Vikerraadio Reporteritund. Tere pärastlõunat tänane reporteritund on täies ulatuses salvestatud Ida-Virumaal Eesti üheks reostunuimaks jõeks nimetatud Purtse jõe kaldalt kus toimus juba kümnendat korda ümbruskonna keskkonnaprobleeme lahkav, keskkonna ja kultuurifestival Purphest. Räägime järgneva tunni jooksul Ida-Virumaa mineviku taagast, põlevkivitööstuse tekitatud jääkreostusest, mis siiamaani suuri keskkonnaprobleeme põhjustab. Peatume oleviku teemadel, ehk küsime, kuidas on Ida-Virumaal tööstuse keskel elada ning arutleme ka piirkonna tuleviku üle. Nii tööstuse kui keskkonnavaates. Mikrofoni ees saavad sõna kohalikud elanikud ja Burfesti korraldajad Laila Meister ja Kerli, romanovitš Tiit Kaasik Eesti geoloogiateenistusest, Meelis heldermann Viru Keemia grupist ja Teet Kuusmik Ida-Virumaa tööstusalade arendusest. Tänane saade on osa Euroopa liidu projektist Lift kliinest. Eesti rahvusringhääling on projekti meediapartner. Mina olen saatejuht Kristo Elias. Aga läheme nüüd mikrofoniga Ida-Virumaale. Ma istun siin Purtse jõe kaldal koos Burfesti korraldaja Kerli romanovitsi ja Laila meistriga tervist. Sõna Purphest, selline festival, see toimub kümnendat aastat. Kui ma ütlen purset vest, siis järelikult mina järeldan, et see ongi Purtse jõest tulnud, eks ju. Või kust see nimi tulnud on? Hea ports säästjad, oligi jah. Kui 10 aastat tagasi esimest korda tegite seda, mis see ajend oli, miks te hakkasite seda keskkonna ja kultuurifestivali üldse korraldama, kas te mäletate seda? Aega ikka mäletan väga hästi mäletada. See tuli sellest, et Lailal tuli suur soov teha midagi ära Purtse jõe jaoks. Ja talle oli isegi raha olemas selleks, et korraldada rahvamajades kolm koosolekut, kus seda teemat arutada. Ja siis ta kutsus mind appi, et kuidas seda teha niimoodi, et see jõuaks inimesteni. Ja siis me nuputasime, mõtlesime igasuguseid ideid, et meil oli nagu esimesel aastal eriti palju entusiasmi ja põnevaid ideid, et me tahtsime näiteks proovida, kuidas oleks põlema panna sest kunagi aastaid tagasi see tõrv selles imes põleski ja siis päris põlema ei pannud, aga, aga nende aastate jooksul me oleme selle jõe peal ja jõe sees teinud igasuguseid põnevaid asju. Ehk siis 10 aastat tagasi, te olite väga noored ja vihased, nagu ma aru saan? Nooretega mitte vihased, kui te tahtsite Vive kohe põlema. No me tahtsime teada, kas ta veel läheb põlema kunagi kunagi põlemisega, reostus oli ju jõe salledel. Sa tahtsid midagi Purtse jõe jaoks teha, mis see siis tähendab? Sa elasid elade Purtse jõe kõrval ja sul oli väga suur mure selle jõe pärast. Mis olukorras jõgi siis oli või on? Mu kodu on tõesti Purtse jõe kaldal ja jõgi on nagu väga reostunud ja jõekallast praktiliselt kasutada ei saa. Et minul nagu jõega kokkupuude on suhteliselt raskendatud ja kuna see mu isa sünnikodu siis oli suur soov, et, et jõgi Saksamaa samasuguseks nagu ta kunagi on olnud puhas ja ujumiskõlblik ja lühegi täis. Kunagi Purtse jõgi oli väga korralik lõhejõgi ja ilus loodus siin ümber, aga teatavasti see tööstuspärand, mis on meile selle jäägi siia tekitanud, on siis selle seisu selliseks. Ta on, eksju? Jah, ta oligi lõpuks nagu surnud jõgi. Et üks selline ebameeldiv nähtus, mis siis nagu läbi küla voolab. Mina näiteks lapsepõlves üldse ei teadnud, et see on Purtse jõgi, sest et see oli Tõrva jõgi nimetatigi terva jõeks ja mul polnud aimugi, et Purtse jõgi Kuidas te sellele teemale sellist tähelepanu hakkasite siis tekitama, noh, esimene asi oli see, et paneks jõe põlema näiteks seda, et see on kõige selg, selge näide, et see jõgi on mingisugust muud asja täitsa muidu vesi või põleks, eks ju. Raske õliga inimestele seda nagu selgeks teha, et kui suur see probleem on ja et see on selline, et lihtsalt rääkides, et ah seal jõe põhjas on tõrv jõudnudki ei jõudnud üldse kohale, et seda oli vaja nagu reaalselt näidata kuidagimoodi. Kohe esimesel aastal me tegelikult tulime välja selle kontseptsiooniga, mida me nüüd oleme siin 10 aastat teinud, ehk et kogu meie festival koosneb kahest osast, üks osa ongi selline samasugune keskkonnaseminar. Kuhu me siis ootame kokku kõiki otsustajad, tekitame nende vahel diskussiooni plaani, et leida siis kõige parem lahendus. Ta ja esimesed aastad me tegelesimegi selgelt ainult jõe reostusest probleemidega. Iga aasta tulime kokku, arutasime, kas seda saab teha, kuidas see saab teha, sest me ei ole tõesti keskkonnaspetsialistid, me ei saa öelda, tehke puhtaks või, või kuidas seda tuleks teha. Ja tegelikult, kui me alustasime, et ega siis ega siis ka teadlased või siis ka nagu needsamad keemiaettevõtted, kes on olnud meie nagu head partneritega, nemad ju ka ei tea, kuidas seda teha. Et meie ülesanne oligi tekitada diskussiooni, mis viiks mingisuguse tulemuseni ja nüüd siis see tulemus õnneks on käes vähemalt osaliselt. Kuidas siis tõesti need ettevõtjad, kelle nii-öelda pärand see on, kuigi riigi kordan nüüd teine ja need asjaolud on muutunud. Ja praegune Eesti riik sellega teie sellise tähelepanuvõtmisega kaasa tulite. Raske oli alguses tegelikult tegelikult oli ikkagi vaja seda korduvalt ja korduvalt rääkida ja kutsuda seltskonda kokku, enne kui see, nagu nagu päriselt kohale jõudis, hakati tunnistama, et jah, et see on tõsine probleem. See ei ole ju selles mõttes esmane probleem, et kuskil riigis, et mingisugune jääkreostust vaikselt on seal maas, eks ju. Et ta ei ole selline kriitiline asi, mis kohe ma ei tea, suurt majandus mõjutaks või midagi sellisteks. Meil on nagu minu jaoks on võib-olla nagu üllatav see, et kuidas me nagu nagu kahe tavalise kodanikuna oleme jõudnud ja suutnud kaasata nii palju olulisi inimesi, et nad nagu tulevadki kaasa ja et need needsamad ettevõtted, kelle puhul me võime ju näpuga näidata, et nemad on nagu, nagu see algselt nagu selle reostuse põhjustajaid, et nad, nad tunnevad ise ka huvi, et kuidas seda olukorda parandada või et nagu või miks ka nende makstud keskkonnatasusid ei ole siis kasutatud selleks, et seda olukorda muuta. Ja lõpuks ikkagi hakati ka uuringuid tegema, et tegelikult noh, me võime siin öelda, et siin on, aga, aga siin peab ka teadma, mis siin täpselt on ja kui palju siin on. Kui me alustasime selle festivaliga, siis meil selliseks algteadmiseks oligi üks riigi poolt tellitud uuring, mis aktsiaselts Maves oli teinud, et see oli siis selline esialgne uuring, mingid üksikud proovikohad võeti ja sealt selgus, et see probleem on suurem kui arvati. Ja siis sellele tuginedes me hakkasime seda nagu teadlikkust nagu edasi viima, et inimesed saaks aru, et see probleem iseenesest ei kao kuhugi. Et hästi palju oli seda suhtumist, et loodus küll loodus ise saab hakkama. Aga see probleem oli ikkagi nii palju suur, et ta ei saa sellega hakkama. Seal. Et ühelt poolt, et kui me nagu räägime sellest sellest murest, mis meil siin piirkonnas on, siis me teiselt ikkagi nagu tahame näidata ka helgemat poolt, et me käimegi mööda selliseid jõega seotud ägedaid kohti, et viimasel aastal me viimastel aastatel isegi me oleme nagu jõest võib-olla natukene kaugenenud, sellepärast et me oleme nagu esimese etapi seal saavutanud ja, ja korra me jäime isegi nagu jätsime oma festivalipausile, sest tundus, et probleem on lahenenud, aga siis me saime aru, et lisaks sellele probleemile on tegelikult rida teisi küsimusi, mis Ida-Virumaal tahaksid samamoodi nagu arutamist ja lahendamist. Ja, ja nüüd me oleme käinud siis mitte ainult jõega seotud kohtades oma üritustega, vaid siis ka teiste märgiliste kohtade juures nagu püssi, tuhamägi või, või Kiviõli poolkoksimägi või Aidu karjäär. On neid kohti on siin tõesti palju. Sellisele mujalt tulnuna siin tundub, et kõik kohad ongi kuidagi sellega seotud ja ühtepidi võib uhkust tunda, et tõesti on siin. Ma ei tea, Baltikumi kõrgeim tehismägi, eks ju, või, või sellised suured suured numbrid, aga teiselt poolt see ongi see, mis on teinud selle elukeskkonna halvaks. Need siin on nii suured asjad on tekitatud siia meie selle tööstuspärandiga, eks ju. Aga küsin seda, et kui te näiteks oleksite peale esimest paar aastat vajunud oma aktsioonidega ja oma tähelepanu tõstmisega, kas siis oleks sellises seisus, kus me, kus me täna nüüd oma projektidega olemas Raske öelda tegelikult see päris nagu lubadus riigi poolt tuli. Aastal 2014, kui meil oli viies Viies kord festivali teha. Et viis aastat olime nagu vaeva näinud ja trummi löönud. Siis tulin keskkonnaministri kohale, ütles, et jah, me teeme selle jää puhtaks. Trummilöömine ilmselt iki tasus ära, tundub, et tasub küll, tundub nii ja väga hea, no räägime sellest tulemustest või, või praeguses seisus nüüd on 10. aasta ja nüüd on ikkagi näha, et selle teemaga tegeletakse ka juba praktiliselt, et praegu on käimas siin erinevad projektid, keskkonnaprojektid Euroopa Liidu rahadega, üks nendest, eks ju on ka kliinest mille raames meie seda saadet teeme. Et mida te kohalikena näete, mis siin toimub siis ümbruskonnas juba, et mis on nagu positiivsuse poole pealt. Millel on nagu vahepeal tundub, et meie nagu jaks hakkab otsa saama selle ürituse vedamisel, siis see aasta on just kuidagi nagu eriti innustav, sellepärast et päriselt ongi reaalseid öid hästi palju näha. Nagu kopad, kaevavadki ja tõrv tõuseb jõe põhjast, et nagu noh, see nagu annab jõudu juurde. Seda on küll võib-olla kohati natukene ebamugav taluda, et see juba settinud pigi seal põhjas tõstetakse üles ja haiseb ja mingid veetaseme tõusud ja Vesine pole enam välja ja puid võetakse maha ja, aga nagu kõik tundub olema hea. Nime me oleme jah, valmis kõike seda taluma. Tõesti, nüüd kliin Eestiga, tehakse need teatud tegevused ära ja teiste projektidega, mis on eesmärgiks võetud, mille peale raha saadud ja mis on konkreetsed asjad. Aga see ei ole ju veel kõike, ka Ida-Virumaa on endiselt see tööstus, nii-öelda maakond, siin on meil need maavara rikkused millest ettevõtjad tahavad osa saada, riik tahab osa saada. Ja teie jätkate ilmselt ka oma Burfesti, kui, niipalju kui teil jõudu on, et mis tänasel päeval on need põhilised probleemid või murekohad siin Ida-Virumaal. Sest meil on väga suur murekoht, on ikkagi seesama, millest ka tänasel seminaril räägiti see, nagu väheneb elanikkond koos selle põlevkivitööstusega, et hea küll, et ühelt poolt see keskkond nagu on kahjustatud ja, ja tööstused kahjustavad keskkonda aga me saame ka sellest aru, et kui see kõik nüüd midi hooga läbi lõigata, siis väheneb meie elanike arv veelgi ja see tähendab meie jaoks ka teatavate teenuste kadumist, inimeste kadumist. Et on nagu oluline leida selline hästi mõistlike hea tasakaal, et kuidas me saaksime seda, seda, mis meil siis on sedasama nagu tööst või seda pärandit siis panna enda kasuks tööle, et sellest nagu sünniks uued asjad. Ideeliselt tänapäeva tööstus, kes on koormatud erinevate keskkonnana nõuetega aeg on teine, mõtlemine, teine peaks olema vähem keskkonnavaenulik või natukene teistmoodi ja ka nii-öelda mitte nii kahjulik sellele kohalikele elanikkonnale võib olla. Kas see võiks olla nii? Me usume, me vähemalt vähemalt tahame niimoodi uskuda ja, ja selleks me neid diskussioone, arutelusid siin algatame, et saada selgust, et kas see siis on niimoodi ja millised võiksid need võimalikud lahendused olla või siis ka uued nagu väljakutsed ja ideed. Teil on alati selline keskkonnaseminar, mis on seekord nüüd teemad. Põletavamad teemad, mis Ida-Virumaal praegu on, et ehk siis nagu kaevandamine üleüldiselt, sest kuu sõna kaevandamine juba tekitab väga-väga suurt diskussiooni ja väga-väga suurt vastuseisu ja kui veel nimetada sõna fosforiit, siis nagu minu arust nagu on kohe kõik tagajalgadele, et siin ei ole isegi nagu mingit uurimisruumi, vahest. Teine küsimus on siis meie oma põlevkivitööstus, et mis sellest nagu saab, et kas, kas ja kuidas see peaks lõpetama, millal ta peaks lõpetama, kuidas ta peaks lõpetama või kuidas seda saaks muuta niimoodi, et et et me siin kõik sellest võidaksime. Ja, ja kolmas on siis õiglane üleminek, mis on kindlasti Ida-Virumaa jaoks praegu väga, väga oluline küsimus, et kui me hakkame ühelt poolt nagu sulgema ja väljuma, et siis me tahaksime ikka selles kaasa rääkida, et me ei taha, et keegi kusagil kaugel meie eest asju otsustab, vaid, et me ikkagi nagu tahaksime, et meie hääl ka kuskile jõuab, kui, kui neid otsuseid hakatakse vastu võtma. Reaalselt need inimesed, kes siin kohapeal elavad ja nagu seda kõike peavad nagu läbi elama Kui me räägime nüüd sellest kohalikust elukeskkonnast, ikkagi inimesed mõtlevad Ida-Virumaa peale, kes kaugel mujal elavad, eks ju. Ja mingisugune kuvand on Ida-Virumaast olemas. Öelge siis, miks on siin hea elada ja miks on siia hea tulla, näiteks avastama, mis siin, mis siin on erilist? See on siin kõik praegu eriline, et üks on nagu muidugi tee meid eriliseks see, et, et tõesti see nagu seotus sellesama põlevkivitööstusega on jätnud siia maha nii palju põnevaid asju, mida, mida kuskil mujal ei ole, et kas või seesama Aidu kanalid või või nagu imposondsed, mäed ja see kõik on jätnud oma piirkonnale oma jälje, et seda ei pea nagu häbenema, vaid et sellest peaks nagu selle midagi täiesti ainulaadset Eestis. Aga meie looduskeskkond ja on ju niivõrd rikkalik, et hoolimata sellest, et kuskilt kaugelt vaadates tundub, et me oleme sinna, siin on ainult tööstus ja kõik on üles kaevatud ja kõik maad on kõik tühjaks tehtud, et meil on siin nii palju ehedat loodust, mis ma tahaks näha, kus kohas Eestis veel seda Suur tänu, Burfesti korraldajad Laila Meister ja Kerli Romonovitš. Ida ja Lääne-Virumaa on paratamatult oma maa põuarikkuste koha pealtrikas koht, rikas paik Eestis, et kui rikaste täpsemalt on, ma räägin nüüd Eesti geoloogiateenistusest, Tiit gaasikuga, tervist. Tervist. No me teame tegelikult juba noh, loodusõpetuse tundidest, et Viru Maal on need meie suured rikkused, et põlevkivi on selline ajalooline teema. Kas on teada, mis siin ikkagi veel peale põlevkivi on? Tõsi, ta on, et suurem osa teadaolevatest maavaradest on Eestis ida ja Lääne-Virumaal, et kõik tunnevad, teavad põlevkivi. Lisaks on siin loomulikult selliseid tavapärasemaid ressursse ka, nagu näiteks ehitusmaavarad, turvas aga ongi ressursse, mis ajalooliselt või võib-olla ka tulevikus huvi pakuvad, et me võime rääkida siin näiteks fosforiidist, kratoliitargiliidist. Võimalik, et ka siis sügavamal Kristailsetes kivimites üht-teist huvipakkuvat, et siin varasemast on ju teada jõhvi kandis olev magnetanomaalia, kus siis võiks olla rauamaagi leiukoht, et, et tõsi ta on, et siin need ressursse leidub. Miks see nii on, kas see kuidagi geoloogiliselt kuidagi teistmoodi on kogunenud siia või on see teadega? Et eks ma haaran, tekivad erinevate geoloogiliste protsesside tulemusena ja ilmselt lihtsalt niimoodi juhtunud, et need on see kõik kokku sattunud. No kui me räägime siin sellisest üsna noorest Eesti geoloogiateenistusest, see on eksju rajatud nüüd mõned aastad tagasi alles peakorteriga Rakveres millise eesmärgiga, see on tehtud? Eesti geoloogiateenistuse rolliks on olla riigi Sis geoloogia-alase kompetentsikeskus ehk siis ühesõnaga meie roll on pakkuda riigile infot, mis meie maapõues leidub millised on erinevad nende ressurssidega kaasnevad võimalused, millised on ohud. Kas midagi tulevikus võib-olla tasuks kasutusele võtta või mitte. Et ise küll otseselt neid otsuseid ei tee, pigem meie roll ongi pakkuda teadmisi. Kuidas te nüüd teame, siis pakute, see on, ma saan aru väga uuringute põhine teema, et ega niisama ei saa öelda, et geoloogilised ütlevad, vaid tähendab. Praktilisi uuringuid nii on, et meie töö koosnebki erinevatest osadest, et üks osa kindlasti on nii vana kui ka uue materjali analüüsimine. Aga selleks, et uut materjali üldse saada, tuleb teha ka päris töid, ehk siis puurida näiteks et noh, näiteks meil ongi ju käimas mõned projektid, et siin eelmise aasta lõpus oli jõhvi, magnetanomaalia puurimine ja siis sellel aastal tegelema fosforiidi kautoliitergi liidi üksikute puuraukude rajamisega. Kuidas see töö käib, siis te panete suure puuri sinna sisse ja, ja lähete väga-väga sügava, nii sügavale kui vaja. Võib-olla ma kõigepealt natukene nagu võtaks seda teemat väiksemaks, et see puur ei ole väga suur, et ütleme see puur, mida meie kasutame või puurmasin, on ütleme, võrreldav sellise keskmise ekskavaatoriga, et ja ei lähe mäega väga sügavale, et erand selles mõttes oli küll jõhvi, kus meie puurimissügavuseks siis oli kuni 770 meetrit. Aga sellel aastal me jääme umbes 100 meetri piiridesse. Aga see kõik toimub ikkagi siin Ida-Lääne-Virumaal, kus seda ilmselt seda maapõue ressursse on millised ikkagi on need riigipoolsed huvid, et jah, teada saada, aga kas, kas on ka teada, mis edasi saab? Hetkel me ei tea, mis täpselt edasi saab, et see sõltub ju nende igasuguste erinevate uurimistööde tulemusest. Noh, ma võingi näite tuua, et me teame, et meil on olemas fosforiidilasundit tegelikult ajalooliselt meil ongi päris hea teadmine, milline on nende asendite geoloogia aga me ei tea, kas nende kaevandamine oleks arvestades helinaid, keskkonnanõudeid majanduslikult mõistlik ja võimalik, et et kui tuua väga robustne näide, et mis, millel ei ole nagu otseselt tegelikkusega pistmist, et et ütleme, et kui üks kuupmeeter fosforiiti, mis maa sees, siis see maksjalt võiks maksta kuskil 10 eurot. Aga kui selle maa peale toomine töötlemine maksab 15, et siis sellel tegevusel pole mõtet. Et aga need asjaolud tulebki välja selgitada, et kas, kas seal on mingisugust Mis see fosforiit ikkagi nii oluline on ja mida see selle, kui me teame, et meil on fosforiiti seda ressurssi olemas, mis see endaga kaasa võiks tuua ja võrreldes fosforiidi, sellise nõukogude aegse kaevandamisega Fakt on see, et Eesti teadaolevalt fosforiidivarud on Euroopa suurimad, et seetõttu ei tasuks sellest teemast kindlasti mööda vaadata. Teine fakt on see, et Eestis on varasemalt fosforiiti kaevandatud mitte küll ilmselt tänapäeva mõistes kõige kõige keskkonnasäästlikumalt paremini. Aga meil on sellega seoses kogemused olemas ja kuna mujal Euroopas tegelikult peale Soome fosforiiti kaevandada, siis selle võimaliku nõudluse rahuldamiseks oleks meil võimalus, tulevikus võib-olla, aga, aga see jällegi sõltub väga paljudest asjaoludest. Ja me oleme siin praegu Burfestil, Me oleme Purtse jõe kaldal ja ja siin kohalikel inimestel ikkagi on see see taak nagu sellest varasemast suurest tööstusest olemas, et küll põlevkivitööstusest ja nii edasi. Aga need hirmud on kahtlemata ta inimestel, kui mainida seda sõna üldse. Kaevandamine juba mainida, sõna uuringud on juba suured, et kuidas teil läbisaamine juba uuringute osas. Me üritame oma tegevuses olla väga avatud ja läbipaistvad, et me teavitame kõiki kohalikke omavalitsusi. Me teeme erinevaid teavitusele üldse oma tegevuse kohta, et kõik oleks ette teada, midagi tuleks üllatusena. Et ja me loodame, et kohalikud elanikud on mõistnud riik tahab teada, mis seal maapõues on ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud. Et esialgu me loomulikult kaevandamisest ei räägi, et kui siin tuua näiteks, et meie ju uurimisprojekt on praegu sisuliselt lääne-Ida-Virumaale, et noh ja seal on üksikud puuraugud ja siis selle alusel mingisugust kaevandamist planeerida ei saa, et pigem ongi lihtsalt hetkel andmete kogumisega tegemist või need uuringud on tehtud info nii-öelda laual, siis loomulikult ka selles etapis võidakse teha ühte või teistpidi otseselt, kui ühiskond leiab, et ikkagi ei taha seda ressurssi kaevandama hakata, siis nii on, et ja siis on olemas ja saame siis võib-olla kunagi kaugemas tulevikus kasutada lihtsalt. Aga kui me räägime ikkagi nendest materjalidest, mida see uuring uuritakse, mida võiks olla, mis nende materjalidega ikkagi tehakse, Kuuse läheb majandusse või, või kes sellest kasu saab ja kuidas see inimene, kohalik inimene kasvab? See tegelikult on väga lai teemaderingi, et, et kes saab kaevandamisest kasu, et et loomulikult on kaevandamine, majandustegevus, et siis sisuliselt võiks sellest kasu saada ka see ettevõte, kes tegeleb otseselt kaevandamisega. Tegelikult see lõplik kasusaajate ring on kindlasti palju suurem, sellepärast et lisaks kaevandamisele tuleb hiljem ka seda väljatud ressurssi töödelda, sellest toota erinevaid tooteid. Et seal erinevates kõigis etappides tegelikult luuakse mingisugust lisandväärtust, millest siis põhimõtteliselt inimesed saavad tulu. Aga lisaks on ju ka see, et ega kaevandaja ei kaevanda nagu siis enda lõbuks et tegelikult kokkuvõttes selle resurssi kaevandamise põhiliseks põhjuseks on see, et inimesed vajavad seda ressurssi millekski. Et noh, kui me räägime nüüd fosforiidist näiteks siis loomulikult seal peakomponent, mille vastu huvi tuntakse fosforist. Fosfor põhiliselt kaevandatud fosfor, läheb põllumajanduse tarbeks väetisteks. Et ikkagi 80 protsenti umbes läheb selleks otstarbeks. Aga täiendavalt toodetakse ka erinevaid keemiatööstuse tooteid, sellest toidulisandeid ja mingil määral ka sõjatööstusesse läheb see tore Aga ikkagi jõuame keskkonna nii tagasi, et me oleme siin keskkonnafestivalil, kuidas ikkagi see kaevandamine keskkonnamõjude mõttes oleks, kui me räägime hüpoteetiliselt teistmoodi kui, kui vanasti mis tekitas sellist jääkreostust, ma saan aru, et juba praegu erinevad keskkonnapiirangud Euroopa liidus ja uued tehnoloogiad juba juba sellist reostust, aga mismoodi see oleks erinev? On selles mõttes raske vastata, et see sõltub konkreetsest juhtumist, et teatavasti meil ju Eestis on rohkem kui üks fosforiidimaardla, et noh, suuremad ja olulisemad, ehk ongi siis Rakvere Toolse, aseri maardlad et nende geoloogiline situatsioon ongi väga erinev, et näiteks Rakvere maardla palju sügavamal, kui on Toolse maardla et siis ka erinevad mõjud probleemid on erinevad, et siis nüüd sõltub konkreetsest asukohast tulebki vaadata, et millised muretseda, vaadata, kas neid on võimalik lahendada mõistlike kuludega või mitte, et noh, ajalooliselt on ju teada, et Rakvere maardla üheks suuremaks probleemiks on alati välja toodud veeküsimus, et mis on ka tänapäeval niimoodi, et loomulikult seal ongi küsimus, et kuidas tagada see, et põhjaveevaru säiliks vähemalt takse tekitaval tasemel, kui seal kaevandama hakatakse. Aga kuidas seda teha, mis, eks tuleb ettevõtte ma täpselt ei oska öelda, et seda tulekski selgitada. No kui oluline on see, et me tegelikult nagu me praegu siin räägime, et me sellest kõigest, mis tulevikus võib toimuda, avalikult räägime, et me arutame need erinevad aspektid hävi, erinevalt probleemid läbi, mis võivad keskkonda mõjutada. Ja ka need plussid, et plussid-miinused oleks kõik läbi arutada, enne kui me üldse tegema hakkama, et kui oluline see tegelikult on. Ma arvan, et see on väga oluline ja praegu ma näen, et selle tagati tegelikult see, et neid uuringuid viib hetkel läbi riik. Et et ühesõnaga, kuna tegemist riigiuuringuga, riik saab endale info meil riigil ei ole otseselt kohustust hakata kaevandama, et me võime ka vaadata seda palju pikemaajalisem investeeringuna, et me neid uuringuid praegu teeme, et me ei pea neid kohe tagasi teenima. Et, et seetõttu ma arvan, et kuna, et kuna riigi poolt ei pruugi otseselt kaevandamissurvet olla, sest seetõttu seetõttu selle teema avalik arutamine on täiesti reaalne ja mõistlik Ja geoloogiateenistuse vaatepunktist, et kui oluline teie jaoks on see, et ikkagi jah, need materjalid saada teadagi mis seal on, aga et nende kasutamine oleks võimalik, et väikeste keskkonnamõjudega. See on üks tõesti kohustuslik osa meie uurimistöödest, et tänapäeval ilma selleta mitte kuidagi ei saa, et et kõigi nende ressursside uurimisel me ühelt poolt peame teadma, et mis asi see üldse seal maa sees on, millised on tema omadused, milleks seda kasutada saaks. Aga teistpidi tuleb kohe ka välja selgitada see, et millised võiksid olla need kaasnevad probleemid ja kaasnevad keskkonnamõjud, mis selle ressursi kasutamisel ilmnesid, et et kui me neid ei tea, siis me ju tegelikult ei tea ka seda, et kas seda ressurssi üldse on võimalik kasutada või mitte või kas majanduslikult mõistlik või mitte. No igatahes edu teile töös, suur tänu, Tiit Kaasik, Eesti geoloogiateenistusest. Nüüd ma räägin Viru Keemia grupi aseesimehe Meelis Eldermanniga tervist, tera kui me oleme siin ikka endiselt selle Purtse jõe kaldal, kui nüüd Ida-Virumaa pani oma turismi selliste uut strateegiat kokku ja uuris neid rekordeid, mis siin Ida-Virumaal on ja on nimetanud ennast selliseks rekordite, maksis üks rekord oli ka see, et sama Purtse jõgi on Eesti reostatum jõgi. Me oleme selle pärandi saanud siit sellest nõukogude aegsest suurtööstusest, see ja see tõesti on väga reostunud, nüüd hakatakse vaikselt seda korda tegema. See on väga raske projekt. Kuidas teie sellesse suhtute, et on eesti reostatud? Midagi ma pean tegelikult kõigepealt täpsustama, see reostus on pärit 1936.-st aastast, nimelt 36. aastal kurtsid kohalikud Purtse jõe ääres olevat kalurid noh, selle õlitööstusele sellise ja nagu reostusele jões, eks ju. Et ei saa nagu öelda, et kõik, see, see kõik on selline pärand, millest me oleme muidugi noh, mingil määral kõik nagu osa saanud ühtepidi sellest rikkusest, mis on toodetud ja teisest küljest ka noh, ütleme siis sellel ajal kehtivatest normidest, et inimesed tavaliselt elavad mingites väärtushinnangutes ja antud juhul see, see sellel ajal, need väärtused olid sellised. Ta on aeg, oli hoopis teine, selle peale ei mõeldud. Jah, absoluutselt täna on situatsioon kardinaalselt hoopis muutunud. Kui vaadata Euroopat tervikuna, vaadata Eestit Euroopa kontekstis, siis selliseid nõudeid, norme ja, ja tegelikult ka neid tõesti nagu väärtushinnangud, mis täna on, need ei anna võrrelda. Täna on siin kallal erinevad keskkonnaprojektid, siin kopp lüüakse maasse juba väga-väga erinevates nii-öelda lõikudes. Teie endagi territooriumil on selline asi nagu Kohtla-Nõmme endine rehvide remonditehas, eks ju, mis seal toimub? Täpselt samamoodi rehvitehase 90. aastal eksistentsi pärast inimesed lõikasid lihtsalt masuudimahutid, et noh, ütleme siis tükkideks koguma suut sellel ajal nende töötajate poolt siis valgus pinnamaapinda, aga noh, meil ei ole tegelikult selle reostusega otseselt mingit muud seost. Kui me oleme selle kinnistu omanikud, mida me pidime siis noh, tegelikult välja ostma kuskil 2010. aastal, et mingil määral on see lihtsalt pärand, mille sa oled saanud siis eelnevatel põlvkondadel inimestelt Et seal tegelikult ju praegu poleks joogiveekaevusid, et kas see on selline kas see on selline üldine tendents, mida me, millega peab siin Ida-Virumaa tegelema, et me peame tegelema siin selle vana pärandreostuse nii-öelda likvideerimisega või, või noh, kui me tahame edasi minna, siis need vanad vead tuleb kuidagi ära parandada. No tavaliselt ongi nii, et kõigepealt ikka paranda nagu vanad head ja, ja vaata, et sa ei uusi, et noh, see on nagu selline evolutsiooni või arengu nagu küsimus, et noh, loomulikult on see nii Mis VKG-le endale on ka mingisuguseid asju siin oma tehnoloogias, mis te praegu teete? Mida te tahaksite veel teistmoodi, aga kas teil on mingisugune probleem? Selles mõttes ütleme, mis puudutab keskkonda, siis nagu ma märkisin, noh, meie igapäevane selline majandustegevus on niivõrd rangelt reguleeritud ja normeeritud, et meil ausalt öeldes kehtivad Euroopa Liidu karmimad nõuded. Väga raske on sealt nagu edasi minna, eks ju. Aga mida me kindlasti teeme ja, ja no mis on meie nagu prioriteet, et me ikkagi nagu vaatame väga täpselt, et meie see ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike, nii väike, kui ta olla saab. Ja teine asi, me tegeleme tegelikult tehnoloogiaarendusega, mis võib olla ja mis tulevikus võiks nagu seda jalajälge vähendada. No ikkagi, VKG on põlevkivitööstusettevõtte ja, ja põlevkivi on meie suur suur maavara, meie, meie rikkus, et siinsamas sellel seminaril räägiti ka õiglasest üleminekust ja põlevkivitööstus ja, või ei, kaevandamine ja, või ei ja nii edasi. Et Euroopa Liit on ka sõnastanud, et tahab kliimaneutraalseks saada 2050.-ks aastaks, mis osa on ikkagi põlevkivitööstuse tulevikul selles kõiges? No kui vaadata sellist pikka konteksti, siis on kaks võimalust, kas me suudame tõesti oma nagu CO2 või kasvuhoonegaaside emissioone vähendada või siis just nimelt nagu kinni püüda ja seda siis mingiks muuks keemiliste protsesside osaks transformeerida või me tegelikult peame hakkama vaatama pikemas perspektiivis, kuidas vähendada oma oma heiteid majandustegevusest, aga, aga see kõik on ikkagi nagu väga pikk niisugune perspektiiv, et ennem kui ma olen seda korduvalt öelnud ka, et ennem kui sa nagu vana kaevu kinni ajada, et see ikkagi vana asemel uue ehitama, nii et noh, Eestis ütleme siis 30 aastat igale tööstusele tähendab, kas siis innovatsiooni või siis paigal seisab paigalseis, tähendab tegelikult lõpuks sulgemist, eks. No mis teie ettevõtte, selliseid innovatsiooniteemad on? Saru põlevkiviõli on nagu selline lõputu ammutamise allikas, et sealt ei ole veel ka kõiki asju välja vist püütud, et kõike tarkust nagu väljapüütud, et mis ikkagi põlevkiviõli tulevik on? Põlevkiviõli ei ole üksi meie toode, vaid meil on ikkagi tooteks ka peenkeemia peenkeemiatooteid kasutatakse väga erinevates siis kasvõi elektroonika ekraanides keemiatoodetes, analüütiliste kemikaalide tootmisel, nii et noh, selles mõttes, mida me veel somet teha, loomulikult me saame just nimelt nagu suurendada tegelikult Nende been kemikaalide tootmist, eks ju. Teine asi, mida me, millega me tegelema nii tootearendus, ehk siis oma toodete parandamine Teine osa, et jah, et tänapäeval enam niimoodi Purtse jõkke ei kallata, seda kõike, mis, mis siis kallata, kunagi ei osatud midagi teha, eks ju. Teine teema on see kaevandamine ja see tehismaastik, mis on ka siin Ida-Virumaale jäänud, et kuidas me suudame sellega midagi ette võtta ja ka tulevikus sellest kaevandatust midagi kasulikku, et Ida-Virumaa on tuntud niisugune maastikumaa aga omale. Pöörata no ma toon teile näite kunagi Eesti energiale kuuluv ja siis jällegi noh, me nagu oma omastasime. Ahtme Elektrijaama Ahtme Elektrijaama prügila on ümber kujundatud ja tehtud rohealaks, lisaks sellele on plaanis ja võimalik kasutada seda päikeseparkide rajamiseks tuulikut paigaldamiseks lisaks visuaalsele sellisele paremale väljanägemisele, kui ta oli, siis on ta hoopis nagu teine täna, et ilus terassidega roheala tulge vaatama. Ja ikkagi kohalikud inimesed, kes siin elavad see, et neil on töökoht ja siin on erinevaid tööstusettevõtted, see on kahtlemata hea. Aga kuidas ikkagi on, et need, kes Purtse jõe ääres siin varasemalt on elanud, teavad kõike seda, mis siit on see jääkreostus tekkinud. Aga mida, nagu hinnata ikkagi Ida-Virumaa juures selliseks positiivseks ja heaks ja, ja mille üle uhkust tunda, mida, mida kohalikud inimesed nagu mille üle saadud. Kust ma tegelikult arvan, et sedasama loodusele, et noh, siin on kindlasti sõi pruune või musti täppe. Aga kui te Ida-Virumaal ringi käike, minge Valaste oja äärde. Toilasse, tulge kasvõi siia, Purtse jõe äärde, näete õhtul, kobras ujub, pardid, tegelikult igapäevane selline looduskeskkond. Ma arvan, et on võrreldav kõige ülejäänu testiga. Ja ikkagi VKG suurettevõttena keskkonda ikkagi oma tegevusega koormate iga tegevus, mis, mis omandab ressursse, omandab seda loodusest, et kuidas te panustate sellesse tulevik, oleksin pigem hea. Ma arvan, et see on lihtne kõigepealt maksudega, kui te vaatate meie nagu maksuosa kogu Eesti, nagu ütleme siis ettevõtete maksukoormusest see on üks allikas, kus siis tegelikult päris palju raha ei ole tulnud isegi mitte Ida-Virumaale tagasi, vaid selle arvelt on ehitatud erinevates Eesti paikades küll matkaradu, küll lõkkekohti, et see on üks koht, teine koht on tegelikult see, et me investeerime iga-aastaselt miljoneid eurosid igasuguste püüdeseadmete puhastusseadmete ja jalajälje vähendamiseks, et ma arvan, et see ongi selline igapäevane töö, mis ei paista võib-olla noh nagu välja, aga, aga mis paratamatult näitab, et Ida-Virumaal on ju elukeskkond ja looduskeskkond oluliselt paranenud. Kas te veedate ise ka aega palju Ida-Virumaal? Ikka vähemalt neli või viis päeva. Suur tänu selle intervjuu eest. VKG juhatuse aseesimees Meelis Linderman. Nüüd on minu kõrval Teet Kuusmik Ida-Virumaa tööstusalade arendusest, tervist, tervist, seminari üks osa oli nüüd sellest, kas see, kuidas teha siis põlevkivitööstuse õiglane üleminek, et seal olid siis jällegi rohelised versus tööstusinimesed sina, kuidas sina ennast nii-öelda tituleerinud, kas sa oled nüüd põlevkivitööstuse inimene või mis, mis tööstusinimene? No mina ei ole tööstuseni. Ma olen tegelikult nii-öelda siis inimene, kes tegeleb Ida-Virumaal arendustegevustega, ehk siis ütleme me meie organisatsiooni selline peamine ülesanne on tegelikult Ida-Virumaa majanduskeskkond, mitmekesistamine, sellele kaasa aitamine ja võib-olla sihukeste innovatiivsete uute lahenduste leidmine. Me oleme tänaseks noh, sisuliselt me oleme 10 aastat tegelenudki juba nii-öelda sellise õiglase üleminekuprotsessidega või ütleme, selle sisu täitmisega. Ehk siis me oleme üritanud leida Ida-Virumaale uusi tööstusettevõtteid mis siis nii-öelda asendaksid neid töökohti, mis võib olla nii-öelda paratamatult põlevkivisektoris on, on aja jooksul vähenenud. See õiglane üleminek üldse tähendab sinu jaoks jah, minu jaoks tähendab õiglane üleminek see, et et Ida-Virumaal Ida-Virumaa ei kaota inimesi ja inimesed, kes Ida-Virumaal elavad, ei, ei kaota nii-öelda sissetulekus ja ja ei kaota oma elukvaliteedis. Ehk siis need inimesed, kes Ida-Virumaal täna on, kes ei ole ära liikunud, et nendel oleks head töökohad ütleme, kõrge lisandväärtusega ettevõtetes kaheks, kaasaegses töökeskkonnas, et nende palgatase oleks sarnane nagu tegelikult päris hästi palka maksvasse põlevkivisektoris ja pigem leida selliseid huvitavaid ettevõtteid, piirkonda, mille pärast inimesed, kes Ida-Virumaalt on viimasel ajal ära läinud, tuleksid tagasi või Eestis mujal piirkondades elavad inimesed leiaksid midagi põnevat Ida-Virumaal ja tuleksid hoopis siia elama. Ida-Virumaa on ikkagi oma sellise sära või sellise suure nii-öelda jõu saanud põlevkivisektorist, mis nõukogude ajal siia või isegi enne nõukogude aega siin arenes. Aga, aga samamoodi ta on saanud aga siia, et me oleme siin ikkagi Purtse jõe kaldal, see on Eesti üks reostatum jõgi, mille puhastamisega nüüd vaikselt erinevate projektidega tegeletakse. See, et aeg on muutunud, meie teame oma keskkonnast rohkem, hoolime oma keskkonnast rohkem, me tahame seda rohkem säästa. See nüüd tingib selle, et põlevkivitööstus, mis oli selline, peab nüüd muutuma, et või Ida-Virumaa peab muutuma, milliseks ta peab sinu arvates muutuma? Eks selleks, et inimesed maakonda jääksid, on kindlasti elukeskkond väga oluline ja, ja siin ei saa nagu kuidagi sellest mööda vaadata, et elukeskkonna üks oluline osa on see, et keskkond on puhas ja, ja ütleme, siin on mõnus elada see, et täna tegeletakse suurte selliste keskkonnaprojektidega, kus, kus parandatakse võib-olla tõesti nõukogude ajal tehtud selliseid keskkonnakeskkonnaga seotud probleemseid objekte. Et see on, see on ikkagi igati tervitatav, et kindlasti on see, et kui me vaatame nüüd 30 aastat tagasi kus me siis tegelikult see põlevkivitööstus drastiliselt hakkas muutuma, siis 30 aastaga on juhtunud väga palju, et keskkond on oluliselt paranenud, eks ju, suitsugaasid ja, ja ütleme, CO2, mis täna on võib-olla siis üks kõige olulisemaid selliseid keskkonna mõjutajaid. Selle selles osas on nagu toimunud väga olulised muutused ja ja ütleme seda ja seda protsess, see protsess parandamise suunas kogu aeg käib. Nii et kui me vaatame nüüd 30 aastat tagasi ja vaatame tänasest võib olla 10. aastate ettepoole, kus meil on selline 2050, on meil sellised väga selged kliimaeesmärgid, siis ma arvan, et me selle järgmise 30 aastaga suudame oluliselt rohkem ära teha, kui me oleme viimase 30 aastaga teinud. See nagu ongi see põlevkivisektori nii-öelda muutumise protsess ja, ja ka võib-olla siis noh, kui me vaatame nagu põlevkivi, kui materjali nüüd energeetikaks või, või õli tööstuseks või keemiatööstuse, eks siis kindlasti seal 30 aasta jooksul peavad ja toimuvad ka kindlasti oluliselt muudatused, et põlevkivienergeetikast me oleme täna väga tugevalt kokku tõmmanud, põlevkiviõli tootmine on muutunud oluliselt kvaliteetsemaks ja noh, võib-olla see eesmärk peaks olema see, et järjest rohkem tegeleda keemiaga, sest keemia on ikkagi see, kus, kus materjalid on, on ikkagi inimestel tarbimiseks vajalikud ja mida rohkem me suudame toota nii-öelda kõrgema lisandväärtusega toodangut ja keskkonnasõbralikumalt seda rohkem maakond võidab sellest põlevkivisektori muutusest. No tööstus ja keemia kahtlemata Ida-Virumaale ju jääb, see on Ida-Virumaa, on selline tööstusmaa, see on siia oodata, et me oskad siin inimesed oskavad seda teha ja on sellega pigem nagu harjunud. Aga mis on need ikkagi need uued, uued, ma tea alad või, või, või mingisugused ettevõtmised, mida siia oodatud või mis siin juba tegutsevad ja kuidas need järgmised on seotud keskkonnamõjudega, et millised need mõjud on ja kuidas neid üritatakse vähendada? No võib-olla oleks meie enda organisatsiooni tegevusest võiks välja tuua võib-olla mõned niisugused väga-väga huvitavad ja põnevad teemad, et et Narva tööstuspargis täna tegutseb selline ettevõted nagu akva foreks ju, et ettevõte, kes toodab veepuhastusseadmeid, see on nagu selgelt keskkonnale suunatud tootmistegevus. Et ettevõte, kes suudab lõppkokkuvõttes valmistada konteinerid, mis viiakse Aafrikasse ja ütleme põhimõtteliselt igasugusest veest on võimalik toota joogivesi. See on nagu hea näide sellest, missugune tööstusinvesteering Ida-Virumaal olemas on ja kuidas see nagu globaalselt aitab kaasa keskkonnaküsimuste lahendamisele. Noh, tänane seis on selline, et meil on, sellel aastal läheb ehitus Kohtla järvel tuulegeneraatorite tehas, ehk siis ütleme, Ida-Virumaal hakatakse tootma tuulegeneraatoreid, mis, mis võimaldavad toota tegelikult rohelist energiat. Ja noh, meil on täna ja portfellis üle 40 erineva projekti, mis, mis on võib-olla alates toiduainete tööstusest lõpetades plasti, metallitööstuse ettevõtetega ja kindlasti on väga suur huvi täna väljaspoolt riikidest tulla Eestisse Ida-Virumaale investeerida ja väga paljud projektid või enamus projekti on tegelikult sellised, kus kus tootmistehnoloogilised lahendused on puhtad ja tegelikult ka tooteid, mida valmistatakse tegelikult keskkonna mõistes nagu väga olulised. Nüüd üks väga oluline projekt, mis ma ise arvan, millega me täna oleme algust teinud, mis on, ma arvan, et niisugune piirkonna üks kõige ambitsioonikam maid ringmajandusprojekte on siis auvere agropargi nii-öelda rajamine mille poolest on ta unikaalne, on see, et me tahame selle projekti realiseerida endiste Narva karjäärialadel ehk siis rekultiveeritud alad, kust on põlevkivi välja võetud ja täna ta on küll osaliselt nii-öelda taasmetsastatud, aga võta see nii-öelda ala kasutusse siis uute toodete valmistamiseks meie jaoks olulised sisendid on tegelikult seal, ütleme sealsamas põlevkivisektorist tulev soojusenergia mina ei kasutata ära ütleme elektrienergia, mis, mis ütleme siis, võimaldab võib-olla mingit tootmist, kas siis kas põlevkivi baasil või on see rohelise energia poole pealt, eks ju, sealsamas auveres. Ja kolmas on kindlasti see, et lähiaastatel ütleme siis kasutusele võtta ikkagi CO2, kui, kui lähtuda materjal, et CO2 on täna ja väga palju üle maailma väga palju kasutusvõimalusi. Meie ütleme peamine suund on võib-olla see, et et leida koostöös sektori esindajatega sellised tehnoloogiad, mis, mis võimaldaksid põlevkivisektori suitsugaase puhastada võib-olla neid täiendada koos kohalike teadusinimestega ja CO2 siis põhiliselt kasutada ära nii-öelda katmik aladel Eestis kasvuhoonetes siis taimekasvatusaedviljade kasvatus. Et CO2 on sellistes piirkondades, kus, kus mastaapselt selliste taimekasvatusprojektiga tegeletakse üks üks väga oluline sisendtaimed vajavad kasvamiseks CO kahte ja nii-öelda siukest head CO kahte ei tohi raisku lasta. Neid jutte kuuldes siis ma vaatan, et see tulevik ei ole enam selline monotööstus, vaid see eeldabki, et see on hästi-hästi, erinevaid teemasid, mis kõik kuidagi omavahel seotud, et kasutavad kõiki neid ressursse ära mida Ida-Virumaal teatavasti väga palju on, aga lihtsalt palju targemalt kui vanasti või jah, et peamine eesmärk on tegelikult ikkagi vaadata, mis on meie ankurtööstus nii-öelda sellised ettevõtted ja ütleme, ankur, tööstus taust ja üritada neid väärtusahelaid kasvatada võimalikult pikaks. See on kindlasti, ütleme kui on võimalik kohalike ülikoolidega ja teadusasutustega leida mingeid uusi lahendusi, aga teiselt poolt meie tegeleme väga palju just välisettevõtetega ja üritame tuua seda välisettevõtete teadmiste piirkonda. Et tõepoolest, kas siis ütleme, valmistoodangut väärindada mingi täiendavalt ja ütleme siis saavutada nii-öelda kõrgem lisandväärtus või siis ütleme, mingid energiaressursid või ütleme siis mingit muud nii-öelda sektorist kättesaadav võimalus kasutada ära siis mingiteks täiesti uuteks, uute toodete valmistamiseks. Kahtlemata see pärand siit nõukogude aegsest ajast meile jääb. Suurtööstus tähendab ikkagi muudetud maastikku, sa mainisid ka, et neid hakatakse ära kasutama. Kuidas ikkagi kohalike inimesele üks on see, et meil on töökohad siin kohalikele, et need jäävad, et inimesed ei pea töötuks jääma kui seda hästi tehakse, aga teine asi on just see elukeskkond, et ja ka turistide pool, et ma saan aru, et siin Ida-Virumaa reklaamibki ennast kui natuke erilist maad võrreldes muu Eestiga, siin on palju rekordeid Kadehislikesse plaanides, eks ju? Jah, ütleme, siia võib nagu näitena tuua jällegi võib-olla ühe täiesti uue huvitava projekti, millega ja me ka oleme täiesti nii-öelda alustamas, eks ju, et see on tegelikult Aidu taastuvenergiapark. Et Aidu teavad kõik täna tõenäoliselt selle järgi, et siin on püstitatud tänaseks poolteist kõrget tuuletuulegeneraatorit, et ja, ja noh, ma loodan väga, et see projekt on võimalik mingil hetkel jätkata ja tuuleenergeetikat on võimalik seal toota. Aidus, nii-öelda selle tehismaastikke juures on kaevatud välja siis tegelikult täna siis Aidu kanal, kus on võimalik tegeleda ja tegeletakse juba väga palju veespordiga. Ma tean, et et Aidu veespordikeskus planeerib, ütleme, hakata rajama siin lähiajal sinna infrastruktuuri. Aga nüüd meie algatus on siis täiendavalt siis nendele keeritud Aidu aladele algatada detailplaneering, selleks, et sinna püsti panna, siis ütleme, mikrotuulikud ja päikeseenergiajaamade rajada, eksis toota ka ütleme nendel rekultiveeritud ja juba kasutuses olnud maadel taastuvenergiat. Sina nüüd kohaliku inimesena, kes on terve elu siin elanud mille üle sa Ida-Virumaa puhul, kust tulevad just looduse keskkonna mõttes, et miks on siin hea elada? Ida-Virumaast on üldiselt või, või paljuski on jäänud selline kuvand, et et, et see on nagu tööstus, tööstuspiirkond ja seal tööstuse siin midagi ei ole, et meil on noh, maakonnas tegelikult mõned sellised olulised tööstuskeskused, eks ju, et see on võib-olla Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Kiviõli, eks ju, et need on nagu siuksed tööstuslinnad, seal käib tööstuslik tootmine ja seal on võib-olla sellised sellised töökohad, aga täna ikkagi Ida-Virumaast. Et kaks kolmandikku, võib-olla kolm neljandikku on, on kaetud metsadega soodega rabadega, Ida-Virumaal on lõunaküljest Peipsi järv, idaküljest on ta Narva jõgi põhja küljest on ta Soome lahte meil on selles mõttes looduslikus mõistes nagu superkohad olemas nagu Ontika pankrannik või, või ütleme siis tõesti matkarajad, eks, et aga võib-olla, mis, mille üle nagu Ida-Virumaal tasub nii-öelda elanikuna uhkust tunda, on see, et meil on väga palju ambitsioonikaid inimesi, ehk siis inimesed, kes võtavad ette suurelt, teevad suuri projekte, on see siis Kiviõli seiklusturismi keskus või on see Narva kindluse renoveerimine või, või on see ütleme siis tõesti mingi Kohtla-Nõmme siis kaevandusmuuseum või, või on see siis ütleme jah, tööstuspargid või on need, ütleme siis keskkonnaprojektid, millega tegeletakse sama Purtse jõe puhastamise projekt, et et selle üle on kõige rohkem hea meel, et kohalikud inimesed tahavad teha kohalikele inimestele, on ambitsiooni. Kohalikke inimesi on väga-väga selliseid aktiivseid, kes igapäevaelus sekkuvad ja tahavad, tahavad kõike maakonnas paremaks teha. Suur tänu selle intervjuu eest, Teet Kuusmik. Ida-Virumaa tööstusalade arendusest. Selline sai tänane Reporteritund Mingega ise Ida-Virumaale kohale ja vaadake, milline on Eesti suurim tööstuspiirkond täna ning mõelge ja arutlege, milline võiks Ida-Virumaa nägu olla tulevikus. Mina olen saatejuht Kristo Elias, aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.