Kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 26. jaanuarini. Ma olen toimetaja Mart Linnart. Äsja lõppes täna ametisse astunud Kaja Kallase valitsuse esimene istung. Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, kes hakkab juhtima riigikogu Komisjon. Äsja valitsusse pääsenud Reformierakonna kätte läheb muuhulgas välismajandus ja põhiseaduskomisjoni juhtimine kindlasti proportsioonid. Neid arvestavad koalitsiooni muutust. Itaalia peaminister Giuseppe Conte esitas president Sergio Mattarella le lahkumisavalduse, et moodustada uus ja tugevam valitsus. Briti peaminister Boris Johnson sõidab sel nädalal Šotimaale, et veenda šotlasi Obama separatismi ideest ja jääma ühendatud kuningriiki. Poliitika väljaanne Politico kirjutab, et Balti riigid ähvardasid taganeda koroona. Taastusfondid võtame, sest kui Rail Baltic lubatud rahastust ei saa. Euroopa komisjonilt Spordi peadirektoraadi juhi Henrik Hololei hinnangul on poliitik kaarti üle pingutanud. Minu hinnangul on siin ilmselgelt natukene värvi juurde pandud. Tallinna tippadvokaadid koostasid ühispöördumise, kus paluvad rahvarohked Harju maakohtuistungi edasi lükata. Advokaatidele valmistab muret inimeste hulk, inimeste lähedus ja puudulik ventilatsioon pika vältel. Käsipalli maailmameistrivõistlustel on selgunud kõik veerandfinaalpaarid. Homme on pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, rannikul võib ka vähest vihma tulla. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Äsja lõppes Kaja Kallase valitsuse esimene istung, kus arutati koroonapiiranguid. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles pärast arutelu teadusnõukojaga, et kõik otsused koroonaviirusevastaste piirangute kohta teeb valitsus neljapäeval. Otsuste langetamine erinevate piirangute osas oli kavas jätkuvalt kavas neljapäeval. Millal tuleb siis tõesti valik teha, kas pinna laiendama tänagi piiranguid osaliselt Ida-Virumaal, Harjumaal, leevendades? Rangemaks muutes või jääda seniste piirangute juurde või teha mõni kolmas otsus et täna sai valitsus ülevaate kehtivatest piirangutest, tead, seal ettepanekutest testimishetkeseisust üleüldiselt viiruse levikust riigis. Ja otsustasime ka põhimõtteliselt ära, et Covid 19 teadusnõukoda jätkab praeguses koosseisus valitsuse nõuandmist. Et ma arvan, et see on õige otsus, kuna need piirangud kehtivad praeguse nädala lõpuni, ehk et kui valitsus ei langeta teistsugust otsust, siis need raugemad ja tulenevalt viiruse levikust on mõistlik teatud nii-öelda meetmed jätkuvalt jõusse jätta. Sest vastasel juhul võib see praegune stabiliseerumise trend või isegi kerge langustrend üpris kiiresti asenduda. Järjekordse tõusutrendiga, mida oleme kahjuks näinud ka mitmel pool Euroopa riikidesse ehk piirangute liiga kiire leevendamine toob reeglina kaasa viiruse leviku uue tõusufaasi. Võimupöörde järel vahetavad Reformierakond ja Keskerakond välja mitmed riigikogu alaliste komisjonide esimehed. Ühtlasi valmistutakse märtsis toimuvateks riigikogu juhatuse valimisteks. Madis Hindre annab ülevaate. Stenbocki majas koguneb uus valitsusliit toob suured muutused ka 500 meetri kaugusele Toompea lossi. Parlamendi poliitikas tuleb kõrvale astuda isamaalastel Siim Kiisler, Ilja Heiki näril, EKRE liikmetest peavad minema Kai Rimmel ja Urmas Espenberg. Valitsusse suunduvate reformierakondlaste asemele astuvad Aga Timo Suzlov, Ivi Eenmaa, Õnne Pillak, Aivar viidik, Sulev kannime, Toomas Järveoja, Mati Raidma ja margitsu tropp. Homme annavad värsked parlamentäärid ametivande ja siis jagatakse nakk komisjonidesse, ehkki komisjonide juhid valitakse uue koalitsiooni vaimus ümber. Veebruaris leppisid koalitsioonipartnerid kohtade jaotuses juba kokku, kui Euroopa Liidu asjade komisjoni hakkab tõenäoliselt juhtima Siim Kallas, Keskkonnakomisjoni Yoko Alender, majanduskomisjoni Kristen Michal, põhiseaduskomisjoni Toomas Kivimägi ja väliskomisjoni Marko Mihkelson. Ülejäänud komisjonide juhid tulevad Keskerakonnast ehk rahanduskomisjoni hakkab juhtima Erki Savisaar. Riigikaitse komisjoni Enn Eesmaa, Sotsiaalkomisjoni Siret Kotka. Ka õiguskomisjoni, kultuurikomisjoni ja maaelukomisjoni juhid ei muutu. Neid jäävad juhtima vastavalt Jaanus Karilaid, Aadu Must ja Tarmo Tamm. Omaette küsimus on, mida teha Irja probleem komisjonidega nii eesti keeles arengukomisjonis kui julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjonis on igal fraktsioonil praegu üks esindaja. See tähendab, et värske koalitsioon on mõlemas komisjonis vähemuses. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütleb, et kõige olulisem on tagada komisjonide töövõime. Siin sõltub nüüd kõikidest osapooltest nii koalitsioonist kui opositsioonist, et kuidas seda töövõimet tagada ja seal kas tasakaal või kellegi poole jõul kallutada. Keskerakonna aseesimehe Mailis Repsi sõnul selgub eri probleemkomisjonide saatus veebruarikuu jooksul. Kindlasti proportsioonid arvestavad koalitsiooni muutust. Märtsis ootavad ees riigikogu juhatuse valimised, ka sellest on valitsusliidus juba räägitud ja riigikogu esimehe koht läheb tavakohaselt väiksemale koalitsioonipartnerile ehk keskerakonnale. Ametlikult siis Keskerakonna juhatus ja fraktsioon need ettepanekud läbi vaagib, aga on ka üsna selge, et erakonna väga suur enamus on juba väljendanud seda soovi, et selleks võiks saada erakonna esimees Jüri Ratas. Mailis Reps ise jääb tõenäoliselt Keskerakonna fraktsiooni juhatusse. Kas ta seda ka juhtima hakkab, pole Repsi sõnul veel otsustatud. Värske Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütleb, et nendel on kokku lepitud ühe riigikogu aseesimehe koht. Riigikogu teise aseesimehe koht kuulub tavaliselt suurimale opositsiooniparteile. Praegustest opositsioonierakondadest on suurim fraktsioon Eesti konservatiivsel rahvaerakonnal. President Kersti Kaljulaid teatas, et otsustas loobuda edasisest kandideerimisest majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni. OECD peasekretäri ametikohale. Uue valitsuse moodustanud Reformierakond ja Keskerakond on siiani väitnud, et uue presidendi osas nad veel kokku leppinud ei ole. Reformierakonna esimees Kaja Kallas on varem veel opositsioonipartei juhi positsioonilt öelnud, et nemad oleksid valmis Kaljulaidi teiseks ametiajaks toetama. Keskerakond ei ole oma seisukohta Kaljulaidi jätkamise toetamise kohta avaldanud. Kaljulaidi jätkamisele teisel ametiajal on oma toetust avaldanud ka opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Välisteemadest teeb nüüd ülevalt Evelyn Villers. Itaalia peaminister Giuseppe Conte esitas president Sergio Mattarella le lahkumisavalduse, et moodustada uus ja tugevam valitsus Mattarella rahuldaskonde tagasiastumistaotluse, jättes endale õiguse otsustada, mida edasi teha ja tegi valitsusele ettepaneku jääda kohusetäitjana ametisse, öeldi presidendi kantselei avalduses. Mattarella lubas alustada homme pärastlõunal konsultatsioon erakondade juhtidega, et leida olukorrast väljapääs. Kõnelused arvatakse kestvat neljapäevani. Konte arvatakse taotlevat uut mandaati valitsusele, mis oleks tal kolme aasta jooksul juba kolmas, kuid see sõltub tema oskusest laiendada oma parlamendienamust. USA-s tegi Donald Trump oma esimese poliitilise avalduse presidendina, asudes kohaliku aja järgi esmaspäeval toetama oma endise pressiesindaja Zero Sandersi kandidatuuri Arkansase kuberneri kohale. 38 aastane Sanders teatas kandideerimisest eile. Varsti pärast seda tegi trump avalduse, kus avaldas toetust Sandersi kandidatuurile. Varem säutsus Trump taolistest asjadest Twitteris, kuid ta sai sealt püsiva kasutuskeelu oli ta sunnitud tegema traditsioonilise avalduse. Sanders töötas valge maja pressisekretärina aastatel 2017 kuni 2019 ning sai ajakirjanduselt tihti kriitika tõe moonutamise eest. Erinevalt teistest valge maja võtmetöötajatest ei läinud tal kunagi trumpiga suhted sassi ning ta lahkus valgest majast, olles presidendiga heades suhetes. Uus koroona nakkuse laine Euroopas on peatanud euroala majanduse taastumise, ütles Rahvusvaheline Valuutafond. IMF alandas kasvuprognoosi. Viimaste prognooside põhjal peaks euroala sisemajanduse kogutoodang suurenema sel aastal 4,2 protsenti mida on protsendi võrra vähem kui oktoobris loodetud seisab IMF-i maailma majanduse väljavaadetes. Koroona tõttu kannatavad nii saksa, prantsuse, Itaalia kui Hispaania majandus. Venemaa ja USA peavad energilisi kõnelusi järgmisel nädalal aeguva tuumarelvastuse piiramise leppe pikendamise üle, teatas kreml 2010. aastal allkirjastatud niinimetatud uus start. Leping on kahe suurriigi viimane kehtiv tuumalepe, mis kohustab neid piirama oma tuumaarsenali 1500 lõhkepeaga. Leppe pikendamise kõnelused katkesid, kui USA president Donald Trump nõudis Hiina kaasamist ehkki Peking lükkas selle ettepaneku kindlalt tagasi. Briti peaminister Boris Johnson sõidab sel nädalal Šotimaale, et veenda šotlasi loobuma separatismi ideest ja jääma ühendatud kuningriiki. Šotimaa rahvuspartei liider ja peaminister Nicolas Station on maikuiste valimiste üha häälekamalt kutsunud korraldama iseseisvusreferendumit. Tarmo Maiberg jätkab. Šotimaa iseseisvusreferendum toimus juba seitse aastat tagasi ja toona hääletas 55 protsenti selle vastu. Vaid kaks aastat hiljem oli Brexiti hääletus, kus enamus šotlaste toetas Euroopa Liitu jäämist. See on olnud Šotimaa valitsusjuhi Nicolás töödioni üks peamistest argumentidest, miks tuleb korraldada uus iseseisvusreferendum ja naasta Euroopa Liitu. Laupäeval esitas tema šoti rahvuspartei 11 punktilist kava, kuidas sundida Londonit uue referendumiga nõustuma. Rahvuspartei on rakendanud iseseisvusküsimuse maikuus toimuvate valimiste vankri ette ning seni näitavad arvamusküsitlused, et valitud tee on õige. Šotimaa konservatiivid kritiseerisid rahvuspartei kava, öeldes, et miks ei esitanud valitsuspartei samasugust kava koroonaviirusevastaseks võitluseks või majanduse elavdamiseks. Šotimaa rahvuspartei referendumi püüdlus on tegelikult osa laiemast probleemist, sest Brexit andis hoobi Inglismaa Guelsi, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa ühtehoidmisele. Ajalehe The Sunday Times küsitlus näitas, et Šotimaa iseseisvumine on tõenäoline 10 aasta jooksul ning seda arvavad kõik kuningriigi neli osa. Veelgi murelikumaks peaks peaminister Boris Johnsonit tegema sama küsitluse teised näitajad. Eraldumise referendumi korraldamine Põhja-Iirimaal ning toetus ühinemisele Iiri Vabariigiga. Staadionil on kerge süüdistada probleemides Johnsonit. Viie aastane lahutus Euroopa liidus polnud lihtne ja selle mõjud avalduvad juba praegu. Pealegi oli Johnson see, kes lahkuminekut vedas. Station süüdistas laupäeval Johnsonit demokraatia kartmises, kui ei nõustu referendumiga. Briti peaminister on öelnud, et uuesti võiks šoti rahvalt küsida nii näiteks 40 aasta pärast. Osava poliitikuna armastab Johnson rääkida ning et näidata end riigijuhina, kavatsedki ta sel nädalal Šotimaale sõita, et selgitada ühise riigi hüvesid. Selgitustööd soovitab ka ekspeaminister Gordon Brown. Ajalehes Daily Telegraph kirjutas Brown, et riiki tuleks reformida, sest ilma selleta muututakse läbikukkunud riigiks nimetus, mida kasutataks pigem ehk Kesk-Aafrika vabariigi kohta. See võib küll liialdus olla, kuid diagnoosiga on Braun täpne, koroonaviirusest räsitud, rahvuslusest ohustatud ning Brexiti järgses teadmatuses. Ühine kuningriik peab kiiresti tuvastama, mis teda üldse koos hoiab. Poliitikaväljaanne Politico kirjutab, et Balti riigid on ähvardanud kinni hoida Euroopa Liidu koroonaviiruse taastusfondi rahastust, kui Rail Baltic finantseeringut ei saa. Mall Mälberg küsis selle kohta kommentaari Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juhilt Henrik Hololei-ilt. Poliitiku sõnul kindlustavad Eesti, Läti ja Leedu sel moel endale kiirraudtee raha isegi kui see tähendaks taastusfondiga, hoitakse Euroopa liitu pantvangis. Nad on poliitiku sõnad. Rail Baltic pidi bloki liidrid juulikuu kokkuleppe kohaselt sama pikaajalise eelarve raames 1,4 miljardit. Kuid Euroopa parlament on mis tahes eriprojektide rahastamise vastu. Ja nüüd kindlustamaks raudteeprojektile toetust Dust ähvardavadki Balti riigid taganeda koroona taastusfondi toetamisest, kirjutab poliitika. Taastusfond vajab nimelt ellukutsumiseks kõikide liikmesmaade nõusolekut. Kuivõrd selle poliitika seisukohaga nõus saab olla või mis sellest arvata? Minu hinnangul on siin ilmselgelt natukene värvi juurde pandud ja, ja kuidagi ei näe seda pilti sellisena. Aga tõsiasi on see, et läbirääkimised selle Euroopa ühendamise, rahastu kasutamise põhimõtte üle Nõukogu ja Parlamendi vahel käivad. Esimene ametlik kohtumine leidis aset reedel ja järgmist on oodata veebruarikuus. On mõningaid lahtiseid, asju, mis vajavad veel täpsustamist ja ma arvan, et ta siinse kompromisse lõpuks leitakse. Aga, aga praegusel hetkel puudutab see tõepoolest ühelt poolt seda ühte koma nelja miljardit, mis on kõrvamärgitud siis üldisest papa ühendamise rahastu osast, mis on mõeldud siis kõikidele liikmesriikidele ja teine pool siis seda, et, et kuidas see raha, mis seal ühtekuuluvusriikidele mõeldud, et kuidas seatud ja eelkõige see osa, mis on mõeldud konkureerivatele projektidele, nii et need kaks põhilist teemat on, on täna laual. Millega põhjendab Euroopa parlament seda, et ta eriprojektile ehk nüüd antud juhul siis rail Balticule vastu on? Asi ei olegi nii palju ühes projektis või, või eriprojektides raportöör, kes just nimelt selle küsimusega tegeleb, on seisukohal, et seda raha ei saaks anda pelgalt ühtekuuluvusriikidele, vaid see peaks olema avatud kõigile piiri ülestele. Raudteeprojektidele, mis Euroopas on täna ei ole mitte kuidagi võimalik parajasti käigus olevaid läbirääkimisi kommenteerida. Tallinna tippadvokaadid soovivad, et Harju maakohus lükkaks koroonaviiruseohu tõttu edasi suurte kohtuasjade, teiste seas Tallinna Sadama ja Hubert Hirveprotsesside istungid. Madis Hindrale räägib lähemalt. Tähendab, et järjekordne istung Tallinna Sadama kohtuasjas hommikul istungile tõtanud vandeadvokaat Paul Keres ütles, et suurtes kohtuprotsessides osalevad advokaadid muretsevad tervise pärast. Advokaatidele valmistab muret inimeste hulk, inimeste lähedus ja puudulik ventilatsioon pika aja vältel. Need teadaolevalt on kõik covidi haiguse saamist soodustavad asjaolud. Sestap kirjutasid seitse Tallinna tippadvokaati Kerese kõrval ka näiteks Vahur Kivistik ja Mihkel kaver alla pöördumisele, kus palusid mahukate protsesside istungid mõneks ajaks pausile panna. Keres tõi näiteks juba mainitud Tallinna Sadama kohtuasja, aga Hubert Hirv hämmaf protsessi. Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütleb, et istungi edasilükkamise otsustab vajadusel asja arutav kohtunik, aga ta ei pea põhjendatuks väiteid, otsekui oleks Harju maakohtus toimuvad istungid asjaosaliste tervisele ohtlikud. Ma oleksin pisut valvas advokaadi suhtes, kes niimoodi väidab, tegelikult ju suurtes protsessides on spetsiaalselt järgitud, et inimesed tsoonis oleksid piisavalt hajutatud. Ohtralt vaheaegu, desinfitseeritakse, tuulutatakse, Harju kohtu ventilatsioon on päris hea ja moodne. Minule teadaolevalt ei ole meil Vistanud mitte ühtegi nakatumist. Kohtusaalis. Harju maakohtu esimees Astrid asi ütleb, et Tallinna Sadama ja Hubert Hirveprotsessidega võrreldavaid menetlusi on Harju maakohtus kümmekond. Ka tema ütleb, et kohustab nakatumiste vältimiseks kõikvõimalikku seal, kus seisab, paarimeetrist vahet hoida. On inimeste eraldamiseks pleksiklaasid Astrid. Asi lisab, et kohtupidamine peab jätkuma vaatamata keerulistele aegadele. No tegelikult ju ei tea, kaua see olukord kestab ja selles olukorras kas või määramatus tuleviku neid istungeid edasi lükata ei ole alati põhjendatud, eriti kui sealjuures on veel osad menetlustes vahi alt. Teine aspekt, mida peab alati arvestama nende otsuste tegemisel. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp ütleb samas, et kui ruumis on koos palju inimesi, siis tahes-tahtmata suureneb ka nakatumisoht. Terviseamet on seisukohal, et tänases olukorras tuleks ära jätta kogunemised, mida on võimalik ära jätta, et mis ei ole vältimatult vajalikult pidada, et seda, kas need kohtuistungite puhul on tegemist vältimatult vajalike kogunemistega või mitte, et seda loomulikult terviseameti otsust. Paul Keres pakub välja võimaluse mahukad protsessid kohtumajast välja viia. Ta tuletab meelde, et möödunud kevadel eriolukorra ajal valmistuti kohtupidamiseks ka konverentsisaalides. Ja ma ei saa aru, miks praegu ei tehta sarnaseid ettevalmistusi olukorras, kus näitaale on vabalt saada konverentsi ei toimu, pidulised. Assid asi, ütleb EKA. Harju maakohturuumid on päris suured, kõige suurem kohtusaal koguni 150 ruutmeetrit. Kui olukord nõuab, loomulikult me kaalume ka mingi muu ruumi kasutamist, kui seda vaja on ja kui konkreetset menetlust juhtiv kohtunik seda vajalikuks peab. Eesti filmi Instituut eraldas kodumaistele mängufilmidele tootmistoetuste esimeses voorus 1,4 miljonit eurot. Taotlusi tuli kokku üheksa, välja valiti kolm. Reene Leas jätkab. Eesti filmi Instituudi peaprodutsendi Piret Ivo Hadžinsi sõnul pole nii suure osalejate arvuga voor varem olnudki. Valituks osutusid stuudio frii Brothers, tume paradiis, Allfilmi Piva järve kaheksa nägu ja filmivabriku mängufilm Taevatrepp. Pireti pahadžins. Nad olid kõik väga tugevad lood. Nendel oli väga tugev autoripositsioon. Kõikidel filmidel on režissöör ja stsenarist, sama inimene ja teine asi, mis me vaatame, on ka see, et komplekt filme, mida välja valitakse, et nad oleksid võimalikult erinäolised. Et see repertuaar, mis kinodesse jõuab mingi aasta-kahe pärast et seal oleks igasuguseid filme nii rahvale vaatamiseks, nõudlikumale filmisõbrale kui ka siis nooremale vaatajale. Kolmest kaks on koostööfilmid Piret Tibo Haczyns ütleb, et koostööfilme on tehtud ka varem ning suurema eelarvega filmide puhul ei jäägi muud võimalust. Oma pitseri on koostööprojektidele jätnud aga koroonaviirus. Meil on ikkagi niimoodi, et kui filmi eelarve juba läheb üle ühe miljoni euro, siis tegelikult Eesti rahadega neid filme ära ei teeks. Et nii või teisiti tuleb otsida partnereid, partnereid välismaalt, et seda on filmiprodutsendid teinud juba kõik need aastad, et see ei ole midagi uut. Aga muidugi pandeemia aeg on väikesed nisust kütused sisse toonud, et kui sa otsid partnereid välismaal, siis tegelikult antakse ära ka filmi loomingulisi positsioone. Aga väga raske on koostööd teha, kui inimesed ei saa reisida. Et see probleem on tõusnud esile partnerite leidmine ei ole enam nii lihtne. Eesti filmi Instituudi teine selle aasta mängufilmide tootmistoetuse voor on 27. aprillil, siis on jagada veel 913000 eurot. Veel sellel aastal tõusis Eesti filmi instituudi eelarve, et seetõttu oli ikkagi palju toredam neid filme lugeda ja projekte ja taotlusi lugeda ja sest toetamise võimalused olid suuremad, et kui me tavaliselt siin aastaid-aastaid 10 aastat saime toetada ainult ütleme kolme filmimine oli üks voor aastas taotlusvoor ja siis lõppesid rahad otsa, siis noh, seekord ma ikkagi lõpetame aasta kuskil ütleme, viie filmiga. Ilmast räägib meile täna Ülle Jõemaa. Tänaseks hajuti olnud madalrõhkkond liigub Valgevene kohalt aeglaselt kirdesse ja homme see õhupööris. Pikkamööda hääbub õhumass suhteliselt soe ning õhutemperatuur jääb lähema ööpäeva jooksul nulli lähedale. Järgneval ööl püsib Eestimaal pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, kohati ka vähest vihma ja on jäidet. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Lääne-Eestis on tuul põhjast ja loodest seitse kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Homme päeval on samuti pilvine, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi. Rannikul võib ka vähest vihma tulla ja paiguti on jäidet. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel ja läänerannikul põhja ja loodetuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul läänekaarde ja nõrgeneb ning õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Ja lõpetuseks võtab spordipäeva kokku Ragnar Kaasik. Mäesuusatamise MK-sarja etapil Itaalias võitis naiste suurslaalomi prantslanna Tessa Worli. 0,27 sekundilise kaotusega sai teise koha šveitslanna Laarakut peraami ja kolmas oli itaallanna Marta passino. Sarja üldarvestuses jätkab liidrina aga täna 12.-ks jäänud slovaki tar Petra hoova. Käsipalli maailmameistrivõistlustel on selgunud kõik veerandfinaalpaarid. Viimasena tagas koha kaheksa parema hulgas Katari koondis, kes alistas otsustavas mängus Argentiina 26 25. Esimesena pääses teisest grupist edasi aga Taani, kes oli oma viimases mängus 38 26 parem Horvaatiast ja lõpetas alagrupi täisedu ehk 10 punktiga. Homme peetavates veerandfinaalides läheb Taani vastamisi turniiri võõrustaja Egiptusega ning Katar Rootsiga. Ülejäänud paarides kohtuvad omavahel Hispaania ja Norra ning Prantsusmaa ja Ungari. Eile hilisõhtul toimunud Eesti käsipalliliidu juhatuse koosolekul valiti 2020. aasta Eesti parimaks käsipalluriks Karl Toom. 23 aastase Toomi esitused rahvuskoondise eest andsid talle esikoha Mait Patrail ja Dener Jaanimaa ees. Toom tegi läinud aastal kaasa kõigis neljas Eesti koondise EM-valikmängus ning oli 27 väravaga ülekaalukalt Eesti resultatiivseim. Naistest valiti juba neljandat korda parimaks Alina Molkova. Rapla korvpallimeeskond on sunnitud oma kaks järgmist mängu edasi lükkama, sest meeskonnas avastati üks koroonajuhtum. Edasi lükkuvad sellele laupäevale planeeritud mäng tald tekiga ning nädala pärast teisipäeval toimuma pidanud mäng Tallinna Kalev TLÜ. Ka kogu Rapla esindusmeeskond viibib enese isolatsioonis ning saadeti testimisele. Korvpalliliigas NBA on Los Angeles Lakers võitnud nüüd 10 sellel hooajal võõrsil peetud kohtumist. Leicersist sai kuues meeskond liiga ajaloos, kes sellise tähiseni jõudnud. Ööl vastu tänast alistati Cleveland Cavaliers 115 108. LeBron James viskas oma endise koduklubi vastu oma selle hooaja punktirekordi 46 punkti. Lakers asub Läänekonverentsis 14 võidu ja nelja kaotusega esimesel kohal. Selline sai tänane Päevakaja aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.