Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ajaloo tundmist peetakse oluliseks, peamine väärtus seostub tulevikuga ajaga, milles möödub kogu allesjäänud elu. Tagasivaatest püütakse ammutada mustreid, midagi kaardi taolist, millega õnnestuks tulevikku ette näha. Ajas tagasi ja edasi võtame selle pühendanud usaldusväärset akadeemiliste keskuste seas on Oxfordi ülikool vaieldamatult koorekihis ülikooli juures töötav inimkonna tuleviku instituut. Seda juhib Rootsis sündinud Postrem. Erinevalt paljudest teadlastest on Postram mitmel korral ületanud uudiskünnise. Tema mõtetest räägitakse. Tõsi, teaduslikel kogunemistel ja allegoorilise kokteilipeo vestlusringides keda jätaks näiteks ükskõikseks inimkonda ähvardab eksistentsiaalne risk võimalused. Iga viimanegi inimene oleks ühel heal päeval maamunalt kadunud. Oht on olemas. Hea oleks teada, kus saabub Postrem, rakendab argumentatsioonis matemaatikat ja filosoofiat kahte distsipliini, mis ei küsi, kas meeldib või ei meeldi. Ta püüab segamatult analüüsida lahendite tõesust või võimatust, mida väljendab tõenäosuse läbi. Antud juhul siis eksistentsiaalse riski tõenäosusega. Postram peab riski arvestatavaks. Vähem peaks kartma ka looduskatastroofi. Inimkond on elanud ujuka looduse keskel lühikest aega, umbes sadatuhat taastat. Tõenäosus, et meie eluke saab nüüd loodusest tuleneval põhjusel järgmise, veelgi lühema aja jooksul, ütleme siis 100 aasta jooksul otsa, on pähe usutav. Usutavam on kohati lõpu meie enda tegevuse tõttu, kuna selliseid muutuseid pole koduplaneedil kunagi aset leidnud. Nendega kaasnevad riskid, millega toimetulekuks meil puudub kogemus ja vajalikud tarkus ning võimekus mistõttu meist endast tulen. Vahemingulise riski tõenäosus on looduse vingerpussidest märgatavalt tõsisena. Peamine riski loovtegevusi, kui võrrelda ainult ülejäänud loomadega. Meid eristab tehnoloogia arendamine ja kasutamine. Sestap peame olema tähelepanelikud, otsima ohumärke ja valmistuma tehnoloogilist päritolu ohtude suhtes. Raske ülesanne, kuna võrreldes teiste loomadega on tehnoloogia valdkond meid kõige rohkem aidanud. Antud teema seostub postrumid teise suurt tähelepanu pälvinud temaatikaga mis tõstatus tema raamatust superintelligents. Autor analüüsib selles inimesest võimekama tehnoloogia, arengueeldused ja tagajärgi. Kolmandaks tuntakse teda simulatsiooniargumendi kaudu puhtalt loogikale. Praetud väide jõuab valiku ette, kas sureme enne tehnoloogilise kõrgtaseme saavutamist välja või siis. Peame arvestama tõenäosusega, et elame simulatsioonis. Idee pole sugugi uus, sest simulatsioonile sarnastele mõtetel on inimkond varemgi vihjanud religioossetest tekstidest. Täna omistatakse antud tõenäosuse nullist kõrgemaid väärtuseid paljude usaldusväärsete teadlaste poolt. Seda lisaks tuntud tehnoloogidele. Viimaste seas pakkus Ilon mask simulatsioone usutavuseks miljard ühe vastu. Üks tähistaksis. Simulatsiooni ning postromet küsiti hiljuti tema hetkeseisukohta. Mis saab inimkonnast selle sajandi lõpuks. Darlene viib meid ajas tagasi osutabseni kahele inimkonda enim kujunenud sündmusele. Esimene leidis aset umbes 10000 aasta eest seoses põllumajandusega. Inimene õppis end energiaga varustama, sündisid suured kogukonnad, spetsialiseerumine, sotsiaalne kihistumine, sõjad ja tärkas vajadus tegeleda innovatsiooniga. Teiseksindata 18. 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsiooni. Kui inimene õppis rakendama Energiat kasuliku töö mehhaniseerimiseks majanduse ja tehnoloogia areng ületasid rahvastiku juurdekasvutemposid sest juhul, kui mõlemad Nad areneksid samas tempos inimeste juurde kas piiratud nälja, haiguste, rahutuste ja sõdadega. Tänu tehnoloogia kiirele arengule suudetakse toite tänasest suuremat. Rahvastiku juurde on tulnud ka pikem eluiga. Peab võimalikuks, et käimasoleval sajandil elatakse. 140 aastaseks suur arv mõtlevaid inimesi kiirendab ühest küljest tehnoloogia arengut. Vot ja teisalt on sellest sõltu olulist hüpet, on oodata transpordis, et kasvab inimmass paigutuks planeedi ressursside suhtes ühtlasemalt. Osa transpordist peab olema väga kiire ja see tähendab, et oodata sõitu rakettidega läbi kosmose muuhulgas seal ka kauem viibides. Välistad kosmoses. Samaaegselt 100 miljonit inimest. Kõik see eeldab, et igasuguse tootmise tõhusus peab kasvama tänasega võrreldes vähemalt 100 korda sealhulgas ka elamu ja taristu ehitus. Paralleelselt areneb kontroll mikroskoopilise maailma üle. Välistada ei saa sekkumist inimese võimekusse molekulaarsel tasemel. Loo moraali võib panna sõnadesse kohustus sest kui neid tänaval ulmelisi eesmärke ei täideta. Seis halb ja sama halbanga seisma jäämine sest paljusid tänaseid probleeme saame lahendada vaid tulevikust leiduvate teadmistega. Peamine eeldus kõigega hakkama saada rajaneb omavahelistele suhetele. Osutuda suurimaks väljakutseks selleks on olla omavahel sõbralik. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.