Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees, Eesti NSV rahvakirjanik Paul Kuusberg Paide rajooni inimesed andeid esitanud saadikukandidaadiks NSV ülemnõukogu Rahvuste nõukogusse. Paide rajoon on Eestimaa süda kus kasvatatakse head vilja kus kasvatatakse kodanliku karja. Paidele joon tähendab meile ka Tammsaare maid, vargamäed ja paidele. Joonil on olnud omad head tihedad sidemed viimasel aastal ka Eesti NSV Kirjanike Liiduga. Ma usun, et Teil võis olla hirmsasti hea meel, kui sellist usaldust näitas just nimelt Paide rajoon. Kahtlemata sest meil on Paide rajooniga viimasel paaril aastal tõesti väga tihedad sidemed nii-öelda koostöösuhted. Me sõlmisime selle juba nii-öelda päris, vormistasime selle juba 1977. aastal. Algtõuke meie niisuguseks koostööks andis nagu siin juttu ka Paide rajooni, seal sa võid ka Tammsaaremaad Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamine. Kuna sünniaastapäeva tuli laialdaselt tähistada ka Paide rajoonis. Ka neil kohtadel, mida rahvas nimetab vargamäe maade, eks siis tuli meil Kirjanike Liidu inimestel juba kas või selle juubeli pärast asuda tihedamatesse sidemetes Paide rajooniga. Ja kui me hakkasime kõnelema sellest, mida teha, kuidas teha, siis leidsime nii hästi Paide rajooni inimesed kui ka meie Kirjanike Liidu inimesed, et oleks kasulik üldse arendada juba nii nagu plaanipärasemat koostööd. Meie saame omalt poolt nii-öelda kaasa aidata kõigepealt kultuurilise elu arengule. Oma esinemistega kirjandusõhtutel, kirjandus, kohtumistest ja muudelt puuri üritustelt. Kas siis olid need algul tihedalt seotud Tammsaarega hiljem üldse kirjandus, küsija kultuuriküsimuste arutamisega ja teiselt poolt Paide rajoon, mis tõepoolest on Eestimaa süda, üks meie tõsisemaid põllumajanduslik rajoone suhted sellega aitavad kirjanikkonda kas või paremini mõista meie tänast päeva. Me olime seal käinud ka grupiviisiliselt ja üksi. Ja ma arvan, et me seda koostööd jätkame, sest sellest on kasu. Mulle näib Te olete elus pidanud mitmeidki, kui võiks niimoodi sõnastada niinimetatud sotsiaalseid ametikoht. D see tähendab pidanud selliseid ameteid ja täitma selliseid kohustusi, kohuseid, millest sõltub otseselt paljuski teiste inimeste elu kui elukorraldus, kui, kui nende heaolu, kui nende vastvalminud kirjandusteoste avaldamine ja nii edasi. Ma tuletaksin lihtsalt võib-olla kõige lühemalt meelde. 40 ja 41, olite te ehitustööliste ametiühingu vabariikliku komitee esimees. Sõja ajal toimetasite sõjameestele, nii oodatute, nii vajaliku rindelehte, siis 40.-te aastate keskelt, 50.-te aastate keskel Rahva hääle asetoimetaja, seejärel tervenisti 10 või 11 aastat koguniga Loomingu peatoimetaja peale selle 60.-st aastast EKP Keskkomitee liikmekandidaati liige ja Eesti NSV ülemnõukogu saadik. Kuidas te ise sõnastaksite selliste ametikohtade kohustuste tähendust teie elus ja suhtumist sellesse töösse, mis tuleb teha? Kõigepealt, ma ütleksin vahest seda, et ühiskondlik tegevus ma hakkaksin asja negatiivsest küljest pihta röövib mult üsna palju aega ja energiat nõnda palju, et ma olen vahetevahel mõelnud. Küll oleks hea, kui ükskord sellest koormast lahti saada. Ja et ma võiksin tervenisti pühendada ennast ainult kirjanduslikule loomingul, umbes nii, nagu me rääkisime Tammsaarest nagu Tammsaare, kes teatavasti ei võtnud osa ühiskondlike organisatsioonide tegevusest mitte ühestki kaasa arvatud ka tolleaegne Kirjanike liit ega ei esinenud kirjandusõhtutel, mida meil Ülo tuleb sagedasti teha. Sammas aga tunnen ma ka seda, et vähemalt mina oma iseloomuga nii eraldatult elada ja tegutseda ei saaks. Teiseks, ja see on tähtsam, minu meelest, see on nüüd määrav kirjeldus oma olemuselt väga ühiskondlik nähtus ja kes on juba korra kirjandusliku loominguga tegutsema hakanud see teeb nii või teisiti ühiskondlikku tööd. Näiteks me rääkisime Tammsaarest oma loomingut, oli ju Tammsaare ääretult ühiskondlik. Ta oli ühiskondlikult võttes suurema mõjujõuga. Ühiskondliku ülesannete täitmine ei ole ju, kui, kui rääkida väga tõsiselt, ei ole ju mitte üksnes kohustuste koorem raske vanker, mida sa vedama pead, vaid ka ma ütleksin nii pateetiliselt päris elustav allikas, mis annab loomingule toitu ja jõudu mis avab silmi ja teritab pilku elus toimuvate protsesside nägemiseks ühiskonnas aset leidvate protsesside avamiseks tabamiseks. Kuna ma, kui uskuda nüüd kriitikute kinnitusi mida ma enamasti jagama kipun, siis kuulun ma tõepoolest sedalaadi kirjanike hulka, kes juba oma loomult tunnevad huvi ühiskondlik elus toimuvate nähtuste vastu see on inimese ühiskonnasuhete vastu. Siis on ühiskondlik tegevus mind minu loomingust tugevasti aidanud. Valimine kõrgemasse valitavas riigivõimuorganisse tuletab meelde toda ammu sõnastatud, aga ikka aina paika pidavat kolmuleeringut. Et valimine rahvasaadikuks tähendab nii tunnustust kui ka kohustust. Kuidas te neid kahte tolli jagaksite, kumba siis enam saab olema? No kahtlemata on see sa läksid õieti, on ta tunnustus, kuid kõigepealt on ta kohustus. Ja ma arvan, et, et kui mind kavalijad usaldust üles näitavad, valivad, siis lisab mulle juure rida ülesandeid, mida Ma isegi ei kujuta kõiki ette täpselt mida mul täita tuleb, aga arvatavasti üks kohustus seisab selles, et kuigi ma olen korduvalt näiteks Paide rajoonis viibinud ja kuulnud nende probleemidest ja, kuid arvatavasti tuleb mul kõigepealt tutvuda oma nii-öelda selle rajooni eluga hoopis põhjalikumalt kuulda, mida kõnelevad inimesed. Ja siis püüda omalt poolt siis aidata kaasa nende probleemide lahendamisele, mis sealt esile kerkivad. Kuna ma olen mitte majandusinimene, vaid vaid kirjanik, siis arvatavasti erilist huvi pakuvad mulle kultuuri arenguga seotud küsimused ja arvatavasti siin tulevad Molga saadikuna kohustusi. Ega kõiki üksikasjades ma ette ei kujuta. Ta, aga seda ma kujutan kasvõi oma varasema kogemuste põhjal kui ma olin meie vabariigi ülemnõukogu saadik, et see üsna kenasti siiski ülesandeid lisab. Ja minu ülesandeks jääb pühid ainult neid täita, nõnda kuidas. Oskan ma usun jah, et ju teil vähemasti niisugune kolleeglik tunne, sest mõttes on, et enne teid on ju sama vankrit pidanud meie kirjanikkonnast vedama tuntud ja tunnustatud mehed Juhan Smuul ja Aadu Hint, Vladimir Beekman siis on see niisugune, ühest küljest ka mingi järjepidevuse jätkamine ilusasti. Jah, nii võib seda öelda. Sagedasti on kirjanike valituid Üleliidulisse ülemnõukogus, eks ole. Ühelt poolt tunnustus meie kirjandusele ja meie kirjarahvale ja ju loodetakse, et meiega oma praktilises tegevuses suudame olla vajalikul määral aktiivsete kaasa aidata probleemide lahendamiseks, nagu me püüame seda teha oma loominguga. Elu on kirjanduse alus ja kirjandus on ise teatavasti üks konkreetne osa elust. Te olete minu statistika järgi siiski üks väheseid kes nüüd nagu ära linnastunud ja suuresti intelligentsi saanudki elanikkonnast on enne kirjandusse astumist ise konkreetselt olnud seotud kõige lihtsama leivateenimistööga, see tähendab füüsilise tööga olete ise hoidnud nii kirvest kui ka kellut ja oma enamikus teostest kirjutanud tööinimestest ja inimese sotsiaalsest positsioonist ja tema muredest. Kas võiks arvata? Ilmselt see nii ongi, et nimelt too füüsilise tööga ja kõige lihtsama tööga kokkupuutumine on teile mingisuguseks sisemiseks tasakaaluks, kui te nüüd tegelete ju ikkagi juba aastakümneid puht vaimse tööga. Võib-olla on see tõesti nii? Ja ma arvan, selles ma olen nõul siin öelduga, et minu noorpõlve töö, mehe aastad ma töötasin ehitustel, müürissepp, kana ja krohviana ehitusmehena, ühesõnaga määrasid paljuski minu ellusuhtumise. Ma tahaks öelda minu elu nägemise tänase päevani välja. Kõigepealt ma õppisin mõistma tundma, mis tähendab töö, tõsise lihtne kehaline töö, mis lõppude lõpuks on kõikide väärtuste aluste aluseks. Meenutaksime kurkile kuuluvad niisugused sõnad, et seegi, kes pole ise kehalist tööd teinud, ei mõista kunagi töö olemust, nagu vaja. Eks töötades omal ajal töömehena südame tegin 30.-te aastate teisel poolel Kodanlik Eesti tingimustes siis ma õppisin teiselt poolt tundma ka, mis tähendab niisugune mõiste nagu inimese ekspluateerimine inimese poolt mis tähendavat tegelikult konkreetses elus klassi suhted kodanlikus ühiskonnas. Aga töö õpetas mind inimestes olulist nägema, mis on kõige tähtsam minu arvates suhtumine töösse ja siin on juba ei oma tähtsust see, kas on tegemist kehalise füüsilise tööga, wind intellektuaalse tööga. Eks suhtumises töösse avaldub ilmekalt inimese iseloom, tema hoiakud, tema väärtussuhted, tema sisemine olemus. Ja mulle tundub et kui sa näed ja oled elukogemusele juur andnud, kui sa hakkad mõistma lõppude lõpuks, millest sõltub inimese põhiolemus, tema väärtus, eks see annab ka sulle sisemist kindlust, sai pea rabelema ühest kohast teise otsustada elus esinevat uute nähtuste üle. Ja mulle tundub, et üldse meie kirjandus peaks senisest sügavamini kujutama töötavat inimest nii füüsilist kui intellektuaalset tööd nende inimeste tegevust, kes loovad materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Just inimeste suhtumist töösse, ellu. Sest meil kõigil on vaja tõesti tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sisemist kindlust. Ja mulle näib, et sisemise kindluse annab inimesele see, kui ta leiab niisuguse töö, mis teda jäägitult haarab. Kui ta hakkab nägema, mis siis lõppude lõpuks on inimese põhiväärtusteks siin elus. Ma tahaksin usaldada ka raadiokuulajad, mul on paar niisugust päris ümberlükkamatud faktid, mis tõestavad, et tees Paul Kuusberg tegite ka seda lihtsat ja füüsilist tööd. Vastutusega põhjalikult, mis teeb 30.-te aastate lõpul leiva teenimiseks, tegite nimelt kuivata meest sõnast ja uskuda siis kümmekond aastat tagasi rääkis meie tookordne Kirjanike Liidu autojuht, kes ehitas endale suvemajakest. Temal ei hakanud pliit hästi tõmbama ja teie olite pahandanud lausa, miks, seda ei olevat eile enne mõeldud ja te olite ühe või mitu või kümmekond kiviringi tõstnud, kuskile savi pandud, kus vajaja pliit olevat väga hästi tõmbama hakanud. Kas see jutt peab paika? Nagu paljude niisuguste juttudega õnneta peab päike ja ei pea ka paika. Lugu on nõnda viised, pottsepatööd ma ei tunne. See on esimene asi. Aga mees ehitas Onval maja ja kurtis, et vot majale on tarvis ka teha korsten ja korstna külge kamin ja siis apole ise ta ei oska seda teha, ta muuseas tegi maja juures kõik ise, ta ei olnud mitte ehitusmees, vaid autojuht oma olemuselt ja, ja kui ma nägin seda inimese muret vahetevahel tunnen ka praegu sisemist vajadust kivi pihku võtta, seda ma ütlesin. Kuule, hea küll, ma tulen, teen sulle selle korstna ära ja katsume teha ka siis kahekesi nii-öelda kaminat, mul tuli seda muidugi üksi teha. Ma ütlesin, Potissepp jõle, aga kamin on pooleldi müürimehe asi ja, ja tõesti, me selle tegime nõnda korralikult ära hakkas tõmbama ja pärast leidis hea meistri, kes tal kästi, tõmbav ahju, tegi nõndaviisi, et et midagi on selles jutus ära ikka olema. Tõetera on seal sees küll. Tõetera veel selles mõttes nii imelik on, et siiamaani ma tunnen, kui ma müüri tegemist vaatan, tunnen nagu tahtmist ikka vahetevahel kivi pihku võtta ja olgu öeldud ka see, et ma käisin näiteks aasta tagasi, kui ma kirjutasin oma rohkem kui aasta tagasi, kirjutasin oma viimast juttu linnukesega, kus on peategelane ka müürimees, et ma mitte väga palju viltu ei lööks, käisime siis vaatamas vabariiklike KEKi süsteemis müürseppade võistlust et siis vaadata, kuidas tänase päeva mehed teevad ja mul oli rõõm näha, et nad tegid nad seda tööd hästi. Ja teiseks oli hea näha, et ma arvan, et ma vist saaks ka praegu niisuguse tööga hakkama. Kui vaja teha oleks. Ma tahaksin tsiteerida ühte teie kunagist ütlemist. Te olete väljendanud umbes sellist mõtet kultuuri arendamisel ja uue elu ehitamisel pole vaja kedagi närida kellelegi jalga taha panna kedagi küünarnukkidega kõrvale tõrjuda, vaid midagi omalt poolt anda, midagi püstitada ja luua. Minu arusaamise järgi on selles üks teie ellusuhtumise ja ka teie loomingu kõige olulisemaid ja sügavalt humanistlik kontseptsioone. Teie kirjandusteoste tegelased ennekõike vastutavad oma tegude eest ja oma sõnade eest. Ja teie teoseid lugedes saab lugejale aina selgemaks, et meie riigis, meie süsteemis. Meie väikestes kollektiivides sõltub ainult meist endist see, milline on meie aeg, meie ümbrus. Milline on nii looduslik kui ka vaimne atmosfäär. Loodust on hakatud väga tõsiselt kaitsma suude riigi mastaapides ja kogu maailmas looduse reostamises eest võideldakse ja kaitstakse, seda ei toimuks mingisugune samas sugune võitlus on süvenemas ka selle eest, et kaitsta kõigi vaimset ja eetilist nii inimeses kui ka selles ühiskonnas, kus inimene elab. Ja kas ma formuleerinud õieti, kui teie teostes ka seda välja lugeda. Tomaad Aadeeki ei tohi inimene elus kaitsta mis tahes vahenditega, vaid ainult ausate omanistlikega. See on tõepoolest minu veendumus, ma tahaks öelda kogu nõukogude kirjanduse ees seisab praegult ühe keskse ülesandena, et kirjanikud oma loominguga kaasa aitaksid meie ühiskonnas valitseva vaimse moraalse kliima eest nõndaviisi isegi viimasel üleliidulisel Kirjanike liidu kongressil 1000 976. aastal rõhutatise jäiks üheks keskseks teemaks seal tõesti kohe eranditult iga inimeses sõltub, missugune vaimne atmosfäär meil on, milles me elame, töötame mulle, tundub, et igalühel meist on siin palju teha. Hakkame kasvõi kõige lihtsamast. Kuidas sa suhtud nendesse inimesse, kas kellega sa iga päev kokku saad? Kassa suhtub meisse heatahtlikult, sõbralikult siis, kui on vaja midagi korraldada, teed seda, teist inimest mõista püüdes või sa oled pahur, kiuslik, jonnakas, muidu jäin mõnikord väga vajalik asi. Aga, aga see ei tohi olla kunagi pahatahtlik. See hakkab peale juba perekonnast meie suhtumine edasi töökollektiivis, aga edasi algavad need juba mitmesuguste ettevõtete vahelised suhted ja, ja organisatsioonide vahelised suhted. Ja siin on tarvis, et iga üks meist ükspuha, kus ta töötab, kas ta keerab traktorirooli või, või korraldab ministeeriumi tööd. Ükspuha minu meelest siin printsipiaalselt vahet ei ole. Et seda tööd, teeks ta täie vastutustundega ja olles küll nõudlik alati inimeste suhtes, kellega tegeleda, tuleb. Neid mõista tahtes ja, ja neisse heatahtlikult suhtudes. Sest nõudlikkuse heatahtlikkus ei ole mitte vastandid, vaid nad peaks meie ühiskonnas 11 kogu aeg täiendama. Me teeme praegu kokkuvõtteid möödunud kirjandus aastast, kuigi tõepoolest kirjandus ei ole ju kehakultuur ja sport, kus igal aastal avaldatakse sekundid ja sentimeetrite täpselt edetabelid. Aga järgneval kuul otsustaks ära Juhan Smuuli nimelist aastapreemiad. Möödunud aasta parimate teoste eest antakse välja pühiti Pealt, Tuglase novellipreemia ja mitmete kolhooside preemiad. 81 on jälle ees uus Kirjanike liidu kongress. Kui õige lühidalt pärida Kirjanike liidu esimehelt, mis kõige enam rõõmustab tänases kirjanduspildis ja mida tahaks pisut teistmoodi näha. Ja see on üsna tõsine küsimus, mis rõõmustab, rõõmustab juba mõnda aega, see ei ole nüüd viimase aasta nähtus, aga üks viimase 10 aasta protsess vähemasti isegi juba pisut pikemaaegne protsess. Meie kirjeldades on mitmekesistunud nii hästi teemadel probleemidel, et kui ka kujutamis laadidelt, et meie kirjandusse on tulnud ja pidevalt tuleb uusi autoreid. Meie kirjandus on näiteks võrreldes ütleksime paarkümmend aastat tagasi, väga palju mitmekes rõõmustab ka see, et nii hästi nooremat kui vanemate kirjanike juures kujuneb välja ikka rohkem niisugune oma maailma nägemine, oma probleemide käsitlemine, individuaalne käekiri nagu Me kirjanduslikus, nii oma arutlustes räägime. Ja see mitmekesistumine, see on kahtlemata väärt asi, me oleme ka muutunud, kui tahaks öelda, sotsiaalselt mõneti sügavamaks realt puhkudel, palju uusi värve on tulnud kirjandusse ja see arenguprotsess kõik rõõmustab. Näiteks möödunud aastal me hakkame neid hindama. Ma arvan, et kõikidel žürii del ja komisjonidel üsna palju tegemist vist kui ma ei eksi, praegusel puhul siis meil ilmus üle tüki aja jälle üle 10 romaani, kas mitte 13 romaani, seal, meie proosakirjanduse suur saak ja väga mitmekesine seal on ju näiteks, võtame suurt isamaasõja käsitlevad romaani peegeli, Beekmanni romaan. Kaks ajaloolist romaani, mis käsitlevad väga võiks öelda, mille kaugeid maid rahvaid Valtoni ja metsari romaanid Jaan Krossi, Jaan Krossi oma, mis on nii-öelda meie minevikust, siis on kaasaega käsitlevaid romaane väga huvitavaid ja omanäolisi nagu Emmbeekmani, Mati Undi romaan mille üle nad palju rääkida ja nii edasi, ja nii edasi, nii et see kuulub ka sellesse rõõmustavasse poole. Aga kuskil tahaksin näha, et meie kirjandus veelgi sügavamalt kujutaks neid põhilisi protsesse, mis toimub iga päev meil maal ja linnas. Ühesõnaga me rääkisime siin töös töötavast inimesest, sotsiaalsetest küsimustest, et töötav inimene mitte ainult ütleksime autorile väga lähedasest Iideelektuaalsetest ringidest vaid ma tahaks öelda, et meil niisama kodus oleks väga hea, kui kirjanikkond oleks niisama kodus. Nende inimeste töödes ja tegemistes, kes künnavad, ütleksime põldudel, sõidavad merel või töötavad kusagil tehases, et me oma mina kaudu suudaksime sügavamalt kõnelda juba rahvast kui tervikut, haaravatest, probleemidest. Idamaalastel on ja elutarkus, ärge uskuge neid, kes tõe on leidnud vaid uskuge neid, kes tõde otsivad. Te olete kirjutanud tõesed ja head raamatut suurest isamaasõjast südasuvel, Enn Kalmu, kaks mina ja üks öö. Ja olulisi probleeme aadavad teosed. Otsesest kaasajast, kasvõi Andres lapetavuse lugu või vihmapiisad ja rikkalik novellilooming. Aga me kõik teame, et te kirjutate ja töötate süvenenult ja põhjalikult ja töökalt aina edasi. Ja me kõik teame ka seda, et te olete üks neid väga vähestest kirjanikest, kes praktiliselt kunagi ühegi sõnaga ei reeda, ei lobise välja seda, millega te parasjagu tegelete. Ühel heal päeval on meil käes teie uus raamat ja me hakkame seda lugema, sellest rääkima, seda hindama. Ma ei taha Teid Eesti raadiomikrofoni ees hakata meelitama välja ütelda, mis teil parasjagu käsil on. Aga kas võiks vähemalt küsida, millal on loota järjekordset ja uut teost? Seda ma tahaks ka enda, kes küsida ja teada, siis praegu ma ei taha mitte mitte lihtsalt moe pärast öelda, aga ma seda ise ka ei tea. Mu meeles mõlgub praegu tõesti uus teos. See oleks minu arvates kaasaegne teos sõjajärgsest elust sõjajärgsest elust tänase päevani välja jällegi niisugune tänast päeva jaga varasemale tagasi mõeldes. Aga millal ma nii kaugele jõuan? Et see juba juba juba kõik need asjad paberile pandud, ma ei oska praegu teist öelda, mõnevõrra mugel praegult võtnud aega ära minu ilmuvate teoste trükiks ettevalmistamine. Ja lisaks sellele suuremale tööle mõttes mõlguvad mõned novellid. Aga noh, ma arvan, et sel aastal vist trükis midagi ei jõua. Tuleval aastal tahaks küll nii kaugele saada, et kui mitte suuremat asja, siis vähemasti mõni lühem novell peaks loomingu kaudu lugejate ette jõudma. Proovigem siis jaat, kirjutamisrõõmu ja kirjutamise, õnne ja jõudu ja jaksu ja senist ausat vastutust sellise töö ja koodma kandmisel, nagu on seekordne valimine meie maa kõige kõrgemasse riigivõimuorganisse. Tänan väga.