Mina olen Jan Uuspõld ja loen teile, luukapsaussid välismaal. Autor Andrus Kivirähk. Kapsa sees elasid kapsaussid. Isa nimi oli Ahto. Ema nimi oli Maimu. Lapse nimi oli Pille-Riin. Ühel õhtul tuli isa Ahto koju, kaasas patakas värvilisi ajakirju. Kallis naine ja kallis töötarv, kuulutas ta pidulikult. Mis oleks, kui läheks reisile? See oleks tore, kiitis ema maimu ja Pillerin, tõmbasin kerre ning veeres suurest rõõmust ringiratast nagu väike roheline pallike. Kuhu me siis reisime? Küsis ema maimu. Kass, matkame jälle teisele poole kapsast. Kapsas on teatavasti väga suur ja kapsaussid päris pisikesed. Sellepärast oli ka mööda kapsast jalutamine nende jaoks päris väsitav ettevõtmine. Paar korda olid nad teisel pool kapsast käinud ja see oli nii pikk retk, et samal päeval nad enam koju tagasi ei jõudnudki. Panid hoopis telgi püsti, keetsid potikese sees kapsasuppi ja imetlesid eemalt paistvat kartulimäge. Need olid väga vahvad, matkad oli. Seekord mõtlesin ma minna palju kaugemale, vastas isa Ahto. Me sõidame välismaale. Ema maimu kiljatas ja Pillerina arutasin kerast lahti ning jäi isale ammuli sui otsa vahtima. Aga isa Ahto laotas nende ette kaasa toodud ajakirjad ja seletas. Ööd on reisiga taloogid. Siit valime välja, kuhu me minna tahame. Apsa ussitasusid ajakirju uurima. Baklažaan luges ema maimu. See tundub kuidagi ohtlikuna. Tala, mäss, veerisk, Pille-Riin. Ema. Isa. Lähme alanassile. Helgi ja kahtles ema maimu ja silmitses ajakirjas ära trükitud pilti. Vaata, missugune krobeline maapind seal on. Tahaks ikka kuhugi, kus on pehme ja sile. Aga kuidas tööle avokaado tundub, küsis isa Aado. Minu meelest näeb see väga kena välja ja sõidame avokaado lekk tänava käedole, kilkas Villerin ja asi oli otsustatud. Kuna avokaado asus kaugel, siis kasutasid Katzousid sinna reisimiseks porikärbest, kes aeg-ajalt ikka kapsapeal jalutamas käis. Nad ronisid talle selga ja reis võis alata. MINA ISE põrud tänavokaadolt edasi. Vors kõneles kärbes lendamise ajal. Bash käia ei Shawis sinna tulla. Missugune sepaschon, küsis Pillerin. Punane ja soe, kiitis kärbes. Nagu suur vann. Seal saab ujuda. Aga kuna kapsaussid ujuda ei osanud, siis ronisid nad avokaado jõudes kärbse seljast maha. Kui ilus siin on, ahetas ema maimu, nihi, roheline ja mõõdumus amma its lisas isa Ahtu, kes oli juba avokaadust tükikese hammustanud. Kas ma võin natuke avokaadot koju kaasa võtta, küsis Pillerin. Suveniiriks. Muidugi võid, lubas ema ja siis nad jalutasid mööda avokaadot ja närisid seda ja kaevasid koguni paar tunnelit, kuni kärbes Oržist tagasi jõudis. Ta lõhnas peedi ning küüslaugu järele ja oli väga hea, astu juus. Üldise soojas vannis, suplemine on mu vanadele koi padelesi ja rääkis ta. Ujusin borši keskel olevale hapukooresaarele ja siis jälle tagasi. Ma olen oma reisiga väga rahul, meie sammune, meie sabu tihti meie samuti ütlesid kapsaussid ja siis lennati tagasi koju.