On see kutse tantsule? Täpselt nii. Kutsuvad trummid tuhandete kilomeetrite taga kaugesse Sigistanis. Uued naisrühmad tulevad tantsima tadžiki rahvatantsu. Aga mida tähendab, see heliseb sõnakene. Kellukest Kuljust käevõru küljes, mis kenasti kõliseb, kui tantsija käsi liigutab tantsivad ainult käed-jalad, püsivad paigal. Või? Pikkade loor pükste varjul teevad riietus on idamaine. Soengut samuti, kuidas sobiksidki sel tantsu juurde dubleeritud juuksed või poisipead. Kõik tüdrukud kannavad patse. Vastava nõude tegi Heino Aassalu aegsasti teatavaks Tantsu tutvustavas raadiosaates. Juba enne laulupidu. Näidake üles leidlikkust, ütles ta. Võtke, kust tahate, aga langi tantsitakse platsiks. Mõni aeg hiljem sai Eesti Raadio pisikese pakki. Saadetist avades tulid välja patsid. Lahke kuulaja, kes need saatis, kui juhtute olema vastuvõtja juures, teadke, et teie patsid on täie eest käigus. Teistel on aga kapron, mis parata, elame kõikvõimsa keemia, plastmasside ja poisipeade ajastul. Tantsul lõppenud tantsijad asetasid väärikalt teise käe südamele. Nad tänasid nii vaatajaid kiiduavalduste eest. Nakk tänasest sei lahke kuulaja platside eest. Vene rahvatants vanemate segarühmade esituses. Võimlemiskompositsioon Rukkirääk võimlemisrühma esituses. Eugen Kapi pioneerid emas noorte viiuldajad ansambli esituses. Sergei Rahmaninovi, itaalia polka. Te kuulsite Eugen Kapi pioneeride marssi ja viimase palana Sergei Rahmaninovi Itaalia kolka noorte viiuldajad ansambli esituses. Esmakordselt esineb rahvakunstiõhtul 200 liikmeline pidulikku moodustatud vabariigi muusikakoolide õpilastest viiul, vanemaid Pille viinud muiste kõikjal pidudel ja pulmades ning tihtigi tantsijal. Risti jaluse märjaks võtnud viiuldajad on taandunud tantsumurul saata pulmatantsu Targa rehealune. Meie aga küsitleme meest, kes saatis rahvatantsijaid ja rahvapillimehi esimestel tutvumisreisidel läbi Eesti. Tema nimi on August polst ja ta Targa rehealune rahvakunstiõhtu pealtvaatajate hulgas. Ta on kunstnik ja pensionär, omaaegne Tallinna Eesti Muuseumi töötaja. Tema oligi mees, kes tõi praegu algava tantsu Targa rehealune esimest korda avalikuks, kes ette? See oli aastal. See oli aastal 1922 sügishooajal ja septembris nimelt. Nuiad esitasid tantsu, muidugi veel. Targa reheselle päritolu kohast tegeles see oli muu puurühm. Tallinna Eesti muuseum korraldas selliseid ettekandeid, kontsert. Pruuliliisu väärt laul 68 aastat vana rööma juurde kuulus loomulikult ju ka torupillimees ränga daat. Andres Metsvett 72 aastat võlad. Vaadake. Kas te käisite ise tantsijaid koha peal vaatamas ja niipea kui andurid saabunud, ET Muhus leidub saare sarnaselt sarnane tantsumängijad ja nõnda edasi torupillimees Zaitsema kohale koostasime rühma, tegime kohe kohapeal proovid ja selle järele, siis esinesid nad juba kontsertsaalis. Sellest aastast peale algas siis Targa rehealuse võidukäik. Ja nüüd on teda tantsitud igal pool Eestis Löövad kaugemalgi. Veel. Praegu saadavad Targa rehealust viiuldaja taga õieti kõige vanem tantsusaate veel ja vanemaid eesti rahvapill torudel. Just nimelt, kindlasti olete teie oma ringreisidel tuttavaks saanud paljude huvitavate rahvapillimeestega nende seas ka torupilli jussiga. Millal teie nägite torupilli jussi? Esimest korda on see teil veel meeles Fortordele Joss, miks vete? Tema oli juba kohapeal tuntud ja pärast nimetati ta Tuulsarts toru Preiussiks migratsiooni, nagu ma mainisin, Tallinna Eesti muuseum korraldas teistkordset muugalaste esinemisel, aga kui esmakordselt korraldati see oli sama 1000 922. aastal aprillis, vaadake siis kerkis esile ja kuidas tema poolt tulid andmed etena pidule saada. Saatsime kirja, aga mitte mütsile, vaid ja kellele saatsime kohalikule algkooli juhatajale mäesalule ette, antaks kutse edasi, teatas katus tuleb. Kuid kirja asemel, mis toimub? Ilusal õhtupoolikul ilmus Kadriorus Kadrioru muuseumis Kadrioru lossi muuseumi kantseleisse lusikat tüse mees, vanemates aastates astub uksest sisse ja ütleb väga rõõmsa ilmega, liig. Tere simmani, tuule ega korrutan Joss oma tasku. Noh, ütleme teise sõnaga oma Tolstoi soristab. Tõsi, miks, miks kirja ei saatnud, ega veel pidu ei jooline, küsisime, kas ta tuleb. Jootsin, vastab ega maa või Hildaks Cheeda piduvad kapeerida jussi poole. Justolisse kellaajal peole oli kaks nädalat varem kolm, isegi kolm nädalat varem igas mõttes ja palun, mis siis tuleks teha, ütlen minu vanemad, tantsijad õpivad rahvatantse parmu hotelli hele tellija Kandle saatel. Katsuksime õige, kas nad turu filmi järel katantside otsustama, jussi hea meekütet. No aga siis Tombaminele jalad, noh teate küll, kust välja. Nii tõrvilisteli õigel ajal peole, kas seda on ka ette tulnud, mõni vana rahvapillimees jäi hoopiski peole, tulevad, oli juhus. Oli Johusk ja seegi oli torupillimeest, ma ütlen, see oli meie viimaseid torupillimehi, seekord aga muusikamuuseumi ringreiside korralduste puhul. Kõik see oli Mustjala Torupillimees Rauno, Jaan ehk torudele Jaan Jaan dist. Ta oli tol korral täpselt 60 aastat vana tooli kahel ringreisil käinud aga kutt jamale, kummas järgnes, siis ta vastas, kirjale ei ole võimalik tulla. Saadan uue kirja mikspärast. Torupill on kavas ja pillidest peab füüsiline takistus on, tuleb järgnev keri. Seekord ei saa kaasa sõita. Sadam kolmandad, kui ta ei saa enne tulla, alguseks tulgu hiljemgi. Vastusteta põllud, seekord läksime ilma torupillimeheta toru, telli, esitasime kuuseumi hääle sisse, aga pillidest ei olnud. Aga kui järgnes, siis jälle järjekordne ringreis. Eelmine oli talvel, sügisel hooajal, saatsin neli nädalit pillimene kirja ette ja vastus oli üsna keerukad, toredad tuisis see Raua ja Torupilli vist kohal oli, küsin mina ringreisijuhina ja korraldajana, aga miks ta eelne seal ei tulnud ja miks ta ka ei vastu, mingist põhjus oli Eli mees muigab ja ütleb nii. No kuidas ma sain siis tulla, kui sain kutse kätte Tiidule tulla? Ütlesin oma naisele kurje ei. Pese mu ammus puhtaks, maa pean pidule minema, mind kutsutakse ringreisile kaluri, neid eiteegi kohe käbedaste selle töö ära ja pani vamuse kuivana sellisesse kohta, kus lehti muidugi pääses. Ja kui mõni ajast läks nüüd oma puhastatud vammust vaatama siis ei uskunud oma silmi. Ammuse hõlm puudus leht Maali hõlma ära söönud ja pillimees lõpetab oma seletusi jälle muigades. No kuidas ma saidist Keedule tulla? Võimul ei olnud pidukuube. Et sellest koolist, kas teile on meelde jäänud mõni eriti tore vana pillimehe ütlus tantsimise või pillilöömise kohta? Need on mitu, ütleb ühe. See on nimelt pärit ühelt väga tuntud isegi kuldselt pulmapillimehelt Pärnumaal Toris, ta nimi on lepiko, Mihkel, Mihkel Toom. Ta oli tol korral ka nii 65 aastat vana, Mihkel ütles, veed. Pill piima tantsima. Kui mina mängin, siis lähevad kõik tantsima ka need, kes ei oska, kes ei oska, need kukuvad maha. Tants läheb edasi. Igas Sancy läheb tantsima, kui tal ainult karku all ei ole. Nonii, lõpetame siis rahva seast, sest tants läheb edasi. Aga nüüd on midagi erilist tulemas. Kalurineiud panid juustest väljaku otste poole, kus seisavad tohutu suured kiiged. Tüdrukutel on lutt. Vana rahvatarkus ütleb, et kes esimesena kiige saab veel sellel aastal mehele. No küll on soovijaid palju, lausa võidujooks õnne peale. Kohe algab kiigepidu. Mis see siis veel, mehed on õllevaadid välja veeretanud ja tribüüni vastas seisab neid neid püsti 14. Aga need pole lihtsad vaadid. Need on setu, naiste alustoed. Nobedad, see tuttarid upitati vaatide otsa ja Leela paneb tantsima. Sallu seab Lõuna-Eesti. Otsa pandiakse on selle tantsuline. Otsa pandi see, mida sa teed, ütleb. Kas te oskate seitseedee? Meie tegid til asja selgeks ja Kõrbikseni mõistatuse autor Helju Mikkeli, see otsakandjate tähendab armastuse lõime kokkusõlmimist. See on setu. Meil on. Tüdrukutel on lina külvata, siis kitkuda ja leotada. Lõbuks, tacustlen keerutada, jaganud Askududa. Virgatan need setu noor. Videvik ja villakinnas suitsuaeg ja sul. Tantsuga saateid, mehe särk valmis. Aga peigmehed ongi platsi nüüdse õige otsa pandiakse alles algab. Armastuse lõime pole ju kerge siduda. Poisid on Viktuuritele meistrid. Nad teevad siin teenbukaid hüppeid ja panevad tüdrukuid naerma. Ühtekokku on see ilus armastuse lugu, mille viigi Elmar Luhats on kokku seadnud. Tantsu saadab Tartu Ülikooli rahvapilvi ansambel. Põhjuseid krõbisevad ja iga kord ring täis on, löövad poisid. Pooled vennad, noored mehed, noored vennad T4, alutane, meeste näljaetapp, pidurakat jätkub pelgalt jõudu, laps, noortena jada. Põllumeeste käest kinni Need, EDP. Neiud, neiud, äike, rukkitehnikad ahju ees. Hoiatusest köiest tegu pole aga teadmisohtliku taimekahjurid või see on pigem poiste vallatunali. Sajajalgne roomab parajasti kilkama tükitava tüdrukute tropi poole mis kujutab rukkihaki tantsijate piir hoolikalt väljaku väljaku teises osas toimub künnimehe eksam jalad ees, looga alt läbi ronida, nii et istumine maad ei puudutaks. See pole pooltki nii lihtne number. Selgitas vanast välja räägib oma mehe ja sel põhjusel on ta tänini au sees. Pilverit videol. Näeme näeme, kas keegi tahab meid ja meie põlve piinakesi, meie noormehi, nõmedaid, töötuma virvemmeeremaie. Kiigele on loodud ammuse kombe järgi suveõhtuti hällimas käia. Selleks kaheksa hiigeltiiki staadionil on aga ehtne kiip pole mingi lasteni. Vägevad postid on kaheksameetrilised kuusepuust aisad hoiavad laule. Poiste peavad pukid, kõik nagu päris diisel. Paidest kohale kutsutud vana kuusel Juhan Kalvi teadis need asjad kõik ära, sest tema tehtud, et biokiiged on. Jaga, laulud lähevad nagu kombeks. Tüdrukud on poistele kes on ikka suure kogu kiige juurde. Mitu 1000 hooandjat õõtsub muusika rütmis. Kiigeplatsid kutsuvad kaasa poisid-tüdrukud. Ja ega vaatajaid enam paigaldus. Tühiajunud algas naisrühmade esituses. Aga mis nende tüdrukutega nuud juhtunud on? Saun on läinud madalaks, liigutused kasinaks, seljad küürus, käed kõhul, vaheliti selle eestlannaga, kõikihaarav on vägev jututuju ja keelepeksuhimu. Mitmes ringis pannakse pead kokku ja juba lähedki lahti. Tühi. Oh seda ilva asja küll, kus pane paras jalutama. Tantsunaised on agarasti, ame kõnelevad, ähvardavad hoiatavat juttu kuulda pole, aga silmaga võib näha, kuidas tühi sõna ühest suust teise rändab, teel kasvab ja sigineb edasi, liigub kogu naiste väe, vallutab. Selle koomilise tantsu on seadnud Ullo Toomi ja Heino Aassalu. Muidugi ei taha ma arvata, et autorid naiste vastu üldse okast kallavad aga küll neil võib-olla natukene õigustikaan ka. Ja kui mõni son väljakul ennast ära tunneb, siis õppetund on tõsine välja naerdud, saada tuhandete hammaste alla jääda. See pole mu elus, ei naistele Emeestelegi, sest eks mõned nendegi hulgast ja nii edasi, aga ärgentide huumoriga. Igal hetkel on lõpp ja Danski otsas. Ainult viimaseid heidet ise ei saa sõna pooleli jätta ja vaat et jäävad järgmistele tantsijatele. Tublid naised teenisid vahva kolkalöömisega oma viimase aplausi tänasel postirühmade esituses soiku. Kas kõik on jumala üksi, lagedal staadionimurul? 30000 peatagi? Ta kiire saputatiivu Akseerib tähtsalt kukesammul ringi. Kuidas muidu ja kirebial? On putkelda sul Leedu rahvatants, kui kukk on meie maadel? Nagu ma juba proovide ajal väljaselgitamise säilitasime, tantsib Kuke tantsus solisti osa. Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane Tõnu Tammer. Taheski. Tantsimisest vabal ajal mile õpita telemehaanika võib-olla anda need titevigu rikki. Leedumaalt hankinud telemehaanika? Aga mis nüüd järgneb, on puhas telepaatia. Korraga on platsis 1000 noort, võtta. Kõik saputavat. Esimest korda on täna tantsuväljakul koos kõige nooremad ja kõige vanemad. Kuue. Tornis, kus asub selle rahvakunst peastaap, siin on kõik rahvatantsujuhid koos. Me näeme, Niina raadikut, Alfred traadikut, Heino Aassalut ja hullu kaevurite tants, kellelt manismane sigari, kuidas tema, selle kuketantsu Rahu vai ega meie maadel tüdruk meie suurtüki veel alla ei anna. Arvame oleme arvamisel. Nii menu kuulsite publiku aplausi, särav lavastus oli suurepärane, tants algab, niiet üksik kukk, suur kukk tuleb keskele igatsetud kireb, seal hakkab otsima omale kaaslasi, jookseb väljakul ringi ja see ergutab või annab teistele märka. Noored ja vanad kuked jooksevad toad järele tegema. Andke andeks ja te nägite väljakul 1400 kukke. Ahnii meie ütlesime, kui ma ei eksi, raadiotornis on 1000 kokku, neid oli siis veel 400, rohkem ja praegu naljakas, aga juba uus tants on kaevurite tants ja selle. Selle tantsuga kujutatakse kaevuri, elu ja tegevustööd ja kõik enesest. Praegu te näete minut sahke minekut toimub maa alla ning sellele järgnevalt siis vastavad kaevu kaevuri. Nii töötoimetusel lükatakse praegu vagunetid siis puurimise masinad ja nüüd hetke pärast, vaata nüüd hakake, puurimismasin praegugi. See kujutab suurt puurimise masinat. Ja millega tants lõppeb? Tants lõpetab Monnetid äralõikamisega kabinetti minema, aga vahepeal on teil mingi segi. Tekib plahvatus, siis purustatakse kamakaid käsitsi lootikaseni kabinettides ja vagunetid ära lükkamisega. Tants lõppeb väga kujukas taga piltlik ja konkreetne kants. Kui nii võib nimetada, kas rahva konstelt üldjuht on sellega rahul, kuidas tantsud lähevad? Kuidas neid omakorda ütelda, aga oleme seni tantsulise viperusi juhtunud, doktor, ta ei ole küll eba ebausklikud ja juba noortele. Me siseldasime, nagu öeldakse, õnn on enda inimese kätes. Nii on ka mindi minu nende enda kätest. Kui iga tantsija on distsiplineeritud, siis ta peab hästi minema ja mängunälg ja palun, ilm oli ka meie poolt, ilmataat oli ka meie pea. Ja väikesed tantsisid vapralt täis, tõesti tegid. Vaat neid näetegi praegusega, nüüd hakkabki niisugune vagunetide lükkamine peale materjali. Noh, nüüd on kamakate purustamine, mehed löövad kirkadega vagunetid, tulevad ette. Soo ja nüüd algabki vagunetide täitmine kujukas piltlik, lausa vaev. Kui te lubate veel üks küsimust, palun. Kuidas teie oma elu sidusite rahvatantsuga? Millal teie saite esimese muusikariista? Ja sellele nii, et need kaks on alati koos küll tampimine valts? Mina olin nooremast põlvest mõningal määral viiuldaja, igatsesin konservatooriumi astuda, aga tiivad ei kandnud, tookord oli lähim konservatoorium oli Petrogradis tiivad ei kandnud seda ja siis sain õpetus siin kodumaal ühe konservatooriumi endise õpilase käest. See omakorda viis mind rahvatantsurühma, viiul. See harrastus ja sealt 500-st nõrgeski siis välja rahvatantsu tantsimine, et selline tarbimine ja astume veel ühe väikse sammu lapsepõlve poole, kuidas teie saite viiuli? Viiulisaamine oli omaette ka tööd, nimelt meie sealt ma elasin vastasmajas oli üks viiuldaja, kes igal õhtul viiuldaja avas aknani muusika augustis välja. Minul oli aga tookord jalgratas. Ja tookord meie Tallinna peal väga tuntud viiuldaja. Tallinn oli suur, igatses jalgratta järgi, niine vahetasin, tema andis mulle viiuli, mina ütlen, et enam jalgratta. Nii see oli väga tasemel vahetus ja selle vahetuse eest tänulikud kõik need 30000, kes praegu istuvad suur staadioni tribüünidel on tänulikud kõik laulupeolised ja kogu meie rahvas, aitäh tulla. Palume väga, oleme õnnelikud, kui me suutsime osades anda, sellest vaimustab rahvast. Et mul on tantsijad, teevad väljaku keskosa vabaks. Taadid võtavad oma heitidel, noormehed võtavad oma neidudel käe alt kinni ja taanduvad väljaku servadesse. Hiidlane ütleks selle kohta nii. Küll sellel on, aga naine ei jaksa ise käia, tuleb käest talud. Aga terve õhtu on ka juba tantsu lööd. Annab sammu kahele 1000-le pasunapoisile. Kümmekond meetrit meist ees astuv koondamiste dirigent. Tema taktikepi jälgib ühtekokku enam kui seitsmetuhandeline esinejatele. Õieti polegi enam mingit aktide vaid dirigendi käes on kolme meetrine saun. Orkestri meeste lõppu pole nähagi. Ka voolab väravatest juure juurde uusi filmimehi ja uusi tantsi. Mitte kümneid, vaid sadu, vaid tuhandeid korraga. Siin on juba tükk aega niisugune tunne et vaata järgi ei suuda enam paigale ja kõigil on jalgades hoog sees. Esimene tõuseks, siis paneksid tribüünid Original järele ja otse tantsusõõri vaakumiga koos võitena. Vaat missugused me oleme tagasihoidlik. Alati, kui suur peo tühjalt alla tuleb, tahtmine laulusõnadele vastu mitte. Vald pole kokku tulnud. Siin on tantsuhoos nii palju inimesi, nagu elab kokku Kilingi-Nõmmel, Antslas, kallaseni Jõgeval. Kujutage ette, et kõik need linnad on praegu. Uljad, läks lahti. Tuhanded noored mullad puistavad tuljakutants auks hallile kodumaal. Need sõnad on kirjutatud balloone otse staadioni väravate ees. Niisugust biolusti nagu tänasel rahvakunstiõhtul pole meile endale. Aga on ju ka põhjust. 25 aastat on ilusid. Enamus neist, keda ta siin näeme, on sünnitunnistuse saanud juba nõukogude sotsialistlike vabariigis. Nendele loodis ema, nendele ehitatiseeru, kelle auks täna kõik lipud lehvivad, kõik silmad säravad kõigi südamed hõiskama.