Tere ja head päritud laulude eile täna pöörduva jälle jõulumängude poole. Nagu eelminegi kord mõlgutasime, on meie vanad laulumängud otsekui idiaatri eelkäija tegevus, nii on teada, mänguhoog on sees ning pealtvaatajad tavaliselt asjasse mittepuutuvad, meed imetlevad ja mõlgutavad, ehk nagu meiegi praegu siin teiega. Aga kes on eesti viljakaim teatritükkide võlur, kes otsekui kuulipilduja avaldas ja avaldas ja peaaegu et olekski jäänud avaldama ikkagi muisuva Laatre valla mees? 29. detsembril 165 aastat täis saav legend Kitzbergi August ning tänu Udo Uibo le teame me ju hästi seda, et just Kitzberg oli see tänu kellele sai Eestis tuntuks sõna simman. Kas jõulupidu on simman, on juba teine küsimus. End meie Kitzberg kasutab sõna sellegipoolest hoopis teises laulumängu tähenduses mängu kus lüüakse Siimanni ehk Siimaniseelit, eks inimalisele ehk siit tuleb Siimu sulane. Me kuulame salvestust. Aastast 1973 salvestas Herbert Tampere ning laulab Heleene Kukk kes oli toona 73 aastane, pärit Sangaste mäekülast ja salvestis on hoiul muidugi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis. Läkiimani helile läteremini, kääri läpile, puu nalja koos läheb Siimanni see liigo eestlata reali hääli koess Lätile Nalja Riiga, Riiga, Siimanni see nii Riiga, Riiga, perelini, Stahli riigarigarsile, puu, nalja, mis sinna Siimanni see oli, mis sinna perelüliga hääli, mis sinna teepuu, nalja. Pruudi, perrziimaniseeli pruudid. Ratsilebu nalja. Pruut, kootum, Siimaniseeli pruut, kotum CTRL-i hääli, pruut kattuntsile puu nalja. Justament on tavaliselt on kaks viirgu, kes siis lauldes üksteisele vastu kõnnivad, üksi Viirpalu midagi, teine vastab, kas küsitakse pruuti, saadakse vastu hoopis midagi muud kulda, kirpe, vale pruut või siis tuuakse linnast lihtsalt erinevaid kaug. Ning kui tahet on käes, lüüakse mõnikord tantsuga. Mõnikord võib viiru asemel olla ka üks kosija, kes omale pruuti soovib. Et siit tuleb Siimu sulane. On hämmastav, milliseid mänge võib üks keel mängida ning milliseid tähendusnihkeid võib rahvas lõdva randmega tekitada, ilma et mäng ise kannataks. Kuidas simmanile eelneb Siimann? Jaa, Siimannile? No miski valmis suuremat rõõmu, kui üks täiesti arusaamatu tekst korraga arusaadavamaks saab. Kuidas näiteks sarnase mängu, mis on Siimu sulasega sarnane nagu sukk ja saabas. Nunnamäng leiab Eestis näiteks omale refrääniks adjöö või hea tööd, et möödakeelt ja rahvaid purjetades jõuade välja refrääni, lääni fraasini, sang, dinostri toomine. Õnneks on Siimuga lugu lihtsam laul ja mäng on muidugi tuntud Soomes kui Siimu sil või mannil on Mauno ja Danny lan, Tauno kogu Skandinaavias, Fääri saartel, Islandil isegi veidi allpool Euroopas Inglismaalgi väga-väga erinevate nimedega. Tun ja varasemad ülestähendused lubavad arvata, et laulu algversioon võiks ehk lebada Taanis, kus juba seitsmeteistkümnendal sajandil lehes kirjutatud Oothero edela ehk off öeldi, mis ei, kuna need küll küllalt meie Sinimaniseelele, ent Taanist Rootsi mängu lauluni Siimon selle on väga lühike, ma ei ole loomulikult saladused, sarnasused Rootsi ja Eesti mängu laulu vahel on tähelepanu ära sattunud igas mängu riassest eestirootslastelt, kes on siin vähemalt millenniumi jagu elanud, kui mitte kordi rohkem, laulavad ikka Rootsi ja Soome, Rootsi likult häär, kommer, Siimon seal. Et asi oleks selgel, kuuleme hetkeks laulmas Sophia joon, siis Siimon seal alliklepa küla tekstiga. Kuule soolid, CH soomike ka söökla Lees UCLA tämserisi Maanasel, CLA CLA Danzeriidle, Haaerr, Klaad lehes kla Tamms riidlen, häägame, Simon asel ääriga meri, läherr, häälikume. On selge, et tähenduse nihked ei takista korralikku simmanit ent kes siis on too rootsi Siimanni nimeline tüüp sälle külast, kas ta võiks eksisteerida või mida ta üldse tahab peale pruudi muidugi, siin aga võib meie teooria lõhki prograhvatada nagu Saare Siimu toru kliima vallavanema tütre pulmas, sest kui vanimast teatest mängu olemasolu kohta lahutab meid oma 400 aastat ei või sugugi kindel olla, et üks ainumaski variant on meie päevini autentselt säilinud mistahes keeles ehk siis Eesti Siimu sulase lugu või praegusest vääris Aalto Laurdavast tekstist esineda pea sama palju norradeks algvariandis. Aga mõtlema Valevad vanemad, taani ja rootsi tekstid küll. Siin tuleb off Edalast, siin tuleb Siimon, alles siin tuleb seitse meest Äärlest. Siin tulevad kõik mehed lõunast, kõik Taani riigi ausad alamad. Ja mida te ausad mehed, õige tahate melu, vabadust ja kui ime ei saa, seda oleme üsna vihased. Ja kui te maksate meile kullahõbedat lambaid, hobused, oleme me pettunud ja vihased, me ei võta neid vastu. Laske meid vabaks, see on see, mida me ihaldame. Kõik need tekstid ei ole muidugi üheselt võetavad, ent võivad anda aimu sellest, milline võib olla. Ja tihtipeale ongi. C traditsiooni muutumise ja hääbumise kõver. Kas södermannid või orjad võiks ise pakkuda ohvrit oma vabaduse eest või kas võiks mõnest piiskopsiimionis saada seal külames Siimon või määrastel tingimustel piiskopsiimjonilt vabaduse kauplemise legendist võiks saada sajandeid hiljem, 1000 kilomeetri kaugusel laste mängi jõulude ajal või hoopis jaanipäeval nagu Rootsis või lihtsalt simman. Vaat siis sulle kohvilonksu. Nii mannide nii laadima ja nii lai Niitridani brigaadimeetriga meetriga diivanid tamiili. Lai proua perre. See oli Ka niimoodi ja Daini prouaga vaadata. Vaadata on Siimanni. Paadi kinni ja siis panen ta on Siimanni iganes. Härberi närvereni. Kõnnime. Jaa.