Tere täna kuulame Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis kõigile väga tuntud rahvalaulu, mis on praegu küll Eestis hoopistükkis enam tuntud, veidi erineva viisiga ja tiba erinevate sõnadega peale selle veel Reilenderi tantsule. Ent laia labidaga lüües ikka see üks ja ainus, hoogne ja lööve. Saksa ela saart põlvnevad mamma panis Ruby paleshee pooled leiaci Tulat ja leia siini, tuuleke oli vorst, sibulaid, vorst, sibula, sibula ja värske. Jaa. Kes seda laulsid? Laps tantsulaul, see ei ole olnud lastelastele ja kuidas teie teadsite sedasama laulu? Mida nüüd sedasama laulu, kuidas teise teadsite? Õieldasime, olen kuulnud jah, et see muisubionaadi ainult rahvalt, no laulge ka, seda ma ei oska. Aidake. Meile laulis 79 aastane Virumaa mees Roomet Vilisaar 1970. aastal koplimetsa külas salvestaja ning pärija oli muidugi meile kõigile huvitaja kuulajale tuttav Mall Hiiemäe. Ja nüüd kohe peakski mõlgutsusega kerima hakkama, muidu ei jõua mäele selle lühikese ajaga, mis meile antud on. Nagu aru saite, siis kuldi mune lõikeiatest oli lüürika puhul asi päris kaugel, hoopiski tõsisem ja mingis mõttes jälle kaunis kentsakas laulusaksad surevad, juured ulatuvad tõenäoliselt oma lüürikast kaugemale, kui me oskame arvata. Tihtipeale on laulusõnad segunenud või inspiratsiooni rüübeto lammutatud sajandivanustest regilauludest. Ent kuulsaks saab see vorm just 20. sajandi alul, kust 1905 aasta. Mässutuultes ärkab rahva vaim ning selle eest saab kannatada. Rahvas ärkab vaim ja langeb võim. On teada, et laulu, laulmise või isegi tundmise eest on olnud ette nähtud karistused. Nii näiteks saab täiesti juhuslik laulutundja poissaare mõisa lähistel laulmise eest karistatud 80 vitsa hoobiga. Teine saab Saaremaal rahatrahvi ja nii edasi. End laule ei kao. Igaks juhuks. Kindluse mõttes võivadki need sibulad olla laulu sisse sattunud tahtlikult sest kõik ju teadsid, mis laul see säärane on. Isegi kui rahvale maade lubamise asemel pakutakse laukude perekonda kuuluvat rohke C-vitamiiniallikat ent laul ise oli sügi ja koguni prohvetlik. Eriliselt populaarseks sai laul Landeswehri sõja aegu. Kogu sõjategevus siin saates lahti seletada põhjuseid neid tagajärgi kaasa arvatud muidugi võimalikke tagajärgi toimunud sõja, mitte puhkemisel. Seda ümber jutustada me täna kuidagi ei jõua. End mäletate muidugi kindlasti kurjuse vander Kolts kamraadidega ja Karlis Ulmanise ajutise valitsuse vahel kumuleerub peadpööritava kiirusega tohutu segadus, kuidas Kolts kihutas eemale punaarmee ning sellegipoolest kukutati Ulmanis ning võimule upitati laulu. Istun Piusa jõe kaldal, lätikeelsete sõnade autor Andrejev, Snjedra Ajad olid kohutavalt segased ning ma ei hakkaks kindlasti tolleaegsetele valikutele mitte mingisugust hinnangut andma. Et kus häda kõige suurem seal Eesti kõige lähem ning mõningaste võitude mõningaste tagasilöökidega. Mõlemal poolel saavutati võit Landeswehri rauddiviisi üle. Ka meie võidupeol, mis on küll 23. juunil, tähistab just millegipärast seda võitu. Landeswehri sõja üheks suurimaks mõju saaks tagajärjeks oli kindlasti baltisakslaste rolli vähenemine Baltimaades ning ei läinud kaua aega, kui just noil päevil 101 aastat tagasi võttis maapäev vastu otsuse mõisate riigistamise kohta mis viib meid kummalisele paralleelile. Landeswehri sõja tuntuim lauluviise laenati nendelt samadelt sakslastelt sest muusika ju ei tunne kuidagi piire. Rans Meissner seab 1892 rahvaliku heli Paala otodeisi sõnadele immigrühmile val ist Holtsaks joon, mis räägib Preisimaal Berliini külje all asunud kauni männisalu raadamisest ning nende puude müümisest oksjonil. Vaitel kohtu kompanioon korraldusel. On rõõmustajaid Olgurvastajaid sadu hektareid suurt kaunist männisalu. Peeti surematu ilu sümboliks. Ent puudest saadud raha kasutatakse uhkete hoonete rajamiseks ilu- ja seegi tänaseni jälgitav. Ent see ei ole veel kõik. Ajaloos veel tagasi rännates muutub olukord kaunis segaseks nimelt patendeeritaksi registreeritakse 1844. Aastal Ameerika Ühendriikides ministril grupi poolt, kes olid tolleaegsed meele jahutajad. Meelelahutusäris valged mehed mustaks võõbatud nägudega. Imiteerimas mova ja musti mandrikaaslasi registreeritakse Philadelphias ühe tuntuima ministril gruppi kuuluvaid ehk pärisnimega Gioon Hodis poolt aasta varem loodud laul Lavly Fall. Ja nii edasi, mis ülikiiresti sai nii populaarseks, et väikeste sõna erinevustega tantsiti, lauldi seda üle kogu Ameerika põhiliselt kui pahvalungi alls. Kummalisel kombel on end lugu juba Ameerikas varem ka teada. 1839. aastal on sama meloodiaga lugu kirjutatud. Jood BIG Naufi poolt hoopistükki Virginiast ning pealkirjaga keskserenaad mis viib mõttele, et ehk on kogu see lugu Ameerikas ei jõudnudki hoopis Euroopast. Saksamaa Grüne vald võiks ju olla, ent sealt oli lahkujaid vähe ning aastaga ei klapi mitte sugugi. Ent tuntud omaaegsed leedi Zeppelini depiitilisid Minstrellid meelelahutajad sõitsid ka teadupärast mitmeid kordi inglise ameerika vahet ning Inglise, Šoti, Iirimaal on tuntud mängulaule, mis on pea sama ülesehitusega ning isegi sarnaste sõnadega. Kuulume Öise Uiping. Vaene mari poisi sobindžein on ringi keskele lutav üks ringi sees nutmas, teised ringis ümberringi tantsimas, tõuse üles ja vali omale uus kallim või siis hoopis Prei Brittimis. Tule ja aita meid tantsida. Need mängud on aga juba üles tähendatud 19. sajandi keskel, mis võiks anda aimust, et juss sel ajal ja selles kohas on meie laulutähelennu algus. Kui samal ajal ei oleks sarnaseid viise olnud juba prantsuses Austrias ja hiljem isegi Lätis, kus lauldakse mängu laulu summukas mokas Mukas uga meid kinni ja mis ei räägi sakslastest rohelisest metsast vaid hoopis ilusast tüdrukust tulise pilgu ja kuldsete juustega. Säh sulle, kohvimoosiga ei saa me läbi Lätita ja. Ja lõppu siis veel üks kena paralleel ja tuntuim mosaiigi kild Iivuashenkelberg meestega liituda tahtjaid. Mässajaid saadavad teele meile juba tuntud värsiread. Filmist viimne reliikvia laulja Peeter Tooma. Laulu autorid Paul-Eerik Rummo ja Uno Naissoo. Oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Ma ei saa, ma saaks, surevad mets ja baas. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kord prahvatab vimm, mis kogunenud soolo ju. Sohost põlema. Surevad.