab, kasvab iga iva või parem üheksa poega kui üks tütar. Või parem üheksas praegu üks vaenlane või üheksa igatsevad, aga üks ostab või üheksa korda mõtelda, üks kord teha üheksa korda, mõtle, üks kord ütle üheksa last mahuvad ühe ema põue, aga üks ema ei mahu üheksa lapse õue. See viimane vanasõna siis kirjeldab olukorda, kus siis täiskasvanud lapsed ei hoolitse oma ema eest. Või üheksa võib ühte avitada, mitte üks üheksalt. Niisiis näeme, et mõnikord on üks palju kaalukam arv kui üheksa. Ja seda ühte kaalukat otsust tehes tuleb asja ikka üheksast küljest vaagida ja alles seejärel tegutseda. Igati päevakohane vanasena. Aitäh, Piret Voolaid, täna.