Tere ja hääd päritud laulude eile ning muidugi mõista head peagi saabuvat kalendriaastat ning päikese ja kuuaastat. Eks see vana ja uue aasta murdepunkt Oktongi üsna kokkuleppeline, ent iga kokkulepe põhineb ju meie tsüklilise ajast arusaamise mudelil, kus miski ühel hetkel lõpeb ning iga lõpp tähendab otse loomulikult uue algust. See on otsekui lõputu kosmiline buliseerimine surmas sündi ja taas tagasi kuulame täna laulu iga Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist laulab Kose kihelkonnast Vetla külas Toomaminskilt pärit Anett raagul sünninimega kraavel. Anete lähenemine vanadele lauludele ja viisidele on põnev ja omanäoline. Tema vabadus kasutada endale hästi teadaolevaid laule, mida ta oli suures osas õppinud kaeramäelt ehk kohalikult laulikult ja pillimehelt. Jüriti ksmannilt aga kuulame laulu. Anett salvestas 1965. aastal Maal Hiiemäe. Ai, köömabeeveedeelee töövade keele-i köömabeeveeduaagilejaid Böömab Reeduaadile, sööd, been maastia juurde maastuvadköödeeemmalt ja juurde. Ja kalik lauda KTM, arst ja kallis laudaga. Vot see Eestimaa tappis selle äri ja seestunud Aapis selle Riia, kes mulle küüru kündmas käinud, vaat kes mulle küümio kündmas käinud ei saa ja aastal sa ka näinud ei tea jala. Neid. D ja mulle oli ja annetti, miks ei või siis meie juua Meeksi või siis meie ju joovad juured, mõisahärrad joovad suured mõisahärrad keedee küüne, Aeye staagissey küüna ei seda ei maksa. Vaat nii kui juba suured härradki, miks siis ometi mitte meie panete, laulud on tihti nagu regilaulude segu mudel, kuste, siis ei tundu olevat mõnikord tulemaid teel olemine, ehkki mitmedki omavahel liidetud värsid on ühte lauldud sammud nii nagu mujal Eestis. Laul algas pulmadest ning lõpes pulmadega, ent vahele jäi põnev laul, mida täna tahakski luua täna meie ajast aegade vahetuse verstapostiks ehk nagu Picasso olevat öelnud 17000 aasta vanuseid härjajooniseid vaadates. Lääts kuu koobastes. Me ei ole. Et kui midagi leiutanud, siis seda härga tapeti 1000 meest oli turjas kinni, 100 meest oli sarves kinni. Kindlasti on paljudele kuulajatele need värsid tuntud värsid mida on seadnud meie kuulus Veljo Tormis sky laul suurest härjast. Ütlen kohe ette ja et regilauludel, eriti väga vanade regilaulumotiivide puhul ei saa kuidagimoodi üldistada ühe laulu värsse ning nendele juurde poogitud tähenduse kõlasid kõigile teistele samastele, lauludele end. Me saame teadmise janus üldistada, vaadates tervet läänemeresoome samadel alustel edasi kantud sümboolikat võib-olla kaugemaltki. Ka Soome maades on laul väga tuttav ning tihtipeale äravahetamiseni sarnane siinsete lauludega. Elab müütiline must lehm, kes murru mulla peal diaaruheina hauapealt ning peale kalmul keha kinnitamist toob ilmale suure härja, kes on pöörase jõuga ning hiiglakasvuga terved. Päeva lendab pääsuke härja sarvede vahet, terve kuu jookseb orav mööda härja selga. Kui härg künnab, langevad ümberringi puud ja maad, otsitakse härjatapjat lähedalt ja kaugelt. Isegi jumal, Uku tuleb härga tapma oma kirvega, härg aga pööritab pead ning tapjad peavad varjuma põõsastesse. Neist ei saa hiiglasse Survajat. Otsekui eikusagilt ilmub väikevend või must mees merest, kel on pikkust vaevalt pöidla jagu ning ta murrab härja, paljaste kätega ning suure härjaliha ja verd. Härja, kes on ühteaegu hiigelsuur ja imeväike korraga. Tema liha saab laevatäied, verd, venedaied, suur härg on sattunud tihtilugu ajastute mõõtmise aimamise vahele. Meenutame kasvõi 1644 aastale härjaohverduse loetud x palvet ning on teada, et Soomes on suure härjalaulu lauldud ise äralistel Kekri pidustustel, mis tähistasid väliste põllutööde lõppu ning pidustustel ei puudunud muidugi iga KEKi ripub otsekui meie sanditad ja jõuluolendite vend ning muiugi vaadake taevasse, näete seal ka praegu säramas sant vankrit, mida veavad hunt ja härg ehk suur vankrid, kas on sarnasust ehk sumeri Gilgamässi, tapetud taevase härjaga või hoopis mõnes skandina tänavia jumalaga. Mööda härgade tallatud radu võib kõndida kaugemalt rohkem kui mahub meie lühikese saatesse. Seetõttu sooritame tohutu hüpe ja vaatame, millest ühegi härjauurija ei ole sadade aastate lõikes veel mööda saanud mitra ehk neitsist sündinud pärslaste päästja, Jalooja uuestisündi ja 12 kaaslasega muuseas nime tõlkega leping, kelle sündimise päeva peeti sarnaselt roomlaste võitmatu päikesepühale praeguse 25. detsembri paiku mitra kes tappis härja ja lõi sellega maailma. Ent sellega pull ei lõpe. Härg suur nagu vaese mehe saun otsekui surematu hiigeljõu sümbol on jumalusena või pooljumalana olemas pea kogu tsivilisatsiooni teadaoleva surgastes. Uue eluandja, egiptuse kõikenägev piss keelel on sarvede vahel päike. Päeva lendas pääski, lindu härja sarvede, vaheta või siis Lähis-Ida eel tooru veel jumala härg või kuu härg kuu kaupa orava jooksis härja selga, roogu mööda. Kas härg, aita meil aimata Ta aega mütoloogilise kevadest mütoloogilise surmani ikka uuesti ja uuesti jälle Eesti laulikud laulavadki härjast, teda tõstab saunas Arvile ja kihelkonna kukile ning siis on meil olemas kuu ja ta araabia maade müütiline 40000 saar, imeline härg, kes hoiab sarvedel ja seljal meie maailma või udmurdi härg hoopiski Bosnia härg, juur, kes kannab maakera seljas ning kui ta liigutab, siis väriseb ma otsekui meie uku härja ees, kui ta tahtis aasta ringi lõpetada, enne kui ette nähtud. Siit juulist on ainult õige lühike maa skandinaavia päikesejumal tiirini, kes ohverdab müütilise Fenris Ulfile hundile, käetiir aga oma algses seoses sõnaga jumal, tõuse uus taevas tjeva tähendab Skandinaavias ega praegu ei midagi muud kui härg. Nii et iga härja lõpp on laulu algus ning iga aasta lõpp. Uue sünd, hääbumine, ohverdamine on surematuse atribuut ja iga murtud härg sünnitab uue maailma uue aasta ning kõik algab jälle otsast pääle ja niiviisi, nii kaua, kuni me mäletame ning ehk veel kaugemalegi surmas sündi ja nagu Anetteraagulgi laulis pulmast pulma, vaat siis hääd uut härgadega. Riina tuure. Reaalselt oli koonu luuraja õliga. Tähtis on, süüa ei saa müüa, ei saanud süüa, müüa. Ei ta Teeaa linn on pealinna. Pürgima triivi sarja Türginada. Nii tarves ini sarved. Ei läinud härjad. Härjad. Tormaja eiras ini sarve Survajaida. Tuli doosi Sompa jalga tuli susi, Sompa jalga tappis aaria ta raagid appi sarja ta turja ras sai türgi maale tuli sõidürgimaale toolikad said seal.