Samovar. Alustame Nõukogude Eesti 25. aastapäeva pidustuste ülekandmine. Pikisilmi oodatud päev on käes. Sinule sünnimaa tõi rahvas kingiks eelnenu Uude ennastsalgava töö. Täna pühendab ta sulle oma kaunimad tantsude piilud. Kui puru-laastu Helletaja ja esitab peole kutse siis on see paljas kombel välja ja kõik on ammugi kohanud. Kutsuda ei ole kedagi või täpsemalt kutsuda ei ole enam kuhugi. Suur staadioni tribüüne täidab rahvatulu. Täna on siin jälle terve talv. Kommunistliku töö töötlane ja koduperenaine. Teadlane ja koolimütsis tulevane kosmosele. Tänaseid toimetusi ära viska homse varna, ütles tallinlane ja muretses targu aegsasti rahvakunstiõhtu pääsme. Juba nädalaid tagasi olid kõik kohad viimseni müüd piletit ei salu tema enam kuldraha eest ega pisarsilmil paludes. Ja nüüd on nad kõik siin tribüünidel ei hakka silma ühtki tühja kohta, kõik vahekäigud ja trepid Geon seisjaid täis. Inimesi on nii tihedalt, et kirjamark ei mahu kahe mehe vahele. Ümberkaudu majade aknad on pärani lahti ning ridamisi peanuppe täis lülitud. Lausa imesta, palju ühele aknale mahub vaatajaid. Kindlasti on seal rohkem kui oma maja rahvas. Küllap meenus täna mõnelegi staadioni serval eluneva tuttav, keda pole ammust aega nähtud. Külaskäiguga viivitada ei olnuks lihtsalt paslik. Kõigile õlaga tuttavat nõnda soodsa asupaigaga korteris. Kõigil ei ela pealinnas sõpra, kes varakult rahvakunstiõhtule vaatamiskoha varus. Kõik ei olnud ise küllalt kärmelt piletit nõutanud. Nendele püüab vahemeheks hakata Eesti Raadio ja Eesti televisiooni. Tahaksime teiegi toa täita, selle lusti Trallija tantsuga, mis siin varsti algab. Meie mikrofonid seisavad kuulda Valmis pillimeestelaulurahva ja kõnekooride ees. Televisioonikaamerad sihivad staadione väravaid, mille taga on rahvatantsijat marss valmis. Nõukogude Eesti 25. aastapäeva pidustustele on saabunud Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee presiidiumi liige NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Anastas Ivanovitš Mycoyon Nõukogude Liidu kangelane, lendur-kosmonaut German Stepanov, Tito kõigi liiduvabariikide esindajad. Külalised välisriikidest. Rahvakunstiõhtul viibivad meie vabariigi partei ja valitsuse juhid eesotsas Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimese sekretäri seltsimees Käbin Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe seltsimees klaussoni ja Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe seltsimees Müürissepa. Praegu kandub heli, tema sai sind lihtsalt kümnete tuhandete kohalolekus. Nõnda suvise 10000 suud. Nõnda kohiseb rahvani tormieelne kohi, mis ennustab vägeva tantsu. Marupealise puhkesilmapiir lainetab juba rahu. Seal seatakse tanu tugevamalt pähe. Silutakse vii kord triikraual tulnud seeliku volte kinnitatakse kingadele. Kellatornist kahele poole katab murunõlva. Õieti on neid mitu. Peole kutse on kõlanud. Peategelane astub. Ta tuleb 25 aastase nõtkel ja kindlal sammul perre mitte sammul. Taastub 10 kaupa kõrvu, kuid nagu üks mees. Ta kannab, seljas muistseid rahvariideid ja silmis nooruse murendust. Ta on sihvakas kui osi, maksa võrra pikem kui sõjaeelne noorus. Kinnitab ametlik statistika. Seda võrrele tervem ja tugevam. Tema käed, mis täna hoiavad tantsukaaslast hoiavad homme ühtviisi kindlalt kombaini, rooli ja kellu. Need käed ehitavad, teevad ja toodavad ligi 20 korda rohkem kui 40. aasta Eestis. 40. aasta suvel jõudis eesti rahvas ajaloo käänakule ja asus teele, mis avas piiramatult põhimõtteliselt tööstuse, teaduse ning kultuuri arenguks. Ka selgemaks Plarsijate siit vaatajate ette kujuneb enam aastaarv 1940. Jõudu katsuma raba ja. Ta ei põlanud vaeva ja vaenudega aelada Kalevit. Öeldi vabaks ja ütleks rahvas, foore üksus ja laadavad küünla. Keskvõimus kaasnevad leiba ja ja naine tõi. Ei ta Venemaa hirmutavalt, nüüd meie kuive Koojal, Lembitu liidus kaigub traktorimürinat nurm ja nii veomasinad undavad maanteelaeva mere elektri tõi kõrgping reali. Kolkaküla. Eesti NSV 25.-le aastapäevale pühendatud pidustused avab nõukogu esimees Valter tänase rahvakunstiõhtuga algavad meie rahvapidustused Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi 25. aastapäeva auks. Koos meiega tähistab seda pidupäeva suur Nõukogude Liidu rahvaste pere, kelle või võrdõiguslikeks liikmeteks on meie vabariik. Lubage Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti ülemnõukogu. Palavalt õnnitleta rahvakunstiõhtust, oda või osavõtjaid kõiki siinviibijaid ja teie kaudu kõiki vabariigitöötajaid meie suure püha Nõukogude Eesti 25. aastapäeva puhul. Meie peol viibivad kõige nõukogude vennasvabariikide vabariikide esindajad, samuti külalised välismaalt. Lubage kogu südames palavalt tervitada meie kallid külalisi. 25 aastat tagasi heitsid Eesti töötajad kommunistliku partei juhtimise juhtimisel endalt jäädavalt kodanluse ikke, taastasid Nõukogude võimu vabariigis ja võtsid elu korraldamise enda kätte. Rahva tahtel astus Eesti Nõukogude Liidu vennasvabariikide suure perre. Nõukogude Liidu koosseisus on eesti rahvas tänu nõukogude rahvaste vennalikule koostööle ja vastastikusele abile saavutanud rahvamajanduse kiire arenemise ja kultuuri õitsengu ning lühikese ajavahemikul üles ehitanud sotsialismi. Tänase päeva. Eesti on arenenud sotsialistliku põllumajandusega indlustriaalne vabariik kus rahvas elab jõukalt ja kultuurselt. Sõjajärgseil aastail on kõikjal kerkinud palju uusehitusi. Praegu annab vabariigi tööstustoodangut peaaegu 19 korda rohkem kui 1940. aastal. Vabariik täidab edukalt oma ülesandeid kommunismi materiaaltehnilise baasi loomisel. Eesti NSV-le seitsme aasta plaaniga ette nähtud tööstustoodangu tase on saavutatud juba möödunud aastal. Häid saavutusi on põllumajandustöötajatel. Poole aastaga müüdud piima 33 protsenti ja liha 20 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajavahemikul. Eesti rahval on täielik alus eeldada, et rahva majandus areneb ka edaspidi kiires tempos. On lõpetatud rahvamajanduse arendamise uue viisaastaku plaani projekti väljatöötamine. Eeloleval viisaastaku peamiseks majanduslikuks ja poliitiliseks ülesandeks on rahva elatustaseme märgatav tõstmine. Tööstustoodangu üldmaht kasvab peaaegu poolde pooleteisekordseks ja põllumajandustoodangumaht 25 protsendi võrra. Selleni, kas ta tagab meie rahva elujärje edasise tõusu ja riigi võimsuse kasvu. Heitis pilgu tagasi teele mille eesti rahvas on läbi käinud 25 aastaga. Veendume, et nõukogude võimu üheks peamiseks saavutuseks on uue teadliku Nõukogude inimese sünd. Vabanenud kurnajatest ja teinud lõputööpuudusele said Eesti töötajad kõige avarama võimaluse oma teadmisi teadmiste, võimete ja kogemuste rakendamiseks. Rahvamajanduse ja kultuuri kõigil aladel. Nõukogude ühiskonna mitmekülgne elu garanteerib isiksu isiksuse igakülgse arengu. Selle ilmekaks tõendiks. On see, et nõukogude võimu aastail on vabariigis aset leidnud tõeline kultuurirevolutsioon. Praegu on igal teisel meie vabariigi töötajal kesk või kõrgem haridus. Kuna aga iga kolmas vabariigi elanik alates seitsmendast eluaastast õpib kas statsionaarselt või kaugõppena. Viljakalt töötavad meie teadlased, eesti rahvas on uhke oma kirjanike, heliloojate ja kunstnike loomingu üle. Valmistudes Wabariigi suureks pidupäevaks on tohutu töö ära teinud isetegevuskollektiivid, kuhu kuulub üle 120000 inimeseni. Selline Eluri ennukus ja väsimatus vuntsi Willilemisel, mis on ühendanud kümneid tuhandeid inimesi kõigilt elualadelt alades säras ilmeliste lastest kuni inimesteni, kelle juustes on aeg toonud hõbedat sunnib meid kõiki kaasa elama esed teise tegevuse kunstile. Rõõm on märkida, et meie isetegevuslik kunst ei jää peaaegu üldse maha. Professionaalsest need aktiivsed elurõõmsad inimesed eesrindlased töös ja õppimises rikastavad oma suurepäraste kunstiliste ettekannetega. Meie elu meil on, millest laulda, mis paneb tantsu tantsupaari kergelt keerlema. On möödunud veerand sajandit Uuve nõukogudelikku elu alguses on alanud suur pidupeol. Lubage, kallid seltsimehed, rahvakunstiõhtut avades veel kord õnnitleda teid Nõukogude Eesti 25. aastapäeva puhul ja soovida kõigele rõõmsaid pidupäevi, uusi töövõite ja suurt õnne. Inimesena seisavad, vaatavad ja rõõmu neil silmis. Seisan rahva seas ja ei saa samuti pilku sellest pildist lahti. Ega hästi sõna suust. Minu kõrval on naine, keda Rõõm peaks tegema kurvaks väga kurvaks, temal murru kasvataja, mis laevad on sellega? Vaeva nähtud vaheneski kevade varal peale teda väetatud ja igal kevadel külvatud keel väetanud igal kevadel, mida valmistate seemned, härm, heinaaasnormidest, valgeri kõike sai, sinna külvatud ja kunstväetist oleme juba kahel korral sinna pannud, on olnud väetist laotatud, on hooldatud ja haritud ja nüüd Mitu päeva järjest ilusast murust palju järele ei jäämäge, tõesti järele ei jäägi, eks talle on tehtud ilusa ürituse jaoks vahest kahju endast rohkem veel treeningutega, kui teda täiesti hooletult lõhutakse. Mägemises ürituse jaoks, kas nii palju pealtvaatajaid on kahjurõõm, mis siit saab? Tasub siiski kõik kahjud kuhjaga. Väikese tantsijaid marsib ikka juurde juurde. Küsime, mis on näha raadiotornist? Mis ikka? Värvirõõmu ja mustrid, kui orkester leiadki, lauldi, marsi, tulge nüüd, tulge nüüd. Oleks väravate taga nagu kangaspuud tööle panna. Kahelt poolt hakkas muule voolama rahvarile kahur. Teine kirjaline, kirev. Kui toredasti on selle mustrisse põimitud poiste murumentse ja tüdrukute tillukesi taanlasi. Osalasti puges nende rivi vanematel tantsijate vahele. Seesama marsi lugu viis täiskasvanute tantsurühmad ära ja nüüd on naljad terveni laste pärast. Tehkem algust tillukesed, laskem lahti mulgi polka. Tillukesed stanc teadsid sammudest osavasti kokku kirjanustri. Ja see on nii suur, et ulatub muruservast, teise. Lapsi on väljakul üle 1200. Kuid kord on eeskujulikult, ei tarvitse üldjuht Niina Raadik hiigelproovide ajal lapsed, lapsed ilma jututa. Kõik liiguvad ülitõsiselt mulgi polkat. Ja tõesti hästi tragid on Motantsime. Juba nad on jõudnud oma vöökirja lõhkuda ja kahtepidi, niiet lõimat Leilat käima. 70 tööl keerutab kolka, tappis aga tantsu, lõpuks tuleb murule teha Viljandi põlle käes. Seda rääkis meile tantsuseadja äralik. Tantsitakse mulgi polka. Teadke, isad ja emad, kes koju selle tantsu sammunud imetoredasti. Rahva tänu olime ausalt ära teeninud, aga proovidel harjutatakse mitme mehe eest. Kui vaheaegadel vanad hinge tagasi tõmbusid, pisemat tihti omapead edasi ei nemad tunnistanud vihmadega väsimus. Nüüd on praegu tantsumurul Ullo Toomi seatus tantsule ainult meistreid. Selles tantsus tuleb väikestele meistrimeestele töödelduna õmmelda rauda taguda ja planku värvida, saapaid allutada ja lihtsalt niisamuti prille talletada. Soome. Lapsed ingliska noorte segarühma väljakul on segarühmad. Äsja lõppes nende Vändra polka, mis publiku vaimustusest lihtsalt ohkama pani. Poisid-tüdrukud keerutasid tantsu, nii et paaridest kasvas väljakule õhutus. Tartu 20. Praegu algas pikk ingliska, see tantsulugu kuulub eesti rahva kullapotti, vana tants, aga esitajad on noored. No kui noored, küsime seda mehelt, kes teaduslikult võib seletada, kes õieti on rahvatants. Tantsijad on noorte rahvatantsu rühmadesse kuulujaid leidunud praegu väljakult 1290 tead ütlema, nendele eelnesid lastereservi kaitsjat lastelasterühma distantsist 1308 inimest. Seega praegu on väljakul meie tantsutulevikulootus üheksandate 10.-te ja 11.-te klasside õpilased. Kas te võite mulle seda öelda, kus rajoonis, missuguses Eestimaa paigas kõige rohkem tantsitakse? Kui küsida, kus kõige rohkem tantsitakse, siis raske ütelda, sest meilt tantsitakse tõesti väga paljudes kohtades väga palju. Arvuliselt kindlasti Tallinnas see pealinnas lootaljonounte sure Guides Viljandis, Tartust, Pärnus, aga väga paljudes paljudes rajoonides on tants ja rahvatants väga populaarne. Ma tahaksin veel küsida, kas on ka niisugune vastastel Väimis missugune elutakse, soodustab tantse? Raske ütelda, kui tantsijad enamuses, on siiski noored väga palju tantsijatest koolinoored kuid nii kummaline kui see ka ei ole, väga istuva eluviisiga ametnik, kes on kas see kaunis palju, näiteks kui segarahvatantsurühmad tuled väljakule ja kui te küsite, kes seal on kõige rohkem nii esindatud elukutsetest siis näiteks kui vaja, läheb kellelgi autojuhti ja siis tuleb 67 meest jookseb kohe mikrofoni juurde, kui seda on vaja autojuhte, aga näiteks juuksurid, juuksurid see hästi jookseb, palun väga 17 inimest on rahvatantse naistantsurühmades kaks hädist. Ei oska midagi niisugust küsida, millega vastase võlga jääb, palun väga, aga lõpuks siiski. Kuidagi. Mina olen Tartu riikliku ülikooli statsionaarne aspirant ja valmistan ette teaduslikud tööd kaitsma teemal, milline käsitleb kunstilise isetegevuse arengut Eestis. Eesti NSV-s peamiselt aga pärast Nõukogude Liidu kommunistliku partei kahekümnendat kongressi. Ja pean ütlema, et sellel ajavahemikul toimunud suured suured muudatused kunstilise isetegevuse arengus arengus, laiuti ja sügavuti. Tähendab te teete seaduslikku tööd. Teid teenib kõige moodsam teadussotsioloogia kõige vanemate tavade ja seda tööd praegu elul olevate materjalide alusel teenist ainukesena Nõukogude liidus sarnasel kujul. No vaatame, mis sellest välja tuleb varal rääkida, kindlasti läheb hästi, soovin teile edu ja jõudu ja rahvariided seljas, kas peate ka täna väljalane? Jah ja pole minekut, on? Hästi head. Tänud. Uhkeks teeb hästi, läheb hästi, töötab mürinal, aga möldri pole, mõnesid. Kas lätlased selle tantsu praegu meil siin rahul on, ei saa küsida Riias Vilniuses ja meil on aastapäeva peol korraga käimas. Kui paneksime korraks pillid kotti, suud lukku ja hinge kinni siis peaksime tõepoolest küünla sõpruse folkata. Mõlema naabripeoplatsil ja kaugelt Kasahstanist peaksid paistma Tartu üliõpilaste väikese laulupeo pärjad, mis tuljaku ajal tantsijaid ehivad. Meie tantsud ja laulud on kodumaast kaugele rännanud mitte ainult elektrimootorid, ekskavaatoreid väita, hea rahvaviise tantsutuur viivad osakese meie raka tööst tarkuses kaugete sõpradega. Meie peotuju tõstavad Moldaavias saadetud maasikad Gruusias käärinud veini, uued tööpingid Leningradis saia, järgutse Heino tradis ja külalise igal pool. Kui pidu, siis pidu. Kuulsime rahvakunstiõhtu kohta teadlase vaatevinklist öeldud arvamust. Praegusel ajal, kui tantsud uueks tantsuks linakeseks ridu kohendavad lubatu, kui lugeda paar rida ühest vanast raamatust. Rõõmus muusika tükk teeb meele ja südame rõõmsaks enamist ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades siis hea mees siis kõnes ja viimati terminites sagedaste tükid tema kui muusikatükk, õige kerge ja lustiline on liikmete siis kõige enamist jalgu ja need hakkavad siis muusikat, akti järele, imemoodi ennast liigutama ja peavad inimest ühest toanurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie, mõtlesin. No sedasi, kuigi kirjaviis on vana sisu aegunud. Pidu on pannud vaataja jala tantsutaktis kaasa kõplaga tribüünidel. See Luzgiline muusika tükk tüki täna nagu muistagi liikmete sisse. Nõnda muidu määratleti tantsu Eesti kirjameeste seltsi aastaraamatus 1807, kolm. Umbes samal ajal möödunud sajandi teisel poolel hakati eesti rahvatantse üles märkima. Esimestest katsetest ei saadud nahka tantsu nõnda kiire ja tantsijate riided, nõnda Trievat vaatajal tulnud silmad vett täis ning üleskirjutamisest ei tulnud midagi välja. Esimese rahvatantsude kogumit toimetas rahva kätte kadunud Anna Raudkats. Varsti olid kõik teadaolevat antud sadu tordi läbi tantsitud end Eesti rahvatants ei vabanenud etnograafilistest kammitsates, ta jäi niisuguseks, nagu teda isas ja isaisad olid tuld põrandal või külavainu tantsinudki. 1947. aastal sündisime. Sündis uus loom. Ja tänasel peol on kõik tantsud kas uusloomingulised või tantsujuhtide poolt massete kandeks seatud. Rahvakunstiõhtut aitavad rikastada vennasrahvastelt õpitud tantsu. Nüüd on neil kavas kohe neli tükki järjestikku. Praegu esitavad naisrühmad Valgevene tantsu linake. Selle lõppedes näeme Tadžiki Velfvene ning kultuurirahvatantsuhetkel on siis lina kitkujaid. Linnake on väga väljendus, vigastanud. Me nägime, kuidas 900 neidu liikusid linna külvates väljale nägime linnakest, tuule käes, ööd sõnas, kasvamas ja õitsemas. Nüüd on ta kitkutud ja kuivama pandud kedratud jaka angakski kootud. Mis jääb peaminister? Neis koolides puuduvad inski meister Moultrie õmbleja sõõri keskele ja lõpetab töö. Kui töö on tehtud, algab lõbustan.