Vikerraadio. Pere alanud saate nimi on Lembit ja lapsed, ma usun, et see on üsna sobilik pealkiri ühele isadepäeva saada telekes siis on Lembit ja kes on need lapsed? No Lembit Petersoni nimi peaks muidugi vähemalt Eestimaal olema teada ka igale põlve pikku poisikesele tuntud näitleja, lavastaja ja teatripedagoog on saanud muuhulgas ka aasta isa tiitli, 2007. aastal aga tiitli tiitliteks hea isa tuleb olla mitte ainult ühel aastal, vaid läbi terve elu. Ja nüüd, et minu seda väidet kinnitada, siis on mul täna siin külas stuudio täis rahvast kõik Lembitu kuus last ja vanuse järjekorras olete siis selliselt. Maarius, Maria, Laura, Elisabet Joonatan ja Anna Kristin. Tõepoolest, viimne kui üks täna niimoodi tulla saite, on omaette fenomen. Ja olete ju sarnaselt oma isale loomulikult ka emale väga palju lihtsalt elus ette võtnud ja olete ka kõik nii või naapidi seotud teatriga. Kuivõrd on nüüd isa seda aja jooksul välja näidanud, et talle ikka väga meeldiks, kui tema jälgedes käiksite või või on siis mõista andnud, et igaüks valib oma elukutse ise? Minu meelest? Ta ei ole seda üldsegi välja näidanud, et tahaks, et me sedasama elukutset jätkaksime. Aga me oleme elanud selle sellele elukutsele kogu aeg kaasa alates siis varajasest lapsepõlvest, mine veel, elasin isegi emad kooliteele Kozmaariusega kaasa lavakunstikoolis ja ja ma arvan, et see elu, mida need elasid, et see on meid kutsunud paljusid. No sina, Marie oled siis 98.-st aastast vanalinna hariduskolleegiumi teatrikooli õpetaja ja alates siis 2000 seitsmeteistkümnendast aastast juhatada ja sul on olnud palju rolle Theatrumi lavastustes ja oled ka mänginud draamateatri, Ugala ja teiste teatrite kides ja õppinud Eesti humanitaarinstituudis. Lavakunstikoolis tegid oma magistriõppe läbi täiesti ilmselge mõju siis kuigi ma vist siiamaani ei ole veel otsustanud oma elukutset täpselt ära. Ma mäletan, et ma kogu aeg mõtlesin, et kas ma ikka hakkan näitlejaks ja lavastajaks ja sellele teele lähenema, tegelikult mõtlen sellele siiani. Kuigi ma jah, ma tean, ma sain aru, et ma olin sellega 20 aastat tegelenud, ega, aga ma siiski kogu aeg pigem nendele uuesti mõtestada, et miks ma seda teen. Mina võib-olla võtaksin korra Marie sõnasabast kinni ja et ta pidevalt oma elu mõtestada. Et võib-olla see ongi see, mis nagu isalt on tulnud pikkade vestluste käigus õhtuti või teinekord esikus, kui on kõige-kõige suurem kiire kuskile kooli või minna, et tihti jäimegi sellepärast hiljaks, et tekkis Est esikus niimoodi ukse peal müts peas, sall juba peaaegu kaelas selline väga küll läbi huumori, alati mingi selline sügav vestlus, millest ei saanud nagu niimoodi välja rabeleda kahe kiiresti. Et teil seal nagu pealesunnitud, aga lihtsalt läkski nagu alati põnevaks kuidagi tõstis, kui oli vaja kuskile minna ja, või siis vahel, kui ütleme pass veel, võib-olla ei lubanud klaasikest veini juua, aga südametunnistus nagu lubas talle hetkel. Ja siis tulin õhtul koju kahe paiku ja isa oli üleval. Ja siis selle asemel, et rahulikult magama minna, siis isa niimoodi delikaatselt hakkas vestlust aretama, mis võis kesta kuskil neljani. Ja siis sai igasuguseid teemasid läbi võetud. Kui sa tulid nagu sõitsid õhtul koju kella kahe paiku, siis võis jutuajamine, kes Soomes oli praegu jah, ma võib-olla isegi tagantjärgi mõtlen, et võib-olla see oligi selline kaval viis nagu noh, ta kindlasti kalduti muretses, kui me väga hilja kuskilt tulime, oli ka juba sellepärast üleval. Aga ta kunagi nagu ei küsinud, et oota, misasja sa oled veini joonud või mis või tahate, oli see kuidagi selline leebe vestlus, mis humoorikalt nagu kuidagi ta nagu sellest üldse rääkinud, pigem hoopis mingitest sellistest teatriteemadest või vaimsetest teemadest, suhetest. Aga see, see kellaaeg vajab selgitust selles mõttes, et see kellaaeg on täiesti tavaline ka praegu meil kella kolme paiku või poole kolme siis kuskil poole nelja paiku tunneme mõlemad, et oleme väsinud ja lähme magama. Et see on kuidagi selline Rütma, mis meil muusedel sealt pärit, et kuskil väga hilja toimub meil sellised süvavestlused. Elu mõtestamine on ka minu meelest teatriga seotud elukutse juures nagu üks hästi oluline asi, mis ma arvan, meid seal hoiab. No sina, Laura oled praegu siis Ugala näit ütleja, aga kinopublik teab siin suurepärasest filmist Risttuules ja oled ka igatpidi teatriinimene ja õppinud palju igasugustel põnevatel kursustel, kaasa arvatud India teatrikursusel ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui väike vahe kokkuvõte teha, tihtilugu võisid isaga vestlused tekkida spontaanselt. Et noh, nagu kõigepealt ütlesin, Laura, et müts peas, sall kaelas, jalg uksest väljas, jube kiire, aga näe, jäime vestlema jah, et nii ta tihtilugu on. Hea vestlus ei hüüa tulles. Et ma ei usu, et neid väga planeeris, ent see oli vist mõlema jaoks spontaanne, aga kohati ikka võttis aja nagu ette, et eraldi, et ütleski, et need räägime ja siis rääkisimegi. Elizabeth, sina oled algkooli õpetaja Püha Miikaeli koolis ja tegeleb laulmisega ja oled mänginud Theatrumi lavastustes ja lõpetasid siis vanalinna hariduskolleegiumi teatrikoolis klassi. Jah, ja no jälle teatriinimene ja Anna, Kristin sinuga on täiesti pöörased lood. Kas vanem vend nalja ei teinud, kui ta mulle kirjutas, et Anna Kristin tegeleb omalaadse seguga tänavateatrist kusest rändab mööda laia maailma tänavafestivale ja nii edasi, nüüd juba koos pisipoja ja iiri juurtega tuleneelaja st abikaasaga. Just. Kuidas sinuga siis niimoodi läks? Minuga läks niimoodi, et ma vist olin lapsena hästi selline puu otsas ronija ja üleüldse pigem selline aktiivne inimene. Ja siis vanemad arvasid, et võib-olla tsirkusetrenn tuleks mulle kasuks ja sinna nad mind saatsid, kuhu ma ka jäin. Ja käisin tsirkusestuudio poliis 10 kuni 12 aastat ja siis sealt täiendasin ennast Taanis ja mujal ja siis on sellest saanud minu elukutse. Nii muuseas, ja sa praegu oled siis juhuslikult siin eestimaal käimas, ma elan ikkagi Eestis, aga kuna mu abikaasa on Siri juurtega austraallane, siis me tihtipeale käime Austraalias ja tööd on hästi palju siis üle euro. Ma arvan, et ma alustasin nii väiksest saati, et siis ei tundnud hirmu. Ja siis nüüd on asjad nii selged, et ma tean enda piire, mida ma saan teha ja mida ma ei saa teha. Nii, aga isa imis, isa on sellest arvanud. Isa on sellest arvanud seda, mida ikka ühe isa süda arvab sellest, kui laps kõrgustes ronib ja trikitab palju. Et eks nad mõlemad emaga on natuke ikka olnud mures, aga mul on tunne, et nad on aru saanud, et see on minu elukutse, minu valik. Ja toetavad mind igatepidi. Isa on julgustanud kuidagi mingil erilisel moel või rääkinud sinuga pikalt. Ja ei ta minuga rääkinud pikalt muidugi. Ta on mind julgustanud küll niidist kuna ma tegelen tsirkusega, seletan selle kiiresti ära, on kaasaegne tsirkus, mis siis on tsirkus põimitud etendust, kunstidega üleüldse eksis tantsu ja teatriga, et seda ta on mul küll innustanud ja julgustanud teha ja sellest me oleme väga palju rääkinud, et kuidas siis teha üks head kaasaegse tsirkuseetendus, kus on teatrite muutses. Elizabeth, no sina vastandina oled kuidagi vaoshoitud ja algkooli õpetaja Püha Miikaeli koolis, et ma kujutan ette, et isa ja ema süda on rahul, et niimoodi kontrastiprintsiibil, et kes tegeleb millegi pöörasega ja kes vähemalt pealtnäha millegi rahulikuma kraat olete seda rääkinud kodus? See on alati olnud see, et anna tõesti on see, kellele meeldis puu otsas ronida ja Elizabethile ei meeldinud. Ma võin kinnitada, et Elizabethi on selline väga suur sisemine akrobaat, et täiesti pöörane pöörane tüdruk. Need sama pöörane kannegristiliselt, teisel moel. Ja ma ütleks veel, et on esimese klassi klassijuhataja, et see ei ole kindlasti midagi väga rahuliku noaga Püha Miikaeli kool, seal on siis samasugused marakratid nagu igal pool mujalgi. Ja seal on väga toredad, väga toredad lapsed. Väga tore müüja peale küll. Teie vennad, vanim vend Maarius ja noorem vend Joona. Ta on siin delikaatselt oodanud, kuni õekese räägivad Novaariuse kohta, ütleme siis niipalju, sa oled stuudioteatri Theatrumi üks asutajaid, 94. aastal, näitleja ja lavastaja ka paljude lavastuste helikujunduse autor ja Eesti humanitaarinstituudi lõpetasid ja esimene laps perekonnas vanim. No mida see tähendab? No eks mingid teatud asjad on sinagi, kirjutasid mulle ja ma karistusähvardusel käin kogu selle seltskonna siia laua ümber kokku, et ilmselt mingisugune teine roll mul vennanan kui Jonatonil. Aga ühel on oma koht selles perekonnas ja tõsi on, et meil lisaga on tõesti väga tihe suhtlus ja see teatri asutajaliige oli ka Lembit üks, tema oli siis õppejõud. Ja mina olin üliõpilane koos kursusekaaslastega ja siis ka Lembitu kolleegidega tol ajal selle asutasime. Se teatrum on olnud siis viimased 25 aastat üks osa sellest meie läbikäimisest, mis on ka väga tihe, et see on siis üle poole minu elust. Aga enne seda ka me ka suhtlesime. Hilistel õhtutundidel. Hilistel õhtutundidel on mõtetel kuidagi teine minek ja teine värv ja kuidagi vaiksem on see elu. Ümberringi ja varastel hommikutundidel muide ka ma ise näiteks olen praegu, isegi kui mul on vaja midagi väga keskendunult teha, siis ma eelistan tõusta vara. See on kogu aeg niimoodi olnud, Maaris oli rääkida või siis kõige paremini ja teised on meil siin pikema unega. Sa oled varajane inimene, jah, ega sa muidu klassikaraadiohommikuid aeg-ajalt ei teeks. Siin tuleb võib-olla sisse see teema jupp, et vahel, kui ongi vähe aega isal lastega suhelda, lastel isaga suhelda, et siis tegelikult see teatrum liidab. Ja kui muidu on olnud vähe võimalust suhelda, siis noh, paratamatult ja õnneks saate seda teha töö käigus. Jah, ja sellel on ka nii häid kui halbu külgi, ütleme vahel vahel need asjad ikkagi segunevad. No ma mõtlen näiteks seda, et õe sünnipäeval, kui hakatakse arutama teatri asju, siis minul viimased paar aastat see nagu ei meeldi. Ma ei soovi seda, aga õde tõdema ei tea. Milline neist. Ja eks samamoodi vastupidi, kasvõi tänasest hommikut, kust ma võin tuua näite, meil oli väike nõupidamine isaga eelkõige Theatrumi teemadel, aga lõpuks, kui me jäime ainult kahekesi, siis ma rääkisin natuke talle ka lastelastest. Ja see oli tore. Mõlemad olid mingis mõttes toredad, aga see lõpuosa oli nagu jah, võib-olla lihtsam. Rääkides lastelastest, siis sinul on lapsi viis? Jaa, nii, no lastelaste juurde. Me jõuame kindlasti ka veel tagasi, Joonatan, kes seal ka väga väga oma isa, Lembitu nägu oled sina, siis õpid praegu balti filmi ja meediakoolis produtsendiks. No produtsent on väga-väga lai mõiste ja mine tea, kuhu see lõpuks selle elukutsega välja jõuad. Just mina mingit seost näen küll teatri või näitlemiskunsti ja ka produtsendi suuna vahel. Võib-olla jah, režissööri sulle natukene rohkem seotud selle tihedama seoses aga kõik see, mis on perelt õpitud, tuleb ka produtsendi suunal väga kasuks. Eranditult teie kõigi puhul, ütleme, isa on täielikult aktsepteerinud seda, mis te õpite, õppi või kingsepaks, keda teie hulgas ei ole. Väga huvitav oleks muidugi, aga ei ole. Et ütles sulle ka siin oma, julgustavad sõnad teele kaasa või kuidas selle asjaga? Ütles ikka, et on alati toetanud ideid õppimise osas, et ega mul väga rumalaid ideid, mida õppima minna, pole olnud, aga eks põhilasi ongi minu arust see, et mitte, et ta nüüd suunaks, et peab kõik olema teatriga seotud, aga mida ta lihtsalt ise, ma arvan, isiklikul tasandil tahab, on see, et me teeksime kõik koostööd ja siis ei ole tegelikult lõpuks vahet, kas. Mis erialale spetsialiseerunud oled, aga et saaks kõik mingi hetk teha ühisprojekte, et produtsendiametis ka võimaldab mul teha produktsiooniga teistel aladel mitte ainult filmi alal, et see ta küll olles spetsialiseerunud filmile, aga oskusi saab tõlgendada ka teatrimaailma ja ka ürituste korraldamises muusikasse. Tähendab, ma saan õigesti aru, et isale meeldiks, kui te kõik kuuekesi saaksite maha mingist vinge projektiga. Aga konkreetseid plaane nüüd niimoodi küll ei ole, et see on nüüd elu eesmärgiks seatud, niikuinii läheb siis, eks me oleme siin üksjagu ju koostööd teinud ka, Maria, aga võib-olla kõige rohkem. Samas Elizabethiga meil oli ka teatrikooli ajal suhe. Mina olin ka jooneteni Kristjani Laura õpetaja oli nimi ja, ja nii et kas Elizabethil, jah, me ikka teeme väga palju koostööd kõigiga, ma tahaks jälle selle koostöökoht ta veel seda, et isale on ikkagi olulisem minu arust ka see, et me perekonna mõttes teeksime koostööd, et me saaksime kokku ja et meil oleks vaheline hea suhe, et et see, et me tööalaselt koos teemetsejaledel põhiprioriteet. Et me rääkisime heades suhetes omavahel ja et me saaksime kokku tihtipeale, mida me ka teeme. Et, et see endale olulisem kui see, et me kindlasti koos projekte teeksime. Kui tihti te saate siis kõik niimoodi kokku, kui nii nagu te praegu siin laua taga istute, aga no ma kujutan ette, et siis on ju pered ka veel kaasas ja kui tihti seda üldse juhtub. Isal on 11 lapselast ja kuus last, et siis meil sünnipäevi päris tihe tea ja siis nendel sünnipäevadel on kõik oodatud ja väga tihti kõike saabuvad sinna. Ükskord teie ema kohtusin linnatänaval ja ta parasjagu ruttas kuskile. Sünnipäev võib-olla ei ole alati kohal, igal juhul. Ema on alati kohale ja tegelikult alati nii et isa on küll alati kohal ja ma ei mäleta praegu ühtegi lapselapse sünnipäev, kus isa ei ole. Kas isa kuigi Ta on väga arusaaja, nagu ma olen teilt kõigi suust praktiliselt juba moel või teisel kuulnud, ta ei hakka nina Kertsutama, kui sinu südametunnistus on lubanud veini juua vaatamata sellele, et passi järgi veel ei peaks, aga kas ta ikkagi on vahel Livastunud ka nii-öelda moraalilugemise libedale teele järjest kasvatuse mõttes? Hästi ilus asi oli see, et lapsena ma isegi mäletan, ma olin hästi suur pätt. Et siis isegi ma olin viie aasta, nende võttis mõist, pani istuma tugitooli enda vastu ja siis ta hakkas arutama muga seda, et miks ma ikkagi niimoodi tegin ja ma ise ka nagu tundsin ennast. Noh kui ma niimoodi arutelu käigus ma sain palju rohkem aru, et ma olen kuidagi nagu täiesti mööda käitunud, aga siiralt moraliseeriv see oli rohkem nagu ma iseenda sisse vaataksin. Ja mulle tundub, et see kasvatusstiil ongi kogu aeg olnud, et näiteks sa tahad kuhugi minna ja küsida, et kas sinna võib minna noorena, siis oli vastaseid, otsusta ise. Ja siis otseste ise see võib-olla ei sisalda seda, et see tegelikult ära, et see võib-olla ei olegi kõige targem mõte. Aga ikkagi ma arvan, et me kõik oleme omad, need kogemused saanud ikkagi on õnnestunud need kogemused saada. Omad vitsad nii-öelda, et, et selles mõttes, et meid kätte ei ole ette pandud ja otsustanud oleme ise. Mingil määral ikkagi ka suunab küll, et mina ei loeks seda võib-olla moraali lugemiseks, aga minu arust on see hästi normaalne ja minu arust lapsevanem peabki vahepeal oma arvamust ka avaldama, kuidas laps võiks käituda tema arust, aga vabadus on jäänud, olete mineja, jäävaba tahe on alati jäänane. Ma kujutan praegu ette, tegelikult kui suurt sisemist jõudu nõuab, kasvõi see imelihtne lause, et otsusta ise, kui võib-olla isal sisemus karjub, et ära tee, ära tee seda oskama intonatsiooniga, päris suhtleja meister. Ja sealt te loete nii mõndagi välja. Jahmarjus jah, sa ei mäleta enam, sa oled ise juba viie lapse isa kuidas sulle edasi kandunud, et oma laste puhul, et ka otsusta ise või. Ma mõtlesin just sellele muide jah, et tõepoolest, et mul ainukene, kellel on ka viis last, siis sellest seltskonnast ja viie lapsega just see pigem siis ma ütlen seda, et nagu vanuste vahe, et üks on täisealine ja teised on ka juba sellised arvutlemis ealised, et nagu sellist beebit enam ei ole kodus. Et see, see mingeid asju paneb mõistma tõesti nagu teistmoodi hoopis. Aga ka, et jah, vähemalt mina olen seda nii näinud ja ma arvan, et me oleme seda rääkinud võib-olla, et meil on nagu natukene nagu mingis mõttes kaks sellist põlvkonda kodus. Et on siis mina, Maria, Laura ja siis ja siis olid Elizabeth Jonatan, Anna Kristin ütleme, sel ajal, kui nemad hakkasid juba natuke nagu toimetama rohkem ja nii edasi, läksin mina kodust minema. Et selles mõttes on, ma arvan, see kogemus ka nendel isaga teistsugune natuke kui minule Maria näiteks, et meie ikkagi sündisime nagu üliõpilaste perre ja kui juttu oli varasest tõusmisest, eks ole, ö vestlustest siis tihti ikkagi meiega. Mariaga veetsime pool päeva niimoodi vaikselt toimetades, mitte üliõpilaste unerahu segada. Värv nägime varbaid ja vaikselt püüdsime mängida niimoodi, et mitte siis neid äratada. Mingis mõttes jah, see nagu tagasi mõeldes üksjagu kummaline ja minu enda tütar on praegu selles vanuses, kui ema oli siis, kui mina sündisin, eks ole. Et ma nüüd praegu näiteks ei kujuta seda üldse. Ei, need olid ise veel ka sellised lapsed, natukene, me püüdsime neid hoida siis minu ja Maarja, see vahe on 21 aastat, et kindlasti jälle olnud erinev kogemus. Jah, sest ette siis kui meie olime väiksed, siis ikka emad tööl ja isa mõlemad. Ja oli palju selliseid noori meil läbi kõiki neid kursakaaslaseid ja selliseid asjugi nüüd noorem põlvkond sündis, siis oli juba ema kodune ja see andis ka sellise rahulikuma pildi, võib-olla koju. Kuulete isadepäeva saadet Lembit ja lapsed. Stuudios on näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Lembit Petersoni lapsed Marius Maria, Laura, Elizabeth Joonatan ja Anna Kristin. Ma mäletan, ükskord nad sõitsid Norra, ma isegi ei mäleta, kes siis olid juba olemas, kas te kõik hoonete neile kindlasti Elizabeth olid olemas ja meid pandi Türile vist kaks või kolm päeva. Me läksime Türile hoidma, siis nii-öelda neid. No nemad läksid ja siis ma mõtlesin küll nagu iga päeva lõpus, et see on ikka karm värk. Noh ja siis oli kaks last, eks nüüd viie puhul ma nagu ei saagi enam aru, mingi päev tuli meelde just see Türi mingeid pildis, ma mõtlesin, milles, nagu probleem oli. No aga kui on viis last, siis vanemad vaatavad äkki nooremaid ja kui viitsivad Nii ja naa jah, nii ja naa käsu korras karistada. Mina mõtlesin oma õdesid-vendi väga hea meelega. Ma olen mõelnud vahel, et kuidas see lapsele paistab see isa käitumine või nõu andmine, kuidas nüüd teistpidi paistab, et huvitav oleks kuulda, mida 20 aasta pärast mu enda tütred näiteks räägiks selsamal teemal. Minul endal on küll kogu aeg selline tunne, et see kõik nagu toimib, et see ei ole mingil moel minu väga suur teene, et ütleme, ma püüan, eks ole, et katuseid ilguks ja toas oleks soe. Aga et kui näiteks tüdrukud tulevad ja näitavad oma tunnistusi, siis ma küll imestan alati, et et kuidas nii, et me pole nagu midagi teinud, võib-olla siis nagu noh, abikaasa teeb rohkem, et jah, ma ei oska seda öelda, et kuivõrd see on, kuivõrd see on nagu teadlik ühe inimese poolt see nii-öelda isaks olemine ikkagi, et see, see, see isaks olemine paistab ju lastele nagu aga kuidas isa seestpoolt paistab. Sinu isa Lembit, teie kõigi isa Lembit ütles aastal 2007, kui ta sai aasta isa tiitli, ütles, et isa väärtustagu end ise ja ärgu oodaku tunnustust. Et siis on nagu öeldakse, õige asi. Ja need asjad kuidagi hakkavad siin omavahel niimoodi seotud saama. Et kui isa väärtustab ennast ise, siis ta ju väärtustab ka oma lapsi ja siis ei tule neid ähvardusi ja ja muud seesugust tobedat, mis kodustes suhtlustes teinekord eks ole aset leiab, sest et igasugused ähvardused ja kärkimised need tõukavad eemale, ei liida lapsevanemaga. Usaldus on see märksõna, mis on isaga teie vahel olnud. On see nii ja mulle jäi sellest samast kõnest kunagi meelde? Ma ei mäleta, see oli, ma ei ole kindel, et see on täpne sõnastus, aga sellel samal aastal, kui te see aasta isaks, siis täitis minu arust ka sellise lause, et mees peab olema nii tugev, et julged olla õrn ja magama läheb ja mulle tundub, et iseasi on seda õrnust hästi palju seda julgust olla õrn. Jaa, ta seda kasutab, kas, ütleme, läheb lapselapsi, heldib ära. Rihma kapist välja võtab, paneb kohe tagasi. Tegelikult ühe asja, võib-olla ütleksin siia juurde selle teemaga pakkus mulle et see alati see küsimus on lapsevanema, kuna mul endal väga palju, kuna ma väga palju reisinud olen kodust ära tööga seoses siis et see natuke piinab vahel et võib-olla peaks ühe või teise lapsega rohkem olema ja kusjuures mitte ainult peaks, vaid tahaks, et see on justkui esimene tütar sai 18, siis ma mõtlesin selle peale päris palju, et, et mõnel hetkel võib-olla oleks siis huvitavam olla rohkem lastega kui kuskil ära. Aga siis ma olen mõelnud ka teisest küljest seda, et kui ma nüüd oleksingi ainult see autojuht ja keedaks iga päev neile süüa ja hommikul saadaks kooli õhtul võtaks vastu ja teeks õppetükke koos ja vaikselt, ise niimoodi nagu flanelleeruccinitele siis võib-olla oleks laste eluga igavam või et seesama asi oli ju tegelikult meil ka, et ma arvan, et nüüd, kui võttasin õpiku isa ja õpikuema, siis neid minule, Marial kindlasti nagu lapsepõlves ei olnud. Nad olid hõivatud teiste asjadega. Kui sa õpiku ema ongi selline teema variatsioonidega, seal vist kinos reeglid ei ole. Me kujutame küll ette nii ümmarguselt, mis see võiks olla, aga. Aga et see, kui ikkagi enda väärtustamine või see, kui inimene tegeleb ise asjadega, mis teda huvitavad, et siis küllap on ka lastel sellest isast või emast rohkem rõõmu kui sellisest, kes surub endas kõik ütleme siis igatsused või unistused alla, ohverdab ennast nii-öelda lastele. Ja tegelikult sellisest ohvrist võib-olla ei olegi mingit kasu. Hiljem võib selguda, et noh, minu jaoks on olnud hästi nagu toredad asjad, kui ühel hetkel tuleb järsku mõni tütardest ja küsib lugemissoovitust või mingil hetkel näiteks tuuakse mulle laua peale mu plaadiriiulist 10 plaati, mille puhul ma üldse nagu ei oleks oodanud, et need on need. Et kas sa saad mulle panna sinna poodi. McKay inspireerib äkki, et see minu nagu lapsepõlv oli minu arust tohutult huvitav ja no ma olin selline laps, kes armastas vabadust selles mõttes, et mulle väga sobis, et vanemaid väga palju näha ei ole. Aga et kui need õlid nad olid täiega, aga lihtsalt see. Aga et selline. Ma teadsin, et sellist tunnet mul kunagi olnud, et nad minust ei hooliks. Ma ei mäleta sellist nagu kurvastust, et need kuskile ära on. Mäletan rõõmustust, kui nad olid, aga ma ei mäleta sellist maks tohutut, mingit igatsused olnud või mingit muret, sellepärast ma mäletan seda, et oli tore käia teatris, kaasas oli tore ringreisidel käia, oli tore kaasa elada nende tegemistele. Et, et mingit sellist. Igatahes jah, et keegi, et miks mul ei ole lõunasööki lauale sellist, no ma ei mäleta, et võib-olla see inspireerib täiendama ka sellega, et lihtsalt lõunat tegelikult õhtusöök oli ülimaitsev. Ema ma ise nüüd seda punkti vahele. Aga ma tahaks ikkagi lisada selle isa moodi Sirli, kui me küla selline kunagi ta teatas ema juuresolekul sealse laua ääres, et midagi nii maitsvat. Võib-olla ma kunagi ema meheks parimaid ema on päev otsa koristanud, tulevad külalised, isa, vabadus, vabandust, ma läksin tagasi ka. Niisugune tüüpiline isa, et võib-olla kui vanemad julgevad enda asju ka teha ajada, et siis inspireerib lapsi ka, et nemad teevad ka siis ühel hetkel teha seda, kuhu poole süda kutsub või siin on kõlanud juba hästi palju selliseid toredaid nupukaid tarkusi, mida te olete kodust kaasa saanud, mida ema on teile jaganud, mida isa on teile jaganud, aga veel on ju neid asju, et mida veel eluks vajalik, kui ja väga vajaliku, võib-olla meenub, see vajalik ja väga vajalik on olnud just isa õpetus, mingid situatsioonid, elulised, mis on teid aidanud, mingi lahenduse, neli Kuda. Minule tuli meelde selline asi mis on nagu kahe otsaga. Ühtepidi, see on väga vajalik ja teistpidi see on väga koormav on see, et isa elab tohutult meile kaasa meie tunnetele, et noh, kui me olime väiksed, nüüd on, noh, me ei käi temaga koos arsti juures, aga, aga me olime väiksed, siis oli niimoodi, et isasel ukse taga nuttis ja kannatas isegi rohkem kui see lapsel hambaarsti toolis, et noh, see on selline, eks ole, siukene natuke tore asi, aga, aga põhimõtteliselt ta nagu väga elab meile kaasa ja ja nagu tunneb teatud mõttes meie tundeid ka omal nahal ja mulle tundub, et see meile kõigile mingil määral edasi kandunud, selline tohutu empaatilisus. See võib olla vahel ka koormav, näiteks ka mina ise praegu kui ma lähen lapsega arsti juurde, siis minu abikaasa ja plast süles, et kui talle süsti tehakse, sest et mina lihtsalt mina elan liiga läbi. Ega see tohutu nagu armastus siiski, mis, mis seda kaasaelamist tekitab. See on jälle nii vajalik eluks, et teistmoodi oskakski, mõtlesin selle teema peale juba siia tulles, mõtlesin, et mis need asjad on siis, mis isalt on nagu need põhilised asjad. Ja need võib-olla kõlavad yks krab nagu rahulikumalt, aga teine kõlab päris suurelt, aga see, esimene on see läinud kunagi magama ilma leppimata. Minule tuli ka seesama asi meelde, et kui oli mingi tüli või midagi õhus, siis me pidime ära leppima. Ja see andekspalumise võime võib-olla on sellest ajast kuidagi see on siiamaani raske muidugi, loomulikult on väga raske andeks paluda inimestelt, aga aga kuidagi see on teadvustatud, et see on raske, aga seda tuleb teha just ja alandise andekssaamine ka nagu jälle juures just ja mina ka oma kodus ka alati püüan seda. Need, see on võib-olla see, mis meid. Kui ma mõtlen, siis võib-olla see, mis meid tegelikult ikkagi väga hoiabki koos, et me oleme omavahel? Jah, et konfliktid ära naera, ainult. Mitte, et neid ei tekiks, ikka tekib, aga me lahendame neid hanesid ja teine asi kõlab väga suurelt, aga see on. Minu arust on see igatsus pühaduse järele millega on andnud või selle nagu igavik, kuline perspektiiv. Et ilma milleta näiteks mina oma elu ette ei kujutaks. Mul olid täpselt needsamad asjad, mille peale mõtlesin, ühesõnaga andeks andmine, andeks, palumine, andekssaamine, nad ei tohi olla sellised ületamatult rasked asjad, et neil lihtsalt tuleb harjutada ja see võiks muutuda täiesti elementaarseks osaks igapäevasest elust kui ta parasjagu vajalikuks osutub. Ja no see on ka muidugi väga, väga hea tarkus, et mitte mingil juhul ei tohi magama minna, kui ollakse tülis. Enne tuleb kõik need protseduurid läbi teha ja ei tohi ka ütleme ära minna. No mul on kiire, ma pean nüüd jooksma, aga tegelikult tülija jõhku, eks. Kuidas isa on lahendanud lastevahelisi konflikte? No minu arust ta alati üritab esimesena ise aru saada mõlema vaatepunktist, et kunagi ei ole nii ühtlast musta ja valget, võib-olla lapsepõlves oli rohkem, et meelega kiusasid kedagi. Aga et praegu nagu ei ole nii, et tahaks mu õele või vennale meelega halba teha. Ja siis kuskil on järelikult läinud, tekib mingi lahkheli ja siis suvel just oli vähe aega väike tüli ja siis ta tuleb isiklikult ja räägib, et Aru jõuda, sest selle asja tuumani mõlemaga ja siis, kui ta saab aru, et tegelikult see ei olegi mitte midagi klappida, vaid inimesed peavad lihtsalt samast asjast rääkima ja üksteise perspektiivist aru saama, siis nad jõuavadki selle leppimiseni. Isal on nagu selline eriline silm, minu meelest näha alati teise inimese ülemist mina või nagu seda paremat poolt ja siis hakkab see inimene ise ka seda nägema ja siis jõuabki kuidagi selle leppimiseniga lihtsamalt, see on rohkem tunnetuslik, ma arvan see, et tunnetada ennast nagu väärtuslikuna ja selle läbi ka teist, et et mitte ennast nagu kuidagi, ah, mina olen nii loll, ma ei saagi ära leppida või või nagu, et teadvustada inimesele tema väärtust ja väärikust. Minu meelest temperamenditüübid on ka kuidagi hästi perekondade sattunud, et meil on nagu sellist variatsiooni, et osad ongi nagu sellisemad nagu äkilisemad ja teised on siis sellised rahulikumad mingis tüübis siis kuidagi neid konflikte ka väga palju. Ma ei ütleks, et nüüd oleks nagu tohutult palju olnud meil nimeliselt rohule. Hooneteni. Huumorimeele olete küll ilmselgelt isalt pärinud, kodus on ta igal juhul jah, hästi hea, huumorimeelega, mänguline ja jah, ma mäletan ka, et kui ma olin laps, siis keegigi kuidagi nagu mainis, et oi, selleni tõsine isa ja siis ma nagu ei suutnud väga hästi seda pilti kokku panna. Isa mängib kodus afie lauaga. Mulle öeldakse, et ta nii tõsine kogu aeg pigem ta, pigem on ta hea huumoriga kogu aeg kodus. Aga väljaspool kodu jätab jah tõsise mulje. Võib-olla imelik, kui ta koega ahvi mängiks nagu tulevad. Sellised inimesed ongi hea huumorimeelega. Omavahel seoses jah, tema huumori kohta võib vist öelda, et napaga tabav. Ei ole väga napp. Ja tal on lihtsalt selline kuidagi hoiak, võib-olla see tuleb sellest ka, et tal pedagoog pikalt olnud, aga noh, ma mäletan, et mu klassivennad ütlesid kunagi ka, et iga kord, kui lemmid tuleb tuppa, sest tekib järsku siuke autoriteet poisike, autoriteedi figuur siseneb tuppa, et kõik järsku jäävad vait ja keegi erilist. Tal on lihtsalt võib-olla niisugune kehahoiak või sihuke rahulik mentaliteet, nagu metsloomi saab rahustada ainult sellega, et sa oled ise rahulikum, üks. On see kiirgused tulevad, võtab hästi vastu neid. Ma arvan, et võib-olla on ka see, et saad aru, kus ta viibib igal ajal, et kas näen tunnis kestan raadius või kas ta on kodu, need kohad ei peagi nii sarnased olema. Praegu korraks kujutasin ette, kuidas isa astub siis kuskile oma tundi loengusse, mõnda auditooriumis, sõnaga, oma õpilaste juurde, eks ole siis Theatrumis proovi või mis iganes ta naljalt endast välja ei lähe. Et selle autoriteedi siis äkki moodustabki, see niisugune rahu ja, ja väärikuse kõigi ajaloost on teada ja ka tänapäevas, et igasuguseid lavastajaid, kes ikka väga väljuvad endast, kui on põhjust isa kohta, seda ei saa öelda, tal on see sisemine, niisugune mingi mõõdupuu, kust maalt gusmaania Aga eks tal, see piir on ka, aga, aga siin võib-olla jah, ütleme selle plahvatuse, ta püüab ajastada niimoodi, kui teisi kohal ei ole enam. Mina olen ka tiinet lavastuse isaga kaks lavastust, kus ise mängib, lavastanud. Siis mulle tundub, et lavastaja, nende väga rahulik ja näitlejana võib-olla mitte nii rahulik, näitlejana rahutum ja ma olen seda märganud ka enda juures. Tal on küllaltki pikk sitika eraelus, aga see on täpselt see, et kui sa oled ühe korra näinud, kuidas plahvatus toimub. Ütleme nii Et ikka midagi või millalgi ette väga kaua pingevete püüdma, väga pikalt. Kõik olemegi inimesed, mitte robotid. Aga teie, isa, Lembit Petersoni puhul võtta välja mingid eriti olulised märksõnad temaga seos. Mis need siis oleksite? Täiendate mind, ma ütleksin, autoriteet, väärikus, huumorimeel, mängulisus, hellus, otsustusvõime ja kas ka otsustuskiirus. Niisuguse loetelu sain ma. Ma arvan, et üks päris oluline asi on veel, võib-olla see Gulagi nende mõistete vahele mahub ka nagu mehisus selles mõttes, et aeg-ajalt oskab öelda ja väga otse inimestele asju, mida mida võib-olla sageli püütakse mitte öelda või vältida seda olukorda, kus ütlemine peaks ette tulema. Aga samas ega ta nüüd ka ise ei otsi, ütleme selles mõttes alsesta ei ole visanud troobist, eks ole, kes käib ukselt uksele ja püüab kohtuprotsess algatada nii-öelda. Ta ütleb siis, kui teisiti ei saa. Ta ütleb siis, kui teisiti ei saa ja siis võib öelda noh, tõesti nii, nagu ta siis mõtleb. Ja, ja tänases päevas aeg-ajalt mõjub võib-olla siis ootamatultki paljudele. Aga praegu siiski ka minu meelest see märksõna on ikkagi see püüdlus pühadesse poolen, isa puhul oluline märksõna nagu püüdles tõele, ma ei teagi, kas selle püha poole siis nagu. Ma ei tea, kas isa püüab pühaduse poole seda temalt küsima, aga aga lihtsalt, et püüdlus leida elus seda püha. Mina ütleksin marjale küll, et mul seostub isa võib-olla käitumine ja praegu rohkem siukse ees kujulikkusega, mitte nüüd selle koha pealt, et oleks igast punktist vaadatuna eeskujulik, aga noh, ma arvan, et lasteaia mulle kindlasti on ta olnud alati eeskujuks üles kasvades ja siis kuidas ta ka avalikus ruumis käitub. Minu arust alati püüab oma füüsisega väljendada seda oma ideaale. Jah, ma mõtlengi sellist noorena käitumise, et inimesed, kes mäletavad võib-olla Lembitut ka noorusest, et nad võib-olla ei saa selle eeskujuliku, seda niivõrd Ei, ma mõtlen, mitte mina selles mõttes, et mina ei mäleta ka sellist. On teada, et ta ei sündinud pühakuna lihtsalt, kui mõnedele kümnence mulje jäänud. Kuidas teil isadepäev oma tohutult suures peres välja näeb? Tavaliselt sööme kooki koos. Käime läbi isa juurest. Kõige ema juures koguneme tavaliselt. Kui õnnestub jah, kui Eestis oleme et mingit sellist ma ütleks, et ma arvan, et mingis mõttes nagu isadepäev me pääseme rohkem, 18 august on isa sünnipäev, siis ütleme seda tavaliselt peetakse maal, et siis püüavad küll kõik, kes vähegi Eestis on, sinna kuidagi kohale jõuda või siis isegi kui on Eestis, aga kuidagi ei taha kohale jõuda, siis vanem vend vahel võib karistuse ähvardusel isegi sõita autoga järgi kusagil. Jah, 20.-st august on küll selline päev ka, et kui nagu on võimalik näiteks etendust ei, paneksin nende lehed siis tihti selline päev, mille jätame vabaks nagu jah, ma vist ühe kõrenen puudunud etendusel ette teises kohas ja see oli pritsimees tüli üksikuna sellel päeval. Et see oli kuidagi selline tohutu ilmajäämise tunne. Jah, see on üks aasta ja selline suursündmus. Aadres. On kuidas on, aga igal juhul, 10. november on enne kui 18. august ja ma kujutan ette, et teie isa ei seisa kuskil kõrgel pjedestaalil tähtsa näoga ja ei võta kingitusi vastu, vaid see kõik on väga-väga sõbralik, tore ja naljakas päev. Lõhest üldiselt jagad märkused, mis me oleme lastel aasta ajaga valesti teinud ja kus parandada, et mille kallal on vahepeal Siis. See on jah, väga tore päev. Lauldakse, süüakse eksi mere ääres ja ollakse aitäh teile ja jälle vanuse järjekorras. Maarius, Maria, Laura, Elizabeth, Joonatan, Anna, Kristin Petersoni kõik, et saite aega siia tulla ja oma isast rääkida ja paljust muust ka, mis isaga seotud on. Suur tänu. Aitäh. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maris Tomba. Saate lõpetuseks laulavad aga Maria Peterson ja Eeva Eensaar Ühe hällilaulu sõnad loole on kirjutanud August Sang, muusika Lembit Peterson. Kuulmiseni. Ära nuta ammu enne sinu sündi on su eest kõik nutud nukket maimukene, naera veelse naerda, võid veega salt uinud, väeti veel ei rõhu sinu meelimaised mured ja sombune seebid, kaugel kaunil. Kui sa silmad lähevad näedsa enne rinnal kuldset lindu, kuldsed on ta tiivasuled, kullane, hari, pääs. Kui su kätt käes, on ju jaksu, sirutad nad sära poole, lendab ära sinu linnalt kambri nurka, kuld neli. Kui su jalgades on Jaksuja saastud sära poole, lendab ära kambri nurgast metsa äärde kuldne lind. Kui sa ütled jumalaga, ema, lähen püüdma, olen lab igaveseks ära üle mere, kuldne linn. Lapsekene ära mine. Ära mine kergema meil kannatada üheskoos. Ära mine, lapsekene, äraline, mere raamine, kergem on meil kannatada, s kuus. Raamine lapsekene raamine mere ära mine, kergem on meil kannatada. S6. Ära mine, lapsekene, ära mine. Ära mine kergema meil kannatada.