Niguliste muuseum tähistab igal aastal pühakutepäeva, mil avatakse pidulikult Lübecki meistri Hermen Rode Niguliste kiriku peaaltari rentaabel tuues nähtavale muidu peidus olevat kallihinnalistest rüüdes pühaku skulptuurid. Vaatajale avaneb vaade 40-le nais ja mees pühakule ning piiblitegelasele, kelle hulgas on ka kiriku patroon Püha Nikolaus ja Tallinna kaitsepühak Viktor. Minu saatekülaliseks on Niguliste muuseumi direktor ja pühakutepäeva eriekskursiooni läbiviija Tarmo saaret. Tere. No mitu korda aastas avatakse Hermen Rode peaaltari rentaabel. Kõigest kolm, et see on kujunenud muuseumis traditsiooniks, et kuivõrd tegemist on ju niivõrd vana ja väärtusliku kunstiteosega, siis selle liigutamine igapäevaselt ei tule absoluutselt kõne alla ja kuna tegemist on tõepoolest Põhja-Euroopa kõige suurema ja kõige paremini säilinud hiliskeskaegse kunstiteosega, siis mida vähem seda parem, ehk siis kõik peab olema turvaline ja kallutatud ja loomulikult on, on siis tõepoolest need kolm päeva, mis need kolm siis on, just et üks on siis kõikide pühakute päev, mis seal nüüd selle pühapäeval ja siis on kaks Nigulapäeva, sellepärast et selle pühakul tähistatakse siis nii talvist, Nigula väega kui ka kevadist Nigulapäeva üks on siis tema surmapäev, kuues detsember ja teine on siis kevadine Nigula päev, mil tema maised jäänused viidi ja pühitseti tema haual Itaalias paaris sistama uhke katedraal, kus tema füüsilised säilmed ka siiani on, on siis toimunud üheksandal mail. Miks on pühakutepäev ehk siis kõigi pühakute suur püha, nõnda olulise tähtsusega? Noh, eks selle pühakutepäeva tähenduses kahtlemata sõltub kultuuritaustast ja religioossest taustast, aga üldiselt on kogu keskaja vältel sellest kujunenud üks väga oluline päev, sellepärast et algselt olid oma tähendus natukene kitsam, et see oli märtrite mälestamise päev. Aga hiljem kujunes ta siis kõikide pühakute austamise päevaks ja eks igal püha koleni oma kindlad kuupäevad ja tähtpäevad, et millal teda austati ja ja, ja tema mälestust siis esile tõsteti, aga kindlasti see üks päev kulub kindlasti ära ja me katsume siis säilitada neid traditsioon, et näidata seda unikaalset kunstiteost või läbi nende uhkete unikaalsete teostajad. On ju neid rentaablid seal üksjagu palju pühakuid, meil ka Niguliste muuseumis teostele erinevaid ja väga palju, et rääkida nende pühakute tähtsusest ja tähendusest eelkõige just keskaja inimesele, mil need teosed on loodud ja kahtlemata kindlasti on see mõte, olen ka tänapäeva inimesele ikkagi käsitleda seda teemat, rääkida nendest pühakutes, kes on ju olnud siis selle maise jumaliku maailma vahendataks. Jajah, selleni jõuame ka kohe, aga enne veel, kui me hakkamegi nendest pühakutest rääkima, keda Taavil on kujutatud, räägime Rode töökojast, mis oli siis Lübeck issand, milline või tähendab, kui palju te üldse teada, et milline see töö seal välja nägi ja kui palju inimesi selle altari töö juures näiteks osales? No vot väga täpselt meistrit, et või, või kaasa läinud, siis abiliste arvu ei oska julge välja pakkuda küll, aga üldiselt on teada, et tegemist oli suurte töökodadega. Ja tõenäoliselt kui nüüd räägime näiteks konkreetselt Lübeckis, mis tol hetkel 15 sajand oli ikkagi üks olulisi keskpunkte Euroopasse hansaliitude keskus, kus telliti väga palju selliseid erilaadseid, suuremõõtmelisi kunstiteoseid erinevatesse Euroopa tänapäeva Euroopa linnadesse keskustesse kaasa arvatud Tallinnasse siis tööga ta pidi olema märkimisväärselt ikkagi suur, et nad jõuaksid need tellimusi kõiki teostada. Täid. Ja Niguliste puhul on see õnnelik, kui lugu, et on säilinud Niguliste kiriku keskaegne raamat ja seal on täpselt kirjas selle teose valmimisaeg, ehk siis pisut alla nelja aasta. See näitab seda, et see töö, mis on oma mahult ju meeletult suur ja võimas üle kolme ja poole meetri on selle teose kõrguseks ja üle kuue Polomeetri on tema laiuseks avatud tiibadega ehk siis sinna pidid olema kaasatud nii siis näiteks puudemeistreid, kes tegelesid näiteks selle korpuse raamiga, siis pidid olema ju andekad skulptorid, kes pühakute figuurid on ju ju tammepuidust välja lõiganud, pluss tohutult palju väikeseid nicer, detaile, plussis, maalikunstnikud, abilised ja kindlasti on alati siis üks peameister, ehk siis Hermen Rode olnud selle kavandaja idee autoriks tõenäoliselt vastavalt siis tellija soovile, sellepärast et teose me näeme neid pühakut Tallinnas eelkõige väga kõrgelt hinnatud austatud. Ja et siis oli kindlasti seal väga palju abilisi, kes aitas seal ette valmistada materjali tehti ju orgaanilistest pigmentidest ainetest kivimitest seda värvipigmenti, millega siis maaliti, kes tegeles kruntimisega ja, ja see näitab Näiteks alusjoonistus ühe maali puhul on väga oluline uurida, mida palja silmaga ei näe, küll aga tänapäeva tehniliste vahenditega on võimalik seda fotografeerida näiteks. Et kindlaks teha, et kuidas see töö on tehtud. Kuidas sinna krundile on tehtud eeljoonistus ja eeljoonistused, ülimad, täpne see näitab seda, et see pilt on peaasjalikult maalitud tema õpilaste või siis assistentide poolt, kus siis peaminister teeb selle kavandi ja, ja ülitäpse eskiisi kuni varjutusteli välja, mis on peaaegu riidevoldid näiteks või seal keha erinevad piirkonnad, nii et ta on väga täpselt joonistanud selle. Ja siis kindlasti on see nii-öelda lõplik viimistlus või ülevaatus siis alati peaministri poolt. Nii et tolleaegne meister kahtlemata oli ikkagi üks suurettevõtja ja on ka räägitud teemadest ja kuivõrd siis oli selles mõttes ju ikkagi töökoda, mis tegeles ka tellimuste vastuvõtmisega, nende vahendamisega kindlasti ka ütleme, meie mõistes kunsti müügiga, sest ta pidi ju hoolitsema tema tere, oleks toidetud tema abilistele, õpilastel oleks tööd ja kindlasti see oli üks suur suur selles mõttes äriettevõte ja kindlasti vastavalt siis tellimustele kaasati või võeti siis laenati omale abilisi kindlasti juurde need Tallinna puhul, tõenäoliselt see nii on. Kui nüüd rääkida selle altarielust ja loost, siis milline see ajalugu on, kuidas ta jõudis Tallinnasse, kuidas leidis ta koha just Niguliste kirikus? Seal on väga täpne vastus, sellepärast et on teada arve raamatu põhjal, tema valmimisaeg on teada summa, mis selle teosest maksti 1250 Riia hõbemarka, mis selle üüratu summa. Ja et kuulajale selgituseks, mida, mida me oleme siis palunud ka just nimelt tuua selgitamaks, et mis võiks olla taolise teose väärtust tolleaegsele inimesele. Et sellise raha eest näiteks oleks olnud võimalus ehitada mitu mitmekordselt kõrged suurt kivimaja või siis ehitada tohutu suure laeva, et seal see suurusjärk, mis käidi välja Niguliste koguduse annetajate poolt, selleks et töösiia tuleks ja on teada ka, et see töö telliti spetsiaalselt sellele kirikule, kus ta siis ka praegu paikneb. Loomulikult Niguliste lugu on iseenesest keeruline, kuivõrd Niguliste kirikuna purustati kapital ja seal teises maailmasõjas on ta ometigi omal kohal ja vot see imeline pääsemine toimus siis vahetult enne teist maailmasõda või sõja ajal. Nii et mõned kuud enne seda 1944 märtsipommitamist jõuti see töö ära pakkida, evakueerida, viia Tallinnast välja, elas sõjakoledused üle Järlepa mõisas oli ta seal pakkides kastitud ja see oli üks vähestest objektideks lisaks veel siis ka surmatantsumaalile, mis jõuti kirikus päästa. Nii et kõik, mis seal sees oli, kahjuks läks jäädavalt ja hävis paljudest asjadest, mis Niguliste uhke sisustuse omal ajal ju moodustas, on võimalus vaadata ainult kahjuks aluliste fotodel piltidel. Need Rode töö on kahtlemata märgilise tähendusega, ta imekombel ikkagi jõuti päästa ja seda jõudis ta tagasi Tallinnasse. Nii et ta on tõepoolest täitnud oma algset funktsiooni selle kiriku peaaltari redaablina ju väga pikalt, ikkagi ju sajandeid. Ja 19. sajandil, mil siis telliti Niguliste kirikule juba luterliku koguduse jaoks uus rentaabel või maal. Siis peeti seda Roode tööga loomingut, keskaegset unikaalset tööd. Juba selliseks väärtuseks tõsteti Antoniuse kabelisse need kaks suurt Lübecki meistrit, surmatants Bernt Notke ja Hermen Rode. Siis suur rentaabel paiknesid mõlemad Antoniuse kabelis kõrvuti, need hinnati juba seda väärtust. Ja on teada veel ka see asjaolu, et toodida vahetult enne ja teist maailmasõda uuesti peaaltari kohale tagasi. Nii et ka see on ikkagi märk, et ta tõepoolest oli koguduse liikmetele ja, ja eelkõige eesseisusele ja ka Niguliste kiriku ajaloo kontekstis ikkagi väga-väga oluline töö kõikidele nendele inimestele sajandite jooksul. Ja 82. aasta põleng sellest siis ei saanud. Jah, et, et selle Rode altari puhastamise konserveerimistööd, noh, töö on ikka saanud sajandite jooksul, eks ole kannatada ja kogunenud tolmu, mustust ja maalitud üle ja ja kõik need, selliseid sellised faktid, mis lihtsalt käivad paratamatult, nii oli gaase mana teosega kaasas. Ja alustati siis selle töö puhastamist juba 50.-te lõpul. Aga see töö oli selline, selles mõttes hektiline, et Eestis ei olnud seda professionaalset kaadrit kes oleks olnud võimelised selle tööga nii mahuliselt ja võimelised tegelema. Et selle töö konserveerimisega olid seotud nii kohalikud maalikonservaator, restauraatorid ja siis jätkas seda teed juba Venemaa ekspertgrupp, kes sai austava ülesande selle töö puhastamisega tegeleda ja osalesite õutise töö, pliimaaliväljad, skulptuurid ka puhastada. Ja, ja selles mõttes on ja väärib Niguliste Retaabli puhul eelkõige rõhutamist asjaolu, et ta on niivõrd hästi säilinud, säilitanud kogusele hilisema mustuse või ülemaalingute alluma päris algsemana Polükroom ehk siis värvilisuse, mida me näeme nii, nii maaliväljadel kui, kui nad sealt ära puhastada tulevad ikka tõesti ilusad säravad värvid või, või samamoodi kui skulptuuride puhul. Ja et jõuti siis osaliselt puhastada maalid jõude, osaliselt puhastada skulptuure ja need olid eksponeeritud juba siis seitsmekümnendatel aastatel Kadrioru lossis kui Eesti Kunstimuuseum paikadesse, seal need suures saalis oli siis ka väikene keskaegne osakonda, need Roodetahvlid ja tiivad ja mõned skulptuurid olid seal väljas. Nii et vanem kuulajaskond kindlasti mäletab, kuidas nad seal lossi suures saalis paiknesid. Aga suurem hulk sellest tööst ikkagi oli, oli veel jätkuvalt pakituna Oleviste kirikus sealses goriumis hoiul ja, ja sealt tema siis toodi 1984 alles Nigulistes. Nii et 1982 oli küll jah, läinud mööda kõik tärmineid, mil Niguliste pidi olema juba saama avatud, kui muuseum ja kontserdisaal, olümpiamängud oli siis esimene täht tahaks siis need tulid liiga kiiresti peale, ehitust ei jõutud valmis ja ekspositsiooniga pidi alustada, mis siis 1982, nii et olid osad väiksemad teosed juba pakitud ja, ja nii-öelda valmisolek oli olemas, selleks, et tuua need tööd, siis kohale oli ju tellitud spetsiaalselt Karel tõesti pandud, monteeritud ja kohal. Aga et õnneks siis sai Niguliste selles mõttes minimaalselt kannatada, kahtlustada, et kunstiteoseid ei olnud veel sees ja imekombel pääses ka orel. Nii et selles mõttes oli tegemist noh ikka suuresti väga õnneliku õnnetusega, nii et 1984 siis toodi põhimaht sellest teosest monteeriti kokku oma algsele kohale, aga siis jätkus konserveerimine, nii et jätkuvalt ikkagi liikusid skulptuurid. Kord olid nad siin töös Tallinnas korda, linnatöös Venemaal, Moskvas, kuhu need võeti siis jupphaaval kaasa, puhastati ära, toodi tagasi ja nii see käis, kuni tuli uuesti Eesti taasiseseisvumine, meil siis need teadusid. Ja kui nüüd rääkida nendest pühakutes diaviili tegelastest, keda Antsis reid abil kujutatud Ereskursioon pühendub siis enim Püha Victoria, pühad Nikon legendile. Aga mida saate te veel öelda? Nende pühakute loetelu siin jah, on tähtis seetõttu, et neid on võimalik jälgida siis kõikidel erinevatel altari, Rethabli vaadetel et siis ta ta ju liigub hingedel ja need on siis pildiprogrammi, saab võimalusel muuta ja näidata, nii, see keskajal oli nii igav, tavaliselt argisealt oli tal siis täielikult suletud, kus seal siis tegemist maalingutega, kus me anname kolme naise mees pühakut osaliselt avatuna, mis oli siis väiksemate kirikupühadel või pühapäevastel missadel on siis Püha Nikolause legendid kaheksa pilditahvliga ja Püha Viktori-Tallinna kaitsepühaku legendid 200 pilditahvliga ja siis kõige pidulikum positsioon, mida ka ju keskajal tegelikult tehti ainult kõige tähtsamate kirikupühade ajal inimestele nähtavaks on, on siis tõepoolest jah, need mitukümmend pühakut ja sealse pühakute puhul tuleb nimetada, et nad on siis mitmel korrusel. Korpuses paikneb siis kaks skulptuuri rida, mis on mõnevõrra suurema täisfiguurid ja alumise niinimetatud toel või predellal paiknevad siis poolfiguurid ja, ja kui ülejäänud, et selle Retaabliga on ju tegelenud selle teosega päris mitmed kunstiajaloolased ja, ja üritanud määratleda, kes on kes noh, paratamatult on seal väikese kaod. Et on seal kadunud pühakute atribuudid, on see kadunud mõned sõrmed ja mõned muud olulised detailid, aga ometigi on ikkagi üks väga oluline märk, mis jällegi võimaldab pühakuid ka praegusel hetkel tuvastada. Kui see atribuut on kadunud siis iga skulptuur kinnitub ühe konksu otsa ühte kindlasse kohta ja selle pühaku selja taga on siis krunditud pinnale joonistatud sellesama pühaku atribuut. Nii et tihti on ainus võimalus praegusel hetkel määratleda, kes on kes ikkagi võta see skulptuur kapist välja ja, ja vaadata, milline märk on seal taga. Ja need pandi selle tõttu, et et kui see teos transporditi siia Tallinnasse, siis ka kohalikud inimesed, kes selle asja siin kohapeal kokku Monteerisid siis detailidest, et nad teaksid, milline skulptuur, kuhu sobib, nii et iga figuur oli eraldi pakitud, kindlasti korpus eraldi pakitud siin monteeritud kokku, mis on tohutult suur, raske, võimas kappaltar ja, ja see pandi kokku ja siis õpetati nihvates koolitati välja, spikker oli ees. Ja vot see siis võimaldab määratleda pea, kuid nii et praegusel hetkel on ikkagi kõik need pühakud määratletud ja kindlaks tehtud, kes on kes ja et üllatusmoment kahtlemata andnud selle alumise predella osaga, kus on räägitud kogu see pühakute plejaad, seltskond seal toetub siis nii-öelda kas vana testamendi prohveteid teleaga, mis on tõenäolisem, et ta toetub ikkagi pühale hõimkonnale ja kogu selle kapi keskmes on siis kaks olulist skulptuurigruppi ülemises reas on siis Neitsi Maarja ülistamine Kristuse poolt ja all on siis kujutatud püha anna oma tütre Maarjaga ja, ja seal on siis kujutatud veel ka kristus last, nii et kompositsioon anna ise kolmas, mis siis seob selle ülemise korpuse poole ja alumise predella osa kenasti omavahel kokku pea hõimkond, kas siis ongi ju püha Anna Neitsi Maarja emapoolne suguvõsa on seal siis tõenäoliselt olnud algselt kujutatud ja probleem on nimelt selles, et seal on kaks figuuri hiljem seal kapis siis välja vahetatud ja nende pühakute pool figuuride taga ei ole kahjuks ühtegi märki, mis võimaldaks siis määratleda, et kes nad sellised on. Bernt Notke surmatants sai, kui ma nüüd ei eksi, eelmisel aastal sellise kaitsva klaasseina. Et, et hoida samamoodi sellist väärtuslikku kunsti. Ega vist peaaltariga ei saa sellist asja teha, sellepärast et nagu räägime ka, et see käib lahti sedasi avaneb, või, või kuidas seda hoida ajas, et suurteosel oleks ka tulevik. Mõttes on see ju oluline küsimus alati, kuidas säilitada vana kunsti ja Nigulistes, on selles mõttes olemas. Kuna me oleme osa kunstimuuseumis, siis on meil ju olemas suur võimas osakond, seal konserveerimise restaureerimise osakond, nii et see on pideva järelevalve all. Ja teine asi on ju Niguliste on ehitatud üles spetsiaalselt muuseumiks ja kontserdisaalis, kus on siis tagatud kõik need klimaatilised näitajad, tingimused, ühtlane temperatuur, niiskus ja, ja kõik muu plussis. Turvalisus, mis on kahtlemata nende vanade teoste hoidmisel ülimalt oluline. Ja Nigulistes on tõepoolest kõik olemas, jäävad küsimuse, kuivõrd, kuidas need katta klaasidega, et see tekitaks omakorda mingeid kahjustusi. Ja, ja maailmas on näiteid küll, kus on ehitatud suurelt klaaskapid ümber tehtud nii-öelda kliimakastid ja lõpuks mõnikümmend või mõned ajad hiljem selgub, et see on hoopistükkis olnud kahjustav teosele, nii et me kunagi ei tea, kuidas käituda, aga, aga igal juhul on see oluline küsimuse, kuidas sellega tegeleda. Ja ka surmatantsu puhul on see kaitseklaas seal ees, aga seal on jäetud kõik see vaba hingamise ruum ja, ja tagatud eelkõige turvalisus. Sellepärast, et see on lõuendile maalitud teose puhul hoopis teistsugune, kui on siis tohutu suur võimas puidule ja siis hiljem osaliselt lõuaniga kaetud teosele. Et need tingimused peavad olema ka erinevad ja alati kaalutletud. Nii et igal juhul ma võin teile kinnitada, et Nigulistes on, kui see kõik väga-väga hästi hoitud. Ma lõpetuseks veel küsin, et kuidas läheb praegu Niguliste muuseumil ja kuidas on külastatavusega ning kas ka kontserttegevus on peaaegu täismahus taastatud. Noh, selles mõttes ei saa kurta, et Niguliste on tõepoolest avatud olnud, nii nagu kõik kunstimuuseumi filiaalid ju ju alates peale seda esimese suurepuhangu lõppu, aga kahtlemata need mahud ei ole taastunud ja see on selge, et et praegusel juhul on meie külastajaks ikkagi eelkõige kohalik publik. Turis, kui selline ei toimi. Ja et Nigulistes on olla muidugi ju erakordne külastatavus tänu sellele, et noh, niivõrd olulised rahvusvaheliselt kuulsad kunstiteosed meelitavad publiku kohale, tullakse spetsiaalselt neid asju vaatama. Aga turism on jah kadunud, nii et selles mõttes me oleme katsunud minna seda teed, et pigem korraldada üritusi, mis selgitavad neikas kunstiteoseid või, või siis korraldada loengusarju. Et tuua seeläbi inimesi, kes ka kohaliku elanikkonna hulgast ei ole enne Nigulistes kuidagi olnud seotud või sinna sattunud. Ja kontserdite ka on ju samasugune lugu, et me oleme katsunud korraldada ja jätkub, et need toimuvad ja aga kindlasti vähendatud mahus, sellepärast et kõik soovivad midagi teha ja neid kontserte üritusi on üldjuhul üksjagu palju. Ehk siis noh, täismahus taastumisest me ei saa niipea rääkida, aga me anname survestama panuse, aga üldiselt. Me ei saa väga kurta, et, et inimeste huvi on ja mille üle on tõepoolest hea meel, et meie juurde on leidnud tee väga palju sellist publikut, kes ei teadnud näiteks Niguliste nende unikaalsete väärtuste olemasolust. Nii et seal väga julgustav ja ja ma usun, et me selles mõttes liigume õiges suunas. Head raadiokuulajad, pühakutepäeva eriekskursioon Niguliste muuseumis juba sel pühapäeval kell kolm aitäh Niguliste muuseumi direktor Tarmo saared. Väga oodatud.